2-16-13081/79 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-13081

Kohtuasi

X kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.10.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad)

Kohtutäitur Katrin Vellet

Kohtutäitur Kristiina Feinman

AS Utilitas Tallinn (registrikood 10811060)

TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417)

Osaühing

MAKET

KINNISVARA

(registrikood

10846131)

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14.10.2022 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule

X kohustustest vabastamise otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-16-13081

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu 25.10.2016 määrusega kuulutati välja X (avaldaja, võlgnik) pankrot,

maakohtu 24.05.2017 määrusega lõpetati pankrotimenetlus ning algatati võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast.

2. Võlgnik edastas kohtule usaldusisiku aruande 18.12.2019 ja 07.06.2022. 15.07.2022 esitas

võlgnik kohtule usaldusisiku aruande täienduse. Võlgniku 07.06.2022 aruandest nähtuvalt

töötab võlgnik XXX alates 15.05.2017. Võlgnik sai 2021. aastal töötasu kokku 14 667,23 eurot.

Lisaks makstakse võlgnikule vanaduspensioni. Võlgniku sissetulekud olid 2021. aastal kokku

15 617,94 eurot. Võlgniku SEB Pank AS arveldusarvel oli 06.06.2022 seisuga 633,22 eurot.

Aruandest nähtuvalt on võlgniku eluasemekulu vahemikus 447–558 eurot (võlgnik elab

üürikorteris). Võlgniku toidukulu on 450 eurot kuus, transpordikulu 25 eurot kuus ja muud

kulud ca 345 eurot kuus. Keskmiselt on võlgniku püsikulud 1320 eurot kuus. Võlausaldajatele

väljamakseid teostatud ei ole.

3. Kohus edastas 26.05.2022 järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile,

Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele. Krediidiasutuste vastuste

kohaselt omab võlgnik arveldusarvet SEB Pank AS-s ja arveldusarveid Swedbank AS-s.

Pensioniregistri

andmetel

ei

ole

võlgnik

liitunud

kohustusliku

ega

täiendava

kogumispensioniga. Eesti Töötukassa andmetel ei ole võlgnik alates 24.05.2017 olnud töötuna

registreeritud ja väljamakseid ei ole tehtud. Sotsiaalkindlustusamet teatas, et võlgnikule on

perioodil alates 24.05.2017 kuni käesoleva ajani määratud ja makstud: pension 29.10.2021–

31.10.2021 45,31 eurot (bruto), kinnipidamisele kuulus tulumaks 9,06 eurot; 01.11.2021–

31.03.2022 igakuiselt 468,24 eurot (bruto), kinnipidamisele kuulus tulumaks 93,65 eurot; alates

01.04.2022 igakuiselt 505,51 eurot (bruto), kinnipidamisele kuulus tulumaks 101,10 eurot.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik teeninud tulu töötasuna AS-lt XXX.

4. Maakohtu 24.05.2017 määruse kohaselt olid võlgnikul järgnevad võlausaldajad ja nõuded

võlgniku vastu:

Jrk

nr

Võlausaldaja

Rahuldamata nõude jääk (eurodes)

Kohtutäitur Katrin Vellet

405,86

AS Utilitas Tallinn

1626,12

TCM Estonia OÜ

63,91

Kohtutäitur Kristiina Feinman

126,82

Osaühing MAKET KINNISVARA

4199,44

Aktsiaselts PlusPlus Capital

343,74

5. 26.05.2022 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku

kohustustest vabastamise osas.

2-16-13081

6. TCM Estonia OÜ teavitas, et võlgnik ei ole teinud võlausaldajale mitte ühtegi makset ning

võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. Aktsiaselts PlusPlus Capital avaldas, et kuivõrd

võlgnik ei ole teinud võlausaldajale mitte ühtegi makset, tuleks võlgniku kohustustest

vabastamise menetlust pikendada 2 aasta võrra. Osaühing MAKET KINNISVARA ei nõustu

võlgniku kohustustest vabastamisega.

7. 14.09.2022 toimunud ärakuulamisele võlgnik ega võlausaldajad ei ilmunud. 16.09.2022

teavitas võlgniku esindaja kohut, et ärakuulamisele mitteilmumise põhjuseks oli see, et

võlgnikule ega tema esindajale ei teatatud planeeritavast ärakuulamisest ja neid ei olnud

menetlustoimingu läbiviimiseks kohtusse kutsutud.

Maakohtu määrus

8. Maakohus keeldus 14.10.2022 määrusega võlgniku kohustustest vabastamisest ja lõpetas

menetluse.

9. Võlgnik rikkus pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust anda kohtu nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise ning oma sissetulekute ja vara kohta ning lõikes 4

sätestatud kohustust anda teavet oma kohustuste täitmise kohta, kuna ei ilmunud kohtu

määratud ärakuulamisele. Kohus edastas võlgnikule teabe 14.09.2022 ärakuulamise aja kohta

26.05.2022. Võlgnik sai aruandenõude, milles sisaldus teade ärakuulamise aja kohta, kätte

30.05.2022 avaliku e-toimiku süsteemi kaudu. Seega oli võlgnik ärakuulamise ajast teadlik.

Kohtul ei olnud võimalik võlgnikult saada informatsiooni tema kohustuste täitmise kohta.

Võlgnik märkis aruandes, et ta ei ole rohkem kui 5 aasta jooksul teinud võlausaldajatele mitte

ühtegi väljamakset. Kohtul ei ole olnud võimalik võlgnikult väljamaksete tegemise osas

informatsiooni saada, kuivõrd võlgnik ei ilmunud ärakuulamisele.

10. Kohus hoiatas võlgnikku, et andmete esitamata jätmise korral võib kohus keelduda

kohustustest vabastamisest ja lõpetada menetluse. Võlgniku rikkumine on süüline, kuna

võlgnik ärakuulamisest osa ei võtnud ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjusest (PankrS

§ 175 lg 2 p 2).

11. Täidetud oli ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve.

Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid

teinud ega kohustusest vabastamise menetluses põhistanud väljamaksete tegemata jätmist.

Kohustustest vabastamise menetlus teenib mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve.

Võlausaldajad saavad menetluse vahendusel ülevaate võlgniku majanduslikust seisundist, aga

ka põhistuse selle kohta, kui esinevad alused võlgnevuse mittetasumiseks. Kui võlgnik hoiab

kohustustest vabastamise menetlusest kõrvale, varjab oma sissetulekuid, ning sealhulgas ei

ilmu ärakuulamisele, on ta sellega rikkunud ka võlausaldajate huve ning kohustustest

vabastamine ei ole võimalik.

12. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei olnud 5 aasta vältel võimalik teha

võlausaldajatele ühtegi makset võla tasumiseks. Maksu- ja Tolliameti teatisest nähtuvalt on

võlgnik teeninud tulu, kuid sellest väljamakseid võlausaldajatele ei teinud. Võlgniku töötasu on

jäänud vahemikku 700–1580 eurot, millest oleks võlgnikul tulnud teha väljamakseid ka

võlausaldajatele. Võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult

võlausaldajate huve kahjustanud.

2-16-13081

Määruskaebus

13. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja jätta

menetluskulud riigi kanda.

14. Kohus põhjendas võlgniku kohustustest vabastamise keeldumist sellega, et võlgnik ei

ilmunud 14.09.2022 määratud ärakuulamisele ja ei andnud kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Võlgnik maakohtuga ei nõustu.

15. Võlgnik on vanaduspensionär, tal on halb tervislik seisund, tal puuduvad õiguslikud

teadmised ja ta ei oska eesti keelt ega kasuta iseseisvalt arvutit, mistõttu on tal raskused

menetlusdokumentide kättesaamise ja nende sisust arusaamisega. Seetõttu esindab teda alates

07.06.2022 lepinguline esindaja.

16. Kohus ei teatanud võlgniku esindajale ärakuulamisest ega väljastanud kutset. Lähtudes

TsMS § 217 lg-st 1 ja § 343 lg-st 1 pidi kohus kutsega kutsuma ärakuulamisele sarnaselt

võlgnikuga ka võlgniku esindaja. Kohus seda ei teinud. Selle rikkumise tagajärjel jäi võlgnik

menetluses esinduseta ning ei ilmunud ärakuulamisele. Tegemist ei ole süülise käitumisega.

17. Maakohtu seisukoht, et võlgnik hoiab kohustustest vabastamise menetlusest kõrvale ja

suhtub ükskõikselt kohtu antud kohustuste ja korralduste täitmisesse, on meelevaldne. Võlgnik

ja tema esindaja vastasid kohtu kirjadele ja nõuetele.

Menetluse edasine käik

18. Kohtutäitur Katrin Vellet ja Osaühing MAKET KINNISVARA palusid jätta

määruskaebuse rahuldamata. Kohtutäitur Kristiina Feinman määruskaebuse osas seisukohta

esitada ei soovinud.

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Määruskaebus rahuldatakse.

21. Käesolevas asjas tuleb füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 järgi lähtuda asja

lahendamisel kuni 01.07.2022 kehtinud PankrS redaktsioonist. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab

kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga

võlgniku õigus. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumise alused, mille puhul

on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (RKTKm 20.06.2016, nr 3-2-1-49-16, p 15).

Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud

süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve

(PankrS § 175 lg 2 p 2).

22. Maakohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel, kuna

võlgnik rikkus PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ja PankrS § 175 lg-st 4 tulenevat kohustust

anda vande all kohtule teavet oma kohustuste täitmisest.

2-16-13081

23. Asja materjalidest nähtuvalt esitas võlgnik taotluse enda vabastamiseks pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest PankrS § 175 lg 1 alusel ja kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks 30.08.2016 (I kd, tl 4). Maakohus algatas 24.05.2017 määrusega võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, jättis usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi (I kd, tl 96–101). Maakohus edastas 18.11.2019 kirjaga

nõude võlgnikule täiendava informatsiooni saamiseks (I kd, tl 126). Võlgnik esitas 16.12.2019

kohtule aruande (I kd, tl 129–139). Järgmise aruandenõude tegi kohus 26.05.2022 kirjaga,

milles ühtlasi teavitas võlgnikku, et kohus on määranud ärakuulamise ajaks 14.09.2022 kell

14.45 (I kd, tl 144). Võlgnik sai kohtu kirja kätte 30.06.2022 (I kd, tl 185) ja esitas 07.06.2022

kohtule aruande (II kd, tl 17–35).

24. Selleks, et kohus saaks keelduda võlgadest vabastamisest tuleb kohtul teha kindlaks, kas

võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et võlgnik on rikkunud

PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustust. Praeguses asjas määras maakohus

võlgniku enda PankrS § 172 lg 6 järgi usaldusisikuks. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus

mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa

põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise

täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Riigikohus on

rõhutanud, et PankrS § 172 lg-s 6 ettenähtud võimalus on seaduses ette nähtud siiski vaid

mõjuva põhjuse esinemisel, ning kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus

olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku

usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus

kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb

kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s 172

sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 02.11.2016, nr 3-2-1-31-16, p 18). Praegusel juhul

on võlgnik esitanud kohtu nõudel aruanded, mistõttu ei saa talle otseselt ette heita PankrS § 173

lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustuse rikkumist.

25. Kohustustest vabastamata jätmiseks võib eraldi aluse anda võlgniku poolt ärakuulamisele

ilmumata jätmine. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest

vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes

on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma

kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei

anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Seega on PankrS § 175 lg-s 4 kohustuse rikkumine eraldi alus menetluse lõpetamiseks ja

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Maakohus on ekslikult sidunud ärakuulamisele ilmumata jätmist PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud

teabe andmise kohustuse rikkumisega.

26. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16 selgitanud, et PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku

kohustustest vabastamast keeldumiseks peab kohus ka selgitama, millise teabe vande all

andmata jätmise või tähtajaks andmata jätmise tõttu kohus menetluse lõpetab. Maakohus

kohustas oma kirjas võlgnikku ilmuma kohtusse ärakuulamisele ning hoiatas, et ärakuulamisele

ilmumata jätmise korral keeldub kohus teda kohustustest vabastamast (I kd, tl 144 ja pöördel).

Maakohtu kirjast ei nähtu, millise teabe osas võlgnikku plaanitakse ära kuulata ja millise teabe

vande all andmata jätmise korral kohus PankrS § 175 lg 4 alusel menetluse lõpetab. Maakohus

on alles vaidlustatud määruses märkinud, et kuivõrd võlgnik ei ilmunud ärakuulamisele, ei

olnud kohtul võimalik saada täiendavat informatsiooni selle kohta, miks ei ole võlgnik teinud

võlausaldajatele ühtegi väljamakset.

2-16-13081

27. Arvestades eeltoodut ei saanud maakohus keelduda kohustustest vabastamisest põhjusel, et

võlgnik ei ilmunud ärakuulamisele, vaatamata sellele, et võlgnik sai kohtu 26.05.2022 kirja

kätte. Ringkonnakohus leiab, et kuigi alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks

võib olla olemas, ei ole maakohus võlgnikku nõuetekohaselt ärakuulamisele kutsunud ja

seetõttu puudus maakohtul võimalus kõiki asjaolusid välja selgitada. Maakohus saab asja uuel

läbivaatamisel nõuda võlgnikult vande all teabe andmist oma kohustuste täitmisest ning võlgnik

peab kohtunõuet täitma (PankrS § 175 lg 4).

28. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb

määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi

jätta maakohtu otsustada.

29. PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)