3-22-2318/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(12)

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2318

Haldusasi

X. X. kaebus Eesti Töötukassa 04.08.2022 otsuse nr

TVH/22/030753,

08.08.2022

otsuse nr

TVT/22/039618 ja 05.10.2022 vaideotsuse nr VO/22/2200

tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata

28.06.2022

esitatud

taotlus uuesti läbi

ning

Sotsiaalkindlustusameti 05.08.2022 otsuse nr P26O-2022-

55772

tühistamiseks

ja

Sotsiaalkindlustusameti

kohustamiseks vaadata 28.06.2022 esitatud taotlus uuesti

läbi

Menetlusosalised Kaebaja – X. X.

Vastustajad – Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 5. mail 2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X. (kaebaja) esitas 27.01.2022 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.

2. Eesti Töötukassa tegi 08.02.2022 otsuse nr TVH/22/005991, millega tuvastas kaebajal osalise

töövõime kestusega 28.02.2022 kuni vanaduspensionieani.

3. Eesti Töötukassa määras 09.02.2022 otsusega nr TVT/22/007975 kaebajale töövõimetoetuse.

2(12)

4. Kaebaja esitas 28.06.2022 ühistaotluse töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse saamiseks

ning puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks.

5. Eesti Töötukassa tegi 04.08.2022 otsuse nr TVH/22/030753, millega tunnistas kehtetuks Eesti

Töötukassa 08.02.2022 töövõime hindamise otsuse nr TVH/22/005991 edasiulatuvalt alates

28.06.2022 ja tuvastas kaebajal osalise töövõime kestusega 28.06.2022 kuni vanaduspensionieani.

Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroos ja

suhkurtõbi. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks

on pehmete kudede haigus. Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise

valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole

tegutsemisvõime piiratud. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning

õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet

mõjutavad. Taotleja kirjeldatud piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning

ravimite kõrvaltoimete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotlejal on põlveliigeste

valu ja säärelihaste kiire väsimise tõttu piiratud kõndimine, treppidel liikumine, põlvitamine,

kükitamine, pikaajaline seismine ja istumine ning füüsilist koormust nõudvad tegevused. Kõnnib

rahulikus tempos regulaarselt puhates. Kasutab tugikeppi, tallatugesid ja põlveliigese ortoosi.

Vasaku käe neljanda sõrme kontraktuuri tõttu on takistatud täppisliigutuste sooritamine ning raskuse

tõstmine ja kandmine. Piirangud esinevad igapäevaselt. Arvestades taotleja tervisekahjustuse

iseloomu, on tema töövõime vanaduspensionieani tõenäoliselt vähe muutuv.

6. Eesti Töötukassa lõpetas 05.08.2022 otsusega nr TVT/22/039414 kaebajale töövõimetoetuse

maksmise korduva töövõime hindamise alguse päevast arvates.

7. Eesti Töötukassa määras 08.08.2022 otsusega nr TVT/22/039618 kaebajale töövõimetoetuse

perioodiks 28.06.2022 - 07.08.2026 suurusega 9,3081 eurot ühe kalendripäeva eest.

8. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegi 05.08.2022 otsuse nr P26O-2022-55772, millega ei

tuvastanud kaebajal puude raskusastet ja ei määranud puudega tööealise inimese toetust.

Puude raskusastme tuvastamisel on aluseks võetud taotluses sisalduvad andmed ning tervise

infosüsteemis sisalduvad andmed ja töötukassa töövõime hindamise otsus. Eeltoodud andmete

alusel puude raskusastet ei tuvastatud, sest terviseseisundist tulenevalt taotleja igapäevases

tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ei esine piiranguid. SKA toetub puude tuvastamisel

töötukassa ekspertarsti hinnangule. Töötukassa on hinnanud taotleja toimetulekut ja

hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist,

enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste

vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste

tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti

arvamusele tuginedes ei esine taotlejal nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et

tuvastada puuet.

Puudega inimese sotsiaaltoetuse määramise eelduseks on ekspertiisiga tuvastatud puude

raskusastme olemasolu. Puude raskusastme mittetuvastamise tõttu puudub alus puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste määramiseks.

9. Kaebaja esitas 18.08.2022 Eesti Töötukassa 04.08.2022 otsuse nr TVH/22/030753 ja

08.08.2022 otsuse nr TVT/22/039618 peale vaide.

10. Eesti Töötukassa jättis vaide 05.10.2022 vaideotsusega nr VO/22/2200 rahuldamata.

Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole tervise infosüsteemi

vaidemenetluses lisandunud ega vaide esitaja poolt vaidemenetluses esitatud, siis ei ole alust juba

tuvastatud töövõime ulatust muuta. Vaide esitaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja

3(12)

osalemise piirangud ei ole sellised, mille alusel tuvastada puuduv töövõime. Isik töötab, varaseks

operatsioonijärgseks perioodiks oli isikule väljastatud haigusleht. Perearsti hinnangul lubati isik

03.10.2022. tööle. Ortopeed dr Kaur Kersalu on andnud soovitused leida sobiv valuravi skeem

edaspidiseks. Arvestades reielihaste vähest toonust vajalik aktiivne füsioteraapia ja lihastreening

põlve stabiliseerimiseks ja liikuvuse paremaks kontrolliks.

11. Kaebaja esitas 30.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse.

12. Kohus tegi 06.01.2023 määruse, millega tuvastas, et kaebus on esitatud SKA vastu kaebetähtaja

rikkumisega, rahuldas kaebaja taotluse ja ennistas kaebetähtaja (resolutsiooni p 1). Kohus võttis

menetlusse kaebuse Eesti Töötukassa 04.08.2022 otsuse nr TVH/22/030753, 08.08.2022 otsuse

nr TVT/22/039618 ja 05.10.2022 vaideotsuse nr VO/22/2200 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaadata 28.06.2022 esitatud taotlus uuesti läbi ning SKA 05.08.2022 otsuse nr

P26O-2022-55772 tühistamiseks ja SKA kohustamiseks vaadata 28.06.2022 esitatud taotlus

uuesti läbi (resolutsiooni p 2).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

13. Kaebaja esitas Eesti Töötukassale oma töövõimetust kinnitavad dokumendid kahe põlve

operatsiooni tõttu, põlveliigeste vahetamiseks. Eesti Töötukassa on teinud täiesti ebaprofessionaalse

järelduse, millel pole midagi pistmist arstide järeldusega.

14. Eesti Töötukassa otsus ei vasta Eesti Vabariigi seadustele. Seadusest tulenevalt on

parkimiskaardi õigus luu- ja lihaskonna häirega inimestel, kes kasutavad abivahendit (jalaproteesid,

kargud, jalutuskäru), nägemispuudega inimestel ja inimestel, kelle liikumine on tugevalt takistatud

muude üldiste põhjuste tõttu.

15. Pärast esimest operatsiooni 2017. aastal väljastati kaebajale parkimiskaart 3 aastaks

(24.02.2018-24.02.2021). Pärast seda operatsiooni oli põlveliiges kehvas seisus. See ei ulatunud

täielikult välja ega saanud painduda. Pärast 2021. aasta detsembris toimunud teise põlveliigese

operatsiooni ei paindu liiges normaalselt. Esineb põlvede tuimus ja pidev valu, mida kaebaja kogeb

kõndides ja öösel puhkuse ajal. Kaebaja käis ortopeedi juures 07.09.2022 vasaku põlve valuga.

Vasakust põlvest tehti röntgen, mis näitas väikest lõhet, kus põlveliiges kinnitub luu külge.

Põlvevalu efekti annab lõtv ühendus, mis võib närvi kinni hoida.

16. Kaebajal on ka tervist raskendav seisund diabeet, mis põhjustab täiendavat valu, sest suhkur

ei lange alla 13 kuni 18. Kaebaja on endokrinoloogiakeskuses arvel.

Eesti Töötukassa seisukohad

17. Eesti Töötukassa on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

18. Töövõime hindamise menetluses koostas eksperthinnangu Qvalitas Arstikeskus AS ekspertarst

Ivar Vipp. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste

summa oli 6. Ekspertarst leidis, et kaebajal on osaline töövõime, kestusega kuni

vanaduspensionieani.

19. Vaidlustatud otsused ei ole selliste põhjendamispuudustega, mis võiks kaasa tuua haldusakti

tühistamise. Saab lugeda, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale

kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud. Lisaks saab arvesse võtta põhjendusi,

mis on antud pärast 04.08.2022 otsuse tegemist. Eesti Töötukassa on töövõime hindamise otsust

4(12)

täiendavalt põhjendanud vaideotsuses ning kohtumenetluses esitatud dokumentides (Eesti

Töötukassa 06.02.2023 vastus kaebusele, dr Ita Kukk 31.01.2023 kirjalik seisukoht).

20. Vaidlustatud otsuste aluseks oleva 08.07.2022 dokumendipõhise töövõime hindamise

eksperthinnangu kohaselt hinnati kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevused “liikumine eri

tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ja „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2

(mõõdukas piirang). Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused „asjade

liigutamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ja „käteosavus“ arvväärtusega 2 (mõõdukas

piirang). Kaebaja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on

hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime

piiratud, mistõttu hinnati eelnimetatud valdkond arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud).

Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkondades ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad, mistõttu

hinnati eelnimetatud valdkonnad arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja kirjeldatud

piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimete osas

on arvestatud liikumise valdkonda hinnates, mistõttu hinnati eelnimetatud valdkond

arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud).

21. Ekspertarst analüüsis veel kord vaide menetlemise käigus vaide esitaja terviseandmeid

(03.10.2022) ning jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud, kuid täpsustas mõningaid eksperdiarvamuses toodud põhjendusi, arvestades

eelkõige tervise infosüsteemi lisandunud 07.09.2022 ortopeed dr. Kaur Kersalu sissekannet.

Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk analüüsis samuti vaidemenetluses

(05.10.2022) töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja dr

Ivar Vipp koostatud eksperdiarvamusi ning nõustus 03.10.2022 eksperdiarvamuses antud

hinnangu ja põhjendustega. Ka käesolevas haldusasjas on dr Ita Kukk kaebaja terviseandmed

ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud uuesti üle vaadanud ning koostanud

31.01.2023 kirjaliku seisukoha, milles jääb samuti arvamuse juurde, et kaebajal on osaline

töövõime kuni vanaduspensionieani.

22. Vastustaja nõustub, et liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata mõõdukad piirangud s.t

haiguseisundist tulenevad piirangud esinevad 25%-50% ajast. Käelise tegevuse valdkonnas on

põhjendatud hinnata X. X. piirang mõõdukaks (arvväärtusega 2), s.t haiguseisundist tulenevad

piirangud esinevad 25%- 50% ajast. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on

põhjendatud hinnata kaebajal piirang puuduvaks (arvväärtusega 0). Nägemisteravuse langus on

üldjuhul kompenseeritav prillidega. Vastustaja nõustub, et teadvusel püsimise ja enesehoolduse

valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebajal piirang puuduvaks (arvväärtusega 0). Kaebaja

kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud tervise

infosüsteemi andmetel kinnitust. Pearingluse, soole- ja põiehäirete, pideva oksendamise kohta

objektiivsed terviseandmed puuduvad. Vastustaja nõustub, et õppimise ja tegevuste sooritamise

valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebajal piirang puuduvaks (arvväärtusega 0).

Objektiivsetele aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt ei leidnud kinnitust, et kaebajal oleks

püsivaid olulisi tegutsemisraskusi vaimse võimekuse valdkondades, puudub psühhiaatri

konsultatsiooniotsus, mis kirjeldaks isiku vaimse seisundi häirumist. Muutustega kohanemise

ja ohu tajumise valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebajal piirang puuduvaks (arvväärtusega

0). Objektiivsetele aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt ei leidnud kinnitust, et kaebajal

oleks püsivaid olulisi tegutsemisraskusi vaimse võimekuse valdkondades, puudub psühhiaatri

konsultatsiooniotsus, mis kirjeldaks isiku vaimse seisundi häirumist, osad isiku poolt nimetatud

raskused (liiklemisprobleemid) on hinnatud liikumise valdkonnas. Suhtlemise valdkonna

võtmetegevustes kaebaja tegutsemispiiranguid välja ei toonud ning ka ei kinnita objektiivsed

terviseandmed antud valdkonnas tegutsemispiiranguid.

5(12)

23. Diabeet on kaebajal raviga kompenseeritud ning gastriit ei ole töövõimet mõjutav haigus.

Muude tervisehäirete kohta kaebaja 28.06.2022 esitatud taotluses kaebuseid märkinud ei ole.

24. Eeltoodust tulenevalt on Eesti Töötukassa 04.08.2022 otsusega nr TVH/22/030753 ja

05.10.2022 vaideotsusega nr VO/22/2200 õiguspäraselt hinnatud, et kaebajal on osaline

töövõime. Kaebajal on osaline töövõime kuni vanaduspensionieani. Arvestades kaebaja

tervisekahjustuse iseloomu, vaatamata rakendatavale ravile aastatega välja kujunenud püsivaid

struktuurimuutusi ja tegutsemispiiranguid, on tema tegevusvõime kuni vanaduspensioni eani

tõenäoliselt vähemuutuv. Kaebaja töötab alates 06.2021 hoolduselektrikuna. Kokkuvõtlikult

ortopeedilise ravi järgselt (põlveliigeste operatsioonid parem põlv 2017 ja vasak 2020) on

kaebajal veidi lonkav kõnd, vajadusel kasutab kõnnikeppi. Säärelihaste kiire väsimise tõttu ei

jõua väga pikalt istuda ega seista, ei saa põlvitada ega kükitada. Ortopeed soovitab lihaste

tugevdamist ja valuravi. Kaebab ebamäärast valu liigestes, kuid retseptialusel valuravi ei vaja.

Vasaku käe 4. sõrme kontraktuuri näol oli kaebajal tegemist kerge piiranguga asjade tõstmisel

ja käsitlemisel ning mõõdukas piirang tegevuste juures, mis nõudsid sõrmede koostööd.

Tänaseks

on

operatsiooniga

kontraktuur

ravitud,

edasised

kaebused,

sissekanded

terviseprobleemi kohta puuduvad. Suhkurtõbi on tänapäevaste parimate võimalustega ohjatud,

kehakaal näitab vastavalt ravi eesmärgile languse tendentsi, veresuhkur on keskmiselt hea

tulemusega. Kaebajale on määratud ravi, mis on positiivse dünaamikaga ja jäetud jälgimisele.

Alust osalise töövõime hindamiseks puuduvaks ei ole. Vaide esitaja ei saa teostada rasket

füüsilist tööd, kuid mõõdukas füüsiline ja vaimne koormus vajadusel valuravi ja regulaarse

taastusraviga osalise või täisajaga on sobiv.

25. Dr Kaur Kersalu toob 07.09.2022 (07.09.2022-07.09.2022) sissekandes välja, et

põlveliigeste liikuvus on normis. Kaebaja kaebas vasaku põlve valu, ta ei esita ühtegi kaebust

parema põlveliigese osas. 2017. aasta operatsioonijärgne seisund ja pikem paranemine ei mõjuta

töövõime piirangu hindamist aastal 2022. Ravi eesmärgiks on liigeste liikuvuse ja funktsiooni

taastamine. 2022. aasta ortopeedi sissekanne ei kinnita parema põlveliigese liikuvuse piiratust.

26.01.2021 taastusarst dr. Kelly Kirt sissekande kohaselt on parem põlv 3 aastat tagasi vahetatud,

funktsioon hea. Taotlejal esineb vähene lonkav kõnd vasaku põlveliigese valu tõttu. Dr Kersalu

hindas põlve röntgenuuringu alusel, et algav loksumine on võimalik. Vastavalt dr Kaur Kersalu

sissekandele 07.09.2022 (07.09.2022-07.09.2022), kus märgitud, et röntgenis reiekomponendi alusi

vähesed muutused - algav viide loksumisele? See on esialgu siiski hüpoteetiline leid ja esialgu

soovitas raviarst kaebajale siiski eelkõige aktiivset füsioteraapiat ja lihastreeningut põlve

stabiliseerimiseks ning liikuvuse paremaks kontrolliks. Valu püsimisel soovitati konsulteerida

perearstiga valuravi osas. Kaebuste püsimisel soovitati pöörduda proteesivasse keskusesse

täpsustavaks konsultatsiooniks proteesi seisundi täpsemaks hindamiseks. Põlvevalu on piiranguna

liikumise valdkonna võtmetegevuses 1.1. (liikumine eri tasapindadel) arvesse võetud.

26. Veresuhkru väärtuste eelnevat kõikumist ja stabiliseerumist pärast ravi muutmist ja

tõhustamist vastavalt dr Tiit Halling sissekandele 06.06.2022 (06.06.2022-06.06.2022) on liikumise

valdkonna võtmetegevuses 1.1. Liikumine eri tasapindadel arvesse võetud. Pigem on määratud

diabeediravi positiivse dünaamikaga.

27. Kaebuse eesmärk omaette ei saa olla kaebajale parkimisõiguse tagamine. Tegemist on teatud

hüvega, mis kaasneb SKA puude raskusastme tuvastamise otsusega.

Sotsiaalkindlustusameti seisukohad

28. SKA on seisukohal, et vastustaja 05.08.2022 otsus nr P26O-2022-55772 on õiguspärane ning

vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu.

29. Vastustaja selgitab, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lõike 7 alusel,

kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist,

6(12)

kasutatakse

puude

raskusastme

tuvastamiseks

töövõime

hindamise

käigus

koostatud

eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Seega tugineb vastustaja puude

raskusastme tuvastamise menetluses Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule.

30. Tegemist on nn ühe ukse poliitika põhimõtte rakendamisega – inimene, kes soovib nii puude

raskusastme tuvastamist kui ka töövõime hindamist, esitab mõlema tarbeks ühise taotluse koos

nõusolekuga isikuandmete töötlemiseks ning talle tehakse üks ja ühine hindamine. Töövõime

hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja annab inimese tegutsemise ja osalemise piirangute

esinemise või mitteesinemise kohta (so funktsionaalse võimekuse kohta) seitsmes erinevas

valdkonnas (nt liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, sealhulgas nägemine, kuulmine ja

kõnelemine ning vaimsed võimed) eksperdiarvamuse. Eksperdiarvamuse alusel teeb Eesti

Töötukassa otsuse isiku töövõime ulatuse kohta ning Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme

kohta. 31. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise

tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 1, peab

liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks

näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab

valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes Eesti Töötukassa

eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu

aritmeetiline keskmine 1,33, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme

tuvastamiseks liikumise valdkonnas.

32. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused

ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 1, peab käelise

tegevuse valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks

näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab

valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes Eesti Töötukassa

eksperdiarvamusele on kaebajal käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva

piirangu aritmeetiline keskmine 1,00, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude

raskusastme tuvastamiseks käelise tegevuse valdkonnas.

33. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei ole tuvastanud kaebajal piiranguid järgmiste

valdkondade võtmetegevustes: suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel

püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu

tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted.

34. SKA otsusest on arusaadav, et otsus tugineb eksperdiarvamusel ning kaebaja taotluses

toodud hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ei ole leidnud tervise infosüsteemi kantud

terviseandmetest tulenevalt ekspertarsti hinnangul kinnitust ulatuses, mis annaks alust keskmise

puude raskusastme tuvastamiseks. Sotsiaalkindlustusametil puudus kohustus kaasata omalt poolt

täiendavalt menetlusse arstiõppe saanud isikuid. 35. 05.10.2022 Eesti Töötukassa vaideotsusega nr

VO/22/2200 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Seega Eesti Töötukassa kaasatud ekspertarst ei leidnud,

et oleks põhjendatud muuta hinnatavate valdkondade võtmetegevustele antud arvväärtusi. Kuna

Eesti Töötukassa ekspertiis ei muutunud arrväärtusi, ei muutnud ega mõjutanud see ka vastustaja

puude raskusastme mittetuvastamise otsust. 36. Vastustaja selgitab, et kaebaja üldsõnalised väited

oma tervisliku seisundi kohta ei too haldusorganile kaasa kõrgendatud uurimiskohustust. Kaebaja

pole ka konkreetselt välja toonud, millises valdkonnas on tema piiranguid valesti hinnatud. Kaebaja

viitab üksnes asjaolule, et ta sooviks saada parkimiskaarti. Vastustaja juhib siinkohal tähelepanu

asjaolule, et parkimiskaarti on võimalik saada ka ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni

kõrvalekalde korral, kuni kuueks kuuks. Seega pole parkimiskaardi saamise vältimatuks eelduseks

üksnes puude raskusastme tuvastamine.

7(12)

37. Eesti Töötukassa ekspertiis on arvestanud kaebaja põlve operatsioonidega ja diabeedi

diagnoosiga.

KOHTU PÕHJENDUSED

38. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

39. Kaebusega on vaidlustatud Eesti Töötukassa 04.08.2022 otsus nr TVH/22/030753, Eesti

Töötukassa 08.08.2022 otsus nr TVT/22/039618, Eesti Töötukassa 05.10.2022 vaideotsus nr

VO/22/2200 ja SKA 05.08.2022 otsus nr P26O-2022-55772.

40. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine

toimusid õiguspäraselt. Kaebaja ei ole nõus sellega, et ta on ilma jäänud invaliidi

parkimisõigusest, sest kaebaja on luu- ja lihaskonna häirega inimene, kes kasutab abivahendit.

Lisaks on kaebajal diabeet.

41. Liiklusseaduse § 167 lg 1 kohaselt antakse liikumispuudega või pimeda inimese liiklemise

tagamiseks talle sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korras liikumispuudega ja pimedat

inimest teenindava sõiduki parkimiskaart. Liiklusseaduse § 167 lg 4 sätestab, et

liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi annab välja kohalik

omavalitsus. Liiklusseaduse § 167 lg 3 sätestab, et liikumispuudega või pimedat inimest

teenindava sõiduki parkimiskaardi vormi ja väljaandmise tingimused kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

42. Sotsiaalministri 23.12.2010 määrusega nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava

sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ on kehtestatud liikumispuudega või

pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja selle väljaandmise tingimused.

Määruse nr 90 § 2 lg 1 kohaselt antakse parkimiskaart taotluse alusel välja isikule, kellel esineb

keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni

kõrvalekalle (punkt 1) ja isikule, kellel esineb ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, mis

tingib liikumisabivahendi kasutamise, või ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle (punkt 2).

Määruse nr 90 § 3 lg 3 kohaselt antakse parkimiskaart välja puuet tõendavale dokumendile

märgitud puude raskusastme kehtivuse perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks. Määruse

nr 90 § 3 lg 4 kohaselt antakse ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral

parkimiskaart välja funktsiooni kõrvalekalde tõenäolise möödumise perioodiks, kuid mitte

kauemaks kui 6 kuuks. Ajutise parkimiskaardi tähtaega pikendatakse täiendavaks 6 kuuks

üksnes pere- või eriarsti tõendi alusel.

43. Parkimiskaardi taotlemiseks määruse nr 90 § 2 lg 1 p 1 alusel on vaja SKA otsust, millega isikul

tuvastatakse puude raskusaste seoses liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega. SKA

jättis 05.08.2022 otsusega nr P26O-2022-55772 kaebajal puude raskusastme tuvastamata. Seega

tuleb kohtul kontrollida, kas SKA 05.08.2022 otsus nr P26O-2022-55772 on õiguspärane. Kuna

SKA otsus tugineb Eesti Töötukassa 04.08.2022 töövõime hindamise otsusele nr

TVH/22/030753, tuleb kohtul kontrollida ka Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse ja

sellega seotud töövõimetoetuse otsuse ning vaideotsuse õiguspärasust. Kui Eesti Töötukassa

otsused peaksid olema õigusvastased, oleks alus kahelda ka SKA 05.08.2022 otsuse nr P26O-

2022-55772 põhjendatuses.

44. Vaidlus puudub selles, et kaebajal on mõlemat põlve opereeritud. Lisaks on kaebajal

diagnoositud diabeet.

8(12)

Eesti Töötukassa otsused

45. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

46. Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja

tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu,

töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39).

Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS

§ 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid

tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg

2). 47. Isikul tuvastatakse osaline töövõime, kui tema töötamine on § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid

arvesse võttes osaliselt takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 2). Isikul tuvastatakse puuduv töövõime, kui ta

ei ole võimeline § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3 p 3). 48.

Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite

kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist,

põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev

tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle

põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta

kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.

49. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes

isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise

infosüsteemi ehk TIS-i andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral

arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse

kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).

50. Ekspertarst annab arvamuse taotluse ja TIS-i kantud viimase viie aasta terviseandmete põhjal

(vt sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime

hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike

tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2).

51. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi

kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal

0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad:

0 – piiranguid ei tuvastatud;

1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast;

2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt;

tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik

sooritada, vastav funktsioon puudub.

52. Kaebaja ise märkis piirangud kõigis valdkondades peale suhtlemise.

9(12)

53. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või

puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete

arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli

(määrus nr 39 § 8 lg

1).

54. Töövõime hindamise menetluses koostas 08.07.2022 kuupäevaga eksperthinnangu ekspertarst

dr Ivar Vipp (lisatud Eesti Töötukassa 06.02.2023 vastusele). Ekspertarst hindas kaebajal

valdkondade võtmetegevusi järgmiselt:

1)

Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – 2, ohutu ringiliikumine

– 0, seismine ja istumine – 2, liikumisega seotud muud probleemid – 0.

2)

Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – 0, asjade liigutamine – 1,

käteosavus – 2, käelise tegevusega seotud muud piirangud – 0. Teistes valdkondades ekspertarst

piiranguid ei tuvastanud.

55. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli

6, võttes arvesse, et võtmetegevuste raskusastmeid arvväärtustega 0 ja 1 ei liideta (määrus nr 39 § 6

lg 6).

56. Ekspertarst sai kaaluda osalise ja puuduva töövõime tuvastamise vahel, sest võtmetegevuste

arvväärtuste summa oli 4 või rohkem. Ekspertarst hindas kaebaja töövõime osaliseks. Selle

alusel tegi Eesti Töötukassa 04.08.2022 otsuse, et kaebajal on osaline töövõime. Dr Ivar Vipp

jäi samale seisukohale ka vaidemenetluse jaoks koostatud 03.10.2022 kuupäeva kandvas

eksperthinnangus (lisatud Eesti Töötukassa 06.02.2023 vastusele).

57. Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 märkinud, et halduskohtu pädevuses on

tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse

koostamisel tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme

määramisel (p 24).

58. Dr Ivar Vipp on kaebaja enda märgitud hinnangud valdavalt madalamaks hinnanud. Samas on

dr Ivar Vipp oma eksperthinnangutes võtmetegevustele antud hinnanguid põhjendanud ja

kaebaja terviseandmetele viidanud, mille põhjal ta oma hinnangud andis. Dr Ivar Vipp on

03.10.2022 eksperthinnangus võtnud arvesse ka vahepeal lisandunud terviseandmeid (dr Piret

Kuura 28.09.2022 epikriis). Eesti Töötukassa on 06.02.2023 vastuse lisana esitanud kaebaja

terviseandmete väljavõtte tervise infosüsteemist. Kohus leiab, et ekspertarst ei ole

eksperdiarvamuse koostamisel kaebaja terviseandmeid valesti kasutanud (nt midagi olulist

tähelepanuta jätnud, andmetele valesti viidanud). Kui kaebaja on töövõime hindamise taotluses

välja toonud terviseprobleemid, mille kohta puuduvad objektiivsed terviseandmed (nt

pearinglus, soole- ja põiehäired, oksendamine, vaimse seisundi häirumine), siis ei saa

ekspertarstile ette heita nendega arvestamata jätmist võtmetegevuste hindamisel. Isiku enda

hinnanguga tuleb töövõime hindamisel arvestada, kuid hinnang peab olema objektiivsete

terviseandmetega seostatav, et seda saaks tõendatuks lugeda.

59. Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud ka seda, et kui eksperdiarvamuse

andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud

piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on

eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui eksperdiarvamuse andja

hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud

10(12)

piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele

kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse

andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele

üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil

põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja

kaasamist (p 22).

60. Praegusel juhul on täiendav põhjendamiskohustus täidetud Eesti Töötukassa 06.02.2023

vastusele lisatud töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk kirjaliku seisukohaga

(allkirjastatud 31.01.2023). Dr Ita Kukk on kokkuvõtlikult selgitanud, et ortopeedilise ravi

järgselt (põlveliigeste operatsioonid parem põlv 2017 ja vasak 2020) on kaebajal veidi lonkav

kõnd, vajadusel kasutab kõnnikeppi. Säärelihaste kiire väsimise tõttu ei jõua väga pikalt istuda

ega seista, ei saa põlvitada ega kükitada. Ortopeed soovitab lihaste tugevdamist ja valuravi.

Kaebaja kaebab ebamäärast valu liigestes, kuid retseptialusel valuravi ei vaja. Vasaku käe 4.

sõrme kontraktuuri näol oli kaebajal tegemist kerge piiranguga asjade tõstmisel ja käsitlemisel

ning tegevuste juures, mis nõudsid sõrmede koostööd. Tänaseks on operatsiooniga kontraktuur

ravitud, edasised kaebused ja sissekanded terviseprobleemi kohta puuduvad. Suhkurtõbi on

tänapäevaste parimate võimalustega ohjatud, kehakaal näitab vastavalt ravi eesmärgile languse

tendentsi, veresuhkur on keskmiselt hea tulemusega. Kaebajale on määratud ravi, mis on

positiivse dünaamikaga ja jäetud jälgimisele. Alust osalise töövõime hindamiseks puuduvaks

ei ole. Kaebaja ei saa teostada rasket füüsilist tööd, kuid mõõdukas füüsiline ja vaimne koormus

vajadusel valuravi ja regulaarse taastusraviga osalise või täisajaga on sobiv. Kaebaja töötab

alates juunist 2021 täistööajaga.

61. Kohtul puudub alus kahelda kahe erineva ekspertarsti seisukohas, et kaebaja töövõime on

osaline. Kuna eksperdiarvamus antakse arstiõppe läbinud isiku poolt, ei saa kohus ilma

vastavate eriteadmisteta eksperdiarvamuse sisulist õigsust kahtluse alla seada. Ka

kohtupraktikas on leitud, et halduskohus ei saa asuda eksperdi asemel ise hindama kaebaja

terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui

ekspert oleks võtnud aluseks ebakohase hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud

tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks

ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses (nt Tallinna Ringkonnakohtu

03.03.2022 otsus nr 3-21-787, p 14). Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid praegusel juhul ei

esine ja ka kaebaja pole esitanud ühtegi konkreetset väidet, mis annaks alust kahtlustada selliste

asjaolude esinemist.

62. Parkimiskaart on hüve, mis kaasneb SKA poolt tehtava puude raskusastme tuvastamise

otsusega. Töövõime hindamise otsus ei saa isikule tekitada parkimiskaardi kasutamise õigust

ega seda ära võtta.

63. Kokkuvõttes ei ole kohtul kaebaja vastuväiteid ja kõiki tõendeid koos hinnates tekkinud

veendumust, et kaebaja töövõime hindamine taotlus lahendati õigusvastaselt ja taotlus vajab uut

läbivaatamist.

64. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 04.08.2022 otsus nr TVH/22/030753 on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna töövõime hindamise otsus ei kuulu

tühistamisele, puudub alus ka 08.08.2022 otsuse nr TVT/22/039618 tühistamiseks.

Töövõimetoetus on õiguspäraselt määratud osalisele töövõimele vastavas määras. Kuna

05.10.2022 vaideotsuse nr VO/22/2200 esemeks olnud Eesti Töötukassa otsused ei kuulu

tühistamisele, puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks. Kuna kohus ei tühista Eesti

Töötukassa haldusakte, puudub alus Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime

hindamise taotlus uuesti läbi. Sotsiaalkindlustusameti otsus

11(12)

65. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2³ lg 7 näeb ette, et kui tööealine isik

taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude

raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja

töötukassa antud töövõime hindamise otsust.

66. Ükski diagnoos ei tingi iseenesest puude raskusastme tuvastamist, sest puue ei ole haigus, vaid

terviseseisundist põhjustatud takistus ühiskonnaelus osalemiseks teiste inimestega võrdsetel

alustel (PISTS § 2 lg 1).

67. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja

kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 4 lg 5 kohaselt annab

tööealise inimese puhul ekspertiisi teostav arst arvamuse isikul piirangute esinemise või

puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ja takistusteta ringiliikumine, seismine ja istumine,

muud liikumise piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine,

käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; 3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine,

teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus –

teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud

teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste

õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega,

muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted –

sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise

lävimise ja suhete piirangud.

68. Määruse nr 18 § 4 lg 6 kohaselt hindab ekspertiisi teostav arst antud valdkondi, andes igale

valdkonna võtmetegevusele vastava arvväärtuse skaalal: 0 – tegevuspiirang puudub; 1 – kerge

piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang. Määruse nr 18 § 6 lg 3 sätestab,

et puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga valdkonna kohta võtmetegevuste sooritamisel

esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (v.a määruse nr 18 § 4 lg 5

punktis 3 nimetatud valdkond ehk suhtlemine, kus kaebajal piiranguid ei tuvastatud).

69. Vähemalt keskmine puude raskusaste tuvastatakse määruse nr 18 § 6 lg 6 p 1 kohaselt sama

määruse § 4 lg 5 punktides 1–3 ja 5–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel siis, kui

vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või määruse § 4 lg 5 punktis 3

nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme

arvväärtus 2–2,75. Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsusega tuvastati piirangud liikumise ja

käelise tegevuse valdkonnas. Mõlema valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

aritmeetiline keskmine pidi olema vähemalt 2, et SKA oleks saanud tuvastada puude raskusastme.

70. Nagu SKA on oma 02.02.2023 vastuses selgitanud, siis tuginedes Eesti Töötukassa

eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu

aritmeetiline keskmine 1,33, mis on alla arvväärtuse 2. Seega puudus alus puude raskusastme

tuvastamiseks liikumise valdkonnas. Kaebajal on käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste

sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,00, mis on alla arvväärtuse 2. Seega puudus

alus puude raskusastme tuvastamiseks käelise tegevuse valdkonnas. Muudes valdkondades

ekspertarsti piiranguid ei tuvastanud. Nagu kohus eelnevalt märkis, puudub kohtul alus kahelda

töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse sisulises õigsuses. Kuna ühegi valdkonna

võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute aritmeetiline keskmine pole vähemalt keskmise

puude tuvastamiseks piisavalt kõrge, ei saa SKA-le ette heita puude raskusastme tuvastamata

jätmist. 71. Kohus märgib, et SKA 05.08.2022 otsuse põhjendustest ei selgu, millise metoodika

alusel Töötukassa töövõime hindamise otsust puude raskusastme tuvastamisel arvesse võeti

12(12)

(millised piirangud kaebajal töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse põhjal on,

millisteks aritmeetilisteks keskmisteks need puude raskusastme tuvastamisel arvestati ja miks

nendest aritmeetilistest keskmistest ei piisanud vähemalt keskmise puude raskusastme

tuvastamiseks). Vastustaja on viidanud küll otsuse õiguslikele alustele, kuid see ei võimalda

haldusakti adressaadil mõista, miks tema juhtumi puhul langetati just selline otsus. Detailsemad

põhjendused puude raskusastme tuvastamata jätmise kohta esitas vastustaja alles kohtumenetluses.

Samas ei too SKA otsuse põhjendamispuudus praegusel juhul kaasa otsuse tühistamist.

Kohtupraktikas on leitud, et kuna puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei

laiene sellele kohtupraktikas esitatud piirangud haldusaktide tagantjärele põhjendamiseks ning

halduskohtul ei ole alust SKA otsust tühistada, kui vastustaja on hiljemalt kohtumenetluse käigus

toonud välja põhjendused, millest nähtuvalt on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise

korral tuleks vastustajal anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (Tallinna Ringkonnakohtu

05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 11). Seega saab kohus arvestada SKA poolt kohtumenetluses

esitatud põhjendustega.

72. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et SKA otsus puude raskusastme mittetuvastamise kohta oli

õiguspärane. Puude raskusastme mittetuvastamise tõttu puudus alus ka puudega tööealise inimese

toetuse määramiseks. Puude raskusastet ei saa tuvastada üksnes põhjusel, et see võimaldaks isikul

saada puudega tööealise inimese toetust või muid õigusaktides ettenähtud soodustusi, näiteks

parkimiskaardi kasutamise õigus. Kuna SKA 05.08.2022 otsus nr P26O-2022-55772 on õiguspärane

ega kuulu tühistamisele, puudub alus SKA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus puude

raskusastme tuvastamiseks uuesti läbi.

Kokkuvõte

73. Kaebus jääb rahuldamata.

74. Kohus selgitab, et kuna kaebajal ei ole SKA kehtiva otsusega tuvastatud puude raskusastet, saab

ta taotleda kohalikult omavalitsuselt ajutist parkimiskaarti kuni 6 kuuks. Ajutise parkimiskaardi

tähtaega pikendatakse täiendavaks 6 kuuks pere- või eriarsti tõendi alusel.

75. Kohus selgitab ka seda, et kui kaebaja terviseseisundis on pärast vaidlustatud otsuste tegemist

muutusi toimunud, võib ta taotleda uut töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist.

76. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse

esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte

enda kanda. 77. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel

asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei

avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis

võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-

õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.

Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest

kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm