2-21-107362/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-107362

Tsiviilasi

Advokaadibüroo

Lepmets

&

Nõges

OÜ

hagi

Tehnovõrkude Ehituse OÜ vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3405,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ

(registrikood

10252100),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi abi Charlotta Rebecca Zobel

Kostja

Tehnovõrkude

Ehituse

OÜ

(registrikood

10407719), seaduslik esindaja A. D.

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 14. märts 2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista Tehnovõrkude Ehituse OÜ-lt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ kasuks

välja põhivõlg 1702,68 eurot ja seisuga 26.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivis

153,24 eurot.

3. Mõista Tehnovõrkude Ehituse OÜ-lt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ kasuks

välja viivis 0,5% päevas põhivõlalt (so 1702,68 eurot) alates 27.03.2021 kuni põhivõla

tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 1702,68 eurot (koos kohtuotsuse resolutsiooni

punktis 2 välja mõistetud sissenõutavaks muutunud viivisega).

4. Jätta menetluskulud Tehnovõrkude Ehituse OÜ kanda.

5. Määrata kindlaks Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ põhjendatud ja vajalike

menetluskulude rahaliseks suuruseks 1870 eurot.

6. Mõista Tehnovõrkude Ehituse OÜ-lt välja Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ

kasuks menetluskulude katteks hüvitis 1870 eurot.

7. Tehnovõrkude Ehituse OÜ peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma

viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Maakohus

ei

anna

luba

käesoleva

otsuse

peale

apellatsioonkaebuse

esitamiseks

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).

Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud

apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Samuti juhul kui

vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja poolte seisukohad

1. Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ (hageja) nõuab Tehnovõrkude Ehituse OÜ-lt

(kostja) põhivõla summas 1702,68 eurot tasumist, sissenõutavaks muutunud viivise summas

153,27 eurot tasumist ja edasiulatuva viivise tasumist alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täieliku täitmiseni määras 0,5% päevas arvestatuna põhinõudelt, kuid mitte rohkem kui

põhinõude ulatuses.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

-

kostja võttis hagejaga ühendust 15.02.2021 rakenduse Facebook sõnumite kaudu sooviga

järgmisel päeva konsulteerida;

-

hageja ja kostja vestlesid telefoni teel 16.02.2021, mille käigus selgus, et kostjal on

rohkesti probleeme gaasi varastavate majapidamistega ning vajab abi viimastega

seonduvate menetlustega suhtluses nii lepingupartnerite, Politsei- ja Piirivalveameti kui

ka Konkurentsiametiga, kes kostja tegevusele järelevalvet teostab;

-

16.02.2021 kell 14.00 hakkas kostja hagejale edastama kirjalikke materjalide ülesannete

täitmiseks, sh oli esimene e-kiri 67 lisaga, teine e-kiri 110 lisaga, kolmas e-kiri 9 lisaga,

neljas kiri 50 lisaga, viies e-kiri 117 lisaga, kuues e-kiri 53 lisaga, seitsmes e-kiri 8 lisaga,

kaheksas e-kiri 70 lisaga ning viimane e-kiri oli 6lk pikk koos graafikutega;

-

hageja ja kostja allkirjastasid kliendilepingu 18.02.2021 kell 10.17;

-

lepingu allkirjastamisele järgnes koheselt kostja kontoris enam kui kolme tunni pikkune

koosolek, milles osalesid kaks hageja advokaati. Koosoleku käigus tutvustas kostja

põgusalt edastatud materjalide sisu, oma äritegevuse eripärasid, aktuaalseid probleeme

ning kostja varasemaid tegevusi sarnaste probleemide lahendamisel. Koosoleku käigus

tuvastasid hageja advokaadid kostja tegevuses mitmeid puudujääke ning esitasid

ettepanekud protsesside ja dokumentide korrastamiseks. Hageja advokaadid tuvastasid

muuhulgas, et kostja poolt kasutatav objekti ülevaatuse akt ei vasta maagaasi seaduse §-

st 25 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.06.2007. a määruse nr 54 §-st 3

tulenevatele nõuetele ning vajab täiendamist. Eeltoodust tulenevalt edastas kostja

seaduslik esindaja juba koosoleku ajal muudatuste tegemiseks hageja e-mailile

vastavasisulise akti põhja;

