2-20-17826/88 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Vutt, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-17826

Tsiviilasi

Pipefy OÜ (endise ärinimega Cuubi Invest OÜ) hagi Jaana

Otsuse vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Apellatsioonkaebuse hind 23 777,08 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 26 450,72 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. augusti 2022 otsus

Kaebuste esitajad ja kaebuste

liigid

Pipefy OÜ apellatsioonkaebus

Jaana Otsuse vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

14. veebruar 2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant / vastuapellatsioonkaebuses vastustaja (hageja):

Pipefy OÜ (registrikood 12931790), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tambet Laasik

Vastustaja

/

vastuapellant

(kostja):

Jaana

Otsus

(isikukood XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

advokaat Allar Laugesaar

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 30. augusti 2022 otsus tühistada, välja arvatud osas, milles

maakohus võttis vastu hagi osalise tagasivõtmise ja jättis hagi läbi vaatamata 7925

euro suuruse põhinõude ning 2633, 01 euro suuruse hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivisenõude (resolutsiooni p 1) ja osas, milles

maakohus jättis hagi rahuldamata põgenemismängude korraldamisest saadud

tulu 2805 euro (nõue VIII), Võru riidepoe pidamisega tekitatud kahju 4826, 07

euro (nõue IX), perioodil 1. jaanuar 2018 – 31. detsember 2019 pangakontolt välja

võetud 4115 euro (nõue VIIa) ja nendelt nõuetelt arvestatava viivise

väljamõistmiseks.

2. Osas, milles ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt ehitusmaterjalide

ja muude tarvikute ostmisega tekitatud kahju 5029, 35 euro (nõue I), enamtasutud

laenu tagasimakse 5799 euro (nõue V), sularaha kassa 6482, 30 euro üleandmise

(nõue VI) ja kassast väljavõetud 14 571, 35 euro (nõue VII), kokku 31 936 euro ja

nendelt nõuetelt arvestatava viivise väljamõistmises, saata tsiviilasi maakohtule

uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist.

3. Osas, milles ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt sõiduauto

Volkswagen Passat remontimisega tekitatud kahju 1496, 86 euro (nõue II),

sülearvuti parandamise, printeri ja majapidamistarvete soetamisega tekitatud

kahju 1684, 32 euro (nõue III), kütusekulu 74, 52 euro (nõue IV) ja lapse

telefonikõnede 154, 26 euro (nõue X), kokku 3409, 96 euro ja nendelt nõuetelt

arvestatava viivise väljamõistmises, teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata.

4. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu hagi osalise

tagasivõtmise ja jättis hagi läbi vaatamata 7925 euro suuruse põhinõude ning

2633, 01 euro suuruse hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude

osas (resolutsiooni p 1), samuti osas, milles maakohus jättis Jaana Otsuselt välja

mõistmata Pipefy OÜ kasuks perioodil 1. jaanuar 2018 – 31. detsember 2019

pangakontolt välja võetud 4115 eurot (nõue VIIa) ja viivise nimetatud nõudelt.

5. Pipefy OÜ apellatsioonkaebus ja Jaana Otsuse vastuapellatsioonkaebus rahuldada

osaliselt.

6. Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Pipefy OÜ (endise ärinimega Cuubi Invest OÜ; hageja) esitas 2. detsembril 2020 Tartu

Maakohtule hagi Jaana Otsuse (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Vastavalt hagi täpsustusele

on hageja põhinõue 47 093, 33 eurot. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja ka

hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise alates hagi esitamisest

kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgses määras. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja perioodil 19. oktoober 2015 – 27. juuni 2019 hageja juhatuse

liige. Alates 27. oktoobrist 2017 on äriühingu ainuosanik Janar Otsus. Alates 27. juunist 2019

on Janar Otsus hageja juhatuse ainus liige.

Kostja rikkus juhatuse liikmeks olemise ajal juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohtust ning

tekitas sellega hagejale kahju (äriseadustik (ÄS) § 187 lg 2). Kostja korraldas hageja arvete

väljastamist, kontrollis laekumisi, sõlmis või lõpetas lepinguid, korraldas raamatupidamist ja

finantsarvestust ning otsustas juhtimisega seotud küsimusi, võttis vastu põgenemistoa tellimusi

jms. Ka Võrus asunud riidepoe endised müüjad kinnitavad, et kassa ja raamatupidamisega

tegeles kostja. Janar Otsus tegi igapäevaselt erinevatel objektidel kanalisatsiooni remondi- ja

parandustöid.

2017. a, 2018. a ja 2019. a raamatupidamisdokumentatsiooni kontrollimisel selgus, et kostja on

kasutanud hageja vara ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemiseks ning tekitanud hagejale

kahju kokku 47 093,33 eurot.

Kostja on ostnud hageja pangakaardiga ehitusmaterjale 5029,35 eurot, remontinud oma

sõiduautot Volkswagen Passat 1496,86 euro eest, soetanud kaupu isiklikuks tarbeks ja tasunud

isikliku sülearvuti parandamiseks kokku 1684,32 eurot. Samuti on kostja tasunud tanklas

hageja pangakaardiga kütuse eest 74,92 eurot ajal, mil kostja ei olnud enam hageja juhatuse

liige.

Kostja on andnud hagejale laenu 4886 eurot. Kirjalikku laenulepingut ega intressikokkulepet ei

ole, kuid kostja on kandnud hageja pangakontolt endale 10 685 eurot. Seega on hagejale

tekkinud kahju 5799 eurot (10 685-4886).

Kostja ei andnud juhatuse liikme lepingu lõppemisel hageja uuele juhatuse liikmele üle sularaha

kassat, mis 12. juuni 2019 seisuga oli 6482,30 eurot.

Põgenemismängude korraldamisest saadud tulu ei kajastu raamatupidamisdokumentides, kuigi

sotsiaalmeediast nähtuvate piltide järgi toimus teenuse osutamine vähemalt 51 korral.

Põgenemismängu hinnaks oli hageja hinnakirja kohaselt 55-60 eurot. Seega on kostja

omastanud mängude eest laekunud raha 2805 eurot (51 × 55).

Kostja jättis tasumata riidepoe üüri ja kommunaalmaksed summas 5478 eurot hagejale ruume

üürinud üürileandjale. Üürileandja esitas nõude inkassoettevõttele, kes nõudis hagejalt

7204,97 euro tasumist. Ka sulges üürileandja poe uksed, mistõttu jäi hageja ilma kaupluse

sisustusest väärtusega 2500 eurot ja lepingu sõlmimisel makstud tagatisrahast 600 eurot. Kostja

on tekitanud hagejale kahju üüri- ja kommunaalmaksete tasumiselt arvestatud viivisena

740, 93 eurot ja võla sissenõudmiskuludena 986, 04 eurot. Kokku on kostja tekitanud hagejale

Võru riidepoega seoses kahju 4826, 07 eurot.

Kassaraamatu kohaselt on kostja hageja kassast välja võtnud kokku 14 571,35 eurot. Kõigi

maksete selgitus on „Aruandev isik JAANA OTSUS“. Raha on hagejale tagastamata.

Kostja võttis hageja pangakontolt pangaautomaatidest ilma igasuguse aluseta välja kokku

12 040 eurot. Hageja vähendas 26. aprilli 2021 menetlusdokumendis pangakontodelt välja

võetud summat 4115 euroni.

Kostja andis 2018. a augustis enda lapse kasutusse varem kostja kasutuses olnud mobiilinumbri

XXXXXXX, kuid jätkas selle eest tasumist hageja kaudu. Hageja uus juhatuse liige katkestas

sellekohase teenuse sellest teada saamisel septembris 2019. a, kuid numbri XXXXXXX

kasutamise eest oli selleks hetkeks makstud 154,26 eurot.

Ettevõtte huvidest lähtuv juhatuse liige ei tee ettevõtlusega mitteseotud kulutusi ja ei kasuta

äriühingu raha eratarbeks ostude tegemiseks ja teenuste eest tasumiseks. Hageja nõuab kostjalt

eeltoodud kahju ja kahjult seadusjärgses määras arvestatud viivise hüvitamist. Hageja on iga

kahju tekitava teo puhul arvestanud viivist alates kahju tekitamisest (iga ülekanne, arve

tasumine jms eraldi).

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Janar Otsusel oli kostja juhatuse liikmeks oleku ajal kogu

aeg ligipääs hageja arvelduskontole ja seega ei kõla eluliselt usutavalt hageja väited selle kohta,

nagu kostja oleks võtnud hagejalt raha. Ka kassaraha oli Janar Otsuse valduses. Mitmed

pangakaardiga tehtud tehingud on tehtud ajal, mil kostja viibis haiglas, oli kodus haige või oli

kodus haige lapsega. Seda, et raha kasutamist kontrollis Janar Otsus, kinnitab asjaolu, et tema

soovis pangakaardi limiidi suurendamist. Janar Otsus juhtis reaalselt hageja tegevust ka

perioodil, mil kostja oli hageja juhatuse liikmeks, seda kinnitab tunnistaja. Janar Otsus mujal ei

töötanud, kuna kogu tema aeg kulus hageja tegevusele. Kostja samal ajal töötas mitme tööandja

juures ega saanud seetõttu teha neid toiminguid, mida hageja kostjale omistab. Kostja ei saa

vastutada nende tehingute eest, mis on tehtud hageja praeguse juhataja Janar Otsuse poolt.

Hagiavaldusest ei selgu, mida konkreetselt hageja kostjale ette heidab, st mida on kostja

juhatuse liikmena valesti teinud, kuidas oleks pidanud käituma ning kuidas jaguneb vastutus

kostja ja faktilise ühingujuhi vahel.

Kõik nõuded kostja vastu on esitatud kättemaksuks pärast Janar Otsuse ja kostja abielu

lahutamist. Janar Otsus oli hageja osanik nii selle asutamise ajal, mil osaühingu osa kuulus

ühisvarasse kui ka uuesti aastast 2017, mil osa sai Janar Otsuse lahusvaraks. Kogu selle pika

perioodi jooksul ei ole tal olnud kostjale seoses äriühingu juhtimisega mingeid etteheiteid. Ühe

hagi on kohus jätnud juba rahuldamata.

Väited, et hageja raha arvelt on parendatud kostjale kuuluvat kinnisasja, ei vasta tõele. Kostjale

kuuluv kinnisasi asukohaga XXXXXXXXXXXXXXX vald, Tartumaa oli hageja

tegevuskohaks hageja asutamisest kuni 26. maini 2020. Kinnistul asus nii hageja kontor kui ka

ladu. Kostja ei pea hagejale tasuta tegevuskohta pakkuma. Ka on paljud hagis märgitud kulud

tehtud otseselt hageja põhitegevuse (sanitaartehnilised tööd) jaoks või kaupluse sisustamiseks.

Kostja kinkis hageja osa, mis moodustab 100% osakapitalist, Janar Otsusele. Ka on üle antud

kogu dokumentatsioon ja varad. Janar Otsus on kõik hageja seadmed ja laojäägid ära viinud,

selle kohta on olemas fotod ja videosalvestised.

Viide kostja isiklikule sõidukile tehtud kuludele on vale. Sõiduauto, millele hageja viitab,

kuulus Janar Otsusele. Kulud arvutile, printerile jms on samuti ettevõtluskulud, mille on

tegelikult teinud ühingu faktiline juht.

Kostja ostis kütust Janar Otsuse soovitusel ja nõusolekul. Janar Otsus pidi tasuma kostjale oma

eluaseme kulud, kuid ta soovis, et kostja ostaks selle kohustuse arvelt hoopis kütust.

Ka vaidluse riidepoe ruumide üürileandjaga pidas Janar Otsus, kes leidis, et kuna kasumit pole,

ei maksa üürnik ka üüri. Mingeid sissenõudmiskulusid tasumata üüriga hageja kandnud ei ole.

Kassast võetud raha kasutamise kohta on kõik andmed hagejal olemas. Janar Otsuse poolt

sularahas tehtud tehingud on äriühingu huvides ja väljamaksed on tehtud aruannete alusel. Kõik

aruanded on hagejale üle antud.

Hageja viidatud pangaautomaatidest välja võetud summad on sularahas kassasse pandud. Kui

raha viiakse pangakontolt kassasse, siis väheneb raha pangakontol ning vastavalt suureneb raha

hulk kassas. Sellest tuleneb, et pangast kassasse viidud rahasummad kajastuvad kassa jäägis.

Antud juhul on nimetatud summa 4115 eurot kassa sissetulekuna korrektselt kajastatud ja seega

sisaldub see kassa lõppjäägis. Hageja on 4115 eurot oma nõudesse kahekordselt sisse

kirjutanud. Tegemist on sama rahasumma ühest kohast (pangast) teise (kassasse) viimisega.

Ka lapse telefoninumbri ümbervormistamise äriühingu nimele otsustas ja korraldas Janar Otsus,

kelle nimel number varasemalt oli ja kes selle ümbervormistamiseks Telia Eesti AS-le volituse

andis. Laenusumma on kostja tagastanud. Tundub, et hageja kassaraamatut on selles osas hiljem

muudetud

Kui ka leida, et kostja on hagejale kahju tekitanud, siis tuleb silmas pidada järgmist. Hageja

seaduslik esindaja ja kostja olid ajal, mil kostja oli hageja juhatuse liige, abielus ning alates

abielust tekkis abikaasade ühisvararežiim. 13. mail 2016 sõlmiti abieluvaraleping hageja osa

suhtes, muus osas jäi kehtima ühisvararežiim. Seega ei tohiks võimalikku kahju ainult ühelt

kasu saanud abikaasalt (kostjalt) välja nõuda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus võttis vastu haginõude osalise tagasivõtmise ja jättis hagi läbi vaatamata

7925 euro osas põhinõudes ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

(2633,01 eurot) nõudes. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 23 252,36 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2. detsembri 2020 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 1338,17 eurot ja viivise alates 3. veebruarist 2020 VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus määras, et

väljamõistetud viivis ei või ületada kokku 23 252,36 eurot. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi

rahuldamata (põhinõudes 23 840,97 eurot ning viivisenõudes 3154,61 eurot). Menetluskulud

jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohus märkis, et pooled vaidlevad selle üle, kes oli vaidlusalusel ajal hageja faktiline juht,

sh korraldas hageja majandustegevust ja kontrollis hageja raha, kas kostja on hageja juhatuse

liikmena rikkunud oma kohustusi, kas kohustuste rikkumise tagajärjel on tekitatud hagejale

kahju ning kas kahju suurus on tõendatud.

Maakohus selgitas, et hageja (osaühing) on esitanud oma endise juhatuse liikme vastu (kostja)

kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude (ÄS § 187 lg 2 esimene lause).

Kohustuste rikkumisel kohaldub tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks

peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud (ÄS § 187 lg 1), osaühing

on saanud kahju (VÕS § 127) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127

lg 4). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on

oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriühingu juhatuse liikme üldised

hoolsus- ja lojaalsuskohustuse nõuded tulenevad peale ÄS § 187 lg 2 ka VÕS § 620 ning

tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 35.

Maakohus viitas, et kostja üks seadusest tulenevaid kohustusi oli tagada, et kõik hageja

majandustehingud oleksid dokumenteeritud (ÄS § 306 lg 4 ja raamatupidamise seaduse

(RPS) § 4

p-d 2

ja 5,

§ 6

lg 1).

Kui

juhatuse

liige

jätab

nõuetekohased

raamatupidamisdokumendid vormistamata, siis rikub ta seadusest tulenevat raamatupidamise

korraldamise kohustust.

Hagi esitati algselt põhinõudes 54 964,33 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivisenõudes 7125,82 eurot. 26. aprillil 2021 vähendas hageja nii

põhi- kui viivisenõuet ning taotleb põhinõudena 47 093,33 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivisena 4492,81 eurot. Hageja täpsustas, et tegemist on haginõude osalise tagasivõtmisega.

Maakohus võttis hagi osalise tagasivõtmise vastu ja jättis selles osas hagi läbi vaatamata

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2).

Hageja leidis, et kostja on rikkunud oma kohustusi juhatuse liikmena. Maakohus leidis, et kostja

ei ole tõendanud, et äriühingut juhtis faktiliselt Janar Otsus ning äriühingul oli kaks juhti.

Maakohus tuvastas, et Janar Otsus tegi ettevõttes erinevaid kanalisatsiooni remonditöid (IV kd,

tl 41-44, kostja ja Janar Otsuse ütlused kohtuistungil). Tõenditest ei nähtu, et Janar Otsus oleks

tegelikkuses äriühingut juhtinud ning teinud kõiki või osaliselt hageja poolt kostjale

etteheidetavaid tehinguid ja toiminguid. Sh ei ole määravaks asjaolu, et Janar Otsus ei töötanud

mujal kui hageja ettevõttes. Samuti asjaolu, et kostja töötas samal ajal mitme tööandja juures.

Ka ei ole oluline, et Janar Otsusel ei olnud enne abielu lahutamist 2019. aastal pretensioone

kostjale seoses äriühingu juhtimisega. Asjakohased ei ole kostja vastuväited, mille kohaselt oli

Janar Otsus hageja osanik nii selle asutamise ajal kui alates aastast 2017. Tunnistaja R.R. on

andnud ütlusi, mille kohaselt riidepoe ning põgenemistoaga seonduvat otsustasid tunnistaja

ning Janar Otsus. See ei muuda asjaolu, et lepingud allkirjastas vaidlusalusel ajal kostja.

Tunnistajate ütlustest ei saa järeldada, et Janar Otsus tegeles faktiliselt osaühingu juhtimisega,

sh majandustegevuse korraldamisega.

Maakohtul on uuritu põhjal alust järeldada, et osaühingu juhtimisotsused võttis vastu kostja,

sh allkirjastas ta hageja lepingud ning korraldas raamatupidamist. Seda tõendab hageja esitatud

e-kirjavahetus (IV kd, tl 41-62), millest nähtuvalt kostja tegeles lepingute sõlmimise, muutmise,

klientidega suhtluse ja neile arvete väljastamisega ning võttis vastu põgenemistoa teenuse

tellimusi. Samuti järeldas maakohus sõnumitest ja kirjavahetusest, et kostja käis riidepoest raha

välja võtmas, tegeles ettevõtte kassaga ning oli teadlik kogu riidepoe, põgenemistoa ja

kanalisatsioonitöid puudutavast tegevusest (millal teenust osutati, kaupa müüdi/osteti, kes tööd

tellis, kaubad ostis, kellele väljastati arved, kellel tekkisid võlgnevused). Pärast

kanalisatsioonitööde osutamist kandis kostja tööd raamatupidamisse ning sularahaga tasumise

puhul võttis raha kassasse. Esitatud sõnumitest ja e-kirjadest järeldab kohus, et Janar Otsus

andis kostjale teada, millised tööd ta on erinevatel objektidel valmis saanud ja kostja korraldas

arvete väljastamise, kontrollis laekumisi ja korraldas raamatupidamist.

Kostja on hageja esindajana mh sõlminud 29. mail 2016 Ülo Luhametsa ning hageja vahel

äriruumi rendilepingu (Tartu mnt 23, Võru). Ka on kostja esindanud hagejat 29. mail 2016 ostu-

müügilepingu sõlmimisel CM Invest OÜ ning hageja vahel, millega hageja ostis kaupluse

inventari. Lisaks kinnitavad kostja tegelikku äriühingu juhtimist tunnistaja H.K. ütlused.

Maakohus järeldas tunnistaja ütlustest, et kostja esitas raamatupidajale raamatupidamise

algdokumendid. Ka on kostja andnud ütlusi, mille kohaselt ta sõlmis nii auto müügilepingu kui

kütusekaardi lepingu.

Maakohus ei pidanud kostja seletust, et Janar Otsus keelas ja käskis kostjal erinevaid tehinguid

teha, piisavalt veenvaks tõendiks. Asjakohased ei ole ka kostja viited sellele, et kostja ja Janar

Otsus on endised abikaasad, kelle suhted lõppesid tüli ja lähisuhtevägivallaga kostja suhtes.

Maakohtul puudub alus uskuda, et hagi esitamise põhjuseks on Janar Otsuse soov kostjat

kättemaksuks kiusata. Kostja vastuväited ei muuda mingil viisil äriühingu juhatuse liikme

kohustusi ja vastutust. Kostja vastuväidete ja tõendite alusel pole võimalik tuvastada, et kostja

oleks mingisuguseid tehinguid või toiminguid teinud Janar Otsuse vägivalla või ähvarduste

tõttu.

Ka juhul, kui Janar Otsus oleks olnud faktiline äriühingu juht, ei muudaks ega välistaks selline

asjaolu kostja vastutust. ÄS § 1671 lg 2 kohaselt vastutab lg-s 1 sätestatud juhul oma kohustusi

rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga,

välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Maakohus tuvastas, et hagejal oli vaidlusalusel ajavahemikul kaks pangakaarti. Janar Otsus on

andnud vande all seletuse, mille kohaselt kasutas ta hageja pangakaarti torutöödeks vajalike

ostude tegemiseks, kuid seda siis, kui kostja talle iga kord eelnevalt kaardi andis (V kd, tl 24

pöördel). Ka juhul, kui üks pangakaartidest oli kostja juhatuse liikmeks olemise aja Janar

Otsuse või mõne teise isiku kasutuses, ei muuda ega välista see juhatuse liikme vastutust hageja

vara kasutamise eest äriühingu huvides. Kostja on ka avaldanud, et ta ei saanud kõiki hageja

väidetud oste teha, sest oli kas haige lapsega kodus, ise haiglas või haigena kodus või tööl.

Maakohus ei veendunud esitatud tõendite põhjal, et kostjal polnud väidetud aegadel võimalik

viidatud tehinguid teha. Haiguslehel olek või tööl viibimine ei välista maakohtu arvates

pangakaardiga ostude tegemist.

Maakohus võttis järgmisena seisukoha kostjale etteheidetavate rikkumiste osas hageja juhatuse

liikmena.

Hageja on esitanud arved ajavahemiku 10. juuli 2017-23. mai 2019 kohta. Arvetelt nähtuvalt

on hageja ostnud nii pangakaardiga kui sularaha eest erinevatest kauplustest ehitusmaterjale,

ventilatsiooniseadmeid,

torusüsteemi

osasid,

kaableid,

elektriandureid,

põrandakütte

torustikku, seinakontakte ja lüliteid. Hageja väitis, et saadud kaubad ei ole hageja laos ega ole

kasutatud hageja majandustegevuses, vaid on paigaldatud kostja omandis olevasse elamusse.

Kostja ei vaidle, et viidatud ostud on hageja raha eest tehtud. Kostja leidis, et tegemist on

ettevõtlusega seotud kuludega, sh sanitaartehniliste tööde teostamiseks, kanalisatsiooni

ehituseks, erinevate muude tööde teostamiseks, samuti Võru riidekauplusega seotud ehitus- ja

remondikuludega. Ka tuleneb kostja väidetest, et vähemalt osaliselt on nimetatud kulusid tehtud

hageja klientide objektide tarbeks. Kostja lisas, et hageja valduses on dokumentatsioon, milliste

konkreetsete tööde teostamiseks need kulud tehtud on, samuti, kes on need hageja kliendid,

kelle tellimuste täitmiseks kulumaterjale on ostetud.

Hageja majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusalaks oli alates 19. oktoobrist 2015-

31. detsembrini 2018 muu puhastustegevus. Tegevusaladena on märgitud ka hoonehalduse

abitegevused ja muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused (I kd, tl 19-21).

2018. aasta majandusaasta aruande kohaselt on hageja peamine tegevusala ummistuste

likvideerimine ning torutöö tegevuse pakkumine üle Eesti. Lisategevusalana on müügipinna

rendi ja jaemüügiga tegelev kauplus Riidekapp ja põgenemistuba „Vanamoori maja“ Võru

linnas (V kd, tl 13). Asja materjalide kohaselt tegutses hageja kostjale etteheidetavate tegude

ajal järgmistel tegevusaladel - põgenemistoa ürituste korraldamine Tartus ja Võrus, riidepoe

pidamine Võru linnas, erinevate sanitaartehniliste tööde tegemine.

Eelnevast järeldas maakohus, et hageja võis oma majandustegevuses kasutada erinevaid

vahendeid ja materjale, mis on vajalikud sanitaartehniliste tööde jaoks.

Registrikaardi kohaselt on hageja aadressiks alates asutamisest 19. oktooberi 2015 kuni 20. mai

2020 XXXX vald, Tartu maakond (registriosa nr XXXXXXXX). Vaidlust pole, et kinnistu

omanik on ja oli vaidlusalusel ajavahemikul kostja (I kd, tl 22). Tõenditest ei nähtu, et hagejale

oleks kuulunud kinnisvara. Ka pole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks sõlminud

lepinguid XXXXXXXX kinnistu kasutamiseks, parendamiseks vmt. Hageja väitel oli tegemist

üksnes hageja postiaadressiga, kuid kinnistul ei ole asunud hageja kontorit. Vastupidist ei ole

kostja tõendanud.

Maakohus leidis, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Kui ostetud kaupa on kasutatud

hageja ettevõtlusega seonduvalt, sh mingis osas kasutatud hageja klientide objektidel, tulnuks

sellised tõendid kohtule esitada. Olukorras, kus raamatupidamisdokumentatsioon on hagejale

üle antud, oli kostjal võimalik taotleda, et kohus nõuaks asjakohased dokumendid hagejalt välja.

Seda ei ole tehtud, võimalik, et selliseid dokumente tegelikult ei ole. Ka sellisel juhul on kostja

rikkunud juhatuse liikme kohustusi, jättes nõutavad raamatupidamisdokumendid vormistamata.

Suur osa tõenditena esitatud arvetelt nähtuvatest kulutustest ei seondu sanitaartehniliste

töödega. Sellisteks ostetud esemeteks on nt betoonihark, krohvivõrk, klambrid, katusekruvid,

katuse ehitusmaterjalid, elektritööde vahendid, sipelgate tõrjevahend, varikatuse ehitamise

materjalid, ventilatsiooniseadmed, kasvuhoone ehitamiseks kasutatavad materjalid. Kui mingit

osa hageja arvel ostetud kaupadest kasutati kostja omandis oleva kinnistuga seonduvateks

töödeks, tulnuks kostjal selgitada, millisel alusel selliseid kulutusi tehti ning kas on tegemist

hageja huvides tehtud kuludega. Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, millest võiks

järeldada, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe kinnistu kasutamiseks. Kostja väidab, et Janar

Otsus on kõik hageja seadmed ja laojäägid ära viinud. Esitatud on fotod (IV kd, tl 29-30), mis

siiski ei tõenda kohtu jaoks, kes, millisest asukohast, millal ning kellele kuuluvaid materjale ära

viis.

Maakohus leidis, et hageja on piisavalt tõendanud, et hageja rahaga tehti hageja ettevõtlusega

mitteseonduvaid kulutusi. Seega on kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja

lojaalsuskohustust ning see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kahjuks tuleb lugeda

hageja raha vähenemist, mis on kostjale etteheidetavate tehingute otsene tagajärg. Hageja on

esitanud erinevaid summasid ettevõtlusega mitteseonduvate kulutuste osas kostja kinnistu

parendustöödeks. Hagi p 1.4 on esitatud summa 5029,35 eurot (sama summa hagi p 1.19 ning

viivisearvestuse tabelis). Hagi p 2.2.5 on toodud vastava nõudena 5020,55 eurot. Maakohus

luges õigeks viivisearvestuse tabelis arvutatud summa 5029,35 eurot ning mõistis selle kostjalt

hageja kasuks välja.

Hageja on esitanud tõendina arved kokku 1496,86 eurot ajavahemiku 15. juuni 2018-26. juuni

2019 kohta. Hageja väitel remonditi selle raha eest kostja omandis olevat sõiduautot

Volkswagen Passat. Samas on hageja ka väitnud, et sõiduk oli Janar Otsuse ja kostja ühisvaras

ning kostja käsutuses. Kostja ei tõendanud, et Volkswagen Passatit kasutati täielikult või

osaliselt hageja ettevõtluses, sh lähetusaruanded, sõidupäevik jmt. Tõendatud on hageja arvelt

sõiduki remontimine. Kostja ei ole tõendanud, et kulutusi tehti hageja huvides. Seega on kostja

rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning see on põhjuslikus seoses tekkinud

kahjuga. Kahjuks on hageja raha vähenemine, mis on kostjale etteheidetavate tehingute otsene

tagajärg. Maakohus mõistis 1496,86 eurot kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja on esitanud tõendina arved kokku 1684,32 eurot, mille kohaselt on hagejale ostetud

sülearvuti parandusteenust, printeritarvikuid, majapidamisvahendeid. Hageja väitel on kostja

teinud nimetatud kulutusi hageja vara arvelt isiklikuks otstarbeks. Kostja ei eita, et kulutusi on

hageja arvelt tehtud. Selliseid kokkuleppeid vmt dokumente, millest nähtuks, et kostja vara

kasutati hageja ettevõtluses, kostja kohtule esitanud ei ole. Maakohus leidis, et nt

majapidamisgaas, kohvimasina tarvikud, laste koolitarbed, pesupulber, seep viitavad koduses

majapidamises kasutatavatele esemetele, mitte hageja majandustegevusega seonduvale.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1684,32 eurot.

Hageja väitel on kostja ostnud 30. juulil 2019 kütust Circle K teenindusjaamast, st ajal, kui

kostja ei olnud enam hageja juhatuse liige. Tõendina on hageja esitanud osaühingu pangakaardi

väljavõtte (I kd, tl 123-124), millest nähtub mh hageja viidatud ost 74,92 eurot. Kostja ei ole

tõendanud, et kulutus tehti Janar Otsuse soovitusel ja nõusolekul. Seega on tegemist

äriühingule tekitatud kahjuga. Maakohus luges kahjuks 74,92 eurot ning mõistis selle kostjalt

hageja kasuks välja.

Hageja väitis, et kostja andis hagejale laenu 4886 eurot ning kandis hageja pangakontolt endale

tagasi laenu tagastamisena 10 685 eurot, st 5799 eurot rohkem kui laenu põhisumma. Laenu

intressi kohta kokkulepe puudub. Hageja konto väljavõttelt ajavahemikus 1. jaanuar 2016-

31. detsember 2019 kohta nähtub, et kostja on andnud hagejale laenu kokku 4866 eurot ning

kostjale on laenu makstud tagasi kokku summas 10 685 eurot (I kd, tl 125-126). Kostja kinnitas

laenu andmist hagejale ning tagasimaksete tegemist. Kostja vastuväite kohaselt tegi kostja

hageja pangakontole makseid summas 6286 euro ning kassasse 4399 eurot. Kostja ei ole

esitanud ühtegi arusaadavat viidet, konkreetseid kuupäevi ega tõendeid, millele tema

vastuväited tuginevad. Seonduvalt väidetava osakapitali väljavõtmisega kostja poolt nõustus

maakohus hagejaga, et osakapitali sissemakset ei saa käsitada laenusuhtena osaniku ning

äriühingu vahel. Kostja väide, et hageja kassaraamatut on sularahas antud laenude kannete osas

muudetud, on paljasõnaline. Maakohtul järeldas, et kostja on kandnud hageja pangakontolt

enda pangakontole 5799 eurot, mille osas puudub usutav selgitus ning tõendid. Maakohus

mõistis viidatud summa kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja väitel ei andnud kostja juhatuse liikme ametisuhte lõppemisel uuele juhatusele üle

hageja sularaha kassat. 12. juuni 2019 seisuga oli kassajääk 6482,30 eurot. Tõendina on esitatud

hageja kassaraamatu väljatrükk perioodil 1. oktoober 2015 - 27. juuni 2019 (I kd, tl 127-133),

mille on digitaalselt allkirjastanud Galina Lepik (hageja raamatupidaja alates 2019. aasta

suvest) ning millelt nähtub, et nimetatud perioodi lõpukuupäeva seisuga oli kassajäägi

lõppsaldo 6482,30 eurot. Kostja väide, et kassa oli algusest peale Janar Otsuse valduses, ei ole

tõendatud. Samuti on juhatuse liikmel kohustus anda kassajääk üle uuele juhatuse liikmele.

Kostja ei ole vaielnud vastu, et hageja raamatupidamise andmetel oli kassajääk kassaraamatust

nähtuv summa. Maakohus leidis, et kostja tekitas kassajääki üleandmata jättes hagejale kahju

kassas olema pidanud raha, s.o 6482,30 euro ulatuses ning mõistis selle summa kostjalt hageja

kasuks välja.

Hageja väitel on kostja ajavahemikul 30. november 2016 - 31. mai 2019 võtnud kassast välja

sularaha kokku summas 14 571,35 eurot ning pole teada, mis kostja on selle rahaga teinud.

Tõendina on hageja esitanud kassaraamatu väljatrüki (I kd, tl 127-133). Ka väidab hageja, et

kostja võttis ajavahemikul 4. november 2016 - 4. juuni 2019 hageja pangaarvelt välja sularaha

pangakaardiga 4115 eurot. Hageja on esitanud tõendina hageja konto väljavõtte Swedbankis

(IV kd, tl 69), kust nähtub, et arvelt on ajavahemikul 1. jaanuar 2018 - 31. detsember 2019

võetud välja kokku 4115 eurot. Kostja väidab, et kassast on väljamaksed tehtud aruannete alusel

ning Janar Otsus pidi seda ise täpselt teadma, millised ostud on sularahas tehtud. Ka leidis

kostja, et dokumendid sularaha kasutamise kohta on hagejal endal olemas. Maakohus leidis, et

äriühingu kassast ja pangakontolt välja võetud raha kasutamist äriühingu huvides peab

tõendama juhatuse liige (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16).

Esitatud kassaraamatu ning pangakonto väljavõtte alusel tuvastas maakohus, et kassast on

ajavahemikul 30. november 2016 - 31. mai 2019 tehtud sularaha väljamakseid 14 571 eurot

ning ajavahemikul 4. november 2016 - 4. juuni 2019 on hageja pangaarvele tehtud sularaha

sissemakseid 12 040 eurot. Samuti on ajavahemikul 17. jaanuar 2018 - 28. mai 2019 võetud

hageja pangakontolt pangaautomaatidest sularahas välja kokku 4115 eurot. Kassaraamatust

nähtuvalt on sama summa makstud sisse hageja kassasse.

Väljamaksete ja sissemaksete vahe on 2531,35 eurot, mille osas ei ole kostja esitanud veenvaid

selgitusi ega tõendeid, et seda raha kasutati hageja huvides. Puuduvad asjakohased

kuludokumendid, sh kuluaruanded. Kostja ei ole tõendanud, et Janar Otsus on hageja

kassadokumente võltsinud või neist osa eemaldanud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 2531,35 eurot, millises ulatuses ei ole kostja tõendanud, et ta kasutas rahalisi vahendeid

hageja huvides. Maakohus jättis hageja nõude seoses kassast ja pangast välja võetud sularahaga

rahuldamata 16 209 euro ulatuses.

Hageja väitel korraldati kokku vähemalt 51 põgenemismängu (23 mängu Tartus, 28 Võrus),

mille eest laekumisi hageja kassasse või kontole ei toimunud. Hageja arvestuste kohaselt pidi

mängude eest laekuma 2805 eurot (ühe mängu maksumus 55-60 eurot), mille kostja on

omastanud. Tõenditena on esitatud suhtlusportaali Facebook fotod (I kd, tl 134-159). Iga foto

juures on märgitud põgenemistoa asukoht (Tartu või Võru) ning kuupäev. Ka on esitatud

hinnakirja väljatrükk, millest nähtub mängude hind 55 ja 60 eurot olenevalt nädalapäevast (I kd,

tl 160-161). Vaidlust pole, et põgenemistubade mängud vähemalt mingil hulgal toimusid. Selle

kohta on mh andnud ütlusi tunnistaja R.R.. Tunnistaja ütluste kohaselt maksis üks

põgenemistoa mäng 35-40 eurot. Kuus võis toimuda umbes 10 mängu. Tehti tasuta loosimisi,

testmänge jms. Maakohtul pole alust arvata, et kõik sellised mängud toimusid osalejatele tasuta.

Kostja ei ole näidanud, et oleks mängude toimumise tulusid või kulusid dokumenteerinud.

Kuigi on tõendatud vähemalt osa hageja väidetud põgenemistubade mängude toimumine, ei ole

tõendatud, mitu tasulist mängu tegelikkuses toimus. Maakohus ei pidanud põhjendatuks sellises

olukorras lugeda hüpoteetilist summat 2805 eurot (51 mängu × 55 eurot) hagejale tekkinud

kahjuks. Maakohus jättis viidatud summas hagi rahuldamata.

Hageja väitel jättis kostja tasumata hageja poolt sõlmitud üürilepingu (Võrus asuv riidepood

aadressil Tartu 12) järgsed üüri- ja kommunaalmaksed 5478 eurot üürileandjale Ülo

Luhametsale. Vastav nõue esitati Julianus Inkasso võlanõudena summas 7204,87 eurot (koos

viivise ja sissenõudekuludega). Riidepoe kinnistu omanik sulges võla tõttu ruumide uksed ja ei

võimaldanud üürnikule (s.o hagejale) enam sissepääsu. Selle tulemusel jäi hageja ilma kaupluse

sisustusest väärtuses 2500 eurot ning lepingu sõlmimisel makstud tagatisrahast summas

600 eurot. Hageja on esitanud järgmised tõendid: Julianus Inkasso OÜ 1. oktoobri 2019

võlanõude, mis on esitatud 29. mail 2016 sõlmitud äriruumi üürilepingust tuleneva võla eest

ajavahemikul 1. august 2019-22. veebruar 2019 (I kd, tl 162). Ka on esitatud 29. mai 2016

äriruumi rendileping. Lepingu p 7.1 on fikseeritud üürniku kohustus tasuda tagatisraha 600

eurot. Riidepoe sisustuse osas on esitatud 29. mai 2016 sõlmitud ostu-müügileping CM Invest

OÜ ning hageja vahel, mille kohaselt ostis hageja kaupluse inventari kogusummas 2500 eurot

(I kd, tl 163). Kostja on esitanud Julianus Inkasso OÜ kirja, mille kohaselt ei ole hageja poolt

tasumisi toimunud, sh sissenõudmise kulusid. Nõue loovutati Ülo Luhametsale täies ulatuses

tagasi (IV kd, tl 32). Maakohus leidis, et eeltooduga pole tõendatud, kas ja millises suuruses oli

tegelikult 29. mai 2016 üürilepingust tulenev hageja võlgnevus üürileandjale. Ka pole

tõendatud, et võimalik võlgnevus tekkis kostja kohustuste rikkumise tagajärjel ning et hageja

oleks selle võla tasunud.

Seonduvalt riidepoe sisustusega märkis maakohus, et 29. mai 2016 ostu-müügilepingu p 4

kohaselt kohustus hageja tasuma kauba eest osamaksetena, millest lepingu sõlmimisel oli

müüja saanud kätte sularahas I osamakse summas 1000 eurot. Ülejäänud maksete tasumise osas

pole hageja tõendeid esitanud. Riidepoe täpset sulgemise aega tõenditest ei nähtu. Janar Otsus

on andnud ütlusi, mille kohaselt pani tema poe kinni (V kd, tl 23). Seega pidi see juhtuma ajal,

mil Janar Otsus sai hageja juhatuse liikmeks, s.o ca juunis 2019. Seega oli poe inventar

kasutuses umbes 3 aasta jooksul. On eeldatav, et inventar amortiseerus sel ajal teatud ulatuses

ning selle väärtus kaupluse töö lõppemisel ei olnud enam lepingus toodud summa. Vaidlust

pole, et mingi vara jäi kaupluse sulgemisel poodi. Maakohtu arvates ei ole inventari väärtus

piisavalt tõendatud.

Hageja ei ole tõendanud üürilepingu sõlmimisel tagatise 600 eurot tasumist. Maakohus leidis,

et hageja ei ole tõendanud riidepoega seonduvat kostja rikkumist ega hagejale tekkinud kahju

4826,97 eurot (1726,97 + 2500 + 600 eurot). Maakohus jättis hagi selles osas rahuldamata.

Hageja väitel andis kostja 2018. aasta augustis enda lapse kasutusse varem kostja kasutuses

olnud mobiilinumbri XXXXXXX, kuid jätkas selle eest tasumist hageja kaudu. Hageja uus

juhatuse liige katkestas teenuse sellest teadasaamisel septembris 2019. Tõendina on hageja

esitanud Elisa Eesti AS-i arved, mille kohaselt on viidatud numbri kasutamise eest

ajavahemikul august 2018-september 2019 esitatud hagejale arveid kokku summas 154,26

eurot (III kd, tl 89-128). Maakohus tuvastas tõendite alusel, et telefoninumber XXXXXXX oli

Janar Otsuse kasutuses kuni augustini 2018. Pärast 2018. aasta augustit tasus numbri

kasutamise eest hageja. Kostja ei ole vaidlustanud, et tema laps, st eelduslikult ettevõtlusega

mitteseotud isik, kasutas seda telefoninumbrit alates augustist 2018, ega ka hageja tasutud

arvete summat. Maakohus leidis seega, et telefoninumbriga seotud kulu ei ole seotud hageja

ettevõtlusega ning selle tasumisega on tekitatud hagejale kahju. Kostja viited sellele, et telefoni

ümbervormistamist korraldas Janar Otsus (IV kd, tl 34-35), ei ole asjakohased. Maakohus

mõistis kostjalt välja alusetult tehtud maksete eest 154,26 eurot.

Kuivõrd hagi kuulus rahuldamisele 47,67% ulatuses jättis maakohus menetluskulud poolte endi

kanda (TsMS § 163 lg 1).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhinõue

19 671,97 (kassast alusetult välja võetud raha 12 040 eurot + omastatud põgenemistoa tasud

2805 eurot + Võru riidepoega seonduv kahju 4826, 97 eurot) eurot, hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 2531,35 eurot ja jooksev viivis põhinõudelt 19 671,97 eurot.

Samuti vaidlustab hageja maakohtu otsust osas, millega jäeti hageja menetluskulud hageja enda

kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 19 671,97 eurot, 2. detsembri 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

2531,35 eurot ja viivise alates 2. detsembrist 2020 põhinõudelt 19 671,97 eurot VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

Hageja nõustus maakohtu otsusega osas, milles hagi rahuldati.

Hageja on tõendanud, et kostja võttis perioodil 30. november 2016 - 31. mai 2019 hageja

kassast välja sularaha kokku summas 14 571,35 eurot ja seda ei kasutatud äriühingu huvides.

Kostja ei vaielnud kassast sularaha väljavõtmisele vastu. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et

kassast väljavõetud sularaha kanti 12 040 euro ulatuses hageja pangakontole. Juhul kui kassast

võetud raha oleks tegelikkuses tasutud hageja kontole, oleks kassaraamatus vastav selgitus

(kanne kontole, sissemakse kuupäev ja kellaaeg). Lisaks ei ole kostja väljavõetud summad

kattuvad kontole sissemakstud summadega ega ole ajaliselt loogilises järjestuses. Kostja ei ole

esitanud mitte ühtegi kuludokumenti, mis kinnitaks kassast välja võetud raha kasutamist hageja

huvides ega ole esitanud ka mitte ühtegi tõendit, et kontole sissemakstud 12 040 eurot pärineb

äriühingu kassast. Seda ei ole võimalik eeldada, vaid seda tuli kostjal tõendada. Kostja ei ole

seda teinud. Hageja kontole sissemakstud 12 040 eurot on laekunud hageja klientidelt sularahas,

mis on omakorda kontole sissemakstud.

Toimunud põgenemistoa mängude kohta puudusid 2017 - 2018 osaliselt sissekanded

raamatupidamises ja laekumised hageja arvelduskontole või kassasse. Maakohus jättis hagi

selles osas rahuldamata tuginedes tunnistaja R.R. ütlustele, et tehti tasuta loosimisi ja

testmänge. Selline maakohtu seisukoht on põhistamata. Kostjal oli võimalik mängude

toimumist tõendada. Tunnistaja R.R. ütlused tasuta mängude ja testmängude tegemise kohta on

ebamäärased ega kinnita, et kohtule esitatud fotodel kajastusid tasuta mängud või

nn testmängud. Põgenemistubade mänge korraldati ettevõtlustegevusega seoses, mistõttu ei ole

kohtu järeldused tasuta tegevuses osas põhjendatud ega tõenditega seostatud.

Samuti on põhjendamata maakohtu seisukoht Võru riidepeoga tekitatud kahju osas. Kostja ei

ole ümber lükanud fakte, et Võru riidepoe üürivõlg oli olemas, lepingu sõlmimisel tasuti

tagatisraha, inventar oli poes olemas ning tagatisraha ja inventari hageja tagasi ei saanud. Hagile

lisatud riidepoe müüjate Kaidi Redi ja Ene Ermeli kirjalikest kinnitustest (hagi lisa 111) nähtub,

et riidepoel oli igapäevaselt sissetulek olemas. Kostja jättis olulise osa arvetest

raamatupidamisse kandmata ning kõrvaldas arved. Nõude tagasiloovutamine Ülo Luhametsale

ei tähenda, et võlg puuduks. Äriühingu rahaliste kohustuste täitmise (üüri tasumise) otsustab

juhatuse liige. Kui kostja oleks korrektselt kajastanud riidepoe müügist laekunud summasid,

oleks ettevõttel olnud piisavalt raha üüri tasumiseks.

Põhinõude ebaõige rahuldamata jätmise tõttu jäi ebaõigesti rahuldamata ka sellelt arvestatud

viivisenõue.

5. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub kostja

jätta hageja kanda.

Maakohtu otsus on põhjendatud osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja hageja menetluskulud

hageja kanda.

Maakohtu otsus on hageja kassast ja pangast väljavõetud raha välja mõistmata jäetud osas

lõppjäreldustes õige. Maakohtu põhjendused on ebaselged. Segamini on aetud kassast

aruandvatele isikutele väljamakstud summad ja panka makstud summad. Maakohus oleks

pidanud jätma hagi kassast ja pangast väljavõetud sularaha nõudmise osas täies ulatuses

rahuldamata. Hageja käsitlus kassas oleva raha kasutamise kohta on ebaõige. Hageja ei tee

vahet kassast väljamakstud kuludel ja panka viidud summadel. Kõik kassa väljamaksed on

tehtud aruannete alusel. Hageja endine raamatupidaja H.K. selgitas tunnistajana ütlusi andes, et

kassast raha väljavõtmine toimus väljamineku orderi alusel. Sularaha maksti raamatupidaja

ütluste kohaselt kassast välja kuludokumentide alusel Jaana ja Janar Otsusele. Kassaraamatus

on sellised kanded selgitusega „Aruandev isik JAANA OTSUS“ või „OTSUS JANAR

(sularaha arvete sissemaks)“. Raamatupidamise ja raamatupidaja tunnistuse kohaselt on

väljamaksed tehtud aruannete alusel. Janar Otsus ise teostas enamuse hageja tegevustest ja

sularahaga tehingutest. Kostjale teadaolevalt on Janar Otsuse poolt sularahaga tehtud tehingud

teostatud äriühingu huvides. Kostja ei ole hageja kassast raha alusetult välja võtnud.

Dokumendid sularaha kasutamise kohta summas 14 571,35 eurot on hagejal olemas. Hageja

juhatuse liige kinnitas vande all ütlusi andes, et hageja dokumendid on talle üle antud.

Apellatsioonkaebuses

viidatud

pangakontole

sissemakstud

summade

käsitlus

koos

aruandvatele isikutele tehtud väljamaksetega on eksitav. Hageja on kõrvutanud täiesti erinevaid

kandeid. Hageja ei tee vahet kassast väljamakstud kuludel ja panka viidud summadel. Hageja

enda esitatud kassaraamatus (hagi lisa nr 103) on kõik apellatsioonkaebuses märgitud sularaha

sissemaksed kajastatud. Vastavate kannete selgituses on pangakaardi number ja sissemakse aeg

(nt „KXXXXXXXXXXXXXXXXX HAN00629 05.05.18 19:04 (241397)“). Kostja hinnangul

on lubamatu käsitleda panga ja kassa liikumisi automaatselt kahju või kuluna. Kahju ei saa

tekkida sellest, kui raha võetakse pangast välja ja pannakse kassasse.

Hageja nõuab kostjalt jätkuvalt samu summasid topelt. Hageja väitis, et kostja on võtnud hageja

arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX pangaautomaatide kaudu sularahas

välja kokku 4115 eurot. 4115 eurot on samas kassa sissetulekuna korrektselt kajastatud ja seega

sisaldub see kassa lõppjäägis.

Põgenemistubade mängude osas on maakohtu otsus põhjendatud ja õige. Apellatsioonkaebuse

väide, et mängude eest mingit raha ei saadud, on vale. Tunnistaja R. R. selgitas, et „Raha maksti

sellele, kes parasjagu mängu läbi viis ehk keegi meist neljast“ ning renti maksti „sularahas ja

kes iganes see otsustas üürileandjale ära anda, kui tähtaeg käes oli“. Teisisõnu tasuti saadud

rahast põgenemistubadega seotud kulud.

Võru riidepoega seotud nõuete rahuldamata jätmine maakohtu poolt on õige. Maakohus on hagi

rahuldamata jätmist piisavalt ja arusaadavalt põhjendatud. Lisaks viitas kostja selles osas

tunnistaja H.K. ütlustele.

6. Kostja (vastuapellant) esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus,

millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Maakohus on jaganud tõendamiskoormise ebaõigesti. Maakohus on teinud eksliku järelduse, et

kui hageja väidab üldsõnaliselt ja ebamääraselt, et üks või teine äriühingu kulu on ebaõige,

tuleb juhatuse liikmel oma tegevust õigustada. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab

varalise olukorra võrreldavat halvenemist - kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja

käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist

ei oleks toimunud. Hageja ei ole eelnimetatud võrdlust teinud ega seda väidetava kahju juures

arvestanud. Kostja on korduvalt selgitanud, et ettevõtlusega seotud kulud ei ole automaatselt

käsitletavad kahjuna. On selge, et vajalike tööriistade, materjalide ja ka transpordivahendi

remontimise kuludeta ei saa äriühing tegutseda.

Maakohtu seisukoht, et kostja ei ole tõendanud, milleks on ettevõttes kasutatud nt betooniharki,

krohvivõrku, klambreid, katusekruve, katuse ehitusmaterjale, elektritööde vahendeid, sipelgate

tõrjevahendit, varikatuse ehitamise materjale, ventilatsiooniseadmeid või kasvuhoone

ehitamiseks kasutatavat materjali, on põhjendamatu. On ilmselge, et nii sanitaartehnilised tööd

kui ka kaupluste sisustuse ja eriti põgenemisetoa ehitamine nõuavad ehitusmaterjale ja tööriistu.

Ettevõtja ei pea tegutsema ainult tegevusaladena märgitud valdkondades.

Maakohus ei ole selgitanud, milliseid tõendeid uurides ta leidis, et Janar Otsus ei juhtinud

tegelikkuses äriühingut. Janar Otsus mujal ei töötanud, kuna kogu tema aeg kulus hageja

tegevusele. Kostja töötas mitme tööandja juures ega saanud seetõttu teha neid toiminguid, mida

hageja kostjale omistada püüab. Faktiline ühingujuht vastutab oma tegevuse eest sarnaselt

juhatuse liikmega. Hageja endine raamatupidaja kirjeldas tunnistajana ütlusi andes hageja

esindaja ja kostja ühist tegutsemist. Ka nähtub tunnistaja R.R. ütlustest, et Janar Otsus ja

tunnistaja otsustasid põgenemistoa rentimise küsimuse. Janar Otsus saatis kostjale korraldused

pangakaardi limiidi muutmiseks (vt kostja 16. septembri 2021 seisukoha lisa nr 5). Samast

sõnumivahetusest nähtub, et Janar Otsus on pangakaardi limiidi pangas ise juba suurendanud.

Ka hageja endine raamatupidaja kinnitas tunnistajana ütlusi andes, et hageja pangakaarte

kasutasid Janar Otsus ja kostja ning et pangakaardi numbri järgi oli teada, kes mingi kulu tegi.

Maakohtu seisukoht, et ka juhul, kui Janar Otsus oleks olnud faktiline äriühingu juht, ei

muudaks ega välistaks selline asjaolu kostja vastutust, on vastuolus Riigikohtu seisukohaga.

Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-129-15 lahendi p-s 15 selgitanud, et kui juhatuses on mitu

liiget, siis tuleb juhatuse iga liikme tegevust ja tegevusetust eraldi hinnata. Antud juhul tulnuks

seega eraldi hinnata kostja ja faktilise ühingujuhi tegevust. Samuti tuleb arvestada, et ÄS § 168

lg 2 kohaselt võivad osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates

küsimustes ning sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed.

Kostja ei nõustu maakohtuga, et asjakohane ei ole see, et kostja ja Janar Otsus olid abielus ajal,

mil kostja oli hageja juhatuse liige. Isegi kui asuda seisukohale, et hagejale on mingi kahju

tekkinud, ei tohiks seda kahju ainult ühelt kasu saanud abikaasalt (kostjalt) välja nõuda. Hageja

seaduslik esindaja, kes on samas ka hageja osanik, ei saa teha otsust, et ta vabastab iseennast

vastutusest. Raha ja saadud kasu on ühisvara ja sellele vastav kohustus kasu välja anda kuulub

seega samuti ühisvarasse. Abikaasad vastutavad võimaliku kahju eest solidaarselt.

Ehitusmaterjalide, vahendite ja tarvikute ostmise on otsustanud Janar Otsus ise ning suurema

osa neist ka ise ostnud. See on tõendatud hageja endise raamatupidaja ütlustega. Kinnistul

XXXXXXXX asus nii hageja kontor kui ladu. Janar Otsus on kõik hageja seadmed ja laojäägid

ära viinud.

