2-23-3168/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Tsiviilasja number

2-23-3168

Määruse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2023 kell 13.30, Pärnu

Tsiviilasi

X maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimäärus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: Avaldaja/võlgnik: X (isikukood

xxxxxxxxxxx elukoht: xxx, e-post: xxx)

Usaldusisik: vandeadvokaat Kristo Teder (Maria Mägi

Advokaadibüroo; Tatari 25, Tallinn 10116; tel 6640600;

e-post: kristo.teder@mmab.ee)

Kohtuistung

04. aprillil 2023, osalesid X ja Kristo Teder

RESOLUTSIOON

1. X maksejõuetusavaldus rahuldada.

2. Kuulutada välja X (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 06. aprillil 2023 kell 13.30.

3. Nimetada X pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo;

Tatari 25, Tallinn 10116; tel 6640600; e post: kristo.teder@mmab.ee).

4. X võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 03. mail 2023 kell 15.00 Pärnu Maakohtu

Pärnu kohtumajas Rüütli tn 19 (III korrus, saal nr 4). Enne võlausaldajate üldkoosolekut

kohus võtab Xlt võlgniku vande. X on kohustatud võlausaldajate üldkoosoleku toimumise

alguseks isiklikult kohtusse ilmuma.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue

on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega

haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab

esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui

nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse,

kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Tsiviilasi nr 2-23-3168

2 (7)

6. Algatada X (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab

võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta

möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

7. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Kristo Teder,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

8. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 5. aprilliks, esimene aruanne esitada 05. aprillil 2024.

9. X peab täitma FiMS §-s 47 sätestatud kohustusi.

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad võlgnik X kanda.

13. Määrata usaldusisiku Kristo Tederi tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x

eurot, kokku x eurot.

14. Anda Xle menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks x euro ja lisanduva käibemaksu x

euro ulatuses, kokku summas x eurot. X ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi maksma.

15. Maksta usaldusisiku tasu katteks x eurot (sisaldab käibemaksu) välja riigi vahenditest

Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le (arvelduskonto nr EE832200221039155226,

Swedbank), mille kaudu haldur tegutseb.

16. Usaldusisiku tasu osas, mida menetlusabi ei kata, jääb võlgniku kanda. Mõista Xlt

usaldusisiku Kristo Tederi tasu katteks välja x eurot (sisaldab 20% käibemaksu), mis tuleb

maksta Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le.

17. Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.

18. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

19. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

MAKSEJÕUETUSAVALDUSE ASJAOLUD

1. X esitas Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse.

Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Avalduse kohaselt võlgnik soetas Bigbank AS laenu

abil kinnisvara. Võlgnik langes vahepeal pettuse ohvriks, kui kaotas oma pangakaardi ning tema

nimel sõlmiti laenuleping ESTO AS-iga. Esitas avalduse politseile, kuid süüdlast ei tuvastatud.

Placet Group OÜ-ga võlgnik sõlmis laenulepingu mõtlematult, sest oli pikalt haiguslehel ja

igakuiseid makseid ei olnud tasuda. Perekonnalt abi ei saanud ja laenu sai kergelt. Psüühilise

tervise probleemide tõttu ei saanud tööl käia, sellest tulenevalt tegi ka impulsiivseid otsuseid. LHV

Pank AS-iga laenulepingu sõlmis lootuses oma varasemad valikud heastada ja refinantseeris kõik

laenulepingud üheks, kahjuks ei suutnud võetud kohustusi täita. Võlgnik pöördus abi saamiseks

võlanõustaja poole. Võlgnik järgib eelarvet, kasutab sooduspakkumisi, et igakuiselt kulusid

vähendada, alustas uuel töökohal ning jätkab vastavalt arsti ettekirjutusele raviga.

Tsiviilasi nr 2-23-3168

3 (7)

Avalduses esitatud kohustuste nimekirja kohaselt on võlgnikul võlausaldajate ees kohustusi kokku

22 883,25 eurot. Ühtegi pooleliolevat täitemenetlust võlgniku suhtes ei ole, samuti ei ole tehtud

võlgade väljamõistmise kohta kohtulahendeid.

Võlgnik on seisukohal, et tema maksejõuetus ei ole ajutine, taotleb pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse alustamist.

USALDUSISIKU HINNANG

2. Kohus 07. märtsi 2023 määrusega algatas menetluse ja nimetas X usaldusisikuks Kristo Tederi.

Usaldusisik esitas 31.03.2023 kohtule võlgniku vara- ja võlgade nimekirja, usaldusisiku töö

aruande ning füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 17 lg-s 2 nõutud hinnangud.

3. Usaldusisiku aruande kohaselt võlgnikul puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet ja täita

võlausaldaja kohustusi, samas on võlgnikul kohustusi teadaolevalt summas 22 697,99 euro

ulatuses. Võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgnik töötab ja saab töötasu kuus 850,00

eurot, ülalpidamismakseid summas 250,00 eurot ja peretoetust summas 80,00 eurot, sissetulekud

kokku moodustavad 1180,00 eurot. Võlgniku esitatud avalduse kohaselt moodustavad vaid

vajalikud väljaminekud kuus 983,00 eurot ja sellest tulenevalt on võlgnik planeerinud igakuiseks

kuluks võlgnevuste tasumisel 197,00 eurot kuus.

4. Usaldusisik nõustub võlgniku selgitustega makseraskuste tekkimisel ja leiab, et maksejõuetuse

väljakuulutamine oleks ainuõige ja vajalik lahendus, kuna kohustustest vabastamise menetlus

tagab võimaluse kõiki võlausaldajate kohustuste täitmiseks. Kohustused ei suurene

täitemenetluses ettenähtud tasude võrra ja võlgnikul on võimalus paindlikumalt kohustusi täita, et

neid mitte suurendada. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5

mõistes.

5. Usaldusisik on tutvunud võlgniku arvelduskontodega ja kogunud andmeid registritest, kuid ei

ole selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Arvestades toimingute suurt

arvu, ei ole välistatud selliste võimaluste leidmine edasises menetluses.

6. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, millest tulenevalt esineb PankrS §-ist 29

lg 1 tulenev alus menetluse raugemiseks. Kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks, on võimalik otsustada võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine. Usaldusisik ei tuvastanud FiMS § 45 lg 3

nimetatud asjaolusid, mis võiksid anda alust jätta kohustuste vabastamise menetlus algatamata.

Kristo Teder kinnitab, et on nõus jätkama X pankrotihaldurina, kes täidab pankrotimenetluse

jooksul võlgniku usaldusisiku ülesandeid.

KOHTUISTUNG

7. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 04.04.2023 kohtuistungil isiklikult ära. Võlgnik jäi

esitatud avalduse juurde. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et tema elukorraldus muutub ja sellega

seoses muutuvad sissetulekud ja kulud. Võlgnik kolib lapsega linna elama. Lapse isa poolt

makstav elatis kaob ära, sest laps hakkab olema võrdse aja mõlema vanema juures. Võlgnikule on

määratud osaline töövõime ja talle makstakse töövõimetushüvitist u 300 eurot, lisaks on ka

kuupalk. Riigi poolt lapsetoetus 80 eurot. Kuna kolib linna, siis ei sõltu enam autoga sõitmisest ja

need kulud vähenevad. Üür on kõrgem kui eelmises elukohas, aga kommunaalid on madalad,

eluasemekulud ei suurene. Tööandja jääb samaks, kuid kuna muutub töö tegemise koht ning

võlgnik hakkab õppima uusi tööoperatsioone, siis algab katseaeg uuesti. Töötasu on tunnitasu

alusel. Katseajal ei ole lubatud teha ületunde. Pärast katseaega töötasu veidi suureneb. Võlgnik

kinnitas, et mängusõltuvust ei ole ja hasartmänge ei mängi. Talle ei ole teada asjaolusid, mille tõttu

peaks jätma kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Võlgnik nõustus, et Kristo Teder

jätkab tema pankrotihaldurina. Võlgnikul ei ole vastuväiteid usaldusisiku tasu suurusele.

Tsiviilasi nr 2-23-3168

4 (7)

8. Usaldusisik ärakuulamisel jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, et pankrot tuleb välja

kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlust. Kristo Teder kinnitas nõusolekut hakata

täitma pankrotihalduri ülesandeid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

10. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud

korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku

maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata

jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne

usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud

piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

11. Võlgnikul on teadaolevaid, täitmata kohustusi 22 883,25 eurot. Kõik kohustused on tagamata.

Võlgniku sissetulekuks on 1180,00 eurot. Igasugune vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on üks

alaealine ülalpeetavat, mistõttu võlgniku sissetulekule ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata.

12. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne,

võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgnikul piisava sissetuleku ja vara puudumise tõttu ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine

ega refinantseerimine.

13. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et X maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

PankrS § 22 lg 5 mõistes.

14. X taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtule ei ole teada andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks

FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta.

Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab X

pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45

sätestatule. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga

nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).

15. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara

valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36

lg 1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku

vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

16. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

Tsiviilasi nr 2-23-3168

5 (7)

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad

need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

17. X usaldusisikuks määratud Kristo Teder on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku ka tema

pankrotihalduriks nimetamiseks. Kristo Teder vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on

usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 46 lg 1

esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni

pankrotimenetluse lõpuni.

18. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

19. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg

9).

20. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

21. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot,

kantakse

maksejõuetusavalduse

esitamise

ja

läbivaatamisega

seotud

kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise

halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg-st 2 tulenevalt juhul, kui pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-23-3168

6 (7)

rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel jätab kohus võlgniku kanda ka maksejõuetusavalduse esitamisega

seotud võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv).

Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.

22. FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab

ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 § 1 kohaselt on alates 01.01.2023 kuupalga

alammäär 725 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 145 eurot.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega

tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

23. X pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Kristo Teder esitas kohtule oma

tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist usaldusisik

ei taotle.

Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku x tundi, arvestusega

x eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku x eurot, millele lisandub käibemaks 20%.

24. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu summas x eurot riigi vahenditest, arvestades

PankrS § 23 lg 4 ja 5¹ viidatud määruses sätestatud piirmäära x( x x eurot + käibemaks). Ülejäänud

osas, x eurot (x – x), palub usaldusisik mõista välja võlgnikult. Usaldusisik palub tasu määrata

Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.

25. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Võlgnikul endal ei olnud õiget ülevaadet oma täitmata kohustustest, võlgnik ei oska

leida tema suhtes tehtud kohtulahendeid.

Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr

130 eurot (+ käibemaks) ei ületa seaduses sätestatud ülempiiri, see on kooskõlas usaldusisiku

kutseoskustega, täidetud ülesannete sisu ja mahuga.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks 20% x eurot, kokku x eurot.

26. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks.

Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik

taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

Tsiviilasi nr 2-23-3168

7 (7)

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse

või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu

alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu

alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste

suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

27. Kohus leiab, et Xle menetlusabi andmine on põhjendatud. Xl igasugune vara puudub ning tal

on ka alaealine ülalpeetav. Võlgnikul ei ole reaalselt vara ka pankrotmenetluse kulude katteks.

Pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik taotleb kohustusest vabastamise menetluse algatamist.

Pankrotimenetluses ei ole reaalset võimalust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara

arvelt. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et

võlausaldajatelt

ei

saa

mõistlikult

oodata

täiendavate

kulude

tegemist

võlgniku

pankrotimenetlusele.

28. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi summas x eurot (s.o x

tundi x x eurot + käibemaks), mida võlgnik ei pea riigile tagasi maksma. Usaldusisiku tasu

ülejäänud osas, x eurot (x – x, summad sisaldavad käibemaksu) mõistab kohus välja võlgnikult.

Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik