2-21-2829/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2829

Kohtuasi

X hagi Y vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. veebruari 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

X vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Y kaebus 1302,35 eurot

X kaebus 492,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Katrin Paulus

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 3. veebruari 2022 otsuse (parandatud 22. veebruari 2022

määrusega) resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada otsuse

põhjendusi.

2. Jätta Y apellatsioonkaebus ja X vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-21-2829

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 22. veebruaril 2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel,

varalise kahju hüvitis summas 776 eurot ja viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu

välja mõistetud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise

päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt

kohtu välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid

mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa. Hageja palus jätta kõik menetluskulud täies

ulatuses kostja kanda.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on pooled olnud seotud MTÜ-ga Tallinna

Loomaaia Sõprade Selts. Nii hageja kui kostja olid kuni 21. novemberini 2020 MTÜ Tallinna

Loomaaia Sõprade Seltsi juhatuse liikmed. Hagiavalduse esitamise hetkel oli kostja jätkuvalt

MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi juhatuse liige, hageja astus juhatusest tagasi. 2020.

aasta oktoobris esitati kostjale kahtlustus MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi raha

omastamises, millega seoses andis kostja oma kommentaarid ajalehele Õhtuleht. Seega edastas

kostja intervjueerijale informatsiooni n-ö loomaaia skandaalist ning loomaaia direktori TM

esitatud kuriteoteatest. Oma loos mainis kostja hageja nime ning seostas teda kuriteokaebuse

esitamisega. Kostja väited avaldati Õhtulehe 4. novembri 2020 artiklis „Y Tallinna loomaaia

skandaalist: panen käe südamele, mina ei ole varastanud loomade tagant“.

3. Nimetatud artiklis ütles kostja: „Mina usun, et Tallinna loomaaia direktori poolt allkirjastatud

kuriteoteate tegelik koostaja on meie enda seltsi juhatuse liige. /…/ Mina arvan, et siin on

tegemist ühe inimese kättemaksuga. Aga miks ta seda tegi, miks ta alandas mind, miks ta

alandas teisi juhatuse liikmeid? See hävitas Loomaaia Sõprade Seltsi päevaga. Ma ei oskagi

öelda, miks ta neid asju tegi, mitte keegi meist ei oska, ka kõik teised juhatuse liikmed on täiesti

šokeeritud.“ Kostja avaldatu pinnalt tekib igal mõistlikul lugejal mulje, justkui oleks hageja

otseselt seotud kuriteokaebuse esitamisega. Kostja väidetest tuleneb, et hageja oli isiklikult

huvitatud kuriteokaebuse esitamisest ning tegemist on kättemaksuga kostjale. Seejuures tegi

kostja avalikult ebaõige järelduse, et just hageja tegevus hävitas MTÜ Tallinna Loomaaia

Sõprade Seltsi ning alandas teisi juhatuse liikmeid.

4. Selliselt esitas kostja järgmised ebaõiged ja seega õigusvastased väited: kuriteoteate tegelik

koostaja on hageja (faktiväide nr 1); hageja koostas kuriteoteate isikliku kättemaksusoovi tõttu

(faktiväide nr 2); hageja tegevus hävitas päevaga MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi

(faktiväide nr 3); hageja alandas teisi juhatuse liikmeid (faktiväide nr 4).

5. Kostja väited käivad konkreetselt hageja kohta. Kostja mainis hageja perekonnanime artiklis

kaks korda ning muus osas kasutas sõnu inimene ja üks juhatuse liige (vastandades hagejat

teistele juhatuse liikmetele). Tegemist on ebaõigete faktiväidetega ja võimaldavad väärtustada

2-21-2829

hagejat negatiivselt. Kostja avaldas teadlikult vale informatsiooni – kostja sõnavõtu eesmärk

oli esitada olukorda viisil (tekitada kaudne ebaõige mulje), justkui MTÜ Tallinna Loomaaia

Sõprade Selts ei teinud midagi valesti, st kõik süüdistused on alusetud ning tegemist on hoopis

hageja isikliku kättemaksusooviga kostjale.

6. Hagejale on tekitatud oluline mainekahju väga paljude inimeste silmis. Seoses kostja

avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb

kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud

ei ole. Hageja suhtes ebaõige hinnangu muutmisega tegelemine on hagejale põhjustanud liigset

stressi ning hageja pidi enda õiguste kaitseks pöörduma advokaadi poole. Kõik see oleks

olemata, kui kostja ei oleks hageja kohta õigusvastaseid andmeid avaldanud. Arvestades üldise

elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja

maine hävitamist, peab hageja õiglaseks mittevaralise hüvitiseks 1000 eurot.

7. Hagejale on tekkinud varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol 776 eurot (sisaldab

käibemaksu) seoses kostjale kahe nõudekirja edastamisega.

Kostja vastuväited

8. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

9. Kostja vastuväidete kohaselt esitati kostjale kahtlustus, kuid kriminaalmenetlus kostja suhtes

lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Kostja ei tea, kes koostas avalduse või

kaebuse politseile, ja selliselt kostja väite ka avaldas, et „ma ei tea, kes on kuriteoteate tegelik

koostaja, kuid ma usun, et selleks oli hageja“. Seetõttu kostja arvas, et hageja tegi seda

kättemaksuks, ja tema tegevus hävitas päevaga MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi.

Alusetu kuriteoteate esitamine, mis on kostja suhtes tuvastamist leidnud, kvalifitseerub kostja

„kui teise seltsi juhatuse liikme“ alandamiseks. Ühegi kostja avaldatud väite puhul pole

tegemist faktiväitega hageja kohta, mis oleks ebaõige. Kostja avaldatu ei ole sisult hageja au

ega head nime teotav ning hagejal ei ole tekkinud kahju, mille hüvitamist saaks ta kostjalt

nõuda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas 3. veebruari 2022 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 800 eurot ja varalise kahju hüvitise 320 eurot

ning sissenõutavaks muutunud viivised 92,75 eurot ja edasiulatuva viivise alates 4. veebruarist

2022 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõue.

Maakohus jättis menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja kanda.

22. veebruari 2022 määrusega parandas maakohus 3. veebruari 2022 otsuses ebatäpsuse

tsiviilasja numbri osas ning luges õigeks tsiviilasja numbriks 2-21-2829.

11. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ja kostja olid kuni 21. novemberini 2020 MTÜ

Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi juhatuse liikmed. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et

2020. aasta oktoobris esitati kostjale kahtlustus MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi raha

omastamises, mida kostja kommenteeris ajalehes Õhtuleht. Pooled ei vaidle, et 4. novembri

2020 Õhtulehes artiklis „Y Tallinna loomaaia skandaalist: panen käe südamele, mina ei ole

varastanud loomade tagant“ on avaldatud järgmised kostja laused: „Mina usun, et Tallinna

loomaaia direktori allkirjastatud kuriteoteate tegelik koostaja on meie enda seltsi juhatuse liige.

/.../ Mina arvan, et siin on tegemist ühe inimese kättemaksuga. Aga miks ta seda tegi, miks ta

alandas mind, miks ta alandas teisi juhatuse liikmeid? See hävitas Loomaaia Sõprade Seltsi

2-21-2829

päevaga. Ma ei oskagi öelda, miks ta neid asju tegi, mitte keegi meist ei oska, ka kõik teised

juhatuse liikmed on täiesti šokeeritud.“

12. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja avaldanud faktiväite, et „kuriteoteate

tegelik koostaja on hageja“. Väidete avaldamise puhul loeb kontekst ehk väidete kogum.

Mõistlikule lugejale on arusaadav, et kostja poolt avaldatud väited käivad hageja kohta. Kostja

on avaldanud artiklis järgmised laused: „Meil on olnud juhatuses üksmeel ja me kõik oleme

leitud lahendusi aktsepteerinud, välja arvatud üks juhatuse liige, kellel on olnud asjadest oma

arvamus, see on X. Mina usun, et Tallinna loomaaia direktori poolt allkirjastatud kuriteoteate

tegelik koostaja on meie enda seltsi juhatuse liige.“ Seega on kostja eelmises lauses märkinud,

et juhatuses on üksmeel, välja arvatud juhatuse liikmel X-l, kellel on asjadest oma arvamus ja

järgmises lauses kostja juba märgib, et üks juhatuse liige on kuriteo teate tegelik koostaja. Seega

on kostja silmas pidanud just hagejat. Kostja väiteid kogumis analüüsides jõuab järeldusele, et

kostja avaldas vähemalt avalikult kahtluse, et kuriteo tegelik koostaja on hageja. Maakohus

leidis, et kostja ei saa põhjendada oma väiteid sellega, et tegemist on tema subjektiivse

arvamusega, sest ka subjektiivne arvamus saab olla faktiväiteks sõltuvalt avaldamise

kontekstist ja viisist. Kostja on küll artiklis mitu korda maininud, et tema ei tea, kes on kuriteo

teate koostaja, kuid on siiski välja toonud, et tema arvates on kuriteo teate koostajaks hageja.

Sellega jätab kostja lugejale mulje, et temale on teada mingid faktid, mille põhjal saab järeldada,

et kuriteoteate koostaja on hageja.

13. Maakohus leidis, et kostja avaldatud väite „Mina arvan, et siin on tegemist ühe inimese

kättemaksuga“ sisu ja selle avaldamise konteksti arvestades on tegemist väärtushinnanguga,

milles kostja avaldas, et hageja koostas kuriteo teate isikliku kättemaksu soovil. Selline väide

sisaldab kostja subjektiivset hinnangut hageja tegevusele ning selle puhul ei ole võimalik

kontrollida, kas hageja on teinud midagi kättemaksuks või mitte.

14. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja avaldatud väite puhul, et „hageja tegevus

hävitas päevaga Loomaaia Sõprade Seltsi“, tegemist faktiväitega, sest on võimalik kontrollida,

kas just hageja tegevus on kaasa toonud MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi tegevuse

lõppemise.

15. Kostja avaldatud väide, et hageja alandas teisi MTÜ Loomaaia Sõprade Seltsi juhatuse

liikmeid, on maakohtu arvates väärtushinnang. Väite hinnangulisus lähtub selles sisalduvast

sõnast „alandama“. Eesti keele seletav sõnaraamat 2009 annab sõnale „alandama“ ühe järgmise

tähenduse: kedagi väärituna kohtlema, kedagi halvemana paista laskma, kellegi väärtust

riivama. Tegemist ei ole faktiväitega, sest ei ole võimalik kontrollida, kas hageja on kedagi

vääritult kohelnud, kedagi halvemana paista lasknud või kellegi väärtust riivanud.

16. Maakohtu 5. jaanuari 2022 kohtuistungil on Tallinna Loomaaia direktor TM tunnistajana

ütlusi andes kinnitanud, et kuriteoteoavalduse koostas tema vabas vormis ja ainuisikuliselt ning

selle koostamisel ei osalenud X. Seega on kuriteoteate koostaja ise kinnitanud, et hageja ei ole

osalenud kuriteoteate koostamisel, mistõttu on kostja avaldanud ebaõige faktiväite, et hageja

koostas kuriteoteate. Sellise väite avaldamisega on kahjustatud hageja mainet. Kostja avaldatud

ebaõige faktiväide, et hageja on koostanud kuriteoavalduse, annab hageja suhtes äärmiselt

negatiivse hinnangu, sest kostja väited tervikuna viitavad sellele justkui oleks hageja esitanud

kostja suhtes alusetu kuriteoteate.

17. Maakohus leidis, et kriminaalasjade alustamine ning Tallinna Loomaaia ja MTÜ Tallinna

Loomaaia Sõprade Seltsiga koostöö lõppemine seltsi puuduliku finantsjuhtimise tõttu ei olnud

seotud hageja tegevusega. Seega on ebaõige kostja avaldatud faktiväide, et hageja tegevus

2-21-2829

hävitas päevaga MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi. Sellise väite avaldamine kahjustab

hageja mainet, sest selle väite põhjal saab kujundada hageja suhtes negatiivse hinnangu, et just

hageja kättemaksu motiividele ajendatud tegevus on põhjustanud MTÜ Tallinna Loomaaia

Sõprade Seltsi tegevuse lõppemise, millega juhitakse tähelepanu kõrvale faktist, et MTÜ

Tallinna Loomaaia ja Loomaaia Sõprade Seltsi tegevuse lõppemine on seotud seltsi puuduliku

juhtimisstiiliga.

18. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või

mittetäielikkusest ega pidanud seda teadma, seega on kostja tegu ebaõigete andmete

avaldamisel eelduslikult õigusvastane. Maakohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et kui kostja

oli 28. oktoobril 2020 politsei poolt kinni peetud ja talle oli esitatud kahtlustus kuriteo

toimepanemises, mida oli mitmes meediaväljaandes kajastatud, siis oli kostjal õigus väita, et

kuriteoteate koostamise ja MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi hävitamise taga on hageja.

Maakohus leidis, et kostja oli ebaõigete väidete avaldamisel vähemalt hooletu.

19. Kostja on avaldanud ebakohase väärtushinnangu, et hageja koostas kuriteoteate isikliku

kättemaksu soovil. Selline väide on halvustav hageja suhtes. Isikul, kes paneb toime mingi teo

isikliku kättemaksu ajendil, on ühiskonnas ilmselgelt negatiivne kuvand. Kostja ei ole

tõendanud neid asjaolusid, mis on sellise negatiivse hinnangu aluseks. Hageja on selgitanud, et

ta täitis oma kohustusi juhatuse liikmele oodatava hoolsusega edastades Tallinna Loomaaia

direktorile ülevaate kõikidest seltsi rikkumistest. Väide, et hageja alandas teisi juhatuse

liikmeid, on samuti ebakohane, sest sellel on halvustav hageja mainet kahjustav tähendus, sest

selles heidetakse ette, et hageja kohtleb teisi juhatuse liikmeid väärituna. Isikul, kes teisi isikuid

alandab ja kohtleb neid väärituna on ühiskonnas negatiivne maine. Kostja ei ole tõendanud

asjaolusid, mille põhjal saaks anda sellise negatiivse hinnangu hageja käitumise kohta.

20. Ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega on kostja

kahjustanud hageja au ja head nime. Kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, mistõttu

vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumise tõttu tekitatud õigusvastase kahju tekitamise

eest.

21. Seoses kostja avaldatud väidetega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb

kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma piinlikkust tegude eest, mida ta toime pannud

ei ole. Hinnangu muutmisega tegelemine on hagejale põhjustanud stressi. Maakohus leidis, et

hageja hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle

põhjuslik seos kostja avaldatuga. Maakohtu hinnangul on põhjendatud hageja mittevaralise

kahju hüvitamise nõue 800 eurot, mis jääb kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse.

22. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmist. Hageja

23. novembri ja 30. detsembri 2020 nõudekirjad on olnud seotud kohtuvaidlusega. Maakohus

leidis, et põhjendatuks tuleb pidada vaid 23. novembri 2020 nõudekirja esitamist. Arvestades

vaidluse sisu, saab professionaalse õigusteenuse osutaja poolt sellise nõudekirja koostamisele

kulunud mõistlikuks tööajaks pidada kaks tundi, millele kulub 320 eurot. Kuna kostja vastas

nõudekirjale ja keeldus kahju hüvitamisest, siis ei olnud vajalik täiendava 30. detsembri 2020

nõudekirja koostamine.

23. Hageja viivise nõue mittevaralise kahju hüvitiselt 800 eurolt ja varalise kahju hüvitiselt 320

eurolt alates hagi esitamises kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras on

põhjendatud.

2-21-2829

Apellatsioonkaebus

24. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohu 3. veebruari 2022

otsuse osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitised ja jättis menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ning teha uus otsus, millega

jätta hagi rahuldama ja menetluskulud hageja kanda.

25. Maakohtu otsuse põhjendused avaldatud faktiväidetele sisu andes on vastuolulised ning

kohtu arutuluskäik pole jälgitav ega arusaadav. Maakohus on jätnud otsuse tegemisel osad

tõendid tähelepanuta. Samuti on maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti.

26. Kostja ei ole avaldanud faktiväidet, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja. Maakohtu

järeldus, mille kohaselt hageja tegevus ei ole MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi hävitanud

ega mõjutanud kuidagi negatiivselt seltsi tegevust, on ekslik. Kostja esitas tõendid nende

asjaolude kohta, mis andsid talle põhjuse uskuda, et hageja oli hiljem alusetuks osutunud

kuriteoteate koostaja, kuid maakohus jättis need tõendid tähelepanuta. Kostja kohta alusetu

kuriteokahtluse olemasolu sedastatud meediakajastus andis kostjale õigustatud huvi omapoolse

selgituse avaldamiseks selle kohta, kuidas sai selline alusetu kuriteokahtlus tekkida.

27. Asjaolu, et kostjale etteheidetavatel väidetel oli hageja mainet kahjustav iseloom, ei anna

alust järeldada, et kostja tegevus oli õigusvastane. Maakohus jättis arvestamata

väärtushinnangute avaldamise asjaolud ega hinnanud suhet kostja väidete esitamise eesmärgi

ja hageja väidetud maine kahjustamise raskuse vahel, samuti ei kaalunud maakohus seda, kas

hageja maine kahjustamine võis olla õigustatud.

28. Maakohus on ebaõigesti tuginenud hageja 11. jaanuari 2022, hilinenult esitatud tõendile.

Hageja esitas tõendi pärast sisulise arutamise lõppemist ja kohtuvaidluse pidamist. Selliselt

menetlusnorme rikkudes on maakohus ebaõigesti tuginedes hilinenult esitatud tõendile

rahuldanud hageja varalise kahju hüvitamise nõude.

Vastustaja seisukoht ja vastuapellatsioonkaebus

29. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

30. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu

3. veebruari 2022 otsuse osas, milles kohus jättis osaliselt rahuldamata hageja varalise kahju

hüvitamise nõude 456 euro ulatuses ja menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas palub

hageja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 456 eurot ja viivis ning jätta

menetluskulud kostja kanda. alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks

arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Vastuväited vastuapellatsioonkaebusele

31. Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

2-21-2829

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada

kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata.

33. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas

maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese

astme kohtu otsusega mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel, välja arvatud osas,

milles ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi, siis ei pea kolleegium

TsMS § 654

lg-st 6

juhindudes

vajalikuks

maakohtu

otsuse

põhjendusi

korrata.

Ringkonnakohus

võtab

TsMS § 652 lg 1 p 1

järgi

selles

osas

apellatsioonkaebuse

läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja

ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Pooled on apellatsioonkaebustes suures osas korranud

oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui

õiguslikust olukorrast. Kuigi maakohus ei ole mittevaralise kahju nõude lahendamisel andnud

hinnangut kõigile kostja esitatud väidetele ning tõenditele eraldiseisvalt, millega on rikkunud

TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust, ei ole selline rikkumine

viinud ebaõige lahendini. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et

maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Ka hageja varalise

kahju hüvitamise nõudes ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti. Ringkonnakohus

nõustub esimese astme kohtu põhjendustega varalise kahju hüvitamise nõude lahendamisel, ei

korda neid ning võtab selles osas aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised

asjaolud, välja arvatud osas, milles ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi.

Maakohus ei saanud tugineda varalise kahju hüvitise kindlaksmääramisel hageja 11. jaanuaril

2022 hilinenult esitatud tõendile ja on selliselt rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat

kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kuid selline rikkumine ei ole viinud ebaõige lahendini.

34. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuste väited alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusõiguslikud rikkumised kõrvaldada ja

põhjendada otsust alljärgnevalt. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus

järgmist.

35. Hageja nõuab kostjalt ebaõigete faktiväidete avaldamisega ja hageja au teotamisega

tekitatud kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule

(kannatanu) õigusvastselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on

kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1

p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku

õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või

muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole

isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid

seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast

hindamisest. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või

kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või

faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei

tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki

2-21-2829

sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule

majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et

avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 alusel ei loeta, hoolimata sama

paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatust, andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal

või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja

kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele. Seega, kui

hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis tuleb kostjal kui kahju

tekitajal vastutusest vabanemiseks tõendada mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemine

või süü puudumine (VÕS § 1050).

36. Asjakohane on käsitleda esmalt kostja kaebust, sest selle edukuse korral poleks vaja hageja

kaebust enam lahendada. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostja

avaldas hageja kohta (kaudse) faktiväite, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja või

väärtushinnangu, et kostja usub, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja.

37. Maakohus märkis asjakohaselt, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus

või väärus kohtumenetluses tõendatav, aga väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus,

mis sisu või vormi tõttu võib olla halvustava tähendusega, kusjuures väärtushinnangut on

võimalik põhjendada, mitte tõendada selle sisu tõesust või väärust. Ühtlasi on õige maakohtu

põhjendus, et lähtuda tuleb sellest, kuidas avalduse adressaadiks olev mõistlik isik sellest aru

saab, mistõttu pole oluline, kuidas kostja ise avaldatut hindas. Maakohus tuvastas ja pooled ei

vaidle, et kostja avaldas artiklis järgmised laused: „Meil on olnud juhatuses üksmeel ja me kõik

oleme leitud lahendusi aktsepteerinud, välja arvatud üks juhatuse liige, kellel on olnud asjadest

oma arvamus, see on X. Mina usun, et Tallinna loomaaia direktori poolt allkirjastatud

kuriteoteate tegelik koostaja on meie enda seltsi juhatuse liige“. Kolleegiumi arvates on

maakohus põhjendatult järeldanud, et kostja avaldatust, kus kostja avaldas maakohtu sõnastatu

kohaselt avaliku kahtluse, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja ja lisaks põhjendas, et

sellise kahtluse on tinginud hageja, kes ei aktsepteeri ühtegi juhatuse lahendust, saab artikli

adressaadiks olev mõistlik isik aru, et kuriteoteate tegelikuks koostajaks on hageja. Asjaolust,

et kostja on artiklis eelnevalt mitu korda maininud, et tema ei tea, kes on kuriteoteate koostaja,

kuid on siiski välja toonud, et tema usub, et allkirjastatud kuriteoteate on tegelikult koostanud

hageja, ei jää mõistlikule isikule arusaama, justkui kostja ise ei teakski, kes on koostanud

kuriteoteate. Igal juhul ei ole kostja avaldatud väidetest võimalik järeldada, et kostja ei pea

kuriteoteate esitajana silmas hagejat. Kostja on üsna kindlameelselt end väljendanud, et

kuriteoteate koostajana usub ta olevat MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi juhatuse liiget,

s.o hagejat. Kostja artiklis kajastatud väidetega kogumis jääb mulje, et kuriteoteadet pole

koostanud sellele allakirjutanu, vaid hageja. Kostja väited, mis on avaldatud viisil, kus kostja

samal ajal ka ei tea, kes on kuriteoteate koostaja, kuid usub, et see on hageja, on siiski väidete

kogumis loonud mulje, et faktiväide, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja, on õige.

Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatus

küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea kostja

olema sõnaselgelt avaldanud faktiväidet, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja. On piisav,

et see väide avaldatust järeldub (vt Riigikohtu 28. aprilli 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17980,

p 19 esimene lõik). Kostja avaldatust võib järeldada, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja,

mis on käsitatav kaudse faktiväitena.

38. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt ka selle üle, kas kostja avaldatud

faktiväide, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja, on ebaõige. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt

isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema

tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või

eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel

2-21-2829

andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Vastavalt

VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku

asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab

tegelikkusele.

39. Isiku au teotamisest tulenev kahju hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab seda, et

faktiväide oleks hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine oleks

õigusvastane. Au teotava faktiväite õigusvastasus oleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele

mittevastavusest (vt Riigikohtu 13. aprilli 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 31).

Tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema

mainet, ei ole iseenesest õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 järgi. Seega ei ole VÕS § 1047 lg 2

alusel nõude rahuldamiseks alust, kui avaldaja tõendab, et väidetu vastab tegelikkusele ega ole

õigusvastane (vt ka Riigikohtu 20. juuni 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 12). Au või

mainet kahjustav võib siiski olla tõele vastavate lausete avaldamise kontekst.

40. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus jättis ebaõigesti hindamata kostja esitatud

tõendid väidetu tegelikkusele vastamise hindamiseks. Kostja on viidatud tõendid esitanud

maakohtus selleks, et tõendada, et kostja avaldatu polnud ilmselgelt alusetu või põhjendamatu.

TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja ei ole maakohtu

menetluses väitnud, et kostja avaldatud faktiväide, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja,

on õige. Kostja vastuväidete kohaselt on tema selliselt arvamust avaldanud ning on esitanud

tõendid selgitamaks oma arvamuse kujunemist. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja etteheide

maakohtule, et maakohus jättis hindamata kostja tõendid avaldatud faktiväite ebaõigsuse

ümberlükkamise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et kostja avaldatust järelduv kaudne faktiväide,

et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja, on õige.

41. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega selle kohta, et kostja tegevus väite, et

kuriteoteate tegelik koostaja on hageja, avaldamisel, oli õigusvastane. Arvestades esitatud väite

sisu, millest saab omakorda järeldada, et selline tegevus on toimunud kättemaksuks, seetõttu

on hävitatud MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Selts ja sellega on alandatud teisi juhatuse

liikmeid, on hageja au teotav ja mõjub hageja mainele negatiivselt.

42. Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt välistab väite, et kuriteoteate tegelik koostaja

on hageja, õigusvastasuse see, et kostjale olid teada konkreetsed asjaolud, mis andsid talle

põhjuse kahtlustada, et teave kostjale esitatud alusetu kuriteokahtluse kohta, mida kostja pidi

meedias tõrjuma, pärines hagejalt. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et käesoleval juhul oli kostjal

õigustatud huvi ebaõige faktiväite avaldamiseks ja kostja oleks kontrollinud andmeid

põhjalikkusega, mis vastas võimaliku rikkumise raskusele. Asjaolust, et hageja on ja oli

veendunud, et teave, mille alusel kostjale esitati alusetuks osutunud kuriteokahtlustus, ei anna

alust järeldada, et igal juhul on hageja esitanud kuriteoteate kostja tegevuse kohta. Ka

asjaoludest, et kui hageja oli kostjale teadaolevalt ainuke isik, kes enne kriminaalmenetluse

alustamist tõstataks küsimusi samade konkreetsete arvete kohta, millega seoses kostjale

kahtlustus esitati ja prokuratuuri teate kohaselt sai menetlus alguse kontrollijate tähelepanu

pälvinud tehingutest ning hagejat võis pidada tehingute kontrollijaks, ei ole kolleegiumi arvates

võimalik järeldada, et ka kuriteoteate on kindlasti teinud hageja (tl 64–65, 80–83). Hageja

pretensioonidest MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi suhtes, headest suhetest Tallinna

Loomaaiaga või sellest, et hageja on jurist, ei ole võimalik samuti järeldada, et kostja oleks

kontrollinud avaldatud väite õigsust. Kostja arvamusest, et kui isikule võivad olla teada

kuriteoteates kajastatud etteheidetavad teod ja tal on hea läbisaamine kuriteoteate allkirjastanud

2-21-2829

isikuga ning olemas eelduslikud oskused sellist teadet koostada, ei ole võimalik järeldada

mistahes andmete kontrollimist selle kohta, kas kuriteoteate koostas hageja. Kolleegiumi

arvates ei piisa isiku eeltoodud info valdamisest, headest suhetest või oskusest teateid koostada,

et järeldada, et hageja oleks olnud koostanud kuriteoteate. Sellise ebaõige väite avaldamist ei

õigusta kostja enda arusaam, mida hageja võis teha. Hageja kohta andmete avaldamine, millest

mõistlik adressaat saab teha järelduse, et hageja on koostanud kostja suhtes kuriteoteate, tehes

seda kättemaksuks, sellise tegevusega on hävitatud MTÜ Loomaaia Sõprade Selts ja see tehti

teiste juhatuse liikmete alandamiseks, oleks eeldanud, et kostja kontrollib avaldatud andmeid

põhjalikult. Eelkõige oleks kostja pidanud kontrollima, kas hageja temal olemasoleva info

valdamise, heade suhete ja oma juriidiliste teadmiste tõttu on koostanud kuriteoteate. Seetõttu

on ka õige maakohtu seisukoht, et kui kostja ei teadnud, kes on kuriteoteate koostaja, siis ei

oleks ta pidanud avalikkusega jagama väiteid, millest on võimalik järeldada, et kuriteoteate

koostajaks on ikkagi hageja. Seega on maakohus õigesti leidnud, et kostja teos, kui ta väitis, et

kuriteoteate tegelikuks koostajaks on hageja, puuduvad VÕS § 1047 lg-s 3 õigusvastasust

välistavad asjaolud.

43. Asjaolu, et maakohus on jätnud hindamata iga konkreetse kostja väite hageja tegevuse kohta

MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi ja Tallinna Loomaaia koostöö lõppemises, ei luba

ringkonnakohtu arvates asuda teistsugusele järeldusele maakohtust, et väide, et hageja tegevus

hävitas MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi päevaga, on ebaõige faktiväide.

Ringkonnakohus kõrvaldab apellatsioonimenetluses eeltoodud maakohtu vea, täiendades

maakohtu põhjendusi järgnevalt. Kuna kostja heitis avaldatud faktiväites kogu avaldatud artikli

kontekstis ette kuriteoteate esitamisega MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi hävitamist

päevaga, siis ei ole tähtsust teistel hagejale etteheidetavatel tegevustel, mis kostja arvates võisid

samuti olla seotud MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi hävitamisega. Seega ei ole vajadust

hinnata hageja ja Tallinna Loomaaia direktori 29. oktoobri 2020 ühist avaldust

vaderiprogrammi liikmetele ja tunnistaja Valdeko Alliku ütlusi selle kohta, et Tallinna

Loomaaial MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi enam vaja polnud (tl 79). Kuna asja

lahendamisel ei olnud vajadust tuvastada kõiki hagejale etteheidetavaid tegevusi, siis ei ole

maakohus oma järelduse tegemisel, et hageja tegevus ei ole kuidagi negatiivselt mõjutanud

MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi, samuti pidanud silmas midagi muud, kui et hageja ei

ole koostanud kuriteoteadet, mistõttu ei saanud hageja sellise tegevusega, mida ta teinud pole,

kuidagi negatiivselt mõjutada MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi tegevuse lõppemist.

44. Kolleegium ei nõustu kostjaga ka selles, et kostja on esile toonud sellised asjaolud, mille

kohaselt, arvestades rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud

eesmärgi ja rikkumise vahel, poleks saanudki kostja avaldatut pidada hageja au teotavaks.

Olukorras, kus kostja arvas ja arvab, et kuriteoteate koostas hageja, või kostjal oli põhjust

arvata, et selle koostas hageja, ei luba kolleegiumi hinnangul oma arvamiste kaudu avaldada

mh ebakohaseid hinnanguid, et hageja on koostanud kuriteoteate kättemaksusoovist ajendatuna,

millega alandas teisi MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi juhatuse liikmeid. Seega on need

väited kolleegiumi hinnangul halvustava tähendusega. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kui

kostja suhtes on esitatud kuriteokahtlustus, siis see annab õiguse avaldada ebaõigeid väiteid

sellise kuriteoteate koostamise kohta ja ebakohaseid hinnanguid, et kuriteoteade on koostatud

kättemaksuks ja teiste MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi juhatuse liikmete alandamiseks.

Seega on maakohtus õigesti leidnud, et kostja tegudes ebakohaste väärtushinnangute

avaldamises puuduvad samuti VÕS § 1046 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavad asjaolud.

45. Põhjendatud on kostja väide, et maakohus on ebaõigesti tuginenud varalise kahju

hüvitamise nõude rahuldamisel mh hageja 11. jaanuaril 2022 esitatud tõendile, st

kinnituskirjale, mille kohaselt hageja hüvitab AS-le F esitatud arved õigusabiteenuste eest (tl

2-21-2829

115–116). Maakohus oli 5. jaanuari 2022 kohtuistungil lõpetanud asja arutamise ja erandkorras

oli poolte nõusolekul hagejal lubatud esitada tõend kohtueelsete õigusabikulude kohta 7.

jaanuariks 2022, millele kostja sai oma vastuväite esitada 13. jaanuariks 2022. Kuna maakohus

oli 5. jaanuari 2022 kohtuistungil lõpetanud asja arutamise, siis ei saanud hageja pärast

kohtuistungit esitada enam täiendavaid seisukohti ega tõendeid, mida ta oleks saanud

väljendada hiljemalt kohtuistungil, v.a hagejale erandkorras lubatud tõendi esitamine kohtu

määratud tähtajaks 7. jaanuariks 2022, millele kostja sai vastata 13. jaanuariks 2022. Seega oli

hageja 11. jaanuari 2022 menetlusdokument esitatud hilinenult. Hageja sellise hilise tõendi

esitamist polnud põhjendanud ning selle oleks saanud esitada maakohtu varasemalt määratud

tähtajaks. 11. jaanuaril 2022 teatas kostja, et hageja esitatud tõend tuleb jätta tähelepanuta,

kuivõrd see on esitatud pärast sisulise arutamise lõpetamist kohtuistungil ja kohtuistungil

erandlikult hagejale antud tähtaja möödumist. Arvestades, et kostja palus selle tõendi jätta

tähelepanuta ning maakohus ei küsinud ka kostja seisukohta esitatud tõendi suhtes, siis on

maakohus ebaõigesti tuginenud tõendile, mida maakohus poleks tohtinud vastu võtta (TsMS §-

d 238 lg 3 p 3, 331 lg 1). Seega ei saanud maakohus otsuse tegemisel tugineda tõendile, mis oli

esitatud hilinenult ja oleks tulnud hagejale tagastada. Ringkonnakohus kõrvaldab

apellatsioonimenetluses eeltoodud maakohtu vea, jättes maakohtu otsuse põhjendusest välja

viited hageja 11. jaanuaril 2022 esitatud tõendile.

46. Kuigi maakohus ei saanud tugineda varalise kahju kindlaksmääramisel hageja 11. jaanuaril

2022 esitatud tõendile, siis ei mõjuta see otsuse lõppjäreldust. Kolleegium ei nõustu kostjaga,

et hagejal ei ole tekkinud kohustust tasuda temale osutatud õigusabiteenuse eest, millise

kohustuse on täitnud hageja eest kolmas isik. Maakohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et

kohtueelselt on hageja lepinguline esindaja edastanud kostjale nõudekirjad mittevaralise ja

varalise kahju hüvitamiseks. Kuna eeldada saab, et õigusabiteenust osutatakse tasu eest ja

hageja on palunud selle tasu endale hüvitada, siis on põhjendatud järeldada, et hagejal on

tekkinud kahju kohtueelse õigusabiteenuse eest tasumise vajaduse tõttu. Asjaolu, et hageja kulu

õigusabiteenuse eest on tasunud kolmas isik hagejaga sõlmitud kokkuleppe alusel, ei vabasta

kahju tekitanud isikut vastutusest ja kohustusest tekitatud kahju hüvitada.

47. Kolleegium ei nõustu hageja apellatsioonkaebuses väidetuga, et hageja kohtueelsed

õigusabikulud peaksid olema hagejale hüvitatud suuremas määras. Maakohus on hageja

varalise kahju tuvastamisel tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma

seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu

põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega,

ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.

Kolleegium ei nõustu hagejaga, et vaid hageja sooviga kostjaga kohtueelselt kokkuleppele

jõuda, saab olla põhjendatud hageja õigusabikulu dialoogi pidamiseks, et vaielda vastuseks

kostja kirjale, kus kostja pole nõustunud kohtuväliselt vaidlust lahendama. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et olukorras, kus kostja ei ole nõustunud hageja ettepanekutega kahju

hüvitamiseks, ei saa kohtueelses vaidluses pidada mõistlikuks ja hiljem hüvitatavaks rohkem

kulusid, kui esimese 23. novembri 2020 kirja koostamisele kulunud kahe tunni eest tasumisele

kuuluvat õigusabikulu 320 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

48. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust

maakohtus kantud menetluskulude jaotuse muutmiseks.

2-21-2829

49. Apellatsioonkaebuste

rahuldamata

jätmisel

jäävad

apellatsioonimenetluse

kulud

TsMS § 171 lõike 1 alusel kummagi apellandi enda kanda.

50. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus.

51. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)