3-23-727/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(4)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-23-727 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist tagavateks toiminguteks loa saamiseks Menetlusosalised Taotleja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Sven Enok Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X OÜ (registrikood xxxxxxxx) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksuja Tolliameti taotlus ja anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X OÜ (registrikood xxxxxxxxx) ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxx) summas

17 978,50 eurot.

2. Maksuja Tolliametil teavitada viivitamatult kohut käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.

3. Sekretäril toimetada määrus kätte Maksuja Tolliametile ning pärast Maksuja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte X OÜ-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2(4)

4. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).

MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

6. Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Taotluse lahendamise hetkel kontrollib maksuhaldur oktoober 2022 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude ja käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsust (dtl 15).

Taotluse ja selle lisade kohaselt on kontrollimenetluse eesmärk maksuotsuse koostamine, mille tulemusel võib X OÜ-l tekkida kohustus tasuda käibemaksu kuni 17 978,50 eurot (dtl 9). Tõenäolise maksusumma kujunemine nii käibemaksu kui tulumaksu osas on MTA 06.04.2023 täiendava selgituse alusel jälgitav. Sealjuures ei ole MTA-l olnud võimalik kõiki ehitusmaterjalide soetusega seotud asjaolude kohta selgust saada.

Taotluse asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

7. Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur on põhjendanud, miks tal on kahtlus, et X OÜ tegevuse tõttu võib määratava maksukohustuse sundtäitmine muutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Maksuhaldur heidab äriühingule ette peamiselt dokumentide esitamata jätmist, mille alusel oleks maksuhalduril võimalik sisendkäibemaksu arvestust kontrollida. Maksuhalduri ja puudutatud isiku vahel on toimunud kirjavahetus, kust nähtuvad maksuhalduri küsimused, mis ei ole täies ulatuses vastust saanud (lisad 3 ja 4), näiteks küsimused kulude aruannete kohta objektide lõikes ning arve-

3(4) te üldsõnalisuse kohta. Maksuhaldur on proovinud menetlustoiminguid teha ka telefoni teel (dtl 4), kuid lubadusi ei ole täidetud.

Maksuhaldur on ka välja toonud, et tegemist oli kontrolliperioodil suures osas sama juhatuse liikmega seotud äriühingutega. Ühel isikul mitme äriühingu omamine ja/või esindamine ei ole keelatud, kuid lubatud ei ole ühe äriühingu kulul teise äriühingu kasuks kulutuste tegemine, ilma neid vastavalt maksustades. Juhatuse liikme selgitustest nähtub (dtl 22 p 10), et ta valib vajadusel, millise äriühingu nimel tehinguid teha. Puudutatud isiku äripartnereid esindas vaidlusalusel perioodil sama juhatuse liige ning vähemalt ühel neist on maksuvõlad ning töötajatele tööjõumakse ei deklareerita. X OÜ (praeguse nimega X OÜ; registrikood XXXXXXX, nimi ja juhatuse liige muutunud 24.11.2022, uus juhatuse liige on varasema vend X), kellel oli varem puudutatud isikuga sama juhatuse liige, on vaidlusaluse maksumenetluse kestel jätnud talle seatud korralduse teabe andmise kohta (dtl 85) täitmata. Puudutatud isiku tegevust rahastab juhatuse liige laenudega (dtl 9) ning tegevus ei näi kuigi kasumlik (dtl 8), mistõttu sama juhatuse liikme olemasolul ei ole välistatud, et ka puudutatud isikul tekivad täiendavad maksuvõlad, mis jäävad tasumata. Eeltoodud riski kinnitab käesoleval juhul juba maksuhaldurile ammendavalt vastamata jätmine, sh sama juhatuse liikmega kolmanda isiku poolt, üldsõnalised tehingud sama juhatuse liikmega seotud ettevõtetega ning ka puudutatud isikul muu vara puudumine, mille alusel oleks võimalik maksukohustust vajadusel täita.

Sõltuvalt sellest, kas juhatuse liikme veendumus, et üldsõnalised arved ei ole keelatud, kui firmadel on sama omanik (dtl 30), on hooletusest ja teadmatusest tulenev või tahtlik, võib tegemist olla ka maksupettusega. Kohtud on leidnud, et maksupettusele viitavad asjaolud võivad viidata maksukohustuse sundtäitmise raskustele või võimatusele tulevikus (vt Riigikohtu 03.04.2013 määruse nr 3-3-1-4-13 p 22) ning et maksupettuses osalemine annab piisava põhjuse eeldada, et soovimatus maksukohustust täita jätkub ka tulevikus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2018 määruse nr 3- 18-1856 p 11).

Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduri kahtlused, et määratava maksusumma hilisem sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, põhjendatud.

8. Maksuhaldur soovib seada ettemaksukontole aresti summas 17 978,50 eurot.

Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p 57 peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust. Kohus leiab, et äriühingu ettemaksukontole aresti seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne.

Puudutatud isikul puudub kinnisvara, väärtpaberid ja laevad. Sõidukid on võõrandatud 2022. aasta detsembris. 07.03.2023 alates on arvelduskonto arestitud (dtl 8). Kuna 2021. aastal puudus märgatav kasum, mille arvelt saaks maksusummat tasuda ning 2022. ja 2023. aastal ületavad KMD-de alusel kulud tulusid, ei nähtu ilmselgeid võimalusi, kuidas oleks puudutatud isikul võimalik võimalikku määratavat maksusummat tasuda.

Kohus leiab, et maksukohustuslase suhtes ei ole võimalik kohaldada vähemriivat meedet ja kohaldatav meede on maksude tasumisest kõrvalehoidumise riski arvestades proportsionaalne. Maksuhaldur pole veel tagastussummat ettemaksukontole vabastanud. Ettemaksukonto arestimine ei takista äriühingul majandustegevusega tegelemist. Tegemist ei ole ka summaga, mille tagastamiseks ilma maksukontrollita oleks isikul õigustatud ootus. Isik peab arvestama, et summa võib jääda tagastamata või tagastamist tuleb maksukontrolli tõttu oodata. Eeldades puudutatud isikul samaväärset käivet kui 2022. aastal (rohkem kui 770 000 eurot), moodustab arestitav summa ligikaudu 25% ühe kuu käibest. Niisiis majandustegevuse jätkumisel endises mahus ei ole arestitav summa nii suur, et halvaks olulisel määral äriühingu majandustegevuse. MTA selgitas ka, et puu-

4(4) dutatud isik on deklareerinud sisendkäibemaksu enammakseid ka maksukontrolli välistes perioodides, mille arvelt võib olla võimalik arestitav summa tagada.

9. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt

17 978,50 eurot, arvestades tagatise liigist sõltuvalt ka sundtäitmise kuludega. Samuti lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui X OÜ kannab tagatissumma 17 978,50 eurot deposiiti.

10. Kohus rahuldab taotluse täielikult, kuna leiab, et taotleja põhjendusi ja valitud täitetoimingut arvestades on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud X OÜ ettemaksukontole aresti seadmine summas 17 978,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin