2-22-11828/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

04. aprill 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-11828

Tsiviilasi

Swedbank P&C Insurance AS avaldus S T vastu kahju

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood

11269248, asukoht Liivaia 12, 15039 Tallinn), lepinguline

esindaja Birgit Juhanson (e-post xxx)

Puudutatud isik: S T (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post

xxx)

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1. Rahuldada Swedbank P&C Insurance AS avaldus S T vastu kahju ja viivise nõudes.

2. Välja mõista puudutatud isikult S T avaldaja Swedbank P&C Insurance AS kasuks kahju

1473.80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 98.20 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 13.08.2022 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

4. Välja mõista puudutatud isikult S T avaldaja Swedbank P&C Insurance AS kasuks

põhjendatud menetluskulud summas 50 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul S T tasuda avaldajale

Swedbank P&C Insurance AS käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

Avaldaja nõue ja asjaolud

1. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhinõue summas 1473,80 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt summas 98,20 eurot ja viivis põhinõudelt 1473,80

eurot alates 13.08.2022 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lausest sätestatud

määras ning jätta kõik menetluskulud S T’i kanda ja mõista S T’ilt Swedbank P&C Insurance AS

kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. 16.08.2019 ja 17.08.2019 toimus Harjumaal xxx korteris nr x kahjujuhtum. Kahjujuhtumi

põhjuseks oli korteris nr x toimunud veeleke, lõhutud keskküttesüsteem, mille tagajärjel sai korteri

nr x siseviimistlus kahjustada. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimiku xxx.

Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel

Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud sertifikaat nr xxx.

Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja

1473,80 eurot. Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 30.08.2019 fikseeriti korteri nr x järgmised

kahjustused: elutoa/köögi värvitud betoonlae kollased laigud; elutoa/köögi värvitud seintel

kollased laigud; 07.09.2019 edastas avaldaja koostööpartner L OÜ remondi eelkalkulatsiooni

summas 1 663,80 eurot. Summast arvestati maha kindlustusvõtja omavastutus summas 190,00

eurot. 24.10.2019 allkirjastati akt, millega kinnitati tööde teostamist ning kinnitati, et tehtud tööd

on teostatud kokkulepitud ja sobilikus mahus, ning tööde kvaliteedi suhtes pretensioone ei ole.

03.01.2020 edastas L OÜ arve nr xxx summas 1 473,80 eurot. Kokku hüvitas avaldaja

kindlustusjuhtumi raames 1 473,80 eurot.

3. 04.08.2021 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr xxx, milles palus avaldajale

hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 2 171,38 eurot hiljemalt 18.08.2021.

Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud

isikule 05.10.2021 kohtuhoiatuse nr xxx, milles andis tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt

12.10.2021. Teates selgitas avaldaja, et kui puudutatud isik nõuet tähtajaks ei täida, pöördub

avaldaja oma õiguste kaitseks kohtusse ning sellisel juhul lisandub nõudesummale viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Nõudekirjas nõutud summa 2 171,38 eurot sisaldas ka

täiendavaid töid, kuid nende tööde hüvitamist avaldaja puudutatud isikult käesolevaga ei nõua.

Avaldaja nõuab käesolevaga puudutatud isikult 1 473,80 euro hüvitamist.

4. Asja materjalidest nähtub, et kahju on tekkinud puudutatud isikule kuuluvas korteris toimunud

veelekete tagajärjel. Korteriühistu kinnitusel oli veelekke põhjuseks korteris nr x mitmel korral

toime pandud vandalismiakt, märatsemine ja lõhkumine, mille tulemusena sai vigastusi maja

keskküttesüsteem, millest lekkiv vesi tekitas veekahjusid korterile nr x, mis asub korrus allpool.

Korteri nr x ülevaatusel oli näha, et radiaatoritesse suunduvad torud olid veidi deformeerunud ja

radiaator seinast lahti rebitud. Korterile nr x tekitas keskküttetorustikust lekkinud vesi

veekahjustusi. Paneelide õõnsused olid vett täis, juhtmestiku kanalid samuti. Lagi hakkas läbi

tilkuma alles peale mitu tundi lekkimist, sest korteri nr x omanik ei võtnud midagi ette lekke

peatamiseks ega informeerinud kedagi ühistu juhatusest ega majaelanikest avariiolukorrast

korteris. Korteriühistu lisas selgitusele ka foto, millelt nähtub lekke põhjus – torustiku/liitmike

deformatsioon, mille põhjustas radiaatori lahti tulek kinnituskronsteinidest mehaanilise mõjutuse

tagajärjel. Kuivõrd VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju

ulatuses üle kindlustusvõtjale või kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, on

avaldajal kahju hüvitamise järgselt nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu

kindlustushüvitisena väljamakstud summas.

5. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda

ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Nimetatud kohustus hõlmab sh omandi valdamist

selliselt, et ei tekitaks kahju kolmandatele isikutele. Korteriomandi korrashoiukohustuse täitmine

on absoluutne kohustus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas 3-2-1-69-06 leidnud, et

vaidlust KOS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Avaldaja hinnangul saab

Riigikohtu seisukohta kohaldada ka 01.01.2018 kehtima hakanud KrtS sätete suhtes. Kuivõrd

korteriomaniku vastutus on süüta vastutus, siis süü, s.o VÕS § 104 mõttes hooletus, raske hooletus

või tahtlus, tuvastamine ei ole oluline. Juhul kui korteriomanik kahjustab KrtS § 31 lg 1 p 1

sätestatud kohustuse rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, vabaneb rikkuja vastutusest, kui ta tõendab, et rikkumine

oli vabandatav. VÕS § 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole

vabandatav. Seega kui kindlustusandja tõendab KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse rikkumise,

peab korteriomanik vastutusest vabanemiseks ise tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Mitte

igasugune väljaspool võlgniku mõjusfääri olev kohustuse täitmist takistav asjaolu ei tähenda veel

vääramatut jõudu. Seaduse kohaselt peab asjaolu saabumine olema ootamatu ja selline, et

võlgnikult ei saa mõistlikult eeldada sellise asjaoluga arvestamist. Asjaolu, mille tekkimine oli

võlgnikule mõistlikult ettenähtav, vääramatuks jõuks lugeda ei saa. Riigikohus on tsiviilasjas nr

3-2-1-129-13, punktis 49 selgitanud, et kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et

kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase

korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust.

6. Korterile tekkinud kahju põhjuseks oli puudutatud isiku hoolsuskohustuse rikkumine. Avaldaja

arvates näitab asjaolu, et puudutatud isiku omandisse kuuluvast korteriomandist tekkis kahju

kolmandatele isikutele, seda, et puudutatud isik ei ole täitnud oma korrashoiukohustust nõuete

päraselt. Puudutatud isiku korrashoiukohustuse rikkumine ning varale kahju tekitamine on

kausaalses seoses. Avaldajal on õigustatud ootus tugineda korteriühistu poolt kinnitatud teabele,

et kahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korteriomandist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik

kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju

eelkõige otsene varaline kahju, mis sama paragrahvi lg 3 järgi hõlmab eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu

hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 järgi, kui asja on

kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku

väärtuse vähenemise. Kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju

hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isik vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta

kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral

kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste

suurusest ehk terviklikkuse taastamise kulust (RKTKo, 25.02.2009, 3-2-1-121-08, p 15).

7. Viivist on arvestatud põhinõudelt summas 1473,80 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 13.10.2021 kuni 12.08.2022, so 304 päeva ning viivisesumma on 98,20 eurot VÕS

§ 101 lg 1 annab võlausaldajale õiguse võlgnikupoolsel kohustuse rikkumisel nõuda lisaks

kohustuse täitmisele muu hulgas kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 võimaldab

võlausaldajal nõuda rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi

(viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Swedbank P&C

Insurance AS maksis vara kahjujuhtumi raames välja kindlustushüvitise kogusummas 1 473,80

eurot, mille hüvitamist S T’ilt taotleb. Lisaks taotleb avaldaja avalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 98,20 eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 13.08.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Kohtumääruse põhjendused

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi

ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise

kohustamiseks.

9. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. Kohus

võttis avalduse 18.08.2022 määrusega menetlusse.

10. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

11. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:

• Tallinnas xxx korterelamus korteris nr x toimus veekahju juhtum, milles sai kannatada

korter nr x;

• korter xxx-x oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja kodukindlustuse

koguriskikindlustuse kindlustuslepinguga nr xxx;

• avaldaja on hüvitanud kindlustusvõtjale tekkinud kahju summas 1473,80 eurot;

• puudutatud isik on korteriomandi Tallinn, xxx-x omanik;

• vee lekke vandalismiakt korteris, mille tulemusena sai vigastusi keskküttesüsteem;

• 04.08.2021esitas avaldaja puudutatud isikule tagasinõude summas 1473,80 eurot.

12. Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud.

13. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda

ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 järgi kohustatud tagama,

et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud.

KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise

ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Korteriomanikud peavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 5

teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste

kaasomanike õigusi kahjustamast.

14. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning

§-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on

täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-

12, p 15):

• teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

• teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1);

• kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

• kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

15. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju, läks selles

ulatuses avaldajale kui kindlustusandjale VÕS § 492 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue kahju

tekitaja vastu üle.

16. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg

3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82

esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva ja kohustuse

täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

17. Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel on läinud üle kahjustatud

korteriomaniku nõue kahju tekitaja vastu. VÕS 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema

poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu

kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kahju hüvitanud, siis järelikult on soodustatud

isiku nõue puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale.

18. Avalduses kirjeldatud asjaoludest tulenevalt kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 30.08.2019

fikseeriti korteri nr x järgmised kahjustused: elutoa/köögi värvitud betoonlae kollased laigud ja

elutoa/köögi värvitud seintel kollased laigud. 07.09.2019 edastas avaldaja koostööpartner L OÜ

remondi eelkalkulatsiooni summas 1 663,80 eurot. Kohus leiab, et kirjeldatud kahju on

põhjuslikus seoses selle tekkimise põhjusega. Kohtu hinnangul on kahju suurus põhjendatud ja

tõendatud. Kahju on tõendatud esitatud fotodega ja ülevaatusaktiga. Samuti on tõendatud kahju

suurus avaldaja esitatud taastusremondi kalkulatsiooniga. Avalduse kohaselt oli veelekke

põhjuseks puudutatud isiku korteris nr x mitmel korral toime pandud vandalismiakt, märatsemine

ja lõhkumine, mille tulemusena sai vigastusi keskküttesüsteem, millest lekkiv vesi tekitas

veekahjusid korterile nr x, mis asub korrus allpool. Korteri nr x ülevaatusel oli näha, et

radiaatoritesse suunduvad torud olid veidi deformeerunud ja radiaator seinast lahti rebitud.

Korterile nr x tekitas keskküttetorustikust lekkinud vesi veekahjustusi. Paneelide õõnsused olid

vett täis, juhtmestiku kanalid samuti. Puudutud isik ei ole ümberlükkavaid tõendeid kohtule

esitanud. Korteriühistu kirjaga tuvastab kohus, et veelekke põhjustajaks on puudutatud isik.

Korteriühistu kirjast nähtuvalt: ``30.08.2019 õnnestus KÜ juhatuse liikmel esimest korda pääseda

ka korterisse. Esmasel vaatlusel oli näha, et radiaatoritesse suunduvad torud on veidi

deformeerunud ja radiaator seinast lahti rebitud. 30.08.2019 tehti korteri tühjendamine sinna

kogutud rämpsust ja septembri alguses vaadati ehitusspetsialistiga keskküttesüsteem üle ning

remonditi lõhutud torustik. Alumisele korterile (nr x) tekitas keskküttetorustikust lekkinud vesi

veekahjustusi. Paneelide õõnsused olid vett täis, juhtmestiku kanalid samuti. Laest läbi hakkas

vesi tilkuma alles peale mitut tundi lekkimist, sest krt x omanik ei võtnud midagi ette lekke

peatamiseks ega informeerinud kedagi ühistu juhatusest ega majaelanikest avariiolukorrast

korteris. Manuses ka foto, kust on näha lekke põhjus – torustiku/liitmike deformatsioon, mille

põhjustas radiaatori lahtitulek kinnituskronsteinidest mehhaanilise mõjutuse tagajärjel.``

19. Avaldaja tugineb oma kahjunõudes asjaolule, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1

p-st 1 tulenevat kohustust hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades

hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad

mõjud. Veeleket ja selle tagajärgi sai ära hoida eelkõige puudutatud isik, kelle mõjusfääris asub

lekkekoht, vaatamata asjaolule, et seal toimus remont. Avaldaja hinnangul on veekahju alguse

saanud puudutatud isikule kuuluvast korterist, mille üle ka kohtumenetluses vaidlus puudub.

Kohus leiab, et korteriomanikul lasus kohustus hoida eriomandi ese korras.

20. VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isik vastutab korterile tekitatud kahju eest. Kohtu

hinnangul on puudutatud isik viivitanud enda kohustuse täitmisega, mistõttu on avaldajal õigus

nõuda puudutatud isikult selle eest viivist. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks,

kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Avaldaja nõuab puudutatud isikult

seadusjärgset viivist. Avaldaja sissenõutavaks muutunud viiviste nõue 12.11.2021 seisuga on

1291.66 eurot, mis kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Samuti kuulub

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmisele põhinõudelt alates

13.11.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulud

21. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

22. Avaldaja on taotlenud jätta oma menetluskulud puudutatud isiku kanda. Arvestades

korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas

avaldaja nõude, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.

23. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

24. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

25. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

26. Avaldaja taotleb puudutatud isikult riigilõivu 50 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu

(TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada.

27. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 50 eurot,

mis kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses

õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud.

Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikult välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt

alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

28. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

29. Kuivõrd puudutatud isiku menetluskulud jäävad tema endi kanda, ei analüüsi kohus nende

põhjendatust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik