2-21-5275/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-5275

Kohtuasi

Aktsiaseltsi RST Varad (likvideerimisel) hagi X vastu

5387,31 euro ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. juuli 2022 otsus, mida on parandatud

Harju Maakohtu 11. juuli 2022 määrusega

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi

RST

Varad

(likvideerimisel)

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6303,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

aktsiaselts

RST

Varad

(likvideerimisel)

(registrikood 10124849), seaduslik esindaja likvideerija

Kristjan Leppik

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 27. veebruari 2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 8. juuli 2022 otsus, mida on parandatud Harju Maakohtu

11. juuli 2022 määrusega, muutmata.

2. Jätta aktsiaseltsi RST Varad (likvideerimisel) apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud

aktsiaseltsi

RST

Varad

(likvideerimisel) kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-21-5275

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts RST Varad (likvideerimisel) (hageja) esitas 6. aprillil 2021 Harju Maakohtule X

(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 5387,31 eurot ja sellelt

summalt sissenõutavaks muutunud viivis 485,46 eurot ning edasiulatuv viivis alates

hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt otsustati 27. augusti 2013 hageja ainuaktsionäri otsusega hageja

likvideerida ja määrata likvideerijaks kostja. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on

kostja võtnud hageja pangakontolt välja sularaha 6. ja 9. septembril 2018 kokku 5380 eurot.

Lisaks on kostja teinud hageja pangakontolt endale rahalise väljamakse summas 7,31 eurot.

Kostja 4. aprilli 2019 avalduse alusel kustutati hageja pärast likvideerimismenetluse läbiviimist

äriregistrist.

3. Green Window OÜ esitas 10. juunil 2019 avalduse hageja täiendava likvideerimise

läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks (tsiviilasi nr 2-19-8752). Pärnu Maakohtu määrusega

tsiviilasjas nr 2-19-8752 rahuldati Green Window OÜ avaldus hageja täiendavaks

likvideerimiseks ja määrati likvideerijaks Kristjan Leppik.

4. Kostja ei ole andnud selgitusi hageja pangakontolt sularaha väljavõtmise ja hageja kontolt

endale väljamakse tegemise kohta. Seega järeldab hageja, et kostja on saanud 5387,31 eurot

õigusliku aluseta, st ei ole olemas kohustust, mille täitmiseks hageja kontolt sularaha välja võeti

ja makse tehti. Kostja on saadud raha võrra alusetult rikastunud.

5. Alternatiivselt on kostja hageja likvideerijana rikkunud oma hoolsuskohustust ja tekitanud

hagejale kahju 5387,31 eurot. Kui juriidilise isiku kontolt on välja võetud sularaha ja tehtud

makseid, kuid need ei ole millegagi põhjendatavad, on kostja rikkunud sellega

hoolsuskohustust. Hagejale teadaolevalt ei ole hageja saanud mistahes vastusooritust hageja

kontolt sularaha väljavõtmise ja makse tegemisega seonduvalt. Kui kostja ei oleks alusetult

hageja kontolt raha välja võtnud ja endale makset teinud, siis ei oleks hagejal tekkinud kahju

5387,31 eurot.

6. Hageja teatas kostjale oma nõudest 20. veebruari 2020 pöördumises. Sellest ajast on kostja

kohustatud hagejale tasuma hageja nõutavalt summalt 5387,31 eurot viivist seadusjärgses

määras.

2-21-5275

Kostja vastuväited

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Kuivõrd kostja ainuaktsionär OÜ Tembo (kustutatud) võttis 27. augustil 2013 vastu otsuse

lõpetada hageja vabatahtlikult ja määras sama otsusega likvideerijaks kostja, siis oli tema

pädevuses otsustada kostjale tasu maksmine. Kostja sai 5387,31 eurot tasuna likvideerijana

tegutsemise eest.

9. Kostja ei ole rikkunud endale tasu makstes korraliku ettevõtja hoolsust. Likvideerija on

hoolsuskohustust järginud, kui ta on toiminud selliselt, nagu käituks sarnastel asjaoludel

mõistlik isik, arvestades likvideerimise eesmärki. Likvideerimise eesmärkideks on muu hulgas

rahuldada võlausaldajate nõuded ja jagada allesjäänud vara. Hageja täiendava likvideerimise

käigus ei ole selgunud, et võlausaldajate nõuded oleksid jäänud rahuldamata või ainuaktsionär

jaotatavast varast ilma. Hetkeks, mil kostja endale likvideerija tasu osas väljamakse tegi, oli ka

hageja ainuaktsionär äriregistrist kustutatud. Hageja sai kostjalt likvideerimise läbiviimise

kaudu vastusoorituse, mistõttu ei ole hageja vara vähenemine 5387,13 euro väärtuses

võrdsustatav kostja poolt väidetavalt tekitatud kahjuga.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus jättis 8. juuli 2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohtu 11. juuli 2022 määrusega parandas maakohus 8. juuli 2022 otsuses märgitud

ebatäpsuse tsiviilasja numbris, lugedes õigeks tsiviilasja numbriks 2-21-5275.

11. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle:

- hageja ainuaktsionäri 27. augusti 2013 otsusega otsustati hageja likvideerida ja määrata

likvideerijaks kostja;

- kostja on 6. septembril 2018 võtnud hageja kontolt välja sularaha 3000 eurot;

- kostja on 9. septembril 2018 võtnud hageja kontolt välja sularaha 2380 eurot;

- kostja on teinud hageja kontolt endale rahalise väljamakse 7,31 eurot;

- kostja 4. aprilli 2019 avalduse alusel, pärast likvideerimismenetluse läbiviimist, kustutati

hageja 25. aprillil 2019 äriregistrist;

- Pärnu Maakohtu 29. augusti 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-8752 rahuldas kohus Green

Window OÜ avalduse hageja täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja määras

likvideerijaks Kristjan Leppiku.

12. Hageja esitas kostja vastu 5387,31 euro saamiseks nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028

lg 1 alusel. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

13. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja toonud esile ühtegi asjaolu, mis

võimaldaks kostja sooritusi VÕS § 1028 lg 1 alusel lugeda alusetuks. Üksnes asjaolu, et hageja

ei tea, mis põhjusel kostja soorituse tegi, ei anna alust rahuldada hageja nõuet VÕS § 1028 lg 1

alusel.

14. Alternatiivselt esitas hageja kostja vastu nõude äriseadustiku (ÄS) §-de 383 ja 315 alusel.

ÄS § 383 kohaselt vastutavad likvideerijad tekitatud kahju eest nagu juhatuse liikmed.

Aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutus on reguleeritud ÄS §-s 315, ÄS § 306 lg 2 kolmandas

lauses ning tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) §-s 35. ÄS § 306 lg 2 kolmanda lause järgi peab

2-21-5275

juhatuse liige tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning TsÜS § 35 järgi peab

juhatuse liige olema juriidilisele isikule lojaalne.

15. Maakohus nõustus kostjaga, et kostjal kui likvideerijal on õigus saada tasu. Likvideerijal

on õigus saada eelduslikult tasu ja seda ka juhul, kui käsunduslepinguga ei ole tasu osas kokku

lepitud. See põhimõte tuleneb VÕS §-st 627 lg-st 1, mille kohaselt tuleb tasu maksta, kui

käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis

käsundi oma majandus- ja kutsetegevuses. Praeguses asjas kohaldub eeldus, et kostja ei

osutanud hagejale likvideerimismenetlusega seotud teenuseid tasuta, kuivõrd ta tegutses

ilmselgelt oma majandus- ja kutsetegevuse raames – kostja on pankrotihaldur.

16. Kui tegemist on aktsiaseltsi vabatahtliku likvideerimisega ja aktsionärid on määranud

likvideerija, siis on likvideerija tasustamise küsimus aktsionäride pädevuses. Kuna hageja

ainuaktsionär OÜ Tembo (kustutatud) võttis 27. augustil 2013 vastu otsuse lõpetada hageja

vabatahtlikult ja sama otsusega määras kostja hageja likvideerijaks, siis oli OÜ Tembo

(kustutatud) pädevuses otsustada likvideerijale tasu maksmise üle. OÜ Tembo (kustutatud)

juhatuse liikme KM 7. juuli 2022 kinnitusega on tõendatud, et OÜ Tembo (kustutatud), keda

esindas juhatuse liige KM, ja likvideerija X (kostja) leppisid kokku, et likvideerija saab

likvideerimismenetluse läbiviimise eest tasu, mille suurus ei ole rohkem kui 10 000 eurot.

Asjaolu, et 21. augustil 2018 kostja poolt allkirjastatud hageja likvideerimise lõppbilanss ja

jaotusplaan ei sisaldanud hageja kohustust maksta kostjale likvideerimistasu ja asjaolu, et kostja

ei ole temale makstud likvideerimistasu oma tuluna maksuarvestuses kajastanud, ei anna alust

hagejale kahjunõude esitamiseks. Kostja on saanud õiguspäraselt 5387,31 eurot tasu

likvideerijana tegutsemise eest.

17. Maakohus leidis, et hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja ei oleks toiminud vastavalt

likvideerimise eesmärgile. Hageja ei ole esile toonud, et hageja täiendava likvideerimise käigus

oleks selgunud, et võlausaldajate nõuded oleksid jäänud rahuldamata või ainuaktsionär

jaotatavast varast ilma. Selleks hetkeks, mil kostja endale likvideerija tasu osas väljamakseid

tegi, oli ka hageja ainuaktsionär äriregistrist kustutatud. Kuivõrd kõik võlausaldajate nõuded

olid rahuldatud ja kostjal oli õigus saada likvideerijana tasu, on kostja käitunud nagu iga hoolas

likvideerija, lähtudes likvideerimismenetluse eesmärgist. Seega ei ole kostja käitunud vastuolus

hageja huvidega, ta oli endale tasu välja makstes teadlik, et hagejal ei olnud enam ühtegi

kohustust ning seetõttu ei võtnud ka hagejale ühtegi riski.

18. Hagejal kahju tekkimine on tõendamata. Põhjendamatu on väita, et kostja välja võetud

summa näol on tegemist hageja kahjuga, kui kostjal oli õigus saada likvideerijana tasu. Kostja

tegutses likvideerijana, mistõttu on ilmselge, et hageja on ka vastusoorituse saanud. Kuna

hageja sai kostjalt likvideerimise läbiviimise kaudu vastusoorituse, siis ei ole hageja vara

vähenemine 5387,13 euro väärtuses võrdsustatav kostja poolt hagejale väidetavalt tekkinud

kahjuga.

Apellatsioonkaebus

19. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

20. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1028 lg-t 1 ning asunud ebaõigele seisukohale,

et hageja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Maakohus on ebaõigesti jaotanud

tõendamiskoormise, asudes seisukohale, et hageja oleks pidanud tõendama kohustuse

olemasolu, mida kostja raha väljavõtmise ja -maksmisega täitis, kuid mida ei ole olemas.

2-21-5275

Hageja on toonud välja ja tõendanud, et kostja on võtnud hageja kontolt välja raha, milleks alus

puudub. Kui kostja soovib väita, et soorituse aluseks olev kohustus on olemas, siis on kostja

kohustuseks tõendada tasukokkuleppe olemasolu ja sisu. Kostja ei ole esitanud konkreetseid

väiteid ega tõendeid selle osas, milline väidetav tasukokkulepe likvideerija ülesannete eest oli.

Kuni kostja ei ole tõendanud, millisel alusel ta väidetava tasuna saanud summa sai, on

VÕS § 1028 lg 1 kohane eeldus täidetud, et kohustust ei ole olemas.

21. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ÄS § 383, ÄS § 315 lg-t 1, ÄS § 306 lg-t 2 ja

TsÜS § 35 ning rikkunud tõendite igakülgse ja täieliku hindamise kohustust. Maakohus on

ebaõigesti

jaotanud

tõendamiskoormise.

OÜ

Tembo

(kustutatud)

kinnitusest

likvideerimismenetluse läbiviimise piirsumma 10 000 euro kohta ei tulene kokkulepet, mille

pinnalt tasunõue kujuneb. Kostja ei ole tõendanud, et ta viis likvideerijana läbi toiminguid, mille

eest tal oli õigus vastavalt kokkuleppele hageja kontolt raha välja võtta ja teha endale makseid

kokku summas 5387,31 eurot. Kostja on rikkunud hoolsuskohustust, mille tõttu on hagejal

tekkinud kahju. Kui kostja ei oleks alusetult hageja kontolt raha välja võtnud ja makset endale

teinud, siis oleks hageja vara 5387,31 euro võrra suurem. Maakohtu otsusest jääb selgusetuks,

kuidas saab kostja vastusooritus olla seotud hageja likvideerijaks olemises, kui kostja ei ole

tõendanud millistes tegevustes kostja vastusooritus konkreetselt seisnes. OÜ Tembo

(kustutatud) juhatuse liikme KM 7. veebruari 2022 kinnitusel pole õiguslikku tähendust, sest

see on koostatud tagantjärgi. Kostja on käitunud vastuoluliselt. Kostja on allkirjastanud hageja

likvideerimise lõppbilansi ja jaotusplaani, mille kohaselt ei olnud likvideerimistasu tasumise

kohustust, kuid samas on kostja hageja kontolt võtnud välja raha ja teinud endale väljamakse,

selgitades, et tegemist on likvideerimistasuga. Asjaolu, et kostja väljamaksete tegemise ajal olid

kõigi võlausaldajate nõuded rahuldatud, ei muuda alusetute maksete tegemist õiguspäraseks.

Kostja, kandes äriühingust vara välja ilma õigusliku aluseta, on sellega tekitanud hagejale

kahju.

Vastustaja seisukoht

22. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

24. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea

kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

25. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on

maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki

tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on

tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

2-21-5275

ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud

järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

26. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja on saanud hagejalt

ilma õigusliku aluseta 5387,31 eurot.

27. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus jaotas tõendamiskoormise ebaõigesti.

Riigikohus on selgitanud, et hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis

kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes

hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus

kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt

Riigikohtu 17. juuni 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-7948, p 20). Kui hageja tõendab

VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse, saab kostja omakorda tõendada, et tal on õigus

keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu,

tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada

ning ta ei pea seda tagasi maksma (vt Riigikohtu 10. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-

10632, p-d 11.1–11.4). Asjaolust, et hageja ei tea, millisel alusel on kostja kui eelmine hageja

likvideerija raha hagejalt saanud, ei luba iseenesest järeldada, et hageja on teinud kostjale

alusetu soorituse, ja sellest tulenevalt ei ole tõendamiskoormis ümber pöördunud. Maakohus on

õigesti tuvastanud, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel.

Kolleegium märgib, et hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et

kostjale 5387,31 eurot üle kandes ja andes täitis hageja olematut kohustust või kohustust, mida

ei tekkinud või mis langes hiljem ära.

28. Pooled vaidlevad jätkuvalt ka selle üle, kas kostja kui hageja endine likvideerija on oma

likvideerija hoolsus- ja lojaalsuskohustust rikkunud, millega on hagejale tekitanud kahju

5387,31 eurot.

29. ÄS § 383 sätestab, et likvideerijad vastutavad tekitatud kahju eest nagu juhatuse liikmed.

ÄS § 315 lg-s 2 sätestatud nõude eeldusteks on juhatuse liikme kohustuste rikkumine

(TsÜS § 35, ÄS § 315 lg 1), juhatuse liikme vastutus (korraliku ettevõtja hoolsusstandardi

rikkumine – ÄS § 315 lg 2 teine lause) ja äriühingule kahju tekkimine (VÕS § 127 lg 1 ja

§ 128) ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). ÄS § 315 lg-s 2

(kooskõlas ÄS §-ga 383) sätestatud nõude tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et hageja peab

nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende

rikkumiste tulemusena on aktsiaseltsile tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda

võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriühingu vara väärtuse

vähenemine juhatuse liikme tehtud ebasoodsa tehingu tagajärjel on iseenesest selline kahju, mis

on juhatuse liikme kohustuse rikkumise korral hüvitatav ja ÄS § 187 lg 2 kaitsealas (vt

Riigikohtu 19. juuni 2017 otsus nr 3-2-1-54-17, p 10). Maakohus ei ole jaotanud

tõendamiskoormist ebaõigesti.

30. Apellatsioonimenetluses heidab hageja kostjale jätkuvalt hoolsus- ja lojaalsuskohustuse

rikkumisena ette kostjale kui likvideerijale tasu maksmist 5387,31 eurot.

31. TsÜS § 35 järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast

tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele

isikule lojaalsed. Äriühingute osas täpsustab juhatuse liikme (käesolevas vaidluses likvideerija)

hoolsuskohustuse sisu äriseadustik. Aktsiaseltsi juhatuse liige peab täitma oma kohustusi

2-21-5275

korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 315 lg 1) ja tegutsema ühingu suhtes majanduslikult kõige

otstarbekamal viisil (ÄS § 306 lg 2). Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab

senise kohtupraktika põhjal eelkõige seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja ühingu

huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta

põhjendamatuid riske. Juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene

sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks.

Üksnes ühingu jaoks negatiivse tagajärje saabumisest ei saa rikkumist veel järeldada

(vt Riigikohtu 19. juuni 2017 otsus nr 3-2-1-54-17, p 13.1). Korraliku ettevõtja hoolsuse määra

rakendamine oma kohustuste täitmisel on ühelt poolt juhatuse liikme kohustus ning teiselt poolt

ka äriühingu juhatuse liikme vastutust välistav asjaolu (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Juhatuse

liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige siis, kui ta on täitnud

ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab Riigikohtu praktika järgi lugeda täidetuks

juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral,

mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne

juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides.

Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, tuleb juhatuse liikme tegevus lugeda osaühingu suhtes

põhjendatuks sõltumata sellest, milline on tegelik tagajärg (vt Riigikohtu 19. juuni 2017 otsus

nr 3-2-1-54-17, p 13.3).

32. Kostja selgituste kohaselt sai ta hagejalt 5387,31 eurot hageja likvideerimisel likvideerija

ülesannete teostamise eest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli hageja likvideerija ja täitis

likvideerija ülesandeid oma majandus- ja kutsetegevuses. Seega oli põhjendatud eeldada, et

likvideerija osutab likvideerimise teenust tasu eest (VÕS § 28 lg 1, § 627 lg 1 ja § 628 lg 2).

Maakohus tuvastas, et kostja on tõendanud hageja ainuaktsionäri OÜ Tembo (kustutatud)

juhatuse liikme KM 7. veebruaril 2022 kinnituskirjaga, et kostjal oli õigus saada likvideerija

tasu kuni 10 000 eurot. Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolu tuvastamisel rikkunud

menetlusõiguse norme. Hageja on apellatsioonkaebuses välja toonud, et kostja käitumine

endale likvideerija tasu maksmisel, olukorras kus hageja likvideerimise lõppbilanss ja

jaotusplaan ei sisalda likvideerija tasu, on vastuoluline. Kolleegiumi arvates ei anna aga

väidetavad vastuolud põhjust eelistada lõppbilanssi ja jaotusplaani kinnituskirjale, mille

kohaselt oli kostjal õigus saada likvideerija tasu, või et kinnituskirja ei saakski tõendina üldse

arvestada, sest see on koostatud kohtumenetluse jaoks. Maakohus on põhjendatult järeldanud,

et OÜ Tembo (kustutatud) juhatuse liikme KM 7. veebruari 2022 kinnituskirjaga kui

dokumentaalse tõendiga on tõendatud, et hageja ainuaktsionär ja kostja olid kokku leppinud, et

kostja saab hageja likvideerijana tegutsedes tasu likvideerija ülesannete täitmise eest kuni

10 000 eurot. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et hageja ainuaktsionäri kinnituskirjaga ei saanud

kostja tõendada tasukokkuleppe olemasolu. Olukorras, kus likvideerimismenetluse algatamise

otsustas hageja ainuaktsionär, määrates likvideerijaks kostja, on põhjendatud arvata, et ka

likvideerimismenetluses läbiviidavate toimingute tasustamises olid pooled kokku leppinud.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja likvideerimise lõppbilansist ja jaotusplaanist, mis

ei sisaldanud likvideerijatasu, ei saa järeldada, et kostjal poleks olnud õigust saada likvideerija

ülesannete täitmise eest tasu. TsMS § 230 lg 1 järgi peab pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kuigi hageja kahtlustab, et kui temale pole aru saada, kuidas

kostja tasunõue kujunes, mistõttu kostjal ei oleks juskui õigust saada likvideerijana tehtud

toimingute eest 5387,31 eurot, siis ei ole hageja väited põhjendatud. Hageja ei ole ka tõendanud

asjaolusid, mis hageja kahtlusi kinnitaks.

2-21-5275

33. Kui kostja on osutanud hagejale likvideerimise teenust ja likvideeris hageja, siis ei ole

põhjust järeldada, et kostja pole tegelikult teenust osutanudki ja hageja teenust saanud. Samuti

ei nähtu kostja esitatud hageja ainuaktsionäri kinnitusest, et kostjale ettenähtud tasu oleks olnud

seotud konkreetsete likvideerija ülesannete teostamisega. Maakohus tuvastas, et kostjal oli

õigus saada likvideerija tasu kuni 10 000 eurot ja ta sai tasu 5387,31 eurot. Kuna hageja

ainuaktsionär oli kostjaga kokku leppinud likvideerija ülesannete täitmises tasu 10 000 euro

eest ja sellise kokkuleppe alusel sai kostja hagejalt 5387,31 eurot, siis ei ole põhjendatud

järeldada, et kostjal ei olnud õigus saada likvideerija tasu 5387,31 eurot. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja oleks rikkunud likvideerijale ette nähtud hoolsuskohustust tasudes temale

ette nähtud likvideerija tasu.

34. Olukorras, kus likvideerimise käigus ei ole jäänud ühegi võlausaldaja nõue rahuldamata ja

hageja ainuaktsionär oli registrist kustutatud ning kostjal oli likvideerimiseks kokkulepe hageja

ainuaktsionäriga tasuda hageja likvideerimisel endale tasuks kuni 10 000 eurot, ei ole

põhjendatud järeldada, et kostja poleks toiminud vastavalt likvideerimise eesmärgile ega

arvestanud hageja õigustatud huvidega. Seega ei ole ka tõendatud hageja väide, et kostja oleks

rikkunud likvideerijale ette nähtud lojaalsuskohustust, kui tasus endale ette nähtud

likvideerijatasu.

35. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu arusaamaga, kus kohtule jäi arusaamatuks, kelle

huvides on hagi esitatud, märgib kolleegium, et VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja

võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Likvideerija kohustuste

täitmisele tagasiulatuvalt hinnangut andes ei saa lähtuda vaid hageja uue likvideerija

kahtlustest, et kostja on hageja eelmise likvideerijana oma kohustusi rikkunud.

36. Kuna hageja ei ole tõendanud kostjale etteheidetavat likvideerijana hoolsus- ja

lojaalsuskohustuse rikkumist, siis puudub vajadus hinnata poolte väiteid ja tõendeid hagejal

tekkinud kahju ja põhjuslikku seost kostja teo ja kahju vahel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks.

38. TsMS § 171 lg 1 järgi kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud hageja kanda.

39. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus.

40. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)