2-21-1843/105 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu menetluses oli Kauba tn 3 Kohtla-Järve Ladu OÜ (võlausaldaja) avaldus Harju Infra OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Maakohus kuulutas 04.06.2021 välja
Legislator headnote
AI generated2-21-1843/105 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Maakohus kuulutas 04.06.2021 välja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 05.04.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-1843
Kohtuasi
Harju Infra OÜ pankrotimenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.10.2022 määrus (menetluskulude
kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Trebor Invest OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Võlausaldaja Kauba tn 3 Kohtla-Järve Ladu OÜ,
lepinguline esindaja advokaat Kai Villmann
Puudutatud isikud
X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup
Trebor Invest OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat
Teele Viilup
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 19.10.2022 määrus muutmata.
2. Jätta määruskaebused rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Asjaolud ja maakohtu määrus
1. Harju Maakohtu menetluses oli Kauba tn 3 Kohtla-Järve Ladu OÜ (võlausaldaja) avaldus
Harju Infra OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Maakohus kuulutas 04.06.2021 välja
võlgniku pankroti. Maakohus kinnitas 22.12.2021 määrusega võlausaldajate nimekirja ja jättis
võlausaldaja menetluskulud seoses X (puudutatud isik I) nõudele vastuväite esitamisega
puudutatud isiku I kanda ja võlausaldaja menetluskulud seoses Trebor Invest OÜ (puudutatud
isik II) nõudele vastuväite esitamisega puudutatud isiku II kanda. Võlausaldaja esitas
01.08.2022 taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
2. 01.08.2022 esitas võlausaldaja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
määramiseks. Võlausaldaja taotles puudutatud isikult I ja puudutatud isikult II kummaltki välja
mõista menetluskulud 1344 eurot ja viivise menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni
täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-le 4. Võlausaldaja esindaja tunnitasumäär oli
140 eurot käibemaksuta. Võlausaldaja esindaja tutvus mõlema puudutatud isiku
nõudeavaldusega ja koostas vastuväited, kulu õigusabile oli kummagi puudutatud isiku suhtes
8 tundi ja tasumääraga 140 eurot tund, millele lisandub käibemaks.
3. Puudutatud isikud seisukohti menetluskuludele ei esitanud.
Maakohtu määrus
4. Maakohus rahuldas TsMS § 174 lg 1 ja 4, § 177 lg 1 p 1 ja lg 2, § 174 lg 8, § 477 lg 5 ja lg
7, § 175 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel võlausaldaja taotluse osaliselt ja mõistis mõlemalt
puudutatud isikult välja menetluskulude hüvitise 1008 eurot. Vastavalt võlausaldaja taotlusele
kohustas kohus puudutatud isikuid tasuma väljamõistetud summalt viivist seadusjärgses määras
ja ulatuses.
Maakohus hindas kulude vajalikkust ja põhjendatust (toiminguid, neile kulunud aega ja
esindaja tunnihinda) ning leidis, et esindajakulud olid mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud
osaliselt. Võlausaldaja esitas taotluse mõista puudutatud isikult I ja puudutatud isikult II välja
menetluskulud 1344 eurot võlausaldajale osutatud 8 tunni õigusabi eest tasumääraga 140 eurot
tunnis, millele lisandus käibemaks.
Kohus leidis, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades oli tegemist õigusteenuse
osutamisel keskmise hinnaga, mis oli põhjendatud ja ei ületanud oluliselt keskmist sarnase
õigusteenuse
eest
makstavat
tasu
menetlustoimingute
tegemise
ajal.
Arvestades
menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, olid
nimekirjas toodud toimingud ja kulud mõneti ülepaisutatud. Põhjendatud ajakulu
nõudeavaldusega tutvumise ja selle vastuväite koostamisega seonduvalt oli kohtu hinnangul 6
tundi. Seega luges kohus võlausaldaja esindaja toiminguid põhjendatuks seoses mõlema
puudutatud isikuga 6 tunni ulatuses, mis vastas võlausaldaja esindaja tunnihinda arvestades
1008 eurole. Kohus märkis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuli hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Puudutatud isikute määruskaebused
5. Puudutatud isikud palusid tühistada maakohtu 19.10.2022 määruse osas, millega mõisteti
mõlemalt puudutatud isikult võlausaldaja kasuks välja menetluskulud 504 eurot ületavas osas
ja teha uue määruse, millega määrata kummagi puudutatud isiku menetluskulude suuruseks 504
eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
Kohus ei toimetanud menetluskulude nimekirja puudutatud isikutele kätte ja rikkus TsMS §
176 lg-st 7 ja 8 tulenevaid nõudeid. Võlausaldaja avaldas menetluskulude ajakuluks seoses
mõlema puudutatud isiku nõudeavaldusega tutvumise ja vastuväite koostamisega täpselt 8
tundi. Ebausutav oli, et kahe eraldiseisva nõudeavaldusega tutvumisele ja vastuväidete
esitamisele kuluv aeg oli identne. Kuigi kohus vähendas mõlema puudutatud isiku osas
menetluskulu 2 tunni võrra, oli võlausaldaja ajakulu ka sel juhul ülepaisutatud. Kuigi
faktoloogia osas esines erinevusi, kattus võlausaldaja vastuväidete sisu puudutatud isikute
nõudeavalduste osas suurel määral. Seega ei olnud võimalik, et võlausaldaja esindaja koostas
kahte dokumenti kokku 12 tundi. Kuivõrd tegemist oli ülepaisutatud ajakuluga, palusid
puudutatud isikud vähendada väljamõistetavat menetluskulu seoses mõlema nõudeavalduse
koostamisega täiendavalt vähemalt veel 50% võrra ehk 3 tunnini.
Menetluse edasine käik
6. Maakohus
võttis
määruskaebused
menetlusse ja andis
võlausaldajale
tähtaja
määruskaebustele vastamiseks.
7. Võlausaldaja palus jätta määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
Võlausaldaja esitas 20.09.2021 vastuväite puudutatud isiku I nõudeavaldusele ja 14.09.2021
vastuväite puudutatud isiku II nõudeavaldusele. Nimetatud vastuväited sisaldasid
menetluskulude
nimekirja.
Pankrotihaldur
edastas
võlausaldaja
vastuväited
koos
menetluskulude nimekirjadega 28.09.2021 puudutatud isikutele ja määras tähtaja kirjalike
seisukohtade ja taotluste esitamiseks kuni 19.10.2021. Määruskaebuste esitajad leidsid, et
kohus ei toimetanud neile menetluskulude nimekirja kätte, kuid ei väitnud, et pankrotihaldur ei
toimetanud neile menetluskulude nimekirja kätte. Menetluskulude nimekirja ei tulnud
pankrotiseaduse (PankrS) § 1001 lg 5 kohaselt kätte toimetada, vaid see tuli puudutatud isikutele
edastada. Asjaolu, et kohus ei saatnud määruskaebuste esitajatele menetluskulude nimekirja ja
ei määranud tähtaega omapoolsete seisukohtade esitamiseks, ei olnud asjakohane.
Määruskaebuste esitajatele edastati menetluskulude nimekiri ja anti tähtaeg seisukohtade
avaldamiseks. Selleks tähtajaks vastuväiteid menetluskuludele ei esitatud.
Võlausaldaja leidis, et kohus ei rikkunud 19.10.2022 määruses menetluskulude põhjendatuse ja
vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ja määruskaebused tuli seetõttu jätta rahuldamata.
Kohus kinnitas 22.12.2021 määrusega Harju Infra OÜ (pankrotis) võlausaldajate nimekirja ja
kumbki puudutatud isik ei olnud enam Harju Infra OÜ pankrotivõlausaldaja. Seega olid
puudutatud isikute nõudeavaldused põhjendamatud menetlusdokumendid, millele tuli koostada
põhjendatud vastuväide ja edastada pankrotihaldurile, kes esitas need kohtule. Taolises
olukorras oli ebaõiglane heita võlausaldajale ette menetluskulude põhjendamatust.
Nõudevalduste asjaolud ja nõuete õiguslikud alused olid erinevad, mistõttu väitsid puudutatud
isikud alusetult, et nõudeavalduste sisu kattub. Võlausaldaja palus jätta määruskaebused
rahuldamata ja määruskaebuste menetlusega seonduvad menetluskulud puudutatud isikute
kanda, määrates kindlaks võlausaldaja menetluskulude rahalise suuruse.
8. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja saatis need TsMS § 663 lg 5 alusel
lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
9. Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus
jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib
ringkonnakohus järgmist.
10. Kohtu hinnangul on põhjendatud puudutatud isikute etteheide, et maakohus ei andnud neile
võimalust väljendada oma seisukohta võlausaldaja menetluskulude kohta. Menetluskulude
nimekiri tuleb TsMS § 176 lg 7 järgi viivitamata vastaspoolele kätte toimetada ning TsMS §
176 lg 8 järgi peab kohus määrama menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta
seisukoha esitamiseks. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohus oleks võlausaldaja
menetluskulude nimekirja puudutatud isikutele kätte toimetanud ja vastamiseks tähtaja
määranud. Seega rikkus maakohus TsMS § 176 lg 7 ja 8. Riigikohus on leidnud, et selline
menetlusõiguse normi rikkumine on ringkonnakohtus kõrvaldatav, mistõttu puudub vajadus
maakohtu lahendi tühistamiseks (RKTKm 30.03.2011, 3-2-1-16-11, p 14). Kohtu hinnangul on
eeltoodud menetlusõiguse normi rikkumine ringkonnakohtus kõrvaldatud sellega, et
puudutatud isikud esitasid oma vastuväited menetluskuludele määruskaebusmenetluses.
11. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne
kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub
sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine TsMS-s sätestatud
korras (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem
praktika). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist
esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu
diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on
ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 3-
2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud
lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus
menetlusdokumendi
koostamiseks
vähem
aega.
Ringkonnakohus
saab
maakohtu
diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS §
174 lg 8). TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste
esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
12. Maakohus rahuldas võlausaldaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja
vähendas võlausaldaja esindaja toiminguid 8 tunnilt 6 tunnile. Puudutatud isikud heitsid ette, et
kuigi maakohus vähendas ajakulu 2 tunni võrra, oli võlausaldaja ajakulu ikkagi ülepaisutatud.
Ringkonnakohus ei nõustu käesoleval juhul puudutatud isikute seisukohtadega. Esindajakulude
põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja
keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 14.04.2021, 2-
19-10324, p 17). Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, nõustub ringkonnakohus
maakohtuga, et 6 tundi on põhjendatud ajakulu nõudeavaldusega tutvumiseks ja sellele
vastuväite koostamiseks. Maakohus hindas korrektselt võlausaldaja lepingulise esindaja kulude
vajalikkust ja põhjendatust. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et võlausaldaja
tunnitasu määr oli põhjendatud ja ei ületanud keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat
tasu. Käesoleval juhul puudusid maakohtupoolsed rikkumised, mis tooksid kaasa maakohtu
määruse tühistamise. Ringkonnakohtul puudub alus sekkumiseks maakohtu kaalutlusõiguse
teostamisse ja vähendada toimingute mahtu.
13. Arvestades eeltoodut, ei ole määruskaebused edukad ja ringkonnakohus jätab need
rahuldamata.
14. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel
tekkinud kulusid.
15. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)