Legislator Case Law & Legislation
2-22-3021/48 AI generated

2-22-3021/48 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-22-3021/48
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hageja esitas 28.02.2022 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja alaealise kostja U Mi vanem. Viru Maakohtu 22.10.2019 määruse tsiviilasjas nr 2-19-11689 alusel tasub hageja kostja kasuks elatise poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostja täisealiseks saamiseni 21.03.2034. Hageja palub hageja vähendada elatist, mis on välja mõistetud hagejalt G M`ilt alaealise kostja U Ma kasuks ning mõista G M`ilt välja U Ma kasuks ja tema ülalpidamiseks elatis summas 213,44 eurot kuus kuni U Ma täisealiseks saamiseni.

Legislator headnote

AI generated

2-22-3021/48 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Keywords

AI generated
satisfaction of claim settlement of dispute resolution of main issue arbitration clause negotiation and conclusion withdrawal following settlement
AI generated
2-11-47971/11
Kinnitada K. J. (seaduslik esindaja M. J.) ja E. J. vahel sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt: E. J. maksab oma alaealisele lapsele K. J. ülalpidamiseks iga kuu 100.00 (ükssada) eurot elatist alates 23.novembrist 2011.a kuni poeg K. täisealiseks saamiseni 29.juunil 2013.a.
2-25-17604/11
Tartu Maakohtu menetluses on A.N-i hagi N.C vastu täisealisele õppivale lapse elatise Pooled sõlmisid 8.
2-10-52832/5
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-10-52832 A V hagis V V vastu elatise nõudes.
2-23-3066/6
M.H. esitas 22.02.2023 Pärnu Maakohtule hagi R.H.i, B.H.i ja H.H.i vastu elatise vähendamise nõudes mille kohus 02.03.2023 menetlusse võttis. Kostja esitas vastuse hagile 21.03.2023. Kohus 22.03.2023 kohustas hagejat esitama seisukoht kostja vastuse osas 14 päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest ning hageja esitas nõutud seisukoha 05.04.2023.
2-24-10093/6
C. R. (hageja) esitas 2. juulil 2024 Tartu Maakohtule oma seadusliku esindaja J. R. (isa) kaudu hagi J. R. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. 2. septembril 2024 toimunud maakohtu istungil enne hagi menetlusse võtmist palusid pooled kinnitada nende vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetluse. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et see tuleb võtta menetlusse ja poolte poolt kohtus sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 3 kohaselt võib kohus vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Sel juhul lahendab kohus hagi menetlusse võtmise viivitamata pärast seisukoha saamist või ärakuulamist. 5. Kohus on 30. septembri 2024. a istungil pooltele selgitanud, et ei ole veel hagi menetlusse võtnud. Kohus võtab hagi käesoleva määrusega menetlusse. 6. TsMS § 430 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. 7. Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse. Kohus selgitas menetlusosalistele 30. septembri 2024 istungil kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslike tagajärgi vastavalt TsMS §-dele 430, 432 ja § 459. Samuti on kohus selgitanud TsMS § 459 lg 1 sisu. Seega on pooled teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt peab lapsega koos elav vanem elatist kasutama lapse huvides.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-22-3021

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada G M`i ja U Ma vahel sõlmitud kompromiss järgnevalt:

1.1. Vähendada Viru Maakohtu 22.10.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-116895 G M`i poolt U Mi`le tasumiseks määratud elatise summa.

1.2. G M tasub elatist U Ma kasuks alates 20.04.2022 kuni 31.03.2023 summas 225,64 eurot.

1.3. G M tasub elatist U Ma kasuks alates 01.04.2023 kuni U Ma täisealiseks saamiseni (21.03.2034) summas 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.4. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

2. Muuta alates 20. aprillist 2022 Viru Maakohtu 22.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2- 19-116895 G Milt U Ma kasuks välja mõistetud elatise suurus vastavalt käesoleva määruse punktis 1 toodud tingimustele.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-3021.

4. Jätta U Ma riigi õigusabi korras määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Muud menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2023, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-3021 Tsiviilasi G M`i hagi U Ma vastu elatise vähendamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Asja lahendamise viis Kohtuistungil 3. aprillil 2023 Menetlusosalised ja esindajad Hageja G M (isikukood x), Hageja lepinguline esindaja Juri Tolmatšov Kostja U Ma (isikukood x) Kostja seaduslik esindaja X O (isikukood x) Kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Deniss Matvejev

2-22-3021

2(3) Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kahe (2) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

ASJAOLUD

Hageja esitas 28.02.2022 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise vähendamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on hageja alaealise kostja U Mi vanem. Viru Maakohtu 22.10.2019 määruse tsiviilasjas nr 2-19-11689 alusel tasub hageja kostja kasuks elatise poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostja täisealiseks saamiseni 21.03.2034. Hageja palub hageja vähendada elatist, mis on välja mõistetud hagejalt G M`ilt alaealise kostja U Ma kasuks ning mõista G M`ilt välja U Ma kasuks ja tema ülalpidamiseks elatis summas 213,44 eurot kuus kuni U Ma täisealiseks saamiseni.

Kostja ei tunnistanud hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Palus jätta hagi rahuldamata.

Pooled sõlmisid kompromissi, mille esitasid kohtule kohtuistungil 03.04.2023 taotlusega kinnitada kompromissi ja lõpetada asjas menetlus. Pooled kinnitasid, et neile on arusaadavad menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamise õiguslikud tagajärjed. Pooled lühendavad edasikaebeõiguse kahe päevani. Kinnitavad, et elatise tasumise kuupäeva ja millisele pangakontole elatist tasutakse on juba varem kokkulepitud. Muutunud on ainult summa.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Pooled sõlmisid kompromissi ja esitasid selle kohtuistungil. Poolet taotlevad kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Seega asjas puuduvad pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

2-22-3021

3(3) Lähtuvalt TsMS § 661 lg 4 lühendab kohus poolte kokkuleppel edasikaebamise tähtaega kuni 2 päevani määruse kättetoimetamisest arvates.

Viru Maakohus 15.03.2022 määrusega rahuldas alaealise U Ma riigi õigusabi taotluse ja andis talle riigi õigusabi tsiviilasja kohtumenetluses esindamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

Kompromissi alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Et lapsel puudub kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, tuleb need kulud jätta riigi kanda.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova kohtunik