2-23-3819/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-3819

Tsiviilasi

sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku

paigutamiseks

psühhiaatriakliinikusse

tahtest

olenematule ravile

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. ja 13. märtsi 2023 määrused

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann

Tusti

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10. ja 13. märtsi 2023 määrused tsiviilasjas nr 2-23-3819

muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15

päeva jooksul alates praeguse määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest isik, kelle

suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa, või temaga koos elav muu pereliige, tema

eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse

juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude

rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10. märtsil 2023 esitas sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku

valvearst (avaldaja) Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse

korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ja tähtaja pikendamiseks kuni 40

päevani. Taotluse kohaselt hospitaliseeriti puudutatud isik 9. märtsil 2023 kell 11.39 tahtest

olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11

sätestatule. Taotluse kohaselt on puudutatud isik oma psüühikahäire tõttu ohtlik iseendale ja

teistele. Samuti ei ole puudutatud isik võimeline oma ravivajadust ise hindama.

Taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire

(orgaaniline luululine häire F06.2 ja epilepsiast põhjustatud orgaaniline isiksushäire F07.0).

Puudutatud isikul esinevad nii luululine vaenulikkus lähedaste, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate

suhtes kui isiksushäirest tulenev ärrituvus ja kergesti vallanduv agressiivsus. Sellest tulenevalt

ohustab puudutatud isik ümbritsevate elu ja turvalisust. Temal esinevatest häiretest tulenevalt

ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust (keeldub ravist, ei kasutanud ravi ka haiglaväliselt)

ega kontrollima oma käitumist. Pideva vägivaldse käitumise tõttu ema suhtes anti puudutatud

isikule 2022. a detsembrikuus eluruum Männiku sotsiaalmajutusüksuses. Puudutatud isik ei ole

oma asju lahti pakkinud, ei pese end ega valmista toitu, samuti ei käi ta toitu poest ostmas. Kuna

puudutatud isik oli 12 päeva söömata, sõimas ja ähvardas igapäevaselt sotsiaalmajutusüksuse

töötajaid ning teisi elanikke, siis kutsuti talle kiirabi ja politsei. Puudutatud isik hospitaliseeriti

valvearsti poolt tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega. Haiglaravil viibides on

puudutatud isik teadvusel, kuid tigeda ja negatiivse olekuga, kõnetamisele ega küsimustele ei

reageeri. Puudutatud isiku seisundit hinnates ei ole tõenäoline selle paranemine 4-päevase

haiglaravi vältel sedavõrd, et oleks tagatud tema turvaline toimetulek sotsiaalmajutusüksuse

tingimustes.

2. Harju Maakohus rakendas 10. märtsi 2023 määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud

isiku suhtes esialgset õiguskaitset ning lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest

olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o

alates 9. märtsist 2023 kell 11.39 kuni 13. märts 2023 kell 11.39. Maakohus andis loa

puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase,

epilepsiavastase ja rahustava toimega ravi manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike

ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult

ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohtu loata psühhiaatri otsusel tahtest olenematut

ravi kohaldada 48 tunni jooksul tahtest olenematu haiglaravi algusest (PsAS § 11 lg 4).

Maakohus tuvastas, et puudutatud isikule alustati tahtest olenematu ravi kohaldamist

psühhiaatri otsusel 9. märtsil 2023 kell 11.39. Kohus võib avaldaja taotlusel esialgse

õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse

paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või

kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1).

Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire. Avaldusest ja sellele lisatud

psühhiaatrite arvamusest järeldas maakohus, et puudutatud isiku raske psüühikahäire piirab

tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. Puudutatud isikul esinevad nii

luululine vaenulikkus lähedaste, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate suhtes, kui ka isiksushäirest

tulenev ärrituvus ja kergesti vallanduv agressiivsus. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika,

ta ei soovi haiglas olla ega ravimeid võtta. Kuna puudutatud isik ei võta ravimeid, ei söö ning

on agressiivne, ohutab ta haiglaravita enda ja ümbritsevate elu ning turvalisust. Arvestades

puudutatud isiku psüühikahäiret ning asjaolu, et tal puudub haiguskriitika ja ravi läbiviimine ei

ole muul viisil võimalik, on kohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit. Ka

andis maakohus loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, kuivõrd

3 (5)

taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi. Maakohtu hinnangul on ravidokumendid

piisavad, et otsustada esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkuse üle, mistõttu maakohus

puudutatud isikud ära ei kuulanud.

3. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 10. märtsil 2023 sihtasutuse Põhja-Eesti

Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas esialgse

õiguskaitse kohaldamist.

4. sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearst teavitas 12. märtsil

2023 maakohut sellest, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud ja ta vajab jätkuvalt

haiglaravi.

5. Harju Maakohus pikendas 13. märtsi 2023 määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud

isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani alates tema psühhiaatri otsusega tahtest

olenematule ravile võtmisest, s.o alates 9. märtsist 2023 kell 11.39 kuni 18. aprillini 2023 kell

11.39. Maakohus määras, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu

psühhiaatriline ravi lõpeb 18. aprillil 2023 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud

otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks. Maakohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt

ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase, epilepsiavastase ja rahustava toimega ravi

manustamiseks haigla tingimustes ning vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud

viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei

nõustu.

Maakohus kordas varasemas määruses esitatud seisukohti. Täiendavalt märkis maakohus, et

kohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema

võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. Puudutatud isiku käitumine on

psüühikahäirest tulenevalt ettearvamatu. Puudutud isik ise on kohtule ärakuulamisel avaldanud,

et ta on terve ja ei peaks haiglas olema. Puudutatud isiku raviarsti arvamuse kohaselt on vajalik

tahtest olenematu ravi pikendamine, sest puudutatud isiku seisund ei ole muutunud, tal puudub

koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele.

Raviarsti avaldatu kohaselt on epileptikud neil esinevate vihahoogude tõttu väga ohtlikud.

Haiglaravita jäädes on puudutatud isik ohtlik teda ümbritsevatele isikutele aga ka iseendale

(sõimab ja ähvardab kõiki, ei söö korralikult ega võta rohtusid). Ka puudutatud isiku riigi

õigusabi korras määratud esindaja toetab avaldaja taotlust. Maakohus asus seisukohale, et

puudutatud isiku seisund ei ole alates tahtest olenematu ravi alustamisest paranenud ning

esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub tühistada nii

10. märtsi 2023 kui ka 13. märtsi 2023 maakohtu määrused.

Puudutatud isik on seisukohal, et tal puudub raske psüühikahäire, mistõttu ei ole täidetud

PsAS §-s 11 ettenähtud eeldused tema kinnisesse asutusse paigutamiseks. Puudutatud isik

paigutati haiglasse, sest tal tekkisid konfliktid sotsiaalmajutusüksuse töötajatega. Puudutatud

isik ise oli oma elukohaga sotsiaalmajutusüksuses rahul, kuid töötajad olid tema vastu

vaenulikud ja lõpetasid temaga sõlmitud eluruumi üürilepingu. Puudutatud isik soovis lepingu

lõpetamise vaidlustada, mistõttu tehti tema suhtes valekaebus.

7. Avaldaja palub jätta määruskaebuse mõlema vaidlustatud määruse osas rahuldamata, sest

täidetud on kõik tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused.

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

4 (5)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu

määrused on seaduslikud ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust nende

tühistamiseks.

10. Maakohus on kohaldanud esialgset õiguskaitset kuni neli päeva 10. märtsi 2023 määrusega

ning pikendanud psühhiaatriahaiglasse paigutamist 13. märtsi 2023 määrusega kuni 40 päevani.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud PsAS § 11 lg 1 ja

TsMS § 534 lg 5 kohaldamise eeldused. Kolleegium nõustub maakohtu määruste

põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel neid ei korda.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Maakohus on õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab

tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1). 10. märtsi 2023. a

psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt on puudutatud isikul diagnoositud raske psüühikahäire

orgaanilise luululise häire (F06.2) ja epilepsiast põhjustatud orgaanilise isiksushäire (F07.0)

kujul. Puudutatud isikul on luululine vaenulikkus lähedaste ning meditsiini- ja sotsiaaltöötajate

suhtes. Samuti esineb puudutatud isikul isiksushäirest tulenev ärrituvus ja kergesti vallanduv

agressiivsus, millest tulenevalt ohustab ta ümbritsevate elu ja turvalisust (dtl 10). Veendumus,

et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada

või seda juhtida, on tekkinud maakohtul ka isiku ärakuulamisel (dtl 41). Puudutatud isiku

raviarsti avaldatust nähtuvalt ei muutunud puudutatud isiku seisund ka pärast nelja päevast

haiglas viibimist (dtl 31).

12. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud ka puudutatud isiku ohtlikkuse

(PsAS § 11 lg 1 p 2). Kolleegium nõustub, et olukorras, kus puudutatud isikul puudub

haiguskriitika, ta ei võta ravimeid ning on agressiivne, ohustab ta haiglaravita enda ja

ümbritsevate elu ja turvalisust. Ka Riigikohus on leidnud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh

puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt nt Riigikohtu

14. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1). Samuti saab isiku ohtlikkus

väljenduda kalduvuses vägivallale (vt nt Riigikohtu 19. veebruari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-155-13, p 39.2). Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik korduvalt olnud

vägivaldne oma ema suhtes, mistõttu asus ta elama Männiku sotsiaalmajutusüksusesse. Ka

sotsiaalmajutusüksuses käitus puudutatud isik agressiivselt, sõimates ja ähvardades töötajaid ja

teisi elanikke (dtl 10). Seejuures on maakohus puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse

korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamisel arvestanud puudutatud isiku

raviarsti hinnangut, mille kohaselt puudub puudutatud isikul koostöövalmidus raviks ja ravita

jäämisel ta on psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele (dtl 31).

13. Kolleegiumi hinnangul on täidetud ka PsAS § 11 lg-s 3 sätestatud eeldus. Maakohus on

teinud kindlaks, et puudutatud isikule ei piisa muudest psühhiaatrilise abi meetmetest, sest tal

puudub haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks. Ka määruskaebusest nähtuvalt ei mõista

puudutatud isik enda ravivajadust. Riigikohus on varasemalt leidnud, et muude abinõude

kasutamise võimatus eeldab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast

tulenevate põhjuste tõttu (vt nt Riigikohtu 19. veebruari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-

13, p 40). Olukorras, kus isik eitab jätkuvalt temal diagnoositud rasket psüühikahäiret ning

keeldub ravist, ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik puudutatud isikule osutada psühhiaatrilist

abi muul viisil kui tema suhtes tahtest olenematut ravi kohaldades.

14. Kolleegium leiab, et kuivõrd puudutatud isiku raviarsti hinnangust nähtuvalt ei muutunud

puudutatud isiku seisund pärast neljapäevalist ravi (dtl 31), siis leidis maakohus põhjendatult,

et puudutatud isiku seisund ei ole alates tahtest olenematu ravi alustamisest paranenud ning

esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud.

5 (5)

Seejuures on ka määratud esindaja toetanud avaldaja avaldust. Kolleegium märgib täiendavalt,

et asjaolu, et puudutatud isik ise on seisukohal, et tal puudub raske psüühikahäire ja ta ei vaja

ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ja ohtlikkusele ning ei

saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul

puudub alus kahelda asjatundjate seisukohtades.

15. Seejuures tuleb kolleegiumi hinnangul praegusel juhul arvestada ka puudutatud isiku

varasemat käitumist ja ravivajadust. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik vajanud

varasemalt seonduvalt psüühilise seisundiga haiglaravi psühhiaatriahaiglas kaheksal korral.

Pärast haiglaravilt vabanemist on puudutatud isikul olnud probleeme iseseisvalt ravi

jätkamisega, mistõttu on tema agressiivne käitumine süvenenud. Viimati viibis puudutatud isik

haiglaravil perioodil 31. jaanuar 2022 kuni 11. märts 2022. Pärast haiglaravi jätkus puudutatud

isiku ravi psühhoosivastaste pikatoimeliste süstidega, kuid puudutatud isik lõpetas ravi sama

aasta augustis. Pärast psühhoosivastase toetusravi katkestamist on puudutatud isik pöördunud

31. oktoobril 2022 erakorralise meditsiini osakonda, kus tal tuvastati hulgalised pindmised

kehavigastused (dtl 10). Arvestades ühelt poolt, et puudutatud isik on korduvalt viibinud

psühhiaatriakliinikus ravil, ta ei ole korrektselt järginud talle antud ravisoovitusi ja on

ambulatoorse toetusravi katkestanud, ta ei saa aru ravivajadusest ja tal puudub haiguskriitika,

ning teiselt poolt, et ravita jäämisel esines oht puudutatud isiku enda ja teda ümbritsevate isikute

elule ja tervisele, siis ei olnud ringkonnakohtu hinnangul muu psühhiaatriline abi küllaldane

ega võimalik. Seega oli täidetud ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus.

16. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 3 esimese

lause alusel riigi kanda.

17. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543.

(allkirjastatud digitaalselt)