3-22-2028/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

05.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2028

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus ning kaebus Tallinna

Vangla kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.10.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X taotlus anda talle riigi õigusabi Tallinna Halduskohtu

07.10.2022 määruse peale määruskaebuse esitamiseks.

2. Jätta läbi vaatamata X taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks ja

ennistamiseks, menetlusabi taotlus määruskaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks

ja taotlus kaebaja esitatud dokumentidest ärakirjade saamiseks.

3. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.10.2022 määruse

resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale haldusasjas nr 3-22-2028.

4. Tagastada X-le 13.10.2022 esitatud tõendid, 17.10.2022 esitatud dokument nr 5-

37/22/144-1 ja 24.10.2022 esitatud kahjunõue vangla meditsiiniosakonnale. Võtta asja

materjalide juurde ülejäänud 17.10.2022 esitatud tõendid.

5. Jätta rahuldamata X taotlus tõendite kogumiseks.

6. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.10.2022 määruse

resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.

7. Jätta rahuldamata X taotlus haldusasjade nr 3-21-2028 ja 3-21-2163 liitmiseks.

8. Jätta rahuldamata X taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks.

9. Asendada määruse avaldamisel X nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 6 peale võib esitada sama tähtaja

jooksul määruskaebuse Riigikohtule kaebuse tagastamist puudutavas osas. Esialgse õiguskaitse

3-22-2028

2(9)

osas on ringkonnakohtu määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1,

§ 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kohaldas 28.06.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/189 vangistusseaduse

(VangS) § 69 alusel X (kaebaja) suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: paigutas ta eraldatud

lukustatud kambrisse, keelas kehakultuuriga tegelemise, otsustas kasutada ohjeldusmeetmeid

(käeraudu)

ning

piiras

vanglasisest

liikumis-

ja

suhtlemisvabadust.

Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks oli see, et kaebaja ründas vanglaametnikku.

Tallinna Vangla keelas 05.07.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/195 kaebajal lisaks kanda isiklikke

riideid ja kasutada isiklikke esemeid põhjusel, et ta oli end vigastanud ja proovinud tappa.

Tallinna Vangla 11.08.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/220 jätkati julgeolekuabinõude

kohaldamist, v.a isiklike riiete ja esemete kasutamise keeld, sest kaebaja ähvardas, et tekitab

endale

kehavigastusi.

Lisaks

kohaldati

ohjeldusmeetmena

jalaraudu.

Kõiki

julgeolekuabinõusid kohaldati kuni asjaolude äralangemiseni. Tallinna Vangla kohaldas

22.09.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/27 kaebaja suhtes eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, ohjeldusmeetmeid (käerauad) ning

vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Käskkirja kohaselt hinnatakse

julgeolekumeetmete kohaldamist uuesti hiljemalt 22.10.2022.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 26.09.2022 esialgse õigusabina pealkirjastatud avalduse

(hiljem täiendatud), milles on tehtud vanglale erinevaid etteheiteid: kaebajale ei tagastatud

koopiat, seitsme kuu jooksul ei antud meditsiinilist abi, ei moodustatud arstlikku komisjoni.

Kohtueelne menetlus on lõppenud, sest kaebajale tagastati dokumentide originaalid. Avalduses

on viidatud järgmistele kahjunõuetele: 5291 eurot seoses kaameraga; 12 215 eurot seoses

kambris kinnihoidmisega; 160 000 eurot, mille tõendusmaterjal on 12 215 euro suuruse

kahjunõude juures; 25 000 eurot ja 68 500 eurot. Kaebaja palus ühtlasi hinnata ümber

julgeolekumeetmed, eemaldada kaamera ja jalarauad ning paigutada ta meditsiiniosakonda.

Esialgse õigusabi korras palus kaebaja kliinilist psühholoogi ja psühhiaatrit, et need teeks

taotluse arstliku ekspertiisi määramiseks ja moodustaks komisjoni. Kaebaja esitas lisaks

mitmesuguseid dokumente 2022. a algusest. Enamasti on need taotlused meditsiinilise abi

osutamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hilisemates täiendustes soovis kaebaja perearsti ja

psühhiaatri vastuvõtte ning kindlaid ravimeid. Täiendustes on viidatud 12.09.2022 nõudele,

18 581 eurole ja 16 285 eurole (20.09.2022 avaldus).

3. Tallinna Vangla selgitas 05.10.2022 vastuses, et kaebaja viibib eraldatud lukustatud

kambris alates 29.06.2022. Jälgimiskaamerat kasutatakse alates 21.09.2022, sest kaebaja oli

ähvardanud end soovitud ravi mittesaamisel tappa ning ta on end varem korduvalt vigastanud.

Kaebaja ei ole 22.09.2022 käskkirja peale vaiet esitanud. Tema avaldused on laialivalguvad ja

raskesti mõistetavad. Kuna kaebaja esitab järjepidevalt samasisulisi nõudeid, ei ole võimalik

omada täit ülevaadet tema pöördumistest. Kaebaja viibis perearsti vastuvõtul 03.10.2022 ja

psühhiaatri vastuvõtul 19.08.2022. Tema terviseseisundit kontrollitakse pidevalt. Ravi

osutamist on selgitatud ka kohtule esitatud vastustes haldusasjades nr 3-22-475, nr 3-22-489,

nr 3-22-490, nr 3-22-1216, nr 3-22-1574, nr 3-22-1575, nr 3-22-1845, nr 3-22-1847 ja nr 3-22-

1936. Vastusele olid lisatud kaebaja poolt vanglale esitatud pöördumised ning Tallinna Vangla

vastused neile ja vaiete kohta tehtud vaideotsused.

4. Tallinna Halduskohus jättis 07.10.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning tagastas kaebuse, sh kahjunõuded ja võimalikud

kohustamisnõuded kaebaja soovi järgi arstide juurde pääsemiseks ning meditsiiniosakonda

paigutamiseks (resolutsiooni p 2). Halduskohus otsustas määruse avaldamisel Riigi Teatajas

asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (resolutsiooni p 3).

3-22-2028

3(9)

Esialgse õiguskaitse taotlus

Kaebaja avalduse pealkirjast „Esialgne õigusabi“ võib järeldada, et ta soovib esialgse

õiguskaitse raames julgeolekumeetmete ümberhindamist, kaamera ja jalaraudade eemaldamist

ning meditsiiniosakonda paigutamist. Kaebaja ei ole esitanud vaiet 22.09.2022 käskkirja peale,

millega kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, samuti pole ta esitanud taotlust

julgeolekuabinõude

ümberhindamiseks

või

lukustatud

kambrist

vabastamiseks

või

elektroonilise järelevalve lõpetamiseks. Jalaraudade kasutamine lõpetati juba 22.09.2022

käskkirjaga. Taotlus ei ole HKMS § 249 lg-st 2 tulenevalt lubatav ja tuleb jätta rahuldamata.

Isegi kui kaebajal oleks pooleli julgeolekuabinõude ja elektroonilise järelevalvega seotud

vaidemenetlus, tuleks esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Elektroonilist jälgimist on

põhjendatud kaebaja suitsiidikalduvusega. Seda kinnitab vanglaametniku ettekanne, mille

tõesuses puudub põhjus kahelda. Kaebaja väidab mäluprobleeme, mistõttu ei ole tema väited

21.09.2022 telefonikõne sisu kohta usaldusväärsed. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda

karistuse kandmist meditsiiniosakonnas. Avalik huvi vangla julgeoleku ja kinnipeetavate üle

järelevalve tegemise vastu on kaalukam kui kaebaja õigused. Vangla on kohustatud tagama nii

ametnike, kinnipeetavate kui ka kaebaja julgeoleku ega saa riskida uute rünnakute, enesetapu

või -vigastamisega. Arvestades kaebaja käitumist, on selle toimumise tõenäosus piisavalt kõrge.

Kaebaja taotles ka kliinilist psühholoogi ja psühhiaatrit, kes teeks ettepaneku moodustada

arstlik komisjon, mis suunaks kaebaja ravile. Samuti on kaebaja soovinud pääseda perearsti ja

psühhiaatri korduvale vastuvõtule, et koostataks kaebajale sobiv raviskeem. Kaebajal ei ole

õigust nõuda konkreetselt, millal, mitu korda, kui tihti ja millise arsti vastuvõtule pääseda.

Kaebajale on tagatud pidev meditsiiniline abi ja jälgimine. Psühhiaatri vastuvõtt toimus

19.08.2022 ja perearsti vastuvõtt 03.10.2022. Sarnaselt vabaduses viibivate isikutega, on

vanglas tervishoiuteenuse osutamisel oma kord ning esialgse õiguskaitse määrusega pole

põhjendatud tekitada olukorda, kus kogu meditsiinipersonal oleks kaebajale mis tahes

eesmärkidel ja ajal vastavalt soovile kättesaadav. Kaebajale on selgitatud, et patsient ei saa

arstile ette kirjutada, millist ravi tuleks kohaldada. Isegi kui kaebajal oleks selline nõudeõigus,

ei õigustaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist teiste isikute õigused ja avalik huvi.

Vangla tervishoiutöötajatel on ka teisi patsiente peale kaebaja, ravijärjekorrad jne.

Kaebuse tagastamine

Kohtule esitatud avaldustes on viidatud erinevate summadega kahjunõuetele (12 215, 160 000,

5291, 18 581, 16 285, 25 000 ja 68 500 eurot) ning kuupäevadele 2022. a juunis, juulis ja

septembris. Need nõuded tuleb HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel tagastada, sest kaebaja kuritarvitab

olulisel määral kaebeõigust ning tema õiguste riive on väheintensiivne.

Kaebajal on esimese astme halduskohtutes olnud või käimas 77 haldusasja (kaebused, riigi

õigusabi taotlused, esialgse õiguskaitse taotlused). Nendest enamus on seotud tervishoiuteenuse

osutamise ja kahju hüvitamisega. Kaebaja esitab seosetuid taotlusi koos hüvitamisnõuetega.

Praeguses asjas märgib ta arusaamatult, et talle tagastati originaal, aga mitte koopia, mistõttu

on kohtueelne menetlus läbitud; ta viitab 5291 euro suurusele nõudele, mis puudutab kaamera

kasutamist; 12 215 eurole, mille tõendatust peaks kohus otsima 160 000 euro

menetlusmaterjalidest. Pöördumise lisaks on 20 lk materjale alates 2022. aasta algusest, mida

on käsitletud teistes haldusasjades (nt nr 3-22-82, nr 3-22-475, nr 3-22-489 ja nr 3-22-490).

Lisade hulgas on 2022. a augustis esitatud kaebus hüvitada kahju 12 215 eurot, adresseerituna

kohtunik T. Nurmele, mis seejärel on saanud kahjunõudena vangla templi 06.09.2022. Sarnaselt

on Tallinna Halduskohtule 2022. a augustis esitatud nõue 12 215 euro hüvitamiseks, mis sai

kahjunõudena vangla templi 14.09.2022 (08.09.2022 antud number 5-37/22/129-1). Lisaks on

seal nõue 125 500 eurot. Praeguses haldusasjas viitab kaebaja 03.10.2022 avalduses juba 18

581 ja 16 285 euro suurustele nõuetele, lisatud kahjunõudes ka 9251 eurole.

3-22-2028

4(9)

Kaebaja kuritarvitab kaebeõigust, sest esitab korduvalt suvalisi taotlusi ja kahjunõudeid, mida

ei ole võimalik jälgida. Kaebaja lisab põhiprobleemi juurde erinevas summas kahjunõudeid,

mis viivad uute summade ja liitnõuete juurde, mistõttu ei ole arusaadav, kuhu peaks vangla ja

kohus sedakaudu jõudma. Kuigi kohtule on võimalik esitada liitkaebus (HKMS § 37 lg 3),

peavad kaebuse nõuded olema omavahel piisavalt seotud. Liitkaebuse mõttega ei ole kooskõlas

see, kui ühes haldusasjas esitatakse kõik nõuded, mida kaebaja on kunagi soovinud esitada, sh

selliselt, et ei ole võimalik aru saada, mitu kahjunõuet ja millistel alustel kaebaja kokkuvõttes

soovib esitada. Kaebaja ummistab pahatahtlikult kohut, kuigi talle on selgitatud, et tuleb püsida

haldusasjas käsitletava probleemi raamides (nt haldusasjades nr 3-21-1297 ja nr 3-22-1348).

Samuti on kaebajale selge nõue läbida kohtueelne menetlus, kuid ta esitab aina uuesti nõudeid,

mille ta esitas halduskohtule 2022. a augustis, kuid mis registreeriti vanglas alles septembris.

Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. Riive intensiivsuse hindamisel tuleb arvestada

reaalset olukorda. Kaebaja esitab pidevalt kaebusi seoses terviseseisundi ja tervishoiuteenuse

osutamisega. Samas kinnitavad kaebaja tervisekaart ja julgeolekuabinõude käskkirjades

kirjeldatu, et kaebaja tekitab endale ise vigastusi, ning meditsiinitöötajad on pidevalt olemas, et

osutada kaebajale asjakohast abi. Kaebaja agressiivse käitumise tõttu on olnud vajalik kaasata

tema abistamisse valvureid, kes nt panevad kaebaja kätele käerauad. Vangla hindas 10.07.2022

juhtumit 11.08.2022 vastuses nr 5-18/22/14971-2 (vangla lisa 4, lk-d 1–3), vaadates üle

videosalvestise, ja tuvastas, et meditsiinitöötajad käisid kaebajat abistamas ja valvurid ei

kasutanud kaebaja vastu füüsilist jõudu. Seega ei vasta tõele väide, et kaebajaga jõhkrutseti

ning abi ei antud (vt kaebaja 10.07.2022 pöördumine, vangla lisa 3, lk 1).

Kaebaja ei saa olla läbinud kohtueelset menetlust seonduvalt nõuetega, milles ta taotleb 12 215

ja 5291 euro hüvitamist, ning 03.10.2022 esitatud täiendava nõudega. Ta esitas need taotlused

vanglale 2022. a septembris ning nende nõuete läbivaatamiseks on vanglal kaks kuud. Seega

tuleb need nõuded tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Asjaolu, et kaebajale tagastatakse

tema taotluste originaalid, ei tähenda tema taotluste tagastamist VangS § 11 lg 8 mõistes.

Kui kaebaja soovib vangla kohustamist võimaldada kliinilise psühholoogi, perearsti ja

psühhiaatri vastuvõtte, siis selles osas puudub tal kaebeõigus. Kaebajale on vanglas tagatud

tervishoiuteenuse osutamine ja ravi (VangS §-d 52 ja 53). Suunamiste ja raviotsuste tegemisel

lähtutakse

meditsiinilisest

vajadusest,

mitte

patsiendi

tahtest.

Seega

kuuluksid

kohustamisnõuded tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kui kaebaja tahteks oli esitada kohustamiskaebus tema meditsiiniosakonda paigutamiseks, siis

ka selleks puudub kaebeõigus, sest kuskilt ei tulene õigust nõuda karistuse kandmist konkreetsel

viisil või kohas.

5. X esitas 13.10.2022, 17.10.2022 ja 24.10.2022 avaldused, mida Tallinna Halduskohus

käsitas määruskaebusena 07.10.2022 määruse peale ja edastas lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtule adresseeritud avaldus laekus 27.10.2022.

Kaebaja vigastab end ja nälgib nii kaua, kuni ta saab soovitud ravimid. Kui avaldust ei

rahuldata, teeb ta enesetapu. Kaebaja hävitab Tallinna Vangla. Tervishoiuteenust ei ole

osutatud 10 kuud. Halduskohus ei kontrollinud, kas visiidid tegelikult toimusid. Vangla on

rikkunud VangS §-e 52 ja 53 ning võlaõigusseaduse § 770 lg-t 4 ja pannud toime

karistusseadustiku §-s 324 sätestatud süüteo. Kaebaja palub viia läbi eluviisitreeningu mugavas

toolis, käerauad ees, tooli külge kinnitamata; meditsiiniosakonda üleviimist; lülitada välja

kaamera; viia ära jälgimiskambrist; kustutada käskkirjad ja tühistada menetlused, käsitada

ütlusi vaietena. Esialgse õiguskaitse raames palus kaebaja ennetähtaegset vabastamist,

eluviisitreeningu läbiviimist, meditsiiniosakonda paigutamist, õendusanamneeside ja

distsiplinaarmenetluse protokollide kogumist ajavahemiku 10.–22.10.2022 kohta; tagastada

uuesti dokumendid julgeolekumeetmete ja kõigi 2022. a distsiplinaarmenetluste kohta, kõik

3-22-2028

5(9)

selgitused ja ütlused, 2022.a kahjunõuete koopiad ning koopia 12 215 euro suurusest kahju

nõudest vanglaametnikule. Kaebaja palub kooskõlastada menetlus tervishoiuteenuse kvaliteedi

ekspertkomisjoniga ning viia läbi tervisekomisjon ja kohustada moodustama arstlik

komisjon.Kaebaja 17.10.2022 avalduses on viidatud kahjunõuetele 19 500 ja 18 500 eurot

seoses tervisekaardile kantud ebaõigete andmetega ning maakohtule esitatud 172 000 euro

suurusele hagile. Avalduste lisades, s.o dokumentides, mis kaebaja on esitanud vanglale,

viidatakse järgmistele kahjunõuetele: 5291 eurot valeütluste ja kaamera ees hoidmise eest

(23.09.2022 avaldus); koondnõue 38 500 eurot + 5000 eurot tablettide mitteandmise eest

(22.03.2022 avaldus); 68 500 eurot tervisekahjustuse tekitamise, abi osutamata ja ravimite

andmata jätmise eest (31.03.2022 avaldus); 38 500 eurot abi osutamata jätmise ja

tervisekahjustuse tekitamise eest 22.03.2022 (23.03.2022 avaldus); 500 eurot, sest kaebajal olid

tugevad valud, kuid abi ei antud (06.06.2022 avaldus); 24 250 eurot (10 250 + 9000 + 5000)

(22.10.2022 avaldus). Kaebajal on läinud kohtuasjade peale palju paberit ja ümbrikuid ning ta

palub korvata 20 C5 ümbrikut, 2 pastakat ning 5,24 eurot vanglasisesele kontole paberi eest

(25.09.2022 avaldus). Kaebaja palus koguda järgmised tõendid: vaided, ütlused 8 tk, 24 250

kahjunõue 6 leheküljel, 2 vaiet 21.–22.10.2022, avaldused, vaided ja ütlused 21.–22.10.2022,

distsiplinaarmenetluste protokollid.

Määruskaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi

taotlus esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi

koostamiseks. Samuti palus kaebaja pikendada määruskaebuse esitamise tähtaega, ennistada

ajavahemikul 10.–25.10.2022 edastatud määruskaebuste tähtaeg, kuulutada menetlus ja istung

kinniseks ja asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Kaebaja palus haldusasja liitmist haldusasjaga

nr 3-22-2163.RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

6. Kaebaja soovib, et talle määrataks riigi õigusabi korras esindaja. Ringkonnakohus saab

taotluse läbi vaadata osas, mis puudutab esindaja määramist määruskaebemenetluses (riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 ja § 10 lg 1).

7. Taotlus jääb rahuldamata, sest esinevad RÕS § 7 lg 1 p-des 1 ja 5 sätestatud alused riigi

õigusabi andmisest keeldumiseks. Isiku võimekus enda õigusi kaitsta sõltub eelkõige vaidluse

õiguslikust ja faktilisest keerukusest ning tema käitumisest protsessis, mitte isiku õigusalastest

teadmistest. Praegu ei saa vaidlust pidada õiguslikult keerukaks. Kaebaja esitas iseseisvalt

kohtule avaldused, täiendas neid ning on esitanud määruskaebuse (vt allpool). Tema tahe on

kohtule piisavalt arusaadav. Vaidlus puudutab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja

ravi osutamist, mille kohta saab selgitusi anda eelkõige kaebaja ise. Ringkonnakohus möönab,

et vaidluse on muutnud keeruliseks asjaolu, et kaebaja on esitanud kohtueelses ja

kohtumenetluses ohtralt avaldusi ja taotlusi ning algatanud palju kohtumenetlusi, mis raskendab

avaldustes orienteerumist. Kaebaja avaldustest võib ka järeldada, et tal endal puudub algatatud

menetlustest ja esitatud taotlustest ülevaade. See ei õigusta praeguses olukorras siiski esindaja

määramist. Kohtu ülesanne on kindlaks teha vaidluse ese, suunata kaebajat esitama

tulemuslikumaid taotlusi ning hinnata, kas kaebaja on varem esitanud kaebuse sama nõudega

samal alusel, mis on juba kohtu menetluses; samuti hinnata seda, kas kaebaja kasutab oma

menetlusõigusi heauskselt (HKMS § 2 lg 5, § 28, § 120 lg 1 p-d 1, 3 ja 8). Riigi õigusabi

andmisest tuleks keelduda ka RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alustel: kaebaja võimalused oma

õigusi kaitsta on ilmselt vähesed (vt allpool).

II

8. Halduskohus käsitas kaebaja 13.10.2022 ja 17.10.2022 avaldusi õigesti määruskaebusena.

Avaldustes on vähemalt osaliselt osutatud probleemidele, mille lahendamiseks kaebaja

halduskohtusse pöördus. Samuti osutatakse neis soovile esitada määruskaebus. Avaldused on

3-22-2028

6(9)

esitatud HKMS § 204 lg-s 1 sätestatud määruskaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.

24.10.2022 avaldus on pealkirjastatud määruskaebusena ning esitatud samuti määruskaebuse

esitamiseks ette nähtud 15-päevase tähtaja jooksul. Seetõttu jääb läbi vaatamata kaebaja taotlus

määruskaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks ja tähtaja ennistamiseks. Muudes

haldusasjades esitatud määruskaebuste tähtaegsuse kohta võetakse seisukoht nendes

menetlustes ja praeguse haldusasja raames ei hinda ringkonnakohus mingite muude

määruskaebuste esitamise tähtaegsust ega ennista muude määruskaebuste esitamise tähtaega.

9. Ringkonnakohus võtab kaebaja määruskaebuse HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes menetlusse.

Määruskaebuse esitamine määruse peale, millega kaebus tagastati ja esialgse õiguskaitse taotlus

jäeti rahuldamata, on lubatud (HKMS § 121 lg 4 ja § 252 lg 7). Kuna määruskaebuse esitamine

on HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 järgi riigilõivuvaba, jääb läbi vaatamata

kaebaja taotlus määruskaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks.

10. Määruskaebus vastab HKMS § 52–54 ja § 205 sätestatud nõuetele minimaalsel määral, et

see lahendada. Määruskaebuses ei saa siiski esitada nõudeid, mida ei esitatud halduskohtule.

Kaebaja ei esitanud kaebust ega esialgse õiguskaitse taotlust seonduvalt väärinfo kajastamisega

tervisekaardil ja sellega seotud hüvitamisnõuet ega nõudnud ümbriku, paberi, pastakate ja

koopiate kulu hüvitamist ning eluviisitreeningut. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustab

maakohus ja kriminaalmenetluse alustamise üle uurimisasutus või prokuratuur. Selliste

taotluste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 4 lg 1). Taotlused tõendite

kogumiseks, dokumentide tagastamiseks ja koopiate saamiseks on menetluslikud taotlused

konkreetse haldusasja menetluses, mitte nõuded HKMS § 37 lg 2 mõistes, mille tagamiseks

saaks kohaldada esialgset õiguskaitset. Selles osas ei ole määruskaebus lubatav.

11. Kaebaja ei nõustu halduskohtu määrusega osas, mis puudutab meditsiinilise abi andmist,

lukustatud kambris kinnipidamist ja kaameraga jälgimist. Taotlusest moodustada arstlik

komisjon järeldab ringkonnakohus, et kaebaja soovib psühholoogi või psühhiaatri vastuvõttu,

sest psühholoog või psühhiaater saab otsustada komisjoni moodustamise ja kaebaja

ümberpaigutamise üle. Samuti ei ole kaebaja nõus hüvitamisnõuete tagastamisega.

Määruskaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda halduskohtu määruse resolutsiooni p-de

1 ja 2 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja

saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule (HKMS § 205 lg 1 p 3).

12. Määruskaebemenetluses on esitatud järgmised dokumendid:

1) märgukiri, kus tehakse etteheiteid kahe Tallinna Vangla ametniku tegevusele;

2) Tallinna Halduskohtu 07.10.2022 kohtumäärus ja kaaskiri haldusasjas nr 3-22-2028;

3) Tallinna Halduskohtu 07.10.2022 kohtumäärus, kaaskiri ja makseinfo leht haldusasjas

nr 3-22-1936;

4) Tallinna Vangla 27.08.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/230-2 esimene lehekülg;

5) 14.08.2022 registreeritud vaie nr 5-15/22/240-1, kus tehakse etteheiteid menetluse

kestusele,

põhjendatakse

täiendavate

julgeolekuabinõusid

kohaldavate

käskkirjade

õigusvastasust ning palutakse julgeolekumeetmed eemaldada ja vabastada jälgimiskambrist;

6) Tallinna Vangla 05.10.2022 vastus kohtunõudele haldusasjas nr 3-22-2028;

7) tervisekaardi väljavõte ajavahemiku 04.01.–03.10.2022 kohta;

8) K-Raha väljavõte ajavahemiku 13.05.–12.09.2022 kohta;

9) 23.09.2022 avaldus vanglale seoses paberi, pastaka ja ümbriku kulu hüvitamisega

(registreeritud 28.09.2022 nr 5-37/22/145-1);

10) 22.09.2022 avaldus, kus kaebaja selgitab, et tal ei olnud enesetapumõtteid ja tema õigusi

rikutakse kaameraga ning ta soovib kahju hüvitamist 5291 eurot (registreeritud 26.09.2022

nr 5-37/22/144-1);

3-22-2028

7(9)

11) 22.03.2022 taotlus kahju hüvitamiseks 38 500 + 5000 eurot seoses tablettide

mitteandmisega (registreeritud 24.03.2022 nr 5-37/22/62-1);

12) 01.04.2022 taotlus kahju hüvitamiseks 68 500 eurot seoses puude või tervisekahjustuse

tekitamisega (registreeritud 04.04.2022 nr 5-37/22/70-1);

13) 23.03.2022 taotlus kahju hüvitamiseks 38 500 eurot seoses ravimi andmata jätmisega

(registreeritud 24.03.2022 nr 5-37/22/61-1);

14) 06.06.2022 taotlus vanglale 500 euro hüvitamiseks, sest valudele ei reageeritud

viivitamatult (registreeritud 08.06.2022 nr 5-37/22/96-1);

15) 22.10.2022 avaldus meditsiiniosakonnale tema sinna paigutamiseks ja kindlate ravimite

määramiseks ning kahju hüvitamiseks 10 250 eurot + 9000 eurot + 5000 eurot.

13. Ringkonnakohus tagastab kaebajale numberloendi p-des 1–8, 10 ja 15 esitatud dokumendid

ja tõendid. Numberloendi p-des 2, 4–7 ja 10 esitatud dokumendid ja tõendid on asja materjalide

juures olemas ning p-des 1, 3, 8, 15 nimetatud dokumentidel pole määruskaebuse lahendamisel

tähtsust. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde numberloendi p-des 9 ja 11–14

nimetatud tõendid, sest neil võib olla tähtsus hüvitamisnõude tagastamise õiguspärasuse

hindamisel (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse

tõendite kogumiseks. Kaebaja ei ole tõendite kogumise taotlust põhjendanud ega selgitanud

missuguseid asjaolusid ta soovib nende tõenditega kinnitada. Ringkonnakohtu hinnangul on

kaebaja väidete kindlakstegemiseks esitatud piisavalt tõendeid.

III

14. Esialgse õiguskaitse eesmärk oli muu hulgas vabaneda jälgimiskambrist. Selleks on

võimalik taotleda vanglalt julgeolekuabinõusid kohaldava käskkirja kehtivuse peatamist või

esitada taotlus abinõude ümberhindamiseks või jälgimiskabrist vabastamiseks või jätkuva

toimingu keelamiseks. Tallinna Vangla oli lahendanud kaebuse esitamise ajaks kaebaja vaide

seonduvalt julgeolekuabinõusid kohaldavate käskkirjadega (27.08.2022 vaideotsus nr 5-

15/22/230-2) ja selle vaideotsusega seonduv kaebetähtaeg ei olnud saabunud, kuid kaebuse

esitamise ajaks oli vangla andnud julgeolekuabinõude kohaldamise kohta uue käskkirja.

Tegemist ei ole Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.2022 määruse nr 3-22-1574 p-s 22 kirjeldatud

olukorraga, kus esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav määruskaebuse menetlemise ajal

antud uue samasisulise käskkirja peale vaiet esitamata. Kaebaja ei olnud halduskohtusse

pöördumise ajal esitanud vaiet 22.09.2022 käskkirja peale ega taotlenud julgeolekuabinõude

kohaldamise lõpetamist. Seega ei olnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus selles osas HKMS

§ 249 lg-test 2 ja 5 lähtudes lubatav. Ringkonnakohus nõustub siiski halduskohtuga, et

julgeolekuabinõude kohaldamist õigustasid avalik huvi ja teiste isikute õigused. Halduskohus

jättis esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata ka osas, mis puudutab psühholoogi või

psühhiaatri vastuvõtule pääsemist. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi

korrata (HKMS § 201 lg 4), märkides vaid, et kaebajale on olnud meditsiiniline abi tagatud

ning ta on saanud osaleda arsti vastuvõttudel. Sarnaselt vanglavälise eluga, tuleb ka

kinnipeetavatel eriarsti vastuvõtule pääsemist oodata ning kinnipeetav ei saa eeldada, et ta saab

eriarsti vastuvõtule kohe, kui ta seda soovib. Vanglas korraldab tervishoiuteenuse osutamist

arst, kes saab otsustada erakorralise ravivajaduse üle. Praegusel juhul ei ole sellist vajadust

nähtud. Põhjendatud ei ole luua esialgse õiguskaitse määrusega olukorda, kus eriarsti vastuvõtu

võimaldamisega kahjustatakse teiste isikute õigusi ja avalikku huvi.

15. Halduskohus tugines hüvitamisnõuete tagastamisel HKMS § 121 lg 1 p-le 4 ja § 121 lg 2

p-le 22. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 5291 ja 12 215 euro suuruste nõuete ja

03.10.2022 taotluste osas ei saanud kaebajal olla läbitud VangS § 11 lg-s 8 sätestatud

kohustuslik kohtueelne menetlus. Need taotlused esitati vanglale vahetult enne kaebuse

esitamist või kaebuse esitamise järel, mistõttu ei saanud olla möödunud riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaeg. Halduskohus ei eksinud ka ülejäänud hüvitamisnõuete

3-22-2028

8(9)

tagastamisel. Halduskohtul on küll selgitamis- ja uurimiskohustus, kuid see ei tähenda, et kohus

peaks koostama kaebuse kaebaja eest ja töötama kaebuse aluse kindlakstegemiseks läbi kõik

kaebaja algatatud või pooleli olevad haldusasjad ning küsima vanglalt välja kõik kaebaja

pöördumised mingi ajavahemiku kohta. Halduskohus märkis õigesti, et kaebajal on pooleli väga

palju haldusasju. Kuna kaebaja esitab hulgaliselt samasisulisi avaldusi nii haldus- kui ka

kohtumenetluses, on neist täieliku ülevaate omamine praktiliselt võimatu. Seepärast on kaebajal

endal suurem vastutus selle väljatoomisel, millega seoses ta hüvitamisnõude esitab. Praegusel

juhul ei ole kaebaja seda teinud. Konkretiseeritud on vaid taotlused (kahjunõue seoses kaamera

ja kinnipidamisega), mille osas tal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kohtule

esitatud avaldustest ei ole ka võimalik järeldada, kas need on avaldusena esitatud vanglale või

halduskohtule või kas tagastatud avaldustele on hiljem midagi juurde kirjutatud. Neil põhjustel

ei saa kaebajat pidada kaebeõiguse teostamisel heauskseks.

16. Kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel tagastamine eeldab ka, et kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne. Ringkonnakohus on varem leidnud, et mittevaralise kahju hüvitamise

nõuete puhul võib õiguste riivet pidada väheintensiivseks, kui mittevaralise kahju rahas

hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt välistatud või äärmiselt

ebatõenäoline. Seejuures tuleb arvestada, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju

rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse

ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-

3-1-9-17, p 13; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2022 määrus nr 3-22-1470, p 10 ja

28.01.2023 määrus nr 3-22-2562, p 10). Praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et reaalne olukord ei kinnita kaebaja väiteid abita

jätmise kohta. Kaebajale on tervisekaardist nähtuvalt olnud tagatud pidev abi. Asjaolu, et ta ei

saa soovitud ravimeid või vastuvõtte tihedusega, mis talle meeldiks, ei tähenda, et vangla oleks

käitunud õigusvastaselt ja sekkunud intensiivselt tema õigustesse. Kaebajal on õigus saada

selgitusi ravialaste valikute kohta, kuid ta ei saa nõuda kindlat ravi ega ravimeid. Praegusel

juhul on kaebajale antud selgitusi (vt Tallinna Vangla 18.08.2022 vastus nr 5-18/22/15387-2,

dtl 82–83; 22.08.2022 vastus nr 7-8/22/15788-2, dtl 67–68; 27.08.2022 vastus nr 5-8/22/15546-

2, dtl 89–90; 08.09.2022 vastus nr 5-18/22/16735-2, dtl 104; 19.09.2022 vastus nr 7-

8/22/16821-2, dtl 107–108; Tallinna Vangla 28.09.2022 vaideotsus nr 5-15/22/253-2, dtl 70–

71). Seega võib kaebaja õiguste riivet pidada praeguses asjas väheintensiivseks. Kaebuse

tagastamine ei võta kaebajalt õigust esitada sama nõude ja alusega kaebus uuesti kohtusse.

Kaebajal tuleks siiski konkreetselt välja tuua kaebuse alus, s.o vangla tegevus, millega ta oma

rikkumise seostab, ja nõutava hüvitise suurus. Enne hüvitamisnõude esitamist halduskohtule

tuleb läbida VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Liitkaebuse

esitamisel peaks esitatud nõuded olema omavahel seotud.

17. Halduskohus on lõppkokkuvõttes tagastanud õigesti ka kohustamisnõuded. Need nõuded

oleks siiski tulnud tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Ringkonnakohus jääb riive

intensiivsuse osas eelmises punktis väljendatud seisukohale. Kaebuse rahuldamist saab pidada

ka ebatõenäoliseks, sest kaebaja õigused piirduvad põhimõtteliselt selgituste saamisega ning

kaebajale on selgitatud ravimeetodeid, ravimite andmist ja ümberpaigutamisega seonduvat (vt

eelmises punktis nimetatud vastused).

18. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.10.2022

määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.

IV Muud taotlused

19. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse haldusasja liitmiseks haldusasjaga nr

3-22-2163 (HKMS § 48 lg 1). Kuigi mõlemas haldusasjas on halduskohus kaebaja kaebused

3-22-2028

9(9)

tagastanud ning määruskaebused on ringkonnakohtu menetluses, ei ole liitmine otstarbekas,

sest määruskaebuste ühine menetlemine ei võimaldaks nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.

20. Taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks ei ole põhjendatud. Menetlus on toimunud

kirjalikult ning asjas ei ole korraldatud istungit. Kui menetlusvälised isikud soovivad haldusasja

toimikuga tutvuda, lahendatakse taotlus HKMS §-st 89 lähtudes. Kaebaja õigused on piisavalt

tagatud, kui kohtulahendi avalikustamisel asendatakse tema nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg

5).

21. Ringkonnakohus saab otsustada üksnes käesoleva haldusasja raames esitatud dokumentide

tagastamise üle. Kuna kaebaja esitatud originaaldokumendid on kohtute infosüsteemis olemas,

võib need talle tagastada. Taotlus ärakirjade saamiseks jääb seetõttu läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)