Hageja pangakonto väljavõtetest selgub, et hageja on esitanud oma nõude lisana arveid, mis

peaksid hageja väitel olema tasutud pangakontolt, kuid pangakonto väljavõttel tasumised ei

kajastu. Näiteks 10. juulil 2017 on hageja tasunud AS Decora arve 21279846 165,03 eurot

(hagiavalduse lisa 3) ja 2. augustil 2017 AS Decora arve nr 21353078 summas 113,13 eurot

(hagiavalduse lisa nr 4). Kuna mõlemale arvele on märgitud, et nende eest on tasutud

pangakontolt („Tasumine – KAART“), peaks arvete tasumine kajastuma pangakonto

väljavõttel. Tegelikkuses kumbki näitena esitatud makse pangakontol ei kajastu. Kostja

hinnangul on võimalik, et tegemist on võltsitud arvetega. Võimalik, et hageja esindaja on nõude

aluseks lisanud suvalisi arveid, mis käivad asjade kohta, mida pole kunagi hagejale ostetud.

Ehitusmaterjalide, vahendite ja tarvikute nõude alusena esitatud arvetel pole väidetava kahjuga

mingit seost. Maakohus on leidnud lihtsalt, et arvete hulgas on arveid, mis pole ettevõtluseks

vajalikud.

Maakohtu seisukoht, et sõiduautot Volkswagen Passat ei kasutatud hageja ettevõtluses, on

kummaline, sest antud küsimuses polnud vaidlust.

Eluvõõras on maakohtu seisukoht, et ettevõtluseks ei ole vaja nt sülearvuti parandusteenust või

printeri tarvikuid. Maakohtu tegi järelduse, et kui mõni arve võib olla vaieldav, siis järelikult

on kõik kulud põhjendamatud. Kui mingeid isiklikke asju kasutatakse ettevõtluseks, siis on

sellega seonduvad vastavad kulud ettevõtlusega seotud kulud.

Ebaõige on järeldus, et hagejale on laenu tagasimaksmise näol kahju tekkinud. Laenulepingu

olemuslikuks osaks on laenu tagasimaksmine. Ettevõtluse kulu ei tähenda automaatselt kahju.

Kostja on teinud hageja pangakontole makseid kokku summas 6286 eurot. Hageja on jätnud

arvestamata sularahas tehtud laenu sissemaksed summas 1200 eurot ja sissemakse summas

200 eurot, mille selgitus on „osakapitali sissemakse“, aga mis on tegelikkuses laen osaühingule.

Lisaks sellele on jäetud arvestamata kassasse antud laenusummad kokku 4399 eurot. Need

laenud andis hagejale kostja ning kinnitas seda ka vande all. Hageja pangakontole ja kassasse

on seega kokku antud laenu 10 685 eurot (6286 + 4399) ehk täpselt sama summa nagu on

kostjale tagastatud. Kostja on kogu menetluse kestel selgitanud, et hageja kassaraamatut on

sularahas antud laenude kannete osas muudetud. Hagiavalduse lisas 103 esitatud

kassaraamatule on alla kirjutanud Galina Lepik. Samas ei ole vaidlust, et aastatel 2016 kuni

2019 oli hageja raamatupidajaks H.K.. Vaidlusalused kanded on hageja esitatud kassaraamatus

selgitusega „Janar Otsus laen ettevõttele“, mis on vastuolus Janar Otsuse vande all antud

seletusega, kus ta kinnitab, et tema ettevõtte loomisse ei panustanud. Ka laenu andmise suhtes

ei olnud Janar Otsus kindel.

Kassaraamat oli Janar Otsuse valduses. Janar Otsus kinnitas vande all ütlusi andes, et

„ostutšekkidelt vaadates leiab ka sularahaarveid, sooduskaarti on kasutatud minu isikukoodiga.

Järelikult sularahas olen mina maksnud.“ Seega tunnistas Janar Otsus, et tal oli juurdepääs

kassale ning ta kasutas kassas olevat raha ostude tegemiseks. Hageja kassat kasutati hageja

ettevõtlusega seotud kuludeks.

Kostja on kokkuvõttes seisukohal, et ta ei ole juhatuse liikmena äriühingule kahju tekitanud.

Kostja ei ole ettevõtlusega mitteseotud kulutusi teinud ega sularaha alusetult välja võtnud.

Kostja on tegutsenud vajaliku hoolsusega.

7. Hageja (vastuapellatsioonkaebuses vastustaja) palub jätta vastuapellatsioonkaebuse

rahuldamata.

Hageja on hagiavalduses tuvastanud hageja olukorra halvenemise VÕS § 127 lg 1 tähenduses.

Kostja heidab maakohtule ette rikkumist, mille väidetavalt tegi hageja. Kostja ei väida, et

maakohus oleks eksinud materiaal- või menetlusõiguse vastu, vaid kordab ja kopeerib enda

varasemaid väiteid. Maakohus ei ole eksinud tõendamiskoormise jaotuses.

Kui juhatuse liige teeb äriühingu raha arvelt kulutusi, on tegemist kahjuga, v.a juhul, kui need

kulud seonduvad ettevõtlusega. Kostja arvab seevastu, et ta ei pidanudki tõendama, et tema

tehtud kulud seondusid ettevõtlusega, vaid et seda oleks pidanud eeldama. Kehtiv õigus sellist

eeldust ette ei näe. Kostja oleks pidanud maakohtus esmalt väitma ja seejärel tõendama, et

ehitusmaterjalid,

mis

ilmselgelt

ei

seondunud

sanitaartehniliste

töödega

(katuse

ehitusmaterjalid, ventilatsiooniseadmed, kasvuhoone materjalid jne), seondusid kuidagi

ettevõtlusega. Kostja ei ole seda väitnud ega tõendanud.

Ebaõige on kostja väide, et Janar Otsus oli hageja faktiline juht. Janar Otsus tegeles vaid

torutöödega. Raamatupidaja H. K. kinnitas vande all, et tema Janar Otsusega ei suhelnud ning

kõik lepingud sõlmis ja kõik ülekanded tegi kostja. See, et Janar Otsus palus sanitaartööde

tegemiseks vajalike torukaupade ostmiseks pangakaardi limiiti muuta, kinnitab üheselt, et ta ei

saanud teha seda ise.

Kostja jätab tähelepanuta, et isegi, kui väide Janar Otsuse kui hageja faktilise juhi kohta vastaks

tõele, ei välistaks see kuidagi kostja vastutust (ÄS § 1671 lg 2). Riigikohus ei ole öelnud, et kui

juhatuses on mitu liiget, siis tuleb juhatuse iga liikme tegevust ja tegevusetust eraldi hinnata.

Kohaldub solidaarvastutus. Samuti ei ole kostja toonud esile, mida Janar Otsus faktilise

ühingujuhina tegi. Ka jääb kostja viide ÄS § 168 lg-le 2 arusaamatuks. Kostja ei ole väitnud

ega täpsustanud, milliseid juhatuse otsuseid Janar Otsus kui osanik vastu võttis.

Kostja väide, et Janar Otsus, kes on samas ka hageja osanik, ei saa teha otsust, et ta vabastab

iseennast vastutusest. Tegemist on ebaselge ja hilinenult esitatud väitega, mille kostja esitas

esmakordselt alles kohtuvaidluse teesides ning mis tuleb TsMS § 329 lg 1 ja § 331 lg 1 alusel

jätta tähelepanuta. Samas on see väide ka asjakohatu, sest ei oma puutumust käesoleva

vaidlusega. Kostja jätab tähelepanuta, et hageja on esitanud kahju hüvitamise, mitte alusetu

rikastumise nõude. Seetõttu ei saa ka hinnata ega olegi põhjust seda teha, kas kostja rikastus

hageja arvel ning kas selline rikastumine võib kuuluda kostja ja Janar Otsuse ühisvarasse.

Samas rõhutab kostja ka ise, et abikaasad vastutavad võimaliku kahju eest solidaarselt. See ei

välista hageja nõuet.

Maakohtu otsus on ehitusmaterjalide osa põhjendatud. Kostja ei ole vastuses hagile ega üheski

teises menetlusdokumendis selgitanud, millisteks ettevõtlusega seotud vajadusteks ta need

kulud tegi. Jääb arusaamatuks, miks kostja väidab, et AS Decora arved on võltsitud. Kostja ei

ole seda tõendanud. Maakohus on tõendite pinnalt jõudnud põhjendatud järeldusele, et kostja

kinnistu tarbeks ehitusmaterjalide ost ei ole ettevõtlusega seotud kulu.

Janar Otsus ei ole kinnitanud, et Volkswagen Passatit kasutati ettevõtluseks. Isiklikele asjadele

kulutuste tegemine ei tähenda automaatselt seda, et tegemist oleks ettevõtlusega seonduvate

kuludega.

Kostja on ekslikul seisukohal, et osakapitali sissemakse on laen ning osanik võib selle igal

ajahetkel endale tagastada. Kostja ei ole sellises mahus laenu andnud. Seda kinnitavad kostja

vande all antud ütlused. On ebausutav, et kostjal oli vaja äriühingule sellist laenu anda, kuivõrd

ta oleks saanud kasutada osaühingu sularahakassat.

Janar Otsus ei ole tunnistanud, et ta kasutas kassas olevat raha ostude tegemiseks. Janar Otsus

selgitas istungil, et ta maksis torutööde tarvikute eest vahel isikliku rahaga, mitte äriühingu

kassast. Sularahakassa eest vastutab juhatuse liige ning ametisuhte lõppemisel on tal kohustus

anda see uuele juhatuse liikmele üle. Kostja ei teinud seda ning ei ole isegi väitnud, et ta oleks

seda teinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise

ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja 3), välja arvatud osas,

milles maakohus võttis vastu hagi osalise tagasivõtmise ja jättis hagi läbi vaatamata 7925 euro

osas põhinõudes ning 2633, 01 euro osas hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivisenõudes (resolutsiooni p 1), samuti osas milles maakohus jättis hagi rahuldamata

põgenemismängude korraldamisest saadud tulu 2805 euro (nõue VIII), Võru riidepoe

pidamisega tekitatud kahju 4826, 07 euro (nõue IX), perioodil 1. jaanuar 2018 – 31. detsember

2019 pangakontolt välja võetud 4115 euro (nõue VIIa) ja nendelt nõuetelt arvestatava viivise

väljamõistmiseks.

Osas, milles ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt ehitusmaterjalide ja muude

tarvikute ostmisega tekitatud kahju 5029, 35 euro (nõue I), enamtasutud laenu tagasimakse

5799 euro (nõue V), sularaha kassa 6482, 30 euro üleandmise (nõue VI) ja kassast väljavõetud

14 571, 35 euro (nõue VII osaliselt), kokku 31 936 euro ja nendelt nõuetelt arvestatava viivise

väljamõistmises, tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse

staadiumist.

Osas, milles ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt sõiduauto Volkswagen Passat

remontimisega tekitatud kahju 1496, 86 euro (nõue II), sülearvuti parandamise, printeri ja

majapidamistarvete soetamisega tekitatud kahju 1684, 32 euro (nõue III), kütusekulu 74, 52

euro (nõue IV) ja lapse telefonikõnede 154, 26 euro (nõue X), kokku 3409, 96 euro ja nendelt

nõuetelt arvestatava viivise väljamõistmises, teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata.

Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu hagi osalise tagasivõtmise ja

jättis hagi läbi vaatamata 7925 euro suuruse põhinõude osas ning 2633, 01 euro suuruse hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas (resolutsiooni p 1), samuti osas,

milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata perioodil 1. jaanuar 2018 – 31.

detsember 2019 pangakontolt välja võetud 4115 eurot (nõue VIIa) ja viivise nimetatud nõudelt.

Hageja apellatsioonkaebus ja kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Hageja leiab, et kostja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud ja kasutanud hageja vara

ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemiseks. Hageja nõuab kostjalt sellise tegevusega

tekitatud kahju hüvitamist.

Hageja kahju hüvitamise nõue 47 093,33 eurot koosneb järgmistest osadest:

-

Erinevate ehitusmaterjalide, vahendite ja tarvikute ost perioodil 10. juuli 2017 – 23. mai

2019 ja kulutuste tegemine kostja omandis olevale kinnistule XXXXXXXX, millega

kostja tekitas hagejale kahju 5029, 35 euro ulatuses (I);

-

Kostja ja Janar Otsuse ühisvarasse kuulunud sõiduauto Volkswagen Passat

remondikulud ajavahemikul 15. juuni 2018 – 26. juuni 2019, millega kostja tekitas

hagejale kahju 1496, 86 euro ulatuses (II);

-

Sülearvuti parandusteenuse, printeritarvikute ja majapidamisvahendite ost, millega

kostja tekitas hagejale kahju 1684, 32 euro ulatuses (III);

-

Kütuse ost pärast juhatuse liikme ametisuhte lõppu 30. juulil 2019, millega kostja tekitas

hagejale kahju 74, 92 euro ulatuses (IV);

-

Hagejale antud laenu suurust ületav laenu tagasimakse, millega kostja tekitas hagejale

kahju 5799 eurot (V);

-

Üleandmata kassajääk 6482, 30 eurot (VI);

-

Hageja kassast ja pangakontolt raha väljavõtmine, millega kostja tekitas hagejale kahju

18 740, 35 eurot (VII), sh pangakontolt välja võetud raha 4115 eurot (VIIa);

-

Vähemalt 51 põgenemistoa mängu korraldamise eest laekunud 2805 euro (ühe mängu

maksumus 55-60 eurot) omastamine kostja poolt, millega kostja tekitas hagejale kahju

2805 eurot (VIII);

-

Võru riidepoe pidamisega hagejale tekitatud mittevajalikud kohustused, millega kostja

tekitas hagejale kahju 4826, 97 euro ulatuses (IX);

-

Kostja ja Janar Otsuse ühise lapse telefoniarvete tasumine hageja arvel perioodil august

2018 – september 2019, millega kostja tekitas hagejale kahju 154, 26 eurot (X).

Maakohus rahuldas hageja nõuded I – VI ja X täielikult, nõude VII rahuldas maakohus osaliselt

2531, 35 euro ulatuses. Kokku rahuldas maakohus hagi põhinõudena 23 252, 36 euro ulatuses.

Nõuete VIII ja IX osas jättis maakohus hagi täielikult ning nõude VII osas osaliselt

rahuldamata. Kokku jäi hagi rahuldamata põhinõude 23 840, 97 euro ulatuses.

10. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas,

mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Pooled väitsid ringkonnakohtu istungil, et

apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebusega on nad vaidlustanud maakohtu otsuse

täielikult. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et maakohtu otsust ei ole

vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata 4115 euro (ajavahemikul 1. jaanuar

2018 – 31. detsember 2019 hageja pangakontolt välja võetud sularaha, nõue VIIa) ja sellelt

nõudelt viivise välja mõistmiseks.

Maakohus jättis otsuse resolutsiooni p-s 5 hagi rahuldamata põhinõude 23 840, 97 euro ning

hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3154, 61 eurot nõudes. Kuigi hageja

väidab apellatsioonkaebuses, et ta vaidlustab hagi osas, milles maakohus tema hagi ei

rahuldanud, nähtub apellatsioonkaebuse p-st 2.1.1. (1) kaevatava nõude täpne arvestus, st et

apellant vaidlustas maakohtu otsuse üksnes põhinõude 19 671, 97 euro ja nõudelt arvestatud

viivise (sh sissenõutavaks muutunud viivise 2531, 35 eurot) ulatuses. Samuti puuduvad

apellatsioonkaebuses põhjendused 4115 euro kui hageja pangakontolt välja võetud raha kostjalt

välja mõistmata jätmise vaidlustamise kohta (vt apellatsioonkaebuse p 2.2.). Hageja väitest

ringkonnakohtu istungil, et kaebuses on numbriliselt eksitud, ei piisa, et lugeda kaebusega

hõlmatuks ka 4115 euro kostjalt välja mõistmata jätmine. Seega ei ole hageja apellatsiooni

tähtaja jooksul (TsMS § 634 lg 1) maakohtu otsust 4115 euro ja sellelt nõudelt arvestatava

viivise kostjalt välja mõistmata jätmise osas vaidlustanud ja maakohtu otsus on selles osas

jõustunud (TsMS § 456 lg 4).

11. Hageja on esitanud ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude endise

juhatuse liikme vastu. Hageja asutati 19. oktoobril 2015. Hageja tegutses kolmes valdkonnas:

meelelahutusteenuse osutamine Tartu ja Võru põgenemistoas, riidepoe pidamine Võrus ja

hoonehalduse abitegevused (kanalisatsiooni remonditööd). Kostja oli alates asutamisest kuni

27. oktoobrini 2017 hageja ainuosanik ja 27. juunini 2019 juhatuse ainuke liige. Alates

27. oktoobrist 2017 on hageja ainuosanik praegune juhatuse liige Janar Otsus, kes tegutses

alates asutamisest hageja nimel kanalisatsiooni remonditööde teenuse osutamisel.

Asja materjalide kohaselt olid hageja ainuosanik Janar Otsus ja kostja abielus. Nende abielu

lahutati 12. juulil 2019. Janar Otsusel ja kostjal on ühine alaealine laps. Asjas ei ole vaidlust, et

alates asutamisest oli hageja registrijärgne asukoht kostjale kuuluval kinnistul asukohaga

XXXXXXXXXXXXXXX alevik, X vald, mis oli samal ajal ka Janar Otsuse ja kostja ühine

elukoht. Äriregistri andmetel muutus hageja asukoht 26. mail 2020. Ka ringkonnakohtu istungil

avaldas hageja, et kuni märtsini 2020 oli hageja asukohaks XXXXXXXX kinnistu.

12. Maakohus põhjendas hagi osalist rahuldamist eelkõige asjaoluga, et hageja raha otstarbeka

kasutamise eest vastutas kostja juhatuse liikmena, kes ei suutnud menetluses tõendada, et

kulutused tehti hageja huvides.

ÄS § 187 lg 1 järgi pidi kostja oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega

ning TsÜS § 35 järgi olema hagejale lojaalne (vt juhatuse liikme kohustuste kohta ka nt

Riigikohtu 4. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10 p-d 11, 18; 29. mai 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 27). Juhatuse liikme äriühingu nimel tehtud tehingu vajalikkuse ja

majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse

väärtust, mille kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas see

tuli äriühingule kasuks või kahjuks (vt Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-20-14, p-d 12, 13). Kui kostja rikkus oma kohustusi, vastutab ta ÄS § 187 lg 2 järgi

hagejale tekitatud kahju eest, v.a kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega (vt nõude eelduste kohta ka nt Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1- 40-13, p 18; 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11).

Kahju hüvitamise nõude sisulisel lahendamisel tuleb hinnata ka kahju hüvitamise üldiste

eelduste täidetust, mh rikutud kohustuse eesmärki, kahju tekkimist hagejal, selle ettenähtavust

ning põhjuslikku seost kohustuste rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127).

Tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et hageja peab nõude maksmapanekul tõendama, et

juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja nende rikkumiste tulemusena on äriühingule

tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud

äriühingu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt Riigikohtu 4. märtsi 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12; 2. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 12).

Korraliku ettevõtja hoolsuse määra rakendamine oma kohustuste täitmisel on ühelt poolt

juhatuse liikme kohustus ja teiselt poolt ka äriühingu juhatuse liikme vastutust välistav asjaolu

(ÄS § 187 lg 2 teine lause). Ärilise kaalutluse reeglid saab lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse

liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt

asjaoludele lugeda mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib

ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides (vt RKTKo nr

3-2-1-129-15, p 13.3). Käesoleval juhul tuleb kostja kui juhatuse liikme vastu esitatud

kahjunõude maksmapaneku hindamisel arvestada ka asjaoluga, et kostja juhtis pereettevõtet,

mille ainuosanikuks oli tema abikaasa, kes ka ise tegutses samas ettevõttes ja mille tegevuskoht

asus kostja omandisse kuuluval ja pere elukohaks oleval kinnistul.

Maakohus ei ole osas, milles ta hagi rahuldas, võtnud seisukohta, millist juhatuse liikme

kohustust on kostja rikkunud ega hinnanud ka kahju hüvitamise üldiste eelduste täidetust.

Samuti on maakohus jätnud asja otsustamisel arvestamata kostja väidetega tema ja käesolevas

menetluses hagejat esindava Janar Otsuse omavaheliste suhete kohta pereettevõttes

tegutsemisel. Seega ei vasta maakohtu otsus ainuüksi seetõttu osas, milles hagi rahuldati,

seadusliku ja põhjendatud kohtulahendi nõuetele (TsMS § 438 lg 1).

13. Kostja esitas hagile vastuväite, et faktilise ühingujuhina tegutses ajal, mil kostja oli hageja

juhatuse liige, kostja abikaasa ja praegune hageja juhatuse liige Janar Otsus. Seetõttu leiab

kostja, et ta ei saa vastutada tehingute eest, mis on tehtud Janar Otsuse poolt kaupu ostes või

pangakaardiga makstes. Faktilise ühingujuhi õigussuhet ja tema vastutust ühingu ees on

Riigikohus käsitlenud tsiviilasja nr 3-2-1-181-15 13. aprilli 2016 otsuse p-des 35jj.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et Janar Otsust ei saa käsitleda

hageja faktilise ühingujuhina. Kuivõrd kostja ei tuginenud vastuväidetes Janar Otsuse poolsele

mõjutamisele ja ÄS § 1671 lg 2 rikkumisele, ei ole maakohtu viide nimetatud sättele asjakohane.

Maakohus on küll jätnud vastamata kostja seisukohale, et ÄS § 168 lg 2 kohaselt võivad

osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes ning sellisel juhul

vastutavad osanikud nagu juhatuse liikmed, kuid nimetatud minetus ei ole toonud kaasa

ebaõiget maakohtu otsustust. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja tugineks oma nõudes kostja

vastu otsusele, mille on vastu võtnud hageja osanik juhatuse pädevusse kuuluvas küsimuses.

14. Sõltumata sellest, et Janar Otsust ei saa pidada faktiliseks ühingujuhiks, tuli vaidluse

lahendamiseks (eelkõige I nõue) välja selgitada, millised olid Janar Otsuse õigused sularahaga

tehingute tegemisel ja pangakaardiga maksmisel. Asjas ei ole vaidlust, et hageja nimele oli

vormistatud

kaks

pangakaarti.

Kostja

väitel

kasutas

pangakaarti

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXX Janar Otsus (IV kd lk 162), kes ostis sellega hageja tegevuseks

vajalikke kaupu. Nimetatud pangakaardiga tehtud ostusid ja väljamakseid sisaldab kostja vastu

esitatud VII nõue. Hageja väitel kasutas mõlemat kaarti üksnes kostja ning Janar Otsus sai

pangakaarti kasutada üksnes siis, kui kostja talle kaardi konkreetse ostu tegemiseks andis.

Maakohus leidis, et sõltumata sellest, kes pangakaarti kasutas, ei välista see kostja kui juhatuse

liikme vastutust hageja vara kasutamise eest äriühingu huvides. Samuti ei välistanud maakohus

kostja võimalust kasutada pangakaarti ostude tegemiseks ka ajal, mil kostja viibis haiguslehel

või tööl (maakohtu otsuse p-d 23 ja 24). Ringkonnakohus leiab, et maakohus tugines kostja

väidete hindamisel pangakaardiga nr XXXXXXXXXXXXXXXXX tehingute tegemisel

üksnes Janar Otsuse selgitustele, jättis kostja esitatud tõendid hindamata. Sellega rikkus

maakohus tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust (TsMS § 232 lg 1).

Kostja esitas tabeli kujul (IV kd lk 165-167) andmed põhjuste kohta, mis välistasid pangakaardi

kasutamise kostja poolt, samuti tõendid haiglas viibimise ja töötamise kohta (IV kd lk 169-

171). Maakohus on jätnud need tõendid hindamata, mistõttu ei ole maakohtu otsusest ka

arusaadav, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et näiteks haiglas viibimise ajal tegi kostja

hageja pangakaardiga tehinguid.

15. Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid on asjas vajalik tuvastada, kus asus vaidlusalusel

perioodil hageja tegevuskoht, sh kontor. Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva

majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse kohta (TsÜS § 29 lg 3). Tegevuskoha

tuvastamise vajadus puudutab eelkõige nõudeid I ja III.

Maakohus jõudis otsuse p-s 30 ebaõigele järeldusele, et hageja registrijärgne asukoht X

alevikus XXXXXXXX oli üksnes hageja postiaadress, kuid kinnistul ei asunud hageja kontorit.

Pooltel puudub sisuline vaidlus, et tegemist oli nii kostja kui ka Janar Otsuse ühise elukohaga,

samuti pargiti kinnistul ka hagejale kuuluvat kaubikut. Kumbki pool ei ole menetluses esitanud

muid väiteid hageja tegevuskoha osas vaidlusalusel perioodil. Tegevuskoht on tõendatud ka

tunnistaja R.R. ütlustega (V kd lk 20p), samuti Janar Otsuse vande all antud ütlustega, et hagejal

olid laoruumid kuuris (V kd lk 23p). Nimetatud tõenditega on kooskõlas kostja selgitused

ringkonnakohtu istungil, et XXXXXXXX hoov oli hageja laopind (avariilised autod,

erinevatelt objektidelt pärit esemed). Asja materjalide kohaselt lubas kostja talle kuuluvat

kinnistut hagejal kasutada tegevuskohana tasuta. Hageja juhatuse liikmena oli kostja pädevuses

ka otsustada, kus hageja kontorit pidada. Seega võis hageja kontor asuda ka kostja magamistoas,

nagu kostja väidab. Kostja ei pidanud esitama faktilise olukorra tõendamiseks kirjalikku

dokumenti pooltevahelise kokkuleppe kohta kinnistu kasutamiseks, vaid tegevuskoha saab

tuvastada ka muude tõendite alusel. Hageja ei ole menetluses väitnud, et hageja kontor ja ladu

asusid kuni märtsini 2020 mujal kui Janar Otsuse ja kostja ühises elukohas. Seega tuvastab

ringkonnakohus, et hageja tegevuskoht asus X, XXXXXXXX kuni ajani, mil Janar Otsus

lahkus kostjale kuuluvalt kinnistult märtsis 2020.

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagi tuleb jätta rahuldamata

põgenemistoa mängudest laekunud raha ja Võru riidepoe nõuete osas (nõuded VIII ja IX).

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

põhjendusi oma otsuses korrata.

16.1. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et olukorras, kus hageja ei ole tõendanud, mitu

tasulist põgenemistoa mängu, millise hinnaga ja millisel perioodil toimus, ei ole võimalik

hüpoteetilist 2805 eurot kostjalt kahjuna välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et fotod

Facebookis ja mängude hinnakiri ei tõenda toimunud tasuliste mängude arvu, klientide poolt

hagejale tasutud rahasumma suurust ega ka kostja poolt raha omastamist. Kostja on raha

omastamist eitanud ja ka selgitanud, et põgenemistoa mängudest saadud rahast tasuti sularahas

üüri üürileandjale ja kaeti muid kulutusi. Mängude toimumist ei pea tõendama käesolevas

menetluses kostja, nagu hageja ekslikult väidab. Hageja pidi asjas tõendama, kui palju raha

saadi mängude korraldamisest ja et kostja omastas selle raha. Kuivõrd hageja ei ole oma

tõendamiskoormist täitnud, ei saa hagi 2805 euro väljamõistmises rahuldada.

16.2. Hageja väitel rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust, kui jättis Ü. Luhametsale

tasumata Võru riidepoe üürilepingu järgse üüri ja kommunaalmaksed 5478 eurot, mistõttu

kinnistu omanik sulges võlgnevuse tõttu poe uksed ja ei võimaldanud hagejale enam sissepääsu.

Hageja jäi seetõttu ilma kaupluse sisustusest väärtusega 2500 eurot ja tagatisrahast 600 eurot,

samuti on hagejale tekitatud kahju üüri- ja kommunaalkulude tasumiselt arvestatud viivisena

740, 93 eurot ja võla sissenõudmiskuludena 986, 04 eurot, kokku 4826, 97 eurot (hagiavalduse

p 1.11). Hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu seisukohta, et puuduvad tõendid

nii üürivõla suuruse kui ka selle tasumise kohta. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud

asjaoludel võis üürileandja teostada kaupluse sisustuse osas üürileandja pandiõigust VÕS § 305

lg 1 alusel ja oma nõuded hageja vastu sel viisil ja ka tagatisraha arvel tasaarvestada. Maakohus

on põhjendatult leidnud, et puuduvad tõendid sissenõudmiskulude ja viivise tasumise kohta,

samuti tugines maakohus Julianus Inkasso OÜ 15. detsembri 2020 kirjale (IV kd lk 32), mille

kohaselt sissenõudmiskulud puuduvad ja võlanõue loovutati Ü. Luhametsale täies ulatuses

tagasi. Seega ei ole hageja esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et isegi

kui kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust ja jättis täitmata hageja kohustused üüri

tasumisel, põhjustas kostja sellega hagejale kahju. Maksmata üür ei ole hageja kahju.

Apellatsioonkaebuses esitatud väited, et kostja võis kõrvaldada riidepoest raha, ei puutu asjasse.

Maakohus jättis põhjendatult kogu Võru riidepoega seotud nõude 4826, 97 eurot rahuldamata.

17. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et hagi tuleb jätta rahuldamata ka sõiduauto

Volkswagen Passat remondikulude 1496, 86 eurot (II nõue), kostja poolt 1684, 32 euro ulatuses

kaupade ja teenuste ostmise (III nõue), kütusekulu 74, 92 eurot (IV nõue) ja lapse telefoniarvete

154, 26 eurot (X nõue) osas.

17.1. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja arvel tehtud remondikulutused

autole on hagejale mittevajalikud juba seetõttu, et hageja ei olnud sõiduki omanik ega vastutav

kasutaja. Hagejat kahjustavad ei saa olla mõistlikud remondikulutused sõidukile, mida hageja

kasutas enda ettevõtluses. Sõiduki kasutamist ettevõtluse tarbeks on võimalik tõendada ka

muude tõenditega kui sõidupäevik ja lähetusaruanded. Kostja on andnud vande all seletusi, et

ta kasutas sõidukit juhatuse liikme kohustuste täitmiseks, sh Võrus käimiseks, kus hageja pidas

riidepoodi ja põgenemistuba. Hageja väited, et torutööde tegemiseks kasutas Janar Otsus

hagejale kuulunud kaubikut Ford Transit ei tõenda vastupidist. Hageja ettevõtlus ei hõlmanud

üksnes torutööde tegemist. Kuivõrd hagejale kuulunud kaubikut kasutas Janar Otsus, võis

juhatuse liige kasutada oma kohustuste täitmiseks isiklikku sõidukit. Kumbki pooltest ei tugine

sellele, et hageja maksis kostjale või Janar Otsusele nende ühisvara hageja huvides kasutamise

eest tasu. Hageja ei tugine asjaolule, et sõiduki remondikulud olid sõiduki kasutamise korral

hageja huvides mittevajalikud või ebamõistlikud. Seega oli tasuta hageja kasutuses oleva

sõiduki hooldamine hageja huvides, sõiduki mõistlik remondikulu ei tekitanud hagejale kahju

ning hagi tuleb remondikulude 1496, 86 eurot kostjalt väljamõistmise osas jätta rahuldamata.

17.2. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt 1684, 32 euro ulatuses

kaupade ja teenuste ostmisega hageja arvel hagejale kahju tekitamist (III nõue). Hageja nõue

põhineb üksnes kauba- ja teenuse arvetel (I kd lk 97-122), mis ei tõenda hagejal kahju

tekkimist. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et kui ettevõtluses kasutatakse

kolmandatele isikutele kuuluvaid asju, siis võivad asja kasutamisega seotud kulud olla

ettevõtlusega seotud kulud. Asjas ei ole vaidlust selles, et hagejale arvutit ega printerit ei

kuulunud. Kostja väitel kasutati hageja huvides kostja ja Janar Otsuse ühisvarasse kuuluvaid

arvuteid ja kostja tööandjale kuuluvat printerit. Printida oli mh vaja reklaame, kleebiseid jms,

milleks kostja ostis mh toonerit. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hagejale arvutit ega

printerit ei kuulunud, ei saanud hageja huvides kasutatava arvuti remont ja printeritarvikute

soetamine tekitada hagejale kahju. Ringkonnakohus leiab, et ilma nende tehniliste vahenditeta

ei olnud hageja tegevus mõistlikult võimalik.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hageja käsitlust, et kõik muud hagiavalduse p-s 1.7

nimetatud arvete alusel soetatud kaubad (va arvuti parandusteenus ja printeritarvikud) saab

koondada ühisnimetaja „majapidamisvahendite soetamine“ alla (vt ka loetelu IV kd lk 38

p 2.5.2.). Hageja on esitanud kohtule tõendina arved näiteks tungraua, kütuse, patareide,

puidukruvide, vedelseebi, kohvimasina hooldustarvikute, töökinnaste, kaabli jms ostmise

kohta. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist ei ole hageja ettevõtluses vajalike kuludega või et

kostja oleks need asjad ostnud isiklikuks tarbimiseks. Seega tuleb hageja III nõue jätta tervikuna

rahuldamata, kuna hagejal kahju tekkimine on esitatud asjaoludele tuginedes tõendamata.

17.3. Hageja nõuab kostjalt kütusekulu 74, 92 euro hüvitamist (IV nõue). Kuivõrd kütuse

tankimine toimus pärast kostja juhatuse liikme ametisuhte lõppu, vastutaks kostja üksnes

lepinguvälisel alusel (VÕS § 1043 jj).

Kostja ei vaidlusta kütuse tankimist 30. juulil 2019, kuid väidab, et kulu on tehtud Janar Otsuse

soovitusel ja nõusolekul Janar Otsuse eluasemekulude katteks kostja kinnistul. Hageja

pangakonto väljavõttest Swedbankis (I kd lk 124) nähtub, et kütuse eest on tasutud hageja

pangakaardiga. Janar Otsus andis vande all seletusi, et ta võttis kostjalt pärast tema juhatusest

tagasi kutsumist ära kõik ligipääsud, samas ei suutnud ta meenutada, millal ta kostjalt

pangakaardi kätte sai või selle kinni pani (V kd lk 23). Ringkonnakohus eeldab, et hoolsa

juhatuse liikmena tegi Janar Otsus seda esimesel võimalusel. Puuduvad tõendid, et hageja

nõudis kostjalt pangakaartide, jm ligipääsude üleandmist, kuid kostja keeldus. Pangakonto

väljavõtte kohaselt ei ole hageja kontol pärast 4. juunit 2019 tehinguid tehtud, välja arvatud

vaidlusalune kütuse ost 31. juulil 2019. Seega pidi hageja tõendama, et kostja kasutas

pangakaarti sel päeval ilma hageja nõusolekuta. Asjas on tuvastatud, et Janar Otsus kasutas ka

pärast abielu lahutamist kostjale kuuluvat kinnistut nii enda elukoha kui ka hageja

tegevuskohana kuni märtsini 2020 selle eest kostjale tasumata. Kostja on põhjendanud Janar

Otsuse luba kütust tankida just eluasemekulude katmisega. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et

kostjal ei olnud 31. juulil 2019 kütuse tankimiseks Janar Otsuse luba, ei vastuta kostja hageja

ees. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on selles osas hinnanud tõendeid ebaõigesti ning

maakohtu otsus tuleb kostjalt 74, 92 euro väljamõistmises tühistada ja jätta hagi selles osas

rahuldamata.

17.4. Hageja nõuab kostjalt ka hageja arvel tasutud lapse telefonikõnede 154, 60 eurot

hüvitamist (X nõue). Maakohus rahuldas selle nõude. Hageja väite kohaselt andis kostja 2018.

aastal lapse kasutusse varem kostja kasutuses olnud mobiiltelefoni numbri XXXXXXX, kuid

jätkas selle eest tasumist hageja arvel. Hageja tasus lapse telefoni eest ajavahemikul august

2018 – september 2019 ja hageja väitel katkestas teenuse Janar Otsus sellest teadasaamisel.

Kostja lapse telefoni eest tasumist hageja arvel ei eita, kuid väidab, et telefon numbriga

XXXXXXX oli varasemalt Janar Otsuse kasutuses, kes soovis selle andmist poolte ühise lapse

kasutusse ja numbri ümber vormistamist hageja nimele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

hinnanguga tõenditele, et asjas on tuvastatud, et telefoninumber XXXXXXX oli enne ümber

vormistamist Janar Otsuse kasutuses. Küll aga jättis maakohus tuvastamata, et laps, kelle

telefoni kasutamise eest hageja tasus oli Janar Otsuse ja kostja ühine laps. Samuti jättis

maakohus tähelepanuta, et kuigi telefoni eest tasuti hageja arvel ka pärast 27. juunit 2019, ei

ole see etteheidetav kostjale, sest alates 27. juunist 2019 on hageja juhatuse liige lapse teine

vanem Janar Otsus. Asjas puuduvad tõendid, et kostja sai ka pärast juhatuse liikme ametist

vabastamist otsustada hageja vara kasutamise üle.

Asja materjalide kohaselt teostasid kostja ja Janar Otsus oma lapse suhtes hooldusõigust ühiselt.

PKS § 118 lg 1 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad

hoolsuskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et asjas ei oma tähtsust lapse isa ja hageja

ainuosaniku Janar Otsuse roll telefoni numbri ümbervormistamisel. Lapsevanem ja hageja

ainuosanik Janar Otsus pidi telefoninumbri ümbervormistamiseks hageja nimele nõusoleku

andmisel aru saama, et kuigi tegemist ei ole ettevõtlusega seotud kuluga, hakkab lapse

telefoniarveid tasuma hageja. Tegemist on vastuolulise käitumisega, mis on VÕS § 6 lg-s 1

sätestatud hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja, keda esindab käesolevas menetluses telefoni

kasutanud lapse üks vanem, Janar Otsus, heidab teisele lapsevanemale, kostjale, ette käitumist,

mida ta ise oleks saanud nii hageja ainuosaniku kui ka ühist hooldusõigust omava

lapsevanemana ära hoida. Ringkonnakohus leiab, et lapse telefoniarvete tasumine hageja kui

äriühingu arvel toimus vanemate kokkuleppel. Hageja jätkas lapse kasutuses oleva telefoni

kasutamise eest tasumist ka pärast kostja juhatuse liikme ametist vabastamist. VÕS § 6 lg 2

kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest

lähtuvalt vastuvõtmatu. Ringkonnakohus leiab, et nõude X rahuldamine ei ole kooskõlas hea

usu põhimõttega ja see tuleb jätta rahuldamata.

18. Ringkonnakohus leiab, et nõuete I, V, VI, VII (kassast võetud raha 14 625, 35 euro ulatuses)

osas tuleb maakohtu otsus tühistada ning asi saata viidatud osas uueks läbivaatamiseks

maakohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd maakohus ei ole

täitnud nimetatud nõuete osas otsuse tegemisel põhjendamiskohustust, on jätnud kostja

vastuväited (sh dokumendi võltsituse vastuväide) tähelepanuta ja hinnanud tõendeid poolikult,

ei vasta maakohtu otsus seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse nõuetele (TsMS § 438 lg 1).

Arvestades maakohtu poolset menetlusnormi rikkumise ulatust, samuti asjaolu, et hageja ei ole

tõendina esitatud üksikuid raamatupidamisdokumente kostja vastu esitatud kahjunõudega

selgelt seostanud (eelkõige nõude I osas), ei saa ringkonnakohus ise asjas uut otsust teha, vaid

asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumisse. Hageja nõue

kassast väljavõetud raha tagasisaamiseks (VII nõue) tuleb saata maakohtusse uueks läbi

vaatamiseks põhinõudena 14 625, 35 euro ulatuses, sh osas, milles maakohus nõude rahuldas

(põhinõudena 2531, 35 eurot).

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus arvestama järgmist.

18.1. Nõudes I tugineb hageja 59-le arvele (vt hagiavalduse p 1.4), mille kohaselt on hageja

soetanud erinevaid kaupu (ehitusmaterjale, ventilatsiooniseadmeid, torusüsteemi osasid,

kaableid, elektriandureid), mis ei ole hageja väitel ei hageja laos ega kasutatud hageja

majandustegevuses, vaid on paigaldatud kostja omandis olevasse elamusse või kasutatud kostja

kinnistu parendustöödes. Lisaks ehitusmaterjalidele on kostja ostnud hagis nimetatud arvete

alusel ka tööriistu, mille üleandmisest on kostja hageja väitel keeldunud. Hagis ei ole tööriistu,

mille üleandmisest on kostja keeldunud, nimetatud ja nende väljaandmist hageja kostjalt ei

nõua. Kostja väitel on nõudes I nimetatud materjale kasutatud hageja tegevuskoha välja

ehitamiseks ja hooldamiseks. Mitmed märgitud kulud on tehtud otseselt hageja põhitegevuse

(sanitaartehnilised

tööd)

jaoks.

Hageja

raamatupidamisdokumentides

peab

olema

informatsioon, milliste konkreetsete tööde tegemiseks kulud tehtud on.

Ringkonnakohus leiab, et üksnes ostuarvetega ei saa tõendada, et ostetud kaubad ei ole

vajalikud hageja ettevõtluseks ja on kasutatud ära kostja huvides, sh kostja kinnistu

parendamiseks. Maakohus on jätnud kostja vastuväited tähelepanuta ja tõendamiskoormise

jaotuse osas selgituskohustuse täitmata ning ei ole ka pooltega hageja nõude aluseks olevaid

asjaolusid igakülgselt arutanud (TsMS § 392 lg 1, § 400 lg 5, § 401 lg 1 rikkumine). Nõude I

ebapiisavat tõendatust iseloomustab ilmekalt see, et hagi punktis 1.4 tugineb hageja ka OÜ

Proplastik 26. aprilli 2019 sularaha arvele 101, 34 eurot (hagi lisa 53, I kd lk 75). Kauba vastu

võtnud isikut ei ole arvele märgitud. Arve kohaselt on ostetud kasvuhoone materjali, mille

kasutamist isiklikuks otstarbeks kostja eitab. Ringkonnakohtu istungil avaldas Janar Otsus, et

kasvuhoone võib asuda tema venna suvekodus. Seega puuduvad tõendid, et OÜ-lt Proplastik

ostetud kauba eest on tasunud hageja ja et kostja on hageja arvel ostetud materjali paigaldanud

oma kinnistule.

Kui hageja jääb asja uuel läbivaatamisel nõude I juurde, tuleb tal iga ostuarve ja arvepositsiooni

osas tõendada nii seda, et ostetud kaup ei olnud vajalik hageja ettevõtluseks (sh hageja

tegevuskoha väljaehituseks ja hooldamiseks), kui ka seda, et kostja kasutas konkreetset kaupa

isiklikus majapidamises. Kui hageja neid asjaolusid tõendada ei suuda, ei ole tõendatud ka

hageja poolt juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine ega ka muud kahjunõude elemendid

ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Maakohtul tuleb käsitleda ka kostja vastuväited ja esitatud tõendeid selle kohta, et kulutusi

pangakaardiga nr XXXXXXXXXXXXXXXXX tegi kostja väitel hageja osanik Janar Otsus (vt

selles osas ka käesoleva otsuse p 14). Kui kostja on esitanud tõendid, mille kohaselt ta ei saanud

hageja pangakonto väljavõttes märgitud ajal pangakaardiga tehtud tehingut teha, peab hageja

nõude maksma panekuks tõendama, et kostjal oli see siiski võimalik. Seejärel on kostjal

võimalik tõendada, et tehtud tehingud olid hageja huvides. Kui asjas leiab tõendamist, et hageja

pangakaarti nr XXXXXXXXXXXXXXXXX kasutas ainuosanik Janar Otsus ja kostja ei ole

talle etteheidetavaid tehinguid teinud, tuleb kohtul hinnata, kas tehtud tehingud kahjustasid

hageja huve ja kas kostja jättis juhatuse liikmena hoolsuskohustuse täitmata, kui ei kontrollinud

Janar Otsuse poolt hageja pangakaardi kasutamist.

18.2. Asja materjalide kohaselt tugineb hageja nõuetes V, VI ja VII kassaraamatu andmetele

(esitatud paberväljatrükk I kd lk 127 jj, kassajääk 6482, 30 eurot), mis on koostatud

19. oktoobril 2020 raamatupidaja G. Lepik poolt, kes ei töötanud hageja raamatupidajana ajal,

mil kostja oli hageja juhatuse liige. Hageja tugineb kassaraamatu väljatrükile kui tõendile nii

laenu suurust ületava laenu tagasimakse 5799 eurot, kassast ja pangast välja võetud raha 18 740,

35 eurot (vaidluse all jätkuvalt kassast võetud raha 14 571, 35 eurot) kui ka kassajäägi 6482, 30

eurot tagasimaksmise nõudes.

Kostja esitas maakohtus väite, et kassaraamatu väljatrükki on võltsitud või osad dokumendid

on kassast eemaldatud. Võltsimiskahtluse välistamiseks palus kostja hagejal kohtuistungil

raamatupidamisprogrammi sisse logida ja näidata vaidlustatud kirjeid (st kannet muutnud isiku

nime) ja avaldas, et kui kassaraamatu vaates erinevad kande muutja andmed hageja eelmise

raamatupidaja andmetest, siis on kassaraamatut hiljem muudetud. Paberväljatrükil see

muudatus ei kajastu (IV kd lk 162p). Hageja kostja taotlusega ei nõustunud. Maakohus märkis,

et puuduvad kahtlused, et dokumente oleks võltsitud või osaliselt eemaldatud, kuid otsusest ei

nähtu, milliste tõendite alusel maakohus selle seisukohani jõudis. Ringkonnakohus märgib, et

kui dokumendi suhtes on esitatud võltsimise vastuväide, tuleb dokumendi esitajal tõendada

dokumendi ehtsust, vastasel juhul tuleb kohtul tõend tähelepanuta jätta. Kohtul tuleb pooltele

dokumendi võltsimise kahtluse korral anda võimalus dokumendi ehtsuse või võltsituse kohta

tõendeid esitada (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-15, p 10).

Maakohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise, mistõttu ei saanud maakohus asja

lahendamisel võtta aluseks kohtule esitatud kassaraamatu andmeid, kuivõrd nende tõesust ei

ole kohtumenetluses kontrollitud. Kuna kostja väidab, et kohtule esitatud kassaraamatu

väljatrükk võib olla võltsitud, ei ole õige maakohtu seisukoht otsuse p-s 50, et kostja ei ole

kassajäägi suurusele vastuväiteid esitanud.

Olukorras, kus asjaolud, mis puudutavad kohtule esitatud kassaraamatu väljatrükki on välja

selgitamata, ei saa ringkonnakohus hageja neid nõudeid, mis on esitatud kassaraamatu alusel,

lahendada. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul selgitada hagejale tema tõendamiskoormist

võltsituse vastuväite esitamisel ja anda mõlemale poolele võimalus esitada kassaraamatu

ehtsuse või võltsituse kohta tõendeid. Kostja on vaidlustanud ka nõude I tõendamiseks

hagilisadena 3 ja 4 esitatud ja väidetavalt hageja pangakaardiga tasutud Decora arved, samas

hageja pangakonto väljavõttest ei nähtu nimetatud arvete tasumist. Eelnimetatud

tõendamiskoormise jaotus kohaldub kõikide hageja esitatud dokumentaalsete tõendite osas,

mille ehtsuse kostja on vaidlustanud.

Kui hageja esitab tõendid kassaraamatu ehtsuse kohta, tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada,

millisel õiguslikul alusel kostja hageja arvelduskontolt sularaha välja võttis ja millisel

õiguslikul alusel kostja hageja arvelduskontole raha kandis. Kui asja uuel läbivaatamisel selgub,

et kassaraamatu väljatrükk on ehtne, tuleb kostjal juhatuse liikmena tõendada, et väljavõetud

sularaha on kasutatud äriühingu huvides, vastasel juhul on ta rikkunud ühingu vara hoidmise

kohustust (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16 p 17-18). Kostja saab oma

tõendamiskoormise täitmiseks nõuda tõendeid välja ka hagejalt.

18.3. Maakohtul tuleb arvestades poolte seisukohti uuesti läbi vaadata ka hageja VII nõue osas,

mis puudutab sularaha 14 571, 35 euro välja võtmist hageja kassast.

19. Ringkonnakohus leiab, et asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada ka asjaoluga,

et hageja oli pereäriühing ning kostja ja hageja praegune seaduslik esindaja Janar Otsus on

endised abikaasad, kes tegutsesid selles äriühingus kuni kostja juhatuse liikmest vabastamiseni

koos. Maakohus ei ole pidanud sellega seotud asjaolude välja selgitamist ekslikult vajalikuks,

keelates kostjal ka hagejale asjakohaste küsimuste esitamise kohtuistungitel.

Kostja ei ole juhatuse liikme tasu saanud, kuid töötas lisaks pereäriühingus tegutsemisele ka

mujal (kahel töökohal).

Janar Otsus on menetluses väitnud, et tema tegi ise igapäevaselt torutöid ja teenis

pereäriühingule raha, samas ei ole ta hagejalt töötasu saanud (va tähtajaline tööleping Võru

kaupluse sisustustööde eest). Muid töökohti Janar Otsusel samal ajal ei olnud. Perefirma heaks

töötasid ka mõned Ukraina töölised, samuti Janar Otsuse vend Siim Otsus ja neist kellelegi

hageja ametlikult töötasu ei maksnud. Kostja selgituste kohaselt vormistas Janar Otsus end

pärast riigiametist lahkumist töötuks, kuid tegi samal ajal hageja heaks tööd, üritades seda

asjaolu varjata. Hageja esindajana ei soovinud Janar Otsus ringkonnakohtule Päästeametist

lahkumise ja töötuks vormistamise aja osas selgitusi anda ning väitis, et ta ei mäleta, millal ta

lahkus töölt Päästeametis.

Janar Otsuse selgituste kohaselt sai ta ise hageja pangakaardiga oste sooritada üksnes neil

juhtudel, kui kostja talle selleks kaardi andis, tal puudus ainuosanikuna juurdepääs hageja

pangakontole, samuti tõene informatsioon hageja majandusliku olukorra kohta. Seega kui

uskuda Janar Otsuse neid väiteid, siis puudus tal kuni kostja juhatuse liikme ametikohalt

tagasikutsumiseni ja abielu lahutamiseni iseseisev sissetulek. Janar Otsus hageja esindajana

selgitas ringkonnakohtu istungil, et „pereettevõtte tegutsemise ajal läks käima aktiivne

majaehitus kostjale kuuluval kinnistul, juurde ehitati üle 33 %. Minu palk nõunikuna oli 1500

eurot, meil oli raha vaid äraelamiseks, kuskilt tekkis raha, et ehitada maja ja maksta Ukraina

töölistele. Kogu ehitus oli Jaana korraldada.“ Ringkonnakohus on käesoleva otsuse p-s 15

tuvastanud, et kostjale kuuluval kinnistul X, XXXXXXXX asus nii hageja tegevuskoht kui ka

Janar Otsuse ja kostja ühise pere elukoht. Seega möönab hageja seaduslik esindaja kaudselt ka

ise, et Janar Otsuse ja kostja ühise pere elutingimuste parandamisse panustati pereäriühingu

arvelt.

Kui maakohus asja uuel arutamisel leiab, et kostja on põhjustanud hagejale kahju seetõttu, et

vähemalt osa kostja ja Janar Otsuse pereeluks vajalikke kulutusi (sh elukohana kasutatava

kinnistuga seotud kulud) kaeti hageja vara arvel, tuleb maakohtul hinnata, kas kostjalt kogu

tekitatud kahju (kõikide nõuete osas) väljamõistmine on hea usu põhimõttega kooskõlas.

Eelduslikult on osaühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude maksmapanek osaühingu

huvides. VÕS § 6 lg-t 2 saab kohaldada juhul, kui kohtuasjas kohalduvad sätted ei võimalda

konkreetsel juhul lahendada vaidlust selliselt, et lahendus oleks kooskõlas hea usu põhimõttega.

Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse

kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises. Vastuoluline käitumine on

etteheidetav ja vastuolus hea usu põhimõttega nt olukorras, kus isikule luuakse usaldusel

põhinev ettekujutus õigusest, mida tal tegelikult ei ole (vt RKTKo nr 3-2-1-169-15, p 11).

Praeguse asja puhul on oluline see, et hageja seaduslik esindaja Janar Otsus oli ajal, mil kostja

tekitas hagejale hagis väidetava kahju, hageja ainuosanikuks. Ainuosanikuna oli Janar Otsusel

õigus ja ka kohustus oma ametikohustusi rikkunud juhatuse liige tagasi kutsuda (ÄS § 184 lg

1). Asja materjalide kohaselt pidi Janar Otsus kostja abikaasa ja hageja ainuosanikuna ka kostja

juhatuse liikmeks oleku ajal olema kursis hageja rahakasutusega, sest ta oli valmis panustama

oma tööga pereühingu tegevusse olukorras, kus temaga ei olnud töölepingut töötasu saamiseks

sõlmitud ning äriühing ei maksnud talle ka osanikuna dividende. Osanik ei saa tugineda sellele,

et ta ei teadnud juhatuse liikme tegevusest, sest tal oli kohustus juhatuse liikme tegevust

kontrollida. Ka juriidilise isiku osanikule kohaldub TsÜS § 32 alusel hea usu põhimõttest

tulenevalt kohustus mitte kahjustada ühingut ning arvestada suhetes juriidilise isiku juhtorgani

liikmetega üksteise õigustatud huve.

Kui äriühing tegutseb pereühinguna, siis ei pruugi ühingu formaalne struktuur minna kokku

tegeliku asjade korraldusega, sest formaalset struktuuri mõjutavad ühinguga seotud isikute kui

pereliimete omavahelised suhted ning kokkulepped. Juhul kui maakohus asja uuel

läbivaatamisel leiab, et hageja heidab kostjale endise juhatuse liikmena ette sellist käitumist,

mida hageja saaks ette heita ka hagejat käesolevas kohtumenetluses esindavale Janar Otsusele

kui hageja ainuosanikule, võib hageja käitumine kostja vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel

olla vastuoluline ja osaliselt või täielikult vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 kohaselt

ei kohaldata võlasuhtele seadusest tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt

vastuvõtmatu.

20. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks