2-22-122155/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-122155

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-122155

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing

Aktiva Finants) hagi A. L. u vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

682,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega

Osaühing Aktiva Finants; registrikood 10746479; asukoht:

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja A.

Ž. (e-post XXX)

Kostja A. L. (isikukood XXX; elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista A. L. ult välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks:

2.1. põhivõlgnevus 466,27 eurot,

2.2. sissenõudmiskulud 20 eurot,

2.3. sissenõutavaks muutunud viivis 94,94 eurot,

2.4. viivis alates 4. oktoobrist 2022 kuni põhinõude summas 466,27 eurot täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta hagi käsitlustasu 50 euro ja sellelt arvestatud viivise nõudes rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda 10% ulatuses ja A. L. u kanda

90% ulatuses.

5. Mõista A. L. ult välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 337,50 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415).

Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille

peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas

kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle

põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel

maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Tartu Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing Aktiva

Finants, hageja) hagi A. L. u (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 516,27 eurot,

sissenõudmiskulud 20 eurot, XXX seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 105,03 eurot,

viivise alates 4. oktoobrist 2022 kuni põhinõude summas 516,27 eurot täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt hageja nõude aluseks on järgmised kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel

sõlmitud lepingud:

-

liitumisleping nr XXX, 17. jaanuar 2018,

-

liitumisleping nr XXX, 25. august 2018,

-

liitumisleping nr XXX, 8. september 2018,

-

liitumisleping nr XXX, 15. detsember 2018,

-

osamaksetega vara müügileping nr XXX, 25. august 2018,

-

osamaksetega vara müügileping nr XXX, 8. september 2018,

-

osamaksetega vara müügileping nr XXX, 15. detsember 2018,

-

kindlustusleping nr XXX, 8. september 2018.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 326 alusel loeb kohus

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 31. detsembril 2022 kättetoimetatuks

postkasti panekuga tema elukoha aadressil Jõe tn 1-18, 50104 Tartu. Kostja, kellele kohus andis

kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o hiljemalt 20. jaanuaril 2023) ega ka

hiljem kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavaldusest nähtub, et põhivõlgnevus sisaldab muuhulgas käsitlustasusid summas 158,67

eurot. Hagiavalduse kohaselt oli osamaksetega vara müügilepingute sõlmimise tingimuseks, et

liitumisleping, mille lisaks osamaksetega vara müügileping on, peab olema kehtiv lepingus

fikseeritud osamaksete tasumise perioodi vältel ehk 24 kuud lepingu sõlmimisest. Juhuks kui

Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, oli lepingutes ette

nähtud Elisa Eesti AS-i õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu

ja antud hetkeks vara eest veel tasumata kõigi osamaksete tasumist. Kuna Elisa Eesti AS ütles

kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu.

Kuna Elisa Eesti AS kasutab osamaksetega vara müügilepingu tingimusi kõikide isikute suhtes,

kes soovivad sõlmida osamaksetega vara müügilepingut, ja nimetatud lepingutingimusi ei

räägita eelnevalt läbi, on osamaksetega vara müügilepingu tingimused käsitletavad

tüüptingimustena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tüüptingimuse kehtivust peab

kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest

tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).

Kuna kostja ei sõlminud lepinguid oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on kostja tarbija

VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine tüüptingimus, millega nähakse ette et

teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust.

Liitumislepingu nr XXX lisas XXX ja liitumislepingu nr XXX lisas XXX on käsitlustasu 86

eurot, mis koosneb lepingu töötlemise tasust summas 50 eurot ning seadme tavahinna ja

kliendihinna vahest, ning liitumislepingu nr XXX lisas XXX on käsitlustasu 96, mis väheneb

kuupõhiselt proportsionaalselt osamaksete tasumise perioodi jooksul. VÕS § 39 lg 2 teise lause

kohaselt kui tingimuse saab jagada mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks, jääb ühe osa tühisuse

korral tingimus muus osas kehtima. Kohus leiab, et osamaksetega vara müügilepingu tingimus,

mille kohaselt klient peab lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel võlgnevuse tõttu tasuma

kindlaksmääratud suuruses käsitlustasu, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata

tegelikku kahju suurust, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5

järgi osas, milles see koosneb lepingu töötlemise tasust summas 50 eurot. Käsitlustasu

nimetatud osas ei ole seotud osamaksetega vara müügilepingu sõlmimisel kostjale antud

soodustuse suurusega ega arvesta seda, kui palju varem leping kostja rikkumise tõttu lõpetati.

Lisaks käsitlustasule, mille eesmärk on hagiavalduse kohaselt lepingu lõpetamisega seotud

kulude katmine, nõuab hageja kostjalt eraldi võla sissenõudmiskulude hüvitamist.

Käsitlustasu summas 158,67 eurot on kujunenud järgmiselt: liitumislepingu nr XXX lisa XXX

alusel summas 86 eurot (lepingu töötlemise tasu 50 eurot + seadme tavahinna ja kliendihinna

vahe), liitumislepingu nr XXX lisa XXX alusel 28,67 eurot (hageja arvestab käsitlustasu

proportsionaalselt, mis on kostja jaoks soodsam kui lepingus ettenähtud arvestus; lepingu järgi

oli käsitlustasu 86 eurot: lepingu töötlemise tasu 50 eurot + seadme tavahinna ja kliendihinna

vahe) ja liitumislepingu nr XXX lisa XXX alusel 44 eurot (hageja arvestab käsitlustasu

proportsionaalselt). Seega on hageja käsitlustasude nõuded põhjendatud 108,67 euro ulatuses.

Arvestades käsitlustasu nõuete osalist rahuldamata jäämist, tuleb jätta osaliselt rahuldamata ka

hageja viivisenõue. Hagejal on arve nr 2027024117 tasumisega viivitamise eest õigus nõuda

viivist 94,94 eurot [(516,27 eurot - 50 eurot) x 8% aastas x 929 päeva]. Seega on hageja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue põhjendatud 94,94 euro ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 466,27 eurot (516,27

eurot - käsitlustasu 50 eurot), sissenõudmiskulud 20 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 94,94 eurot ning viivis põhinõudelt alates 4. oktoobrist 2022

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Osas milles hageja palub

kostjalt välja mõista käsitlustasu 50 eurot ning sellelt arvestatud viivise, jääb hagi rahuldamata.

TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses kostja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud kokku 375 euro ulatuses – riigilõiv 175

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt TsMS §-le 4842 ning lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik kulu seoses hagiavalduse ettevalmistamise ja esitamisega

arvestades nõudes olemust ja suurust ning hagiavalduse sisu ja mahtu 180 eurot, mis vastab

lepingulise esindaja tasule 1,5 töötunni eest (TsMS § 175 lg 1). Arvestades menetluskulude

jaotust, kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele 337,50 eurot.

Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX

viitenumbriga XXX.

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik