2-20-12801/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kadri Mälberg

Määruse kuupäev

5. aprill 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-12801

Tsiviilasi

X hagi Y vastu müügilepingust taganemisest

tulenevas nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. juuni 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Teet Lehiste, e-post XXX

Kostja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel,

e-post XXX

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 3. aprillil 2023, millel osalesid kostja Y ja

poolte lepingulised esindajad

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20. juuni 2022 otsus ning kinnitada hageja X ja kostja

Y (edaspidi koos: pooled) kompromiss järgmistel tingimustel.

1.1. Kompromissi ese on Graniidi tn 9, Tallinn asuv korteriomand, mille reaalosa on

eluruum nr 18 üldpinnaga 22,8 ruutmeetrit koos selle oluliste osadega ja

päraldistega. Kompromissi ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna

korteriomandi

kinnistusregistrisse

registriosa

nr 20348801

all

(edaspidi:

korteriomand).

1.2. Pooled on kokku leppinud, et hageja 19. augusti 2020 taganemisavaldusest

tulenevalt soovivad nad tagasi täita Tallinna notari Kristel Jänese tõestatud

15. mai 2020 korteriomandi müügilepingu ja asjaõigusleping osas, millega

korteriomand läks kostja omandist üle hageja omandisse ja tasuti ostuhind

45 800 eurot.

1.3. Hageja annab üle ja kostja võtab vastu korteriomandi omandi. Korteriomandi

eriomandi osa valduse annab hageja kostjale üle kahe päeva jooksul pärast

korteriomandi kohta tehtud kinnistusraamatu omanikukande muutmisest.

Korteriomandiga seotud kulud kuni valduse üleandmiseni kannab hageja, sealt

edasiulatuvalt kostja.

1.4. Kostja tagastab hagejale ostuhinna 45 800 eurot ja hüvitab hagejale kulud summas

6200 eurot – kokku moodustab kostja rahaline kohustus hageja ees 52 000 eurot

(edaspidi: rahaline kohustus).

1.5. Kostja täidab rahalise kohustuse eelkõige korteriomandi kavandatava müügi arvelt.

Kui selle tulemusel saadav ostuhind ei kata kogu rahalist kohustust, siis tasub kostja

2 (4)

hagejale rahalise kohustuse ülejäänud osa igakuiste 200 euro suuruste

osamaksetega

kuu

15. kuupäevaks

hageja

pangakontole

DE17100110012629051618 kuni kogu rahaline kohustus on täidetud. Kui kostja on

viivituses enam kui kahe osamakse tasumisega, muutub kogu veel tasumata summa

sissenõutavaks.

1.6. Rahalise kohustuse täitmise tagamiseks on pooled kokku leppinud korteriomandi

koormamises hüpoteegiga esimesel vabal järjekohal hageja kasuks summas

52 000 eurot.

1.7. Pooled avaldavad järgmist:

1.7.1 korteriomandi müügi mõistlik aeg on kuus kuud alates kompromissi

kuupäevast;

1.7.2 kostja avaldab, et ta kohustub koheselt tegema kõik temast oleneva, et

saavutada korteriomandi müümine mõistliku aja jooksul;

1.7.3 hageja kinnitab, et korteriomand kuulub jätkuvalt talle lahusvarana, seda ei

ole kahjustatud ega koormatud, sh punktis 1.2 viidatud müügilepingu ja

tänase kompromissi vahelisel ajal on ta korteriomandi eriomandi osa

mõistlikult hooldanud, sh kütnud, ja eriomandi osa vastab 14. juuli 2020

ehitusmütoloogilise ekspertiisis nr 202030 kirjeldatud olukorrale;

1.7.4 hageja avaldab, et korteriomandiga seotud senised kulud (sh korteriühistu ja

kommunaalkulude arved) on kantud.

1.7.5 kostja kinnitab, et ta omandab korteriomandi lahusvarana.

1.8. Pooled teevad järgmised kinnistamisavaldused, mille paluvad kohtul asendada

kompromissi kinnitava kohtumäärusega ja edastada kinnistusraamatu pidajale

kandemenetluse algatamiseks:

1.8.1 X lubab ja Y avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna

korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr 20348801 teises jaos senine

kanne X, isikukood XXXXXXXXXXX kohta ning ainuomanikuna sisse

kanda Y, isikukood XXXXXXXXXXX;

1.8.2 Y lubab ja X avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna

korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr 20348801 neljandasse jakku

esimesele vabale järjekohale hüpoteek summas 52 000 eurot, hüpoteegipidaja

X, isikukood XXXXXXXXXXX, millega on tagatud 3. aprilli 2023

kompromissi punktis 1.4 ja Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-20-

12801 kompromissi kinnitava kohtumääruses kirjeldatud rahalise kohustuse

täitmine.

Pooled paluvad oma kontaktandmetena edastada kinnistusraamatu pidajale

esindajate nimed ja e-posti aadressid.

1.9. Pooled on kokku leppinud, et kui taotletud kinnistusraamatu kannete tegemiseks on

vaja tasuda riigilõivu, siis punktis 1.8.1 taotletud kande lõivu tasub kostja ja

punkti 1.8.2 osas hageja. Pooled paluvad kinnistusraamatu pidajal vajaduse korral

määrata neile mõistlik tähtaeg lõivu tasumiseks.

1.10. Hageja kohustub hiljemalt punktis 1.5 kirjeldatud müügitehingu sõlmimise ajal

andma nõusoleku punktis 1.6 kokku lepitud hüpoteegi kustutamiseks.

2. Tsiviilasja nr 2-20-12801 menetlus lõpetada.

3. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 770 eurot samale

saajale ja pangakontole, nagu lõiv tasuti.

4. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte

endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks

määrata.

3 (4)

5. Edastada kompromissi kinnitav kohtumäärus pärast sellele jõustumismärke

kandmist

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonnale

kompromissi

punkti 1.8

alapunktides kajastatud kinnistamisavalduste alusel kandemenetluse algatamiseks.

Teatada kinnistusosakonnale, et pooled soovisid endiga suhtlemist määruse

sissejuhatuses märgitud esindajate ja nende e-posti aadresside vahendusel.

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 4. septembril 2020 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu

müügilepingust taganemisest tulenevas nõudes. Hageja palus hagiavalduse ja selle täpsustuste

kohaselt kostjalt välja mõista:

(1) põhivõla 48 762,86 eurot ja viivise sellelt summalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 2. septembrist 2020;

(2) põhivõla 3800 eurot ja viivise sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 13. oktoobrist 2021.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

hageja ostis kostjalt 15. mail 2020 korteriomandi asukohaga Graniidi 9-18 Tallinnas

(registriosa nr 20348801, edaspidi: korter) hinnaga 45 800 eurot. Müügilepingu

p-s 1.5.5 kinnitas kostja, et korteril ei ole varjatud puudusi;

-

hageja teavitas kostjat 16. juunil 2020 korteris leitud ulatuslikest hallituskolletest;

-

hagejale selgus, et elamus puudub toimiv korteriühistu;

-

hageja saatis kostjale 27. juulil 2020 e-kirja, milles andis teada, et soovib taganeda

müügilepingust eeltoodud varjatud puuduste tõttu;

-

hageja esindaja saatis 19. augustil 2020 kostjale müügilepingust taganemise avalduse

koos kahju nõudega;

-

kostja vastas 24. augustil 2020, leides, et hageja oli lepingu sõlmimisel hoone

seisukorrast teadlik ja seega ei ole alust lepingust taganemiseks ega kahjunõudeks;

-

kostjal tuleb hagejale tagastada müügilepingu alusel saadud 45 800 eurot ja hüvitada

hagejal tekkinud otsene varaline kahju kokku 2962,86 eurot, mis koosneb:

o kohtuväline õigusabi 383,50 eurot;

o kahju kindlaks tegemise kulu (Majaseen OÜ ekspertiis) 195 eurot;

o korteri müügitehingu kulud – notari tasu 127,54 eurot ja riigilõiv 50 eurot;

o asenduspinna üür 18. – 22. juuni 2020 summas 158,85 eurot;

o asenduspinna üür 27. juuni – 7. juuli 2020 summas 143,23 eurot;

o asenduspinna üür 9. – 14. juuli 2020 summas 104,74 eurot;

o asenduspinna üür 14. juuli – 30. november 2020 summas 1800 eurot;

-

täiendavalt pidi hageja üürima asenduspinda 1. detsember 2020 – 30. september 2021,

üürile kulus kokku 3800 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Eelkõige ei nõustunud kostja hageja väidetega puuduste

varjatuse ja olulisuse kohta, samuti vaidlustas ta kulude vajalikkuse ja ulatuse.

3. Maakohus rahuldas hagi 20. juuni 2022 otsusega (vaidlustatud otsus). Seni jaotamata

menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks

edaspidi. Varem oli maakohus 1. märtsi 2022 määrusega vastu võtnud hagist osaliselt

loobumise ja jätnud vastavas osas kulud hageja kanda.

4 (4)

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, jätta hagi

rahuldamata või teise võimalusena saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja vaidles

apellatsioonkaebusele vastu.

5. Pooled esitasid 3. aprilli 2023 kohtuistungil ringkonnakohtule kompromissi määruse

resolutsioonis märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub kostja taotlus apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab vaidlustatud otsuse ja lõpetab

tsiviilasja menetluse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4).

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja

lahendamist kompromissiga.

7. Pooli esindasid menetluses advokaadid ja lisaks kinnitasid pooled kompromissi esitamisel,

et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest,

sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse

kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses.

8. TsMS § 430 lg 6 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina

asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kokkulepe sisaldab poolte võla- ja asjaõiguslikke

kokkuleppeid ning kinnistamisavaldusi. Kõnealuses osas on kokkuleppe kinnitamisel poolte

suhtes samasugune tagajärg nagu avalduse notariaalsel tõestamisel. Pooled taotlesid

kohtumääruse saatmist kinnistusosakonnale ja kohus rahuldab selle taotluse, st edastab määruse

pärast

sellele

jõustumismärke

kandmist

kinnistusraamatu

pidajale

kandemenetluse

algatamiseks. Kui kannete tegemist takistab mõni puudus, nt tasuda tuleb riigilõiv, siis saab

kinnistusosakond anda kinnistamist taotlevale poolele tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

9. Kostja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab

ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu

1540 eurot, seega kuulub tagastamisele 770 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb tagastatav

summa kanda samale pangakontole, millelt lõiv tasuti.

10. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3

poolte endi kanda.

11. Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise

õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4.

(allkirjastatud digitaalselt)