2-21-2033/52 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Kohtujurist

Egert Übner

Määruse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2023, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-2033

Tsiviilasi

X hagi Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi vastu juhatuse

otsuse ja üldkoosoleku otsuse p-i 1 tühisuse tuvastamiseks

või alternatiivselt juhatuse otsuse ja üldkoosoleku otsuse

p-i 1 kehtetuks tunnistamiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood: xxxxxxxxxxx) lepinguline esindaja

advokaat Triin Väljaots

Kostja Kihnu Maalambakasvatajate Selts (registrikood:

80249334; asukoht: Õnnekivi, Männikuste küla, Pärnu linn,

Pärnu maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Jaanus Tehver

Kohtuistungi aeg

29.03.2023

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja ja kostja lepingulise esindaja poolt 29.03.2023 kohtuistungil sõlmitud

alljärgnev kompromiss.

1.1 Kihnu Maalambakasvatajate Selts tunnistab, et 16.11.2020 ja 12.12.2020 otsused, millega X

seltsist välja arvati, on tühised.

1.2 Pooled on kokku leppinud, et X ei ole alates kompromissimääruse jõustumisest Kihnu

Maalambakasvatajate Seltsi liige.

1.3 Kompromissipunktis 1.2 kokkulepitud liikmelisuse lõpetamise aeg ei muuda olukorda, et

perioodil 16.11.2020

kuni liikmelisuse lõppemiseni oli X liikmelisus Kihnu

Maalambakasvatajate Seltsis vaidluse all.

1.4 Pooled lepivad kokku, et kompromissi jõustumisel puuduvad pooltel üksteise vastu

igasugused nõuded ja pretensioonid.

1.5 Kostja tasub kompromissi korras hagejale 2490 eurot X arvelduskontole EExxx kahe nädala

jooksul kompromissilepingu kinnitava määruse jõustumisest.

1.6 Pooled lepivad kokku, et kui kostja rikub punktis 1.5 tasumise tähtaega, siis on hagejal õigus

nõuda tasumata summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1.7 Pooled on kokku leppinud, et välistavad kompromissi kinnitava määruse peale

määruskaebuse esitamise õiguse.

Tsiviilasi nr 2-21-2033

2(4)

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-2033.

3. Kompromissilepinguvälised

menetluskulud

jätta

poolte

endi

kanda.

Kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

4. Määruse jõustumise järel tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 225

eurot, mis kanda X arvelduskontole nr EExxx (SEB Pank AS).

Edasikaebamise kord:

Menetlust lõpetava kohtumääruse peale ei saa poolte kokkuleppel määruskaebust esitada (TsMS §

661 lg 4). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on X hagi Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi vastu juhatuse otsuse ja

üldkoosoleku otsuse p-i 1 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt juhatuse otsuse ja üldkoosoleku

otsuse p-i 1 kehtetuks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt 16.11.2020 tegi kostja juhatus otsuse hageja Kihnu Maalambakasvatajate

Seltsist väljaarvamise kohta. Otsuse järgi oli väljaarvamise põhjuseks liikmele sobimatu käitumine,

sh kostja asutajate ja juhatuse liikmete laimamine, valesüüdistuste esitamine ja kostja maine

kahjustamine. 08.12.2020 saatis hageja kõigile kostja liikmetele, sh juhatusele e-kirja, milles selgitas,

et kuivõrd juhatusel ei ole kostja põhikirja järgi pädevust liikmeid välja heita, on juhatuse otsus hageja

väljaarvamise kohta õigustühine ning et hageja peab end endiselt kostja liikmeks. Lisaks selgitas

hageja, et juhatuse etteheited talle on tegelikkuses alusetud. 12.12.2020 toimus kostja üldkoosolek,

kus juhatuse esinaine tegi ettepaneku lisada päevakorda punkt kinnitada juhatuse 16.11.2020 otsus

hageja Kihnu Maalambakasvatajate Seltsist väljaarvamise kohta. Sellekohane punkt lisati

üldkoosoleku päevakorda, misjärel otsustati kinnitada juhatuse 16.11.2020 otsus hageja

väljaarvamise kohta Kihnu Maalambakasvatajate Seltsist. Kostja liikmete väljaheitmine on antud

kostja põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse ja kostja juhatusel ei ole pädevust liikmete Kihnu

Maalambakasvatajate Seltsist välja arvamiseks. Samuti ei ole antud täidetud põhikirja nõue, et liikme

väljaheitmiseks on vaja ¾ poolthäältest. Koosoleku kutses ei teavitanud juhatus liikmeid sellest, et

kavatseb otsustada hageja väljaheitmise küsimust. Seejuures volitasid 12 liiget koosolekul end

esindama juhatuse esinaist. Seega on juhatuse esinaine kuritarvitanud talle antud volitusi. Selliselt

vastu võetud otsus on vastuolus heade kommetega. Väljaarvamisteates ja üldkoosolekul avaldatud

etteheited hagejale on ebaõiged. Hageja ei ole teinud postitusi, mis kahjustaksid kostja mainet, samuti

ei ole hageja ühtegi kostja liiget ega kostjat avalikult ega mitteavalikult solvanud. Hageja on küll

tõstatanud rida olulisi teemasid, sh teinud ettepanekuid karja külastuste tasustamise protsessi

muutmiseks ja tallede eeltõuraamatusse võtmise protsessiga seoses, taunides mõningaid juhatuse

esimehe tegevusi, kuid hageja tegevust ei saa mingil juhul pidada ühistu mainet või tegevust oluliselt

kahjustavaks. Probleemidest rääkimine ja diskussiooni algatamine ei ole käsitletav kostja

halvustamise või maine kahjustamisena, nagu kostja on hageja väljaarvamise teates ebaõigesti

leidnud.

2. Pärnu Maakohus võttis 23.03.2021 X hagiavalduse menetlusse ja määras kostjale tähtaja

hagiavaldusele seisukoha esitamiseks. 12.04.2021 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles kostja

ei tunnista hagi ega hageja väiteid, et hageja väljaarvamine Kihnu Maalambakasvatajate Seltsist on

ebaseaduslik ja Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi vastav juhatuse otsus ja üldkoosoleku otsus on

tühised.

16.11.2020 tegi kostja juhatus otsuse hageja väljaarvamise kohta Kihnu Maalambakasvatajate

Seltsist. Selleks, et takistada hageja poolt kostja maine ja tegevuse kahjustamise jätkamist ja kuna

üldkoosolekut ei olnud võimalik koheselt kokku kutsuda, pidi juhatus tegutsema. Kostja põhikirjas ei

ole täpsustatud liikme väljaarvamist seltsi tegevuse ja kostja maine olulise kahjustamise korral. Peale

otsuse tegemist teatas juhatus viivitamatult hagejat tema Kihnu Maalambakasvatajate Seltsist

Tsiviilasi nr 2-21-2033

3(4)

väljaarvamisest. Hageja palus täiendavat selgitust väljaarvamise põhjustest ja 18.11.2020 e-kirja

manuses oli lisatud täiendavad selgitused juhatuse otsuse põhjustest. Hagejal oli õigus esitada nõue

oma väljaarvamise arutamiseks üldkoosolekul, mille kohta avaldus ta ei esitanud ja seda ka mitte

enne koosolekut. Hageja oli volitanud end esindama Y, kes oli kohal, kuid ei teinud avaldust.

Tagamaks võimalus liikmetel anda hinnang juhatuse tegevusele ja otsusele, tegi koosoleku juhataja

ettepaneku lisada see päevakorda, mida ka tehti ning liikmed kinnitasid juhatuse otsuse. Juhatuse

otsuse kinnitamisel on tegemist tavalise lihthäälte enamusega tehtava otsusega, mitte suuremat

poolthäälte osakaalu nõudva otsusega. Olukord oli liikmetele arusaadav ja nad kinnitasid juhatuse

otsuse ning kiitsid juhatuse tegutsemise heaks. Kostja üldkoosoleku väljakuulutamisel on märgitud

päevakorra punkt: Muud küsimused ja lisatud, et päevakorda saab täpsustada ja täiendada koosoleku

algul. Tavaline praktika on, et kui koha peal on liikmetel huvi mõnda teemat täpsustada ja esile tuua,

pannakse see eraldi päevakorra punktiks. Tegemist oli COVID-19 kõrgenenud haigusohuga

perioodiga, siis otsustasid paljud seltsi liikmed mitte kohale tulla füüsiliselt, vaid osaleda esindaja

kaudu. Kõik kostja liikmed olid informeeritud hagejaga seonduvast. 08.12.2020. saatis hageja e-kirja

tema äranägemise järgi valitud avalikkusele, kus selgitas enda arvamusi ja hinnanguid kostja suhtes.

Kostja 12.12.2020 üldkoosolekul 16.11.2020 juhatuse otsuse kinnitamine ei riku ühtki seaduses

toodud asjaolu ja seega ei ole kostja üldkoosoleku protokolli p.1 tühine. Kui hageja saadab juhatusele

suunatud e-kirju paralleelselt teistele adressaatidele, kes ei ole seltsi liikmed, või postitab oma

põhjendamatut kriitikat või liikmele kohatuid seisukohti sotsiaalmeedias, siis ei ole tegemist

seltsisisese arutelu ega ettepanekutega. Liitudes kostja jõudluskontrolliga võtab lambakasvataja

vabatahtlikult kohustuse täita ettenähtud reegleid ja oma tahtmise järgi programmist lahknevat

tegevust käsitletakse rikkumisena, samuti järelevalve ja tõukomisjoni halvustamist ilma põhjuseta.

Hageja poolt halvustamine, viitamine tema meelest rikkumisele või ebaseaduslikule karistamisele ja

nn ettepanekud on tema allumatus kohustuslike reeglite täitmisele. Seltsi liikmel ei ole keelatud teha

seltsisiseselt kriitikat, avaldada seisukohti ja ettepanekuid MTÜ administratiivsetes küsimustes.

Lisaks sekkumisele õhutab hageja avalikult reegleid rikkuma, tegemist on teadliku kahjustamisega

mille sihiks on takistada seltsil eesmärgipäraseid tegevusi ning seeläbi saab kahjustada ka seltsi

maine. Kostja juhatus ja tõukomisjon korraldab igal aastal kihnu maalamba aretus-säilitusprogrammi

alaseid koolitusi loomaomanikele. Kahjuks kostja ei soovi osaleda neil koolitustel ja seetõttu on tal

probleeme valdkonna mõistmisega ja sellest tekivad tal arusaamatused seltsi juhatuse ja

tõukomisjoniga.

3. Pärnu Maakohtu 29.03.2023 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi. Kompromissi kohaselt

kostja tunnistab, et 16.11.2020 ja 12.12.2020 otsused, millega hageja seltsist välja arvati, on tühised.

Pooled on kokku leppinud, et hageja ei ole alates kompromissimääruse jõustumisest kostja liige.

Kompromissis kokkulepitud liikmelisuse lõpetamise aeg ei muuda olukorda, et perioodil 16.11.2020

kuni liikmelisuse lõppemiseni oli hageja liikmelisus kostjas vaidluse all. Pooled lepivad kokku, et

kompromissi jõustumisel puuduvad pooltel üksteise vastu igasugused nõuded ja pretensioonid.

Kostja tasub kompromissi korras hagejale 2490 eurot kahe nädala jooksul kompromissilepingu

kinnitava määruse jõustumisest. Pooled lepivad kokku, et kui kostja rikub tasumise tähtaega, siis on

hagejal õigus nõuda tasumata summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Pooled

on kokku leppinud, et välistavad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise

õiguse.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus on seisukohal, et kohtuistunigl sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade

kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus

lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Tsiviilasi nr 2-21-2033

4(4)

5. Kohus selgitab, et kompromissi kinnitav määrus järgib kompromissi numeratsiooni selle erisusega,

et tulenevalt resolutsiooni enda nummerdusest algab kompromissi numbriline järjestus numbriga 1.1,

mistõttu kohus muudab kompromisslepingu p-s 3 viite punktile 2 punktiks 1.2 ja p-s 6 viite punktile

5 punktiks 1.5.

6. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles

öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda

ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui

kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke

tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab

pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg

9). TsMS § 432 sätestab menetluse lõpetamise tagajärjed. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui

seadusest ei tulene teisiti.

7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled jagasid menetluskulud, mistõttu jätab

kohus kompromissilepinguvälised menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 teise lause

kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja

materjalid. Kuna kohus jätab kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda, puudub

asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

8. Hageja esitas kohtuistungil protkollilise taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Kohtuinfosüsteemi

kohaselt hageja tasus hagiavalduse esitamisel 06.02.2021 riigilõivu 300 eurot ja 18.03.2021

täiendavalt riigilõivu 150 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 lg 4 ja 6 kohaselt kohus tagastab riigilõivu

tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad

kompromissi. Kohus tagastab hagejale 225 eurot.

9. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise tähtaega

lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Kuna pooled määruskaebuse esitamise õiguse

välistasid, ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik