3-23-372/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

06.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-372

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 27.01.2023 käskkirja nr 5-

1/23-189 tühistamiseks ning Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.03.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.03.2023 määruse peale

haldusasjas nr 3-23-372.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.03.2023 määrus

muutmata.

3. Võtta haldusasja materjalide juurde haldusasja nr 3-22-1745 materjalide hulgas

sisalduv Tallinna Vangla 10.08.2022 otsus nr 5-37/22/109-4.

4. Jätta rahuldamata X menetlusabi taotlus ringkonnakohtu määruse tõlkimise kulude

kandmisest vabastamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse p-de 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235

lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 27.01.2023 käskkirjaga nr 5-1/23-189 lukustati tagasiulatuvalt alates kell

10.15 kuni asjaolude väljaselgitamiseni esimese üksuse O3 osakonna kambrite uksed, sest

osakonnas toimus intsident, mille käigus lõhuti vangla vara. Lisaks tuvastati, et mitmed

kinnipeetavad viibisid vales kambris. Lukustamist peeti vajalikuks, et teha lisakontroll ja tagada

vangla üldine julgeolek. Käskkirja õigusliku alusena märgiti vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2

ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12 lg 1. Kambrite uksed

avati 31.01.2023 lõuna paiku.

3-23-372

2(3)

2. X esitas Tallinna Vangla 27.01.2023 käskkirja peale 02.02.2023 vaide, mille vangla tagastas

14.02.2023 otsusega nr 5-15/23/33-2, sest käskkirja mõju oli lõppenud.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule 20.02.2023 kaebuse, milles palus hüvitada mittevaraline

kahju 8000 eurot, tunnistada Tallinna Vangla 27.01.2023 käskkiri põhiseadusega (PS) vastuolus

olevaks ja kehtetuks ning 14.02.2023 vaide tagastamise otsus PS-ga vastuolus olevaks ja

kehtetuks osas, milles selles puudus kahju hüvitamine. Kaebaja palus lisaks tunnistada VangS §

41 lg 2 ja § 69 lg 1 PS-ga vastuolus olevaks osas, milles need võimaldavad kasutada piiranguid

(kollektiivne karistamine kambrite sulgemisega) sarnastes olukordades tulevikus. Kaebusele oli

lisatud menetlusabi taotlus enda avalduste ja kohtulahendite tõlkimiseks ning kaebuselt

tasutavast riigilõivust vabastamiseks.

4. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 14.03.2023 määrusega.

Kuna 27.01.2023 käskkirja mõju on lõppenud, ei saa selle peale enam tühistamiskaebust esitada.

Tuvastamiskaebuse esitamine on HKMS § 45 lg 2 alusel piiratud. Kaebaja on soovinud

õigusvastasuse tuvastamist kahju hüvitamise eesmärgil. Kuna kahju hüvitamine eeldab

haldusorgani

tegevuse

õigusvastasuse

tuvastamist,

tuleb

tuvastamisnõue

lugeda

hüvitamisnõudega hõlmatuks. Vangla sõnul registreeriti kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks

03.02.2023 ning see on menetluses. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 1 sätestatud

tähtaeg ei ole möödunud. Seega on kaebajal läbimata VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik

kohtueelne menetlus ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

5. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 20.03.2023 määruskaebuse, milles palus tühistada

Tallinna Halduskohtu 14.03.2023 määrus ja saata haldusasi menetluse jätkamiseks tagasi

halduskohtule. Peale hüvitamisnõude oli kaebuses veel nõudeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab X määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine halduskohtu

määruse peale, millega kaebus tagastati, on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud

nõuetele määral, et see lahendada. Kaebaja eesmärk on, et halduskohus jätkaks haldusasja

menetlust. Selleks tuleb taotleda halduskohtu 14.03.2023 määruse tühistamist ja asja

tagasisaatmist halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks (HKMS § 205 lg 1 p 3).

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. Halduskohus märkis õigesti, et Tallinna Vangla 27.01.2023 käskkirja tühistamine ei ole selle

kehtivuse lõppemise tõttu enam võimalik. Vangla 14.02.2023 otsus vaide tagastamise kohta on

menetlustoiming, mille peale ei saa esitada tühistamiskaebust. Eesmärgipärane on nõuda vaides

taotletut, kuid kuna 27.01.2023 käskkirja kehtivus oli kaebuse esitamise ajaks lõppenud, ei olnud

tühistamisnõue selle käskkirja peale asjakohane. Eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine ei ole

HKMS § 45 lg 2 alusel lubatud, sest kaebaja on soovinud kõnealuse käskkirja õigusvastasuse

tuvastamist kahju hüvitamise eesmärgil. Seetõttu ei ole otstarbekas tõlgendada kaebust ka

preventiivse tuvastamiskaebusena. Hüvitamisnõude lahendamine eeldab hinnangut 27.01.2023

käskkirja õiguspärasusele (vt RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1). Seetõttu oli eesmärgipärane lugeda

tuvastamisnõue hüvitamisnõudega hõlmatuks.

9. Kaebaja taotles kaebuses mittevaralise kahju hüvitist 8000 euro ulatuses selle eest, et

osakonna kambrite uksed olid lukustatud ajavahemikul 27.–31.01.2023. Halduskohus märkis

õigesti, et vastavasisulise taotluse oli kaebaja esitanud vanglale 02.02.2023 ning kaebuse

esitamise ajaks ei olnud vangla taotlust lahendanud. RVastS § 18 lg 1 järgi on vanglal sellise

taotluse lahendamiseks aega kaks kuud. Seega ei saa vanglale ette heita, et kahju hüvitamise

3-23-372

3(3)

taotlust ei lahendatud 14.02.2023 otsuses. Kaebajal oli järelikult läbimata VangS § 11 lg-s 8

sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ning esines HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud alus

kaebuse tagastamiseks. Kaebuse tagastamise tõttu oleks tulnud jätta läbi vaatamata menetlusabi

taotlus kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks. Taotlused Tallinna Vangla 27.01.2023

käskkirja ja 14.02.2023 otsuse ning VangS 41 lg 2 ja § 69 lg 1 PS-vastaseks tunnistamiseks ei ole

nõuded HKMS § 37 lg 2 mõistes, mille menetlusse võtmist peaks halduskohus otsustama, vaid

kahju hüvitamise nõudega kaasnevad menetluslikud taotlused või õiguslikud väited.

10. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.03.2023

määrus muutmata.

11. Kaebaja märkis kaebuses, et soovib esitada avaldusi vene keeles ja saada kohtulahendeid

vene keeles, millest võib järeldada, et ta soovib menetlusabi enda avalduste ja kohtulahendite

tõlkimiseks.

12. Tallinna Vangla 14.03.2023 vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja on esitanud

kohtueelses menetluses avaldusi eesti keeles. Ringkonnakohtul puudub kahtlus, et need

avaldused on koostanud kaebaja. Avaldustest nähtuvalt oskab kaebaja tegelikult eesti keelt

piisaval määral, et saada hakkama ka menetlusabita. Õigupoolest on need avaldused isegi

paremini mõistetavad kui tema venekeelsetest avaldustest tehtud eestikeelsed tõlked. Ka Tallinna

Vangla 10.08.2022 otsusest nr 5-37/22/109-4 võõrkeelsete pöördumiste tagastamise kohta, mille

kaebaja esitas haldusasjas nr 3-22-1745, nähtub, et tema eesti keele oskus vastab B1 tasemele.

Sama otsuse järgi osales kaebaja 02.08.2013‒29.11.2013 Tallinna Vanglas B1 taseme eesti keele

kursusel ning sooritas koolieksami tulemusele 54% 100st; ajavahemikul 18.10.2016–31.01.2017

läbis ta Tartu Vanglas B1 taseme eesti keele kursuse ning sooritas eksami tulemusele 71,42%

100st; Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammis on registreeritud arvukalt kaebaja

eestikeelseid avaldusi. Ringkonnakohus võtab Tallinna Vangla 10.08.2022 otsuse nr 5-

37/22/109-4 haldusasja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). Arvukate eestikeelsete taotluste,

kahjunõuete ja vaiete vanglale esitamine nähtub ka kohtute infosüsteemist (nt haldusasjad nr 3-

22-1217, nr 3-21-1526, nr 3-21-2037, nr 3-21-866, nr 3-21-405, nr 3-20-2576, nr 3-20-2141 ja

nr 3-20-1457). Selleks, et lugeda eesti keele oskus kohtumenetluses osalemiseks piisavaks, ei pea

keelt valdama kõrgtasemel. Samuti ei eelda see, et kaebajale peaksid olema kõik tekstid

pingutusteta mõistetavad. Kaebaja avaldustes on küll käänamis- ja kirjavigu ning sõnakordusi,

kuid kasutatud sõnavara võib pidada rikkalikuks. Praeguses asjas tehtud ringkonnakohtu määrus

ei ole pikk ega keeruline. Seega ei ole põhjendatud vabastada kaebajat selle tõlkimise kulude

kandmisest.

(allkirjastatud digitaalselt)