-

pärast koosoleku toimumist tagastas hageja samal päeval kostjale akti täitmiseks

esitatavate juhistega kell 16.17. Paralleelselt jätkas kostja esindaja aktuaalsete

probleemide kiirkorralist lahendamist nõudvate e-kirjade edastamist. 49 minutit hiljem

tagastas kostja esindaja hagejale kõnealuse akti koos kostja töötaja poolt tehtud

muudatuste ja sooviga, et hageja tehtud tööd kontrolliks;

-

19.02.2021 edastas kostja järgmise 10 lisaga e-kirja koos sooviga, et hageja advokaadid

kontrolliksid ja parandaksid hageja töötaja K. H. poolt tehtud kandeid. Sellele järgnevalt

edastas kostja esindaja samal päeval hageja advokaatidele veel 7 e-kirja koos 14 lisaga.

Hageja vaatas saabunud materjalid läbi ning edastas kliendile kirjaliku vastuse koos

päringuga täiendava informatsiooni kogumiseks;

-

22.02.2021 teatas kostja, et tegeleb hageja infopäringuga ning ühtlasi edastas hageja

advokaatidele järgnevad 5 e-kirja koos 8 lisaga. Vastuseks hageja päringule edastas kostja

järgmised 5 e-kirja koos kahe lisaga;

-

01.03.2021 edastas hageja seaduslik esindaja kostjale arve summas 1702,68 eurot. Samal

päeval vastas kostja lakooniliselt, et ei ole arvega nõus;

-

töö tulemusena valmis maagaasi seadusele ja majandus- ja kommunikatsiooniministri

25.06.2007. a määruse nr 54 nõuetele vastav akt, mida hageja ei jõudnudki kostjale

edastada kuivõrd varasemalt keeldus kostja tasumast õigusabi eest esitatud arvet;

-

kliendileping lõpetati poolte kokkuleppel 02.03.2021.

Kostja on kohustatud tasuma hagejale nii põhi- kui kõrvalnõude, sest hageja ja kostja vahel on

sõlmitud käsundusleping, mille alusel on osutatud õigusteenust, hageja on täitnud oma

lepingulise kohustuse osutada kostjale õigusteenust ning kostja on rikkunud oma lepingulist

kohustust maksta hagejale õigusteenuse osutamise eest kokkulepitud tasu.

Käesoleval juhul on kaks majandus- ja kutsetegevusest tegutsevat juriidilisest isikust ettevõtjat,

so hageja ja kostja, kokku leppinud viivisemääras 0.5% päevas. Hea usu põhimõttest lähtuvalt

esitab hageja viivisenõude ulatuses, mis vastab põhivõlgnevusele ja loobub põhivõlgnevust

ületavalt osalt makstava viivise nõudest.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on

hageja kandnud menetluskulusid kokku 2030 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kulust

summas 1 730 eurot ja riigilõivust summas 300 eurot. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud

käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited

olid järgmised:

-

kostja on maagaasi võrguettevõtja, kes vajas õigusabi, sest 2021 aasta talvel ilmnesid

mitmed gaasivargused. Õigusabi saamiseks pöördus kostja hageja poole;

-

pooled sõlmisid kliendilepingu 18.02.2021;

-

hageja jättis endast mulje kui advokaadibüroo, kes on kursis maagaasiseadusega ja muude

õigusaktidega, mis reguleerivad maagaasi müüki. Hageja viis kostja eksitusse. Hageja

advokaadid pole ilmselgelt spetsialiseerunud maagasiseaduse alal;

-

hageja nõudel toimus kokkusaamine kostja kontoris, kus ilmnes, et hageja advokaadid

polnud tutvunud neile kostja poolt e-posti teel saadetud e-kirjadega, mistõttu näitas kostja

hagejale kontoris veelkord saadetud e-kirjasid 3 tunni vältel. Seega arvel olev kirje, et

hageja tutvus e-kirjadega 3,5 tundi enne, on ebaõige. Kohtumine katkestati lõunapausiks.

Pärast kohtumist kinnitas hageja, et on probleemist aru saanud. Kohtumine oli aja

raiskamine, sest advokaadid tutvusid seal kohtumisel neile saadetud e-kirjadega;

-

hageja leidis, et antud situatsioonis on kõige mõistlikum parandada akti vorm, mida gaasi

ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja gaasi ebaseaduslikult

kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul. Akti parandamiseks saatis kostja akti,

mida kostja oli gaasi varguse puhul koostanud ning hageja ainult täiendas kostja poolt

saadetud akti.

-

kostja nõustub, et akti muutmisele võis kuluda 0,68 tundi.

Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja esindaja tunnitasu ja ajakulu ei pea kostja

põhjendatuks. Kuna tegemist oli vähekeeruka asjaga on mõistlik tunnihinnaks arvestada 100

eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavalduse lisad pole sisult aeganõudvad. Kulude nimekiri on

umbmäärane. Mõistlik ajakulu saab esindajal olla maksimaalselt 7,5 tundi. Seega võiksid hageja

menetluskulud moodustada maksimaalselt 1100 eurot (sh riigilõiv 300 eurot).

Kohtu seisukoht

3. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

4. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude – hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõla 1702,68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 153,27 eurot ja

edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni määras 0,5%

päevas arvestatuna põhinõudelt, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Hageja nõue

võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks

seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on

rikkunud.

5. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kliendilepingu, mis on hageja ja kostja poolt

18.02.2021 allkirjastatud (dtl 336-341). Hageja ja kostja on kohtuistungil kinnitanud, et

vaidlus puudub selles, et nimetatud leping on sõlmitud (dtl 487). Eeltoodust tulenevalt loeb

kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 18.02.2021 kliendileping.

6. Kohus leiab, et esile toodud asjaoludel sõlmisid hageja ja kostja õigusabiteenuse osutamiseks

käsunduslepingu VÕS § 619 mõttes (vt ka Riigikohtu 13.04.2016 otsus 3-2-1-181-15, p 40).

Viidatud sätte kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt

lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga

maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

7. Kliendilepingu punktist 1.1. järeldub, et hageja ja kostja leppisid kokku, et büroo osutab

kliendile lepingu alusel õigusteenuseid (tööülesanded). Täpsemad tööülesanded lepitakse

kokku e-kirja ja telefoni teel. Poolte kokkuleppel võib büroo täita ka eelpool nimetamata

tööülesandeid, nõustades klienti õigusalastes küsimustes, esindades ja kaitstes klienti

kohtus, vahekohtus, kohtueelses menetluses ja mujal, koostades kliendile vajalikke

dokumente ja tehes kliendi huvides muid toiminguid. Lepingu punkti 4.1. järgi tuli kliendil

tasuda büroole tööülesannete täitmise eest tunnihinna alusel, milleks on 130 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks. Lepingu punkti 5.1. järgi esitab büroo kliendile perioodilise arve,

mis sisaldab nii tasu tööülesannete täitmise eest kui ka tööülesannete täitmisega seotud

kulusid. Kliendil oli kohustus arve tasuda 7 kalendripäeva jooksul, arvates arve väljastamisest

büroo poolt, kui arvel pole märgitud teistsugust maksetähtpäeva. Punkti 5.2. järgi oli

tööülesannete täitmisel minimaalseks arvestusühikus 1 minut. Arveldamisele kuulus

kogu büroo poolt

kliendi

ülesandel

teostatud

töö,

sh

telefonikõnelused

ja

kirjavahetus kliendiga. Arveldamisele kuulus ka kliendile tööülesannete täitmise sisust ja

seisust ülevaate andmisele kulunud aeg ning aeg, mis on kulunud kliendi selgitustaotlustele

vastamiseks.

8. Hageja edastas 01.03.2021 kostjale arve nr LN810 summas 1418,90 eurot (lisandus

käibemaks 283,78 eurot) (dtl 386-387). Arve kirjeldusest nähtuvalt seisnes osutatud teenus

järgnevas: 1. kliendi poolt edastatud materjali analüüs, seadusandluse ja kohtupraktika

analüüs, büroosisene arutelu 3,5 tundi (120 eurot/h) kokku 420 eurot; 2. koosolek kliendiga

(T. T.) 3,17 tundi (120 eurot/h) kokku 380,40 eurot; 3. koosolek kliendiga (O. L.) 3,17 tundi

(130 eurot/h) kokku 412,10 eurot; 4. akti koostamine ja kliendi materjalidega tutvumine 0,47

tundi (120 eurot/h) kokku 56,40 eurot; 5. büroosisene arutelu, materjali analüüs ja akti

muutmine 0,68 tundi (120 eurot/h) 81,60 eurot; 6. akti muutmine, telefonivestlus kliendiga

0,57 tundi (120 eurot/h) 68,40 eurot.

9. Kostja on seisukohal, et arve kirjelduses nr 1 märgitud tegevus on põhjendamatu, sest hageja

pole enne 18.02.2021 toimunud kohtumist saadetud materjalidega tutvunud ning see polnud

ka võimalik, sest kohtumine ja lepingu sõlmimine toimus samal päeval.

Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Tunnistaja

ütlustega on tõendatud, et enne koosoleku toimumist on hageja kostja saadetud materjalidega

tutvunud. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, sest tunnistaja

ütlustega on kooskõlas ka esitatud kirjalikud tõendid. Nii nähtub allkirjastatud lepingu

digikonteinerist, et kostja on lepingu allkirjastanud kell 09.20 ning hageja kell 10.17. Kostja

on istungil välja toonud, et koosolek algas kell 13 (dtl 492). Materjalid on kostja hagejale

edastanud 16.02.2021 (dtl 40-334). Seega oli materjalidega tutvumine enne koosoleku

toimumist ning pärast lepingu sõlmimist ka eluliselt võimalik.

Hageja väidet, mille kohaselt kajastab arve kirjelduse nr 1 toiminguid, mis toimusid enne

koosolekut ja pärast koosolekut (dtl 493) kinnitab e-kiri, millega kostjale arve edastati. Sellest

järeldub, et arve esitatakse 2021 aasta veebruarikuus osutatud õigusteenuse eest (dtl 386).

See on kooskõlas ka kliendilepingu punktiga 5.1., mille kohaselt esitatakse kliendile

perioodiline arve. Järelikult kajastab ka arve kirjelduse nr 1 toiminguid, mida tehti

veebruarikuu jooksul.

Nii hageja kui kostja on läbivalt välja toonud, et kliendilepingu sõlmimisel oli nende eesmärk

teha pikaajalist koostööd. Kohtu hinnangul on selles kontekstis usutav, et hageja tutvus kostja

kõigi saadetud e-kirjadega ja selle lisadega. Sellist järeldust kinnitab ka tunnistaja ütlused.

Lisaks

tuleb

kliendi

saadetud

materjalidega

tutvumise

kohustus

hagejale

mh

advokatuuriseaduse § 40 lg-st 2. Kostja on istungil möönnud, et on hagejale edastanud

asjassepuutumatuid e-kirju (dtl 491), kuid seejuures pole kostja kohtule esitanud ühtegi

tõendit, millest järelduks, et ta on andnud hagejale korralduse konkreetsete

asjassepuutumatute e-kirjadega mitte tutvuda. Kostja on küll välja toonud, et on teiste

büroode puhul helistanud ja täpsustanud, millega tutvuda tuleb, kuid praegusel juhul pole

kostja sellisele asjaolule tuginenud ega selle esinemist tõendanud. Eeltoodut arvestades ning

võttes arvesse hageja saadetud e-kirjade mahtu, eelkõige selle arvukaid lisasid, on kohtu

hinnangul hageja arve kirjelduses nr 1 välja toodud ajakulu põhjendatud. Tegu oli

arveldatavete toimingutega kliendilepingu punkti 5.2. mõttes.

10. Kostja on seisukohal, et arve kirjelduses nr 2 ja 3 märgitud teenused on põhjendamatud, sest

kostja kontorisse tuli 2 advokaati ning 3,5 tundi tutvuti neile saadetud e-kirjadega.

Kostja väide, et terve koosoleku vältel tutvuti üksnes materjalidega pole kooskõlas esitatud

tõenditega. Esmalt on tunnistaja ütlustega tõendatud, et kohtumisel räägiti kliendi

majandustegevusest, selle eripäradest, maagaasi vargustest ning kuidas neid tehnilise poole

pealt arutada. Lisaks arutati aktiivseid kaasuseid ja kuidas olukorda fikseerida ühe

dokumendiga, mis oleks ka õiguslikult siduv. Seejuures on kostja kohtuistungil osundanud,

et koosoleku kestel oli hageja arvates oluline akt (dtl 494), mille kostja juba koosoleku

alguses hagejale edastas (dtl 342) ning millega hakkas hageja tööle kohe pärast koosoleku

toimumist. Järelikult on tõendatud, et hageja ei tutvunud kostja juures vaid saadetud

materjalidega, vaid arutelu oli sisuline ning arutelu käigus jõuti ka täiendavate edasiste

tööülesanneteni. Võttes arvesse ka asjaolu, et mõlemal osapoolel oli pikaajalise koostöö soov,

siis on igati põhjendatud, et arutelu toimus ka kostja majandustegevusest detailsemalt.

Kostja vastuväide, et tasu nõudmine pole põhjendatud, kuna hageja tuli kohtumisele kahe

advokaadiga, on kohtu hinnangul otsitud. Kostja pole esitanud selles osas ühtegi pretensiooni

enne koosoleku algust või selle kestel ega pärast arve saamist (kliendilepingu p 5.5.).

Seejuures on kostja istungil möönnud, et ta ei eeldanud, et advokaadid koosolekul tasuta

viibivad (dtl 492). Kostja on hakanud sellele vastuväitele tuginema alles kohtumenetluses.

Võttes arvesse ka kostja edastatud materjalide mahtu, valdkonna detailsust ja keerukust ning

poolte huvi pikaajalise koostöö osas, on kohtu hinnangul ka põhjendatud kahe advokaadi

osalemine kliendikohtumisel. Tegu oli arveldatava toiminguga kliendilepingu punkti 5.2.

mõttes.

11. Kostja on seisukohal, et arve kirjelduses nr 4, 5 ja 6 märgitud tegevused on põhjendamatud,

sest hageja ainult täiendas kostja saadetud akti ning saadud akt oli kostja jaoks kasutu, sest

seda ei saanud hiljem kasutada (x klient oli varguse toime panemisel juba tabatud ja akti ei

saa hiljem tagantjärele allkirjastada). Kostja möönab, et akti koostamisele võis kuluda 0,68

tundi.

Nagu kohus eelnevalt viitas, siis koosoleku kestel edastas kostja hagejale akti muutmiseks,

mida hageja muutis ning edastas kostjale (dtl 343). Istungil antud selgituse kohaselt oli tegu

tühja aktiga, mida sai kostja mallina edaspidi kasutada (dtl 494). Malli koostamise vajadust

on kostja istungil ka möönnud (dtl 494). 18.02.2021 e-kirjaga edastas kostja akti tagasi

hagejale küsimusega „kas nii?“. Selle kirja juures olevast kirjavahetusest nähtub, et kostja on

hageja saadetud akti malli edastanud K. H.le 18.02.2021 kell 16.34 pealkirjaga „X“ ning kes

on akti tagasi saatnud kostjale 18.02.2021 kell 16.55 selgitusega „Püüdsin aru saada nende

loogikast ja vormistasin vastavalt“. K. H. kirja edastaski kostja hagejale küsimusega „kas

nii?“ (dtl 346-347). Seega on kostja andnud selle e-kirjaga hagejale tööülesande

kliendilepingu punkti 1.1 alusel üle kontrollida, kas K. H. akt on korrektselt täidetud. Kostja

väide, et hageja tööst polnud kasu ning see polnud enam aktuaalne, on otsitud, sest konkreetse

tööülesande andis kostja hagejale enda 18.02.2021 e-kirjaga. Vaidlust pole, et hageja selle

aktiga töötas (dtl 495, 383-385). Seega on akti koostamisele ja selle muutmisele kulunud aeg

põhjendatud. Ka ülejäänud toimingud arve kirjeldustes nr 4, 5 ja 6 olid põhjendatud, sest

kostja on pärast 18.02.2021 tööülesande andmist jätkanud hagejale e-kirjade ning manuste

saatmist 19.02.2021 ja 22.02.2021 (dtl 348-357, 361-369). Hageja 19.02.2021 e-kirjadest

järeldub, et hageja on materjalide tutvunud ning nendega sisuliselt töötanud ning 22.02.2021

e-kiri tõendab, et hageja ja kostja on saadetud materjale ning tööülesandeid telefoni teel

arutanud (dtl 358-360, 370-373). 22.02.2021 pärast nimetatud toiminguid on kostja jätkanud

e-kirjade ja manuste saatmist hagejale (dtl 374-382). Kõikide nende toimingute puhul oli tegu

arveldatavate toiminguga kliendilepingu punkti 5.2. mõttes.

12. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et praegusel juhul on tõendatud, et kostjale on

kliendilepingu alusel ja arvel nr LN810 märgitud mahus õigusteenust osutanud. Järelikult

tuleb kostjal hagejale osutatud teenuse eest kokkulepitud tasu maksta (VÕS § 619,

kliendilepingu p 4.1). Hageja on kostjale edastanud vastavalt kliendilepingu punktile 5.1.

õigusteenuse osutamise eest arve summas 1702,68 eurot (dtl 386-387). Arve tuli tasuda

08.03.2021. Vaidlus puudub selles, et kostjal on saadud õigusteenuse eest maksmata, so

01.03.2021 esitatud arve on tasumata (dtl 487). Seega on kostja rikkunud kohustust teenuse

eest raha maksta ning hagejal on õigus nõuda selle kohustuse täitmist, so 1702,68 euro

maksmist, VÕS § 108 lg 1 alusel. Järelikult kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele.

13. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt ka viivise väljamõistmist. Hageja palub viivise välja

mõista kuni hagi esitamiseni summas 153,24 eurot ning alates hagi esitamisest palub hageja

viivise välja mõista lepingu kokkulepitud viivisemääras 0,5% päevas ulatuses, mis vastab

põhivõlgnevusele. Hageja nõude aluseks on VÕS § 113 lg 1, mis sätestab, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

Tulenevalt kliendilepingu p-st 5.1 ja VÕS § 82 lg-st 1 tuli kostjal õigusteenuse eest tasuda 7

päeva jooksul arve väljastamisest. Arve väljastati kostjale 01.03.2021, seega tuli õigusteenuse

eest tasuda hiljemalt 08.03.2021. Õigusteenuse eest on tänaseni tasumata (vt otsuse p 12).

Järelikult on kostja rahalise kohustuse täitmisega viivituses alates 09.03.2021, mistõttu on

hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Kostja ei esitanud viivisenõudele

ega viivise arvestusele sisulisi vastuväiteid. Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivise välja kuni hagi esitamiseni summas 153,24

eurot (dtl 404) ning TsMS §-st 367 lähtuvalt ja hageja taotlusel alates hagi esitamisest, so

alates 27.03.2021, kuni põhinõude täitmiseni vastavalt kliendilepingu p-s 5.4. kokkulepitud

viivisemäärale, so 0,5%, päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Arvestada tuleb

seejuures juba sissenõutavaks muutunud viivist.

14. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulud

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad viidatud sätte aluse tsiviilasja menetluskulud kostja

kanda

16. TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

17. Hageja on esitanud 16.03.2023 kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 499-500). Selle

kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 2030 eurot, mis koosneb lepingulise

esindaja kulust summas 1 730 eurot (14 tunni ja 25 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot

(ilma käibemaksuta)) ja riigilõivust summas 300 eurot.

Võttes arvesse asja vähest keerukust, leiab kohus, et menetluskulude nimekirjas pole kõik

kulud põhjendatud ega vajalikud. Võttes arvesse kohtule esitatud menetlusdokumentide

sisu on kohtu hinnangul ülepaisutatud ajakulu „pöördumine kohtu poole, vastus kohtu

järelpärimisele“ toimingu osas ja „analüüs, suhtlus kliendiga, suhtlus kohtuga, täiendava

seisukoha esitamine“ toimingu osas. Esimesena nimetatud toimingu osas saab

põhjendatuks pidada 15 minutilist ajakulu ning teisena nimetatud toimingu osas saab

põhjendatuks pidada 1 tunni 25 minutilist ajakulu. Muus osas on hageja lepingulise

esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas toimiku materjalidega. Hageja

lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) on

mõistlik ning ei ületa keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu.

Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja menetluskulude nimekiri vastab TsMS §

176 lg 1 nõuetele, sest sellest nähtub, milline kulu on tekkinud, millised on teostatud

toimingud, neile kulunud aeg ja esindaja tunnitasu määr. Kostja seisukohast ei järeldu,

millest lähtuvalt on tema esitatud ajaarvestus põhjendatud. Menetluskulude vähendamise

põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud

toimingutele kulub vähem aega (Riigikohtu 26.10.20211 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-

11, p 12).

Hageja on tasunud asjas ka riigilõivu 300 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2),

mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis

tuleb hagejale hüvitada.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus kokku 1870 eurot (1570

eurot lepingulise esindaja kulu ja 300 eurot riigilõiv).

18. Eeltoodut arvestades ning lähtudes menetluskulude jaotusest tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista menetluskulude katteks hüvitis 1870 eurot. Lisaks peab kostja tulenevalt

hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik