2-22-14706/78 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2023, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-14706

Tsiviilasi

L. M. hagi K. M. vastu elatise nõudes. Tsiviilasja hind 2

030.76 eurot

Menetlusosalise ja nende

esindajad

Hageja: L. M. (IK xxxx, elukoht xxxx)

Hageja seaduslik esindaja: T. M. (IK xxxx, elukoht xxxx; e-post

xxxx)

Kostja: K. M. (IK xxxx, elukoht Eestis - xxxx; elukoht xxxx;

e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

08.12.2022 kohuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista K. M.ult alaealise lapse L. M.u kasuks tagasiulatuva elatisena 01.06.2022-

02.10.2022 (k.a) eest 300 eurot.

3. Välja mõista K. M.ult alaealise lapse L. M.u kasuks elatis perioodi 03.10.2022-10.03.2023

eest summas kokku 161.73 eurot.

4. Kohustada K. M.ut tasuma alaealise lapse L. M. elatis T. M.u pangakontole xxxx Xxxx AS-

is.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. L. M. (hageja) esitas 03.10.2023 Viru Maakohtule hagi K. M. (kostja) vastu elatise nõudes.

Kohtule esitatud 03.10.2023 hagiavaldusest ning 07.10.2022 ja 13.10.2022 hagi täpsustustest nähtub,

et kostja ei ole oma alaealist last L. M.ut alates juunist 2022 rahaliselt toetanud ega tema kasvatamisest

osa võtnud. Kostja elab ja töötab xxxx, juunist oktoobrini 2022 on kostja hageja arvele kandnud vaid

200.00 eurot. Hageja lastetoetus laekub kostja kontole. Suvel, mil hageja viibis xxxx ema elukohas,

andis hagejale söögiraha tema seaduslik esindaja. Kostja on aga kulutanud raha vaid enda tarbeks ja

lõbuks. Hageja palub seega kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud alusel alates hagi

esitamisest ning tagasiulatuvalt miinimummääras alates juunist 2022 kuni hagi esitamiseni.

2. Hageja seaduslik esindaja on menetluses esitanud järgmised selgitused:

03.11.2022 - Pangalaenu tagasimakseid ei peaks elatise määramisel arvestama, kuna laenust on maja

ehitamisele kulunud vaid väike osa. Netflixi ja GO3 teenused on ebavajalikud teenused. Kostja töötas

töötuna arvel olemise ajal kusagil veinibaaris. Hageja on pidanud laenama raha vanematelt, et lastega

toime tulla.

14.11.2022 - xxxx korteris elab ka vanema tütre sõber, kes tasub solidaarselt kostjale kolmandiku

kommunaalkuludest.

06.12.2022 - Kostja palus aega, aga alles pärast kohtusse hagi esitamist. Enne seda keeldus maksmast

põhjusel, et peab laenu maksma, mis tegelikult ei ole üldse selle vaidlusega seotud.

14.12.2022 - Laps viibis xxxx alates 19.08.2022 kaks nädalat, juulis olid mõned päevad. Kostja

võimaldas korteri kasutamist ka teisele külalistele. Suveperioodil mõjutavad kommunaalmakseid vaid

vesi ja elekter, kulud tuleks vähemalt kuueks jagada. Lapsele sularaha andmine ei vasta tõele. Samuti

väited kostja maksevõimetuse kohta töötuna arveloleku ajal, kuna ta töötas sel ajal restoranis Xxxx.

Prillide ja silmaarsti kuluna hageja seaduslikule esindajale kantud raha palub esindaja mitte arvestada,

tegemist oli erakorralise ostuga ja see maksti kokkulepitult pooleks. Go3 ja Netflix kulu tuleb jagada

neljaks, kuna neid teenuseid kasutas ka M. M..

03.01.2023 - Sülearvuti eest kandis kindlustusfirma hageja seadusliku esindaja arvele 599.99 eurot

ning lapsele osteti uus sülearvuti hinnaga 609.99 eurot. Kuna lapse isa maksis uue seadme eest 10

eurot rohkem kui kindlustus kattis, tuleks see kaheks jagada. Samuti kaasnes hageja seaduslikule

esindajale arvutisalongi sõitmisega kütusekulu.

15.01.2023 - Hageja seadusliku esindaja kulutused lapsele on 910 eurot: küte 75 eurot, elekter 45 eurot,

majapidamistarbed 30 eurot, teraapia 15 eurot, telekommunikatsioon 35 eurot, autokütus 100 eurot,

hügieen 50 eurot, tervishoid 50 eurot, riided, jalatsid 100 eurot, toit 250 eurot, koduloomad 60 eurot,

taskuraha 100 eurot. Hagejate seaduslik esindaja palub kostjalt välja mõista õiglane elatis lapsele.

Teada on, et kostja palk on vähemalt 3000 eurot kuus.

31.01.2023 - Kostjale ei kaasnenud (juuni-august) muid kulusid peale mõõdetavate teenuste vesi ja

elekter, kokku 227.34 eurot, hageja kulu poole aja eest (46 päeva) oleks 28.52 (kulud jagatuna neljale

inimesele) eurot. Hageja seaduslik esindaja tellis uue sülearvuti maksumusega 670.91 eurot. Hageja

seaduslik esindaja leiab, et kostja makstavast elatises tuleb maha arvestada vaid pool arvuti

järelmaksust ja kohustada kostjat maksma pool uue arvuti soetamiseks juurde makstud summast (70

eurot) ja asjaajamisega kaasnevad kulutused.

Vastuseks kohtunõudele seoses 02.03.2023 sõlmitud kokkuleppega lapse xxxx kostja juurde elama

asumisega hageja seaduslik esindaja märgib 02.03.2023 vastuses, et kostjalt on laekunud 480 eurot.

Kuna hageja seaduslik esindaja on last kasvatanud üksi alates juunist 2022 ja seda paljuski

laenurahadega, palub ta kostjalt välja nõuda elatis alates 01.06.2022 kuni 10.03.2023. Hageja seaduslik

esindaja palub elatisest maha arvata vaid põhjendatud kulutused, arvestades sh kohtule saadetud

15.01.2023 ja 31.01.2023 kirjades välja toodut.

08.03.2023 - Kostja saatis kunstikooli arved ilma temapoolse nõusolekuta, talle on esitatud kaks 25

eurost arvet, kostja kandis veebruaris 20 eurot rohkem, millest ei piisa arvete tasumiseks. Hageja

seaduslik esindaja palub mitte arvestada lapsele ja tema sõbrannale kostja poolt tehtud ülekandeid

elatisena, hageja seaduslikule esindajale on üheksa kuu jooksul jõudnud 470 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja 01.11.2022 vastuses hagi ei tunnista ning kokkuvõtvalt leiab järgmist. Kostjal on kaks

tütart, s.o hageja L. M. ja täisealine E. M., kes on puuduva töövõimega. Kostja on olnud Töötukassas

töötuna arvel 20.05.2022-19.09.2022, alates 20.09.2022 on kostja xxxx tööl xxxx ametikohal. Kostja

andis hagi esitaja seaduslikule esindajale ülevaate oma rahalisest olukorrast ja palus mõistlikku

suhtumist ja natuke aega, kuna asus tööle alles 20.09.2022.

Kostja nimele on võetud ajavahemikus 2017-2021 kolm remondilaenu, mida kasutati hageja ning tema

seadusliku esindaja elukohaks oleva kinnistu renoveerimiseks ja laste elamistingimuste

parandamiseks, kasusaajateks olid kõik perekonnaliikmed. Kostja on laenumakseid tasunud ise. Peale

kostja ja hageja seadusliku esindaja abielulahutust jäi hageja vanemate vahel ühisvara jagamata, kostja

on ka peale lahutust ainuisikuliselt nimetatud laene tasunud. Lisaks tasub kostja hageja vanemate

ühisvaraks oleva xxxx korteri kommunaalarveid.

Kostja on hagejat võimaluste piires alati toetanud, s.o ostnud talle vajalike asju. Lisaks on kostja

kandnud hageja igakuiseid püsikulutusi, s.o telefoniarved (xxxx, 20.96 eurot), hageja sülearvuti

järelmaks (xxxx, 21.63 eurot), kunstikooli arved (11.25-15 eurot). Kostja kandis hagejale

ajavahemikus juuni-oktoober 263 eurot.

Kostja tasub igakuiselt xxxx kommunaalmakseid summas 150 – 200 eurot (oleneb aastaajast),

elektriarveid 32-35 eurot. Hageja viibib tihti antud korteris ja vajadusel ka ööbib. Kostja tasub ka

korteris oleva teleri järelmaksu 16.36 eurot, GO3 ja Netflix teenuse eest (kasutatakse nii xxxx korteris

kui xxxx, lapsed kasutavad oma otstarbeks) vastavalt 14.99 eurot ja 11.99 eurot. Kostja tasus

transporditeenuse eest ajavahemikus 01.06.2022-20.10.2022 (rong xxxx) summas 51 eurot. Kostja on

igakuiselt kandnud lastetoetuse 60 eurot hageja arvele või andnud selle talle sularahas väiksemate

summadena. Osaliselt on see kantud hageja õe kontole. Kostja on andnud hagejale ja tema õele juuni-

august sularaha 200 eurot. Kostja elukaaslane kandis hageja õe arvele kokku 190 eurot, millest läks 55

eurot hagejale jalanõude ja 50 eurot kooliasjade ostmiseks ja 45 eurot jäi mõlemale söögirahaks. Kostja

on kandnud hageja õe arvele juuni-oktoober 215 eurot, millest 30 eurot olid otseselt hageja jaoks,

ülejäänu mõlemale lapsele söögirahaks. Kostja viibis xxxx alates 26.08.2022. Sellel ajavahemikul on

käinud kostja kahel korral Eestis kodus. Juuni kuni august kaasa arvatud osales kostja hagi esitaja

kasvatamises ja viibis nii Eestis kui ka xxxx. Hageja viibis terve juulikuu xxxx korteris.

4. Kostja esitas kohtule täiendavalt järgmised selgitused:

03.11.2022 - Esitatud pangakontoväljavõtetes olevad maksed alates 01.06.2022, mis on teostatud xxxx

toidupoodides, on otseselt seotud toidu ja vajalike majapidamisvahendite ostmisega. Kostja viibides

Xxxx, kattis kulud, mis puudutasid toitu ja majapidamisvahendeid. Nendest said kasu hageja, tema

õde ning kostja. Samuti xxxx apteegis tehtud maksed on otseselt seotud hageja ja tema õe ravimite

tasumisega.

13.11.2022 - Kostja selgitab 2017-2021 kohustuste võtmist ja tasumist. Kostja leiab, et on absurdne

väide, et internetiteenused Go3 ja Netflix ei kuulu tänapäeval xxxx lapse kuludesse. Hageja jooksvad

kulutused rõivastele, toidule, eluasemele, transpordile, koolitarvetele, hobidele nagu kunstikool ja

kristallikogud, samuti vaba aja kulutused on langenud peaaegu täielikult kostja kanda. Sellisel kujul

on kulude kandmine toimunud enne ning peale kostja ja hageja seadusliku esindaja lahutust. Sama on

toimunud ka laenu jääkidega. Kostja palub lisada ja lahendada koos käesoleva asjaga ka kostja ning

hageja seadusliku esindaja abieluaegse vara jagamine.

05.12.2022 - Kostja selgitab, et kostja ja hageja vaheline jooksvate kulutuste katmine on toimunud

viimased kaks aastat järgnevalt: kui on vaja osta vajalikke vahendeid, siis laps saadab vastavad

interneti viited Messengeri kaudu oma emale, kes vaatab üle, kas tegemist on mõistliku kulutusega.

Ema on nõus jooksvaid kulutusi katma, aga välja valitud asjad peavad olema vajalikud ning praktilised.

Kui määrata emale elatis, mida ta kannab igakuiselt hagi esitaja seadusliku esindaja pangakontole, siis

ei saa keegi olla veendunud, et raha kasutatakse õigetel alustel. Asi ei ole raha kuritarvitamises, vaid

oskamatuses seda kasutada praktiliste ja vajalike ostude jaoks. E. M. kinnitab oma tunnistuses, et L.

on viibinud alates juuli 2021 kuni september 2022 rohkem kui 10 ööpäeva xxxx korteris, sellest juulis

2022 viibis L. seal terve kuu. Selle ajani kattis kostja kõik ülalpidamiskulud, mis neid puudutasid, sh

toit. Kostja ei ole nõus tasuma tagasiulatuvalt elatist, sest ta on antud vahemikus katnud kõik

võimalikud kulutused, milleks on suuteline olnud. Samal ajal on vajanud nii vaimset kui materiaalset

tuge ka hageja õde.

12.12.2022 - Kostja osutab, et pangakonto väljavõttest nähtuvalt on ta reaalselt xxxx viibinud, hageja

tunnistas, et viibis poole ajast xxxx. Hageja söögikulude katmise kohta kostja märgib, et seaduslik

esindaja kandis terve juulikuu jooksul kokku 34 eurot. Kui hageja väidab, et kostjat ei viibinud xxxx,

siis tuleb kommunaalarved ja elektriarved kokku 182 eurot jagada kahega. Saadud 91 eurot tuleks

arvestada elatise sisse, kuna kostja võimaldas hagejal igakuiselt Xxxx elamispinda.

Kostja on juuni-oktoober 2022 kandnud kohustusi kokku 739 eurot (igakuised kohustused 298.88

eurot, 190 eurot kostja elukaaslase tehtud ülekanded, transpordikulud 51 eurot, sularaha 200 eurot),

millele lisandub 273 eurot (korteris viibimine juuni-august), kokku 1012.88 eurot. Elatise 225 eurot

juures juuni-oktoober 2002 oleks kostja kohustusteks 900 eurot. Oktoobris on kostja kandnud lapsega

seotud kulutusi summas 293.72 eurot (T. M.u arvele 109 eurot (silmaarsti visiit ja 50% prillide

ostuarvest), hageja võlgnevus M. M. 60 eurot, telefoniarve 29.13 eurot, sülearvuti järelmaks 21.64

eurot, Go3 ja Netflix arved jagatuna kolmele 8.95 eurot, kunstikooli tasu 15 eurot, hageja õe arvele

kantud hagejale mõeldud raha 40 eurot). Novembris on kostja kandnud lapsega seotud kulutusi

summas 205.70 eurot (saapad 49.99 eurot, šampoon-palsam 24.99 eurot, hageja arvele 60 eurot

peretoetus, 15 eurot inglise keele õpiku ostmiseks ja 41 eurot, püsikulutustena telefoniarve, arvuti

järelmaksule, Go3 ja Netflix arved ja kunstikool 74.25 eurot). Kostja tasub igakuiselt hageja seadusliku

esindaja pangakontole 150 eurot.

30.12.2022 - Vastuses kohtunõudele kostja teatab, et kannab alates detsember igakuiselt elatist panga

ülekandena 150 eurot hagi esitaja seadusliku esindaja pangakontole. Lisaks katab kostja olemasolevaid

L. vajaduste tõttu tekkinud kohustusi ka edaspidiselt. Kui peaks toimuma ümberkorraldused

olemasolevate kohustuste (telefoniarved, huvikooli maksud, järelmaksud) kohapealt, siis vastavalt

muudatustele muutub ka elatise summa. Hageja teatas kostjale, et kostja poolt hagejale kasutamiseks

järelmaksuga soetatud sülearvuti on saanud kahjustada ja kahju korvab hageja seadusliku esindaja

kodukindlustus. Kostja soovib, et aluseks võttes kindlustuse poolset otsust, jääks hüvitatud summa

hageja elatise katteks järgnevatel kuudel. Esitatud tõendite kohta kostja selgitab, et K. K. ülekanded

E. M. kontole olid konkreetselt hagejale mõeldud ja hageja kasutas seda otstarbekalt ostes koolitarbeid,

jalanõud ning osaline summa jäi söögirahaks, kui hageja viibis Xxxx korteris. Ühekordne ülekanne

hageja sõbrannale K. S. 03.12.22 summas 9 eurot oli tehtud, kuna hageja unustas oma pangakaardi

koju.

27.01.2023 - Igakuiselt ei tulnud kohustused kokku 75 eurot, aga kõik muud kulutused-ülekanded

peaksid andma nõutud summa. Kostja palub puudujääv osa arvestada xxxx kommunaalkuludest.

Kostja tasub sülearvuti xxxx järelmaksu edasi, seda ei ole tasaarveldatud, aga hageja seaduslik esindaja

ostis uue ja soovib kostjalt 50% selle summast tasumist. Hetkel kostja kannab L.le raha lisaks ja paneb

selgituseks, et ei kuulu elatise hulka, vastasel korral saadetakse tagasi. Sama juhtus, kui kostja saatis

hageja seaduslikule esindajale 20 eurot uue ID-kaardi riigilõivu tasumiseks, kuid viimane soovis

transpordikulude hüvitamist. Kostja suunas huvikooli arved ümber alates veebruarist hageja

seaduslikule esindajale.

02.03.2023 - Kostja teatab, et hageja asub alates 11.03.2023 kostja juurde xxxx elama. Lisatud

lapsevanemate, lapse ja Xxxx Vallavalituse lastekaitsespetsialisti G. A. 02.03.2023 allkirjastatud

kokkulepe kohaselt lapse igapäevakulud katab see vanem, kelle juures parasjagu laps viibib, samuti

lapsega seotud suuremad kulutused teevad koos või võrdselt jagatuna.

08.03.2023 - Kostja on vastavalt istungil kokkulepitule tasunud igakuiselt elatist, veebruaris 170 eurot,

kuna kunstikooli arve sai ümber suunatud T. M.ule, mille viimane saatis tagasi. Peretoetus laekub

endiselt kostja arvele, kõik toetused edastatud T. M.u kontole alates 01.12.2022, eelnevalt kandis

kostja selle hageja kontole osade kaupa.

08.12.2022 kohtuistung

5. Kohtuistungil kohus selgitas pooltele, et kuivõrd hageja seaduslik esindaja ja kostja on lahutatud

ning hageja vanemate vahel on vaidlus ühisvara jagamise osas, siis ühisvara jagamiseks tuleb kohtusse

esitada eraldi hagi.

Pooled leppisid istungil kokku, et kostja poolt hagejale makstava elatise summaks on alates hagi

esitamisest (03.10.2022) 150.00 eurot kuus, lisaks jätkab kostja hageja igakuiste püsikulude tasumist

summas kokku 75.63 eurot (s.o telefoniarved 30.00 eurot, sülearvuti järelmaks 21.63 eurot, kunstikooli

arved 15.00 eurot, Netflix ja GO3 jagatuna kolmeks, s.o 9.00 eurot).

Poolte vahel jäi vaidlus vaid tagasiulatuva elatise osas, s.o alates 01.06.2022 kuni hagi esitamiseni.

Kostja leidis, et tagasiulatuva elatise nõue ei ole põhjendatud, hageja palus aga elatise ka

tagasiulatavalt alates 01.06.2022 kuni hagi esitamiseni kostjalt välja mõista. Hageja seaduslik esindaja

kinnitas, et ei ole varem kostja käest elatis nõudnud, lihtsalt kui lapsed küsisid kunagi raha, siis kostja

ütles, et küsi isa käest. Kostja selgitusel on ta alati ostnud, mida lastel on vaja.

Kohtuistungil viibinud hageja L. M. teatas kohtule, et suvel oli ta ca poole ajast ema elukohas xxxx,

poole isa juures, tema kulusid kandis suvel aga vaid isa, nad pidid iga päev küsima temalt. Kostja

töötas sel ajal xxxx ning tuli vaid korra kuus xxxx koju.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, uurinud

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, asub seisukohale, et hagi

on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud

ja kogutud tõenditele. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude

ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses

koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei

vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei

ilmne ka poole muudest avaldustest.

8. L. M. (hageja) on esitanud hagi K. M. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. 03.10.2022

hagiavalduse ja 07.10.2022, 13.10.2022 täpsustuste kohaselt taotleb hageja kostjalt perioodi

01.06.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni elatise tagasiulatuvalt miinimummääras ja alates hagi

esitamisest alates vastavalt seaduses ettenähtud korrale, 08.12.2022 istungil esitatud selgituse kohaselt

seega samuti miinimummääras. 15.01.2023 vastuses hageja palub mõista kostjalt välja õiglane elatis

lapsele, arvestades kulutusi lapsele ja hageja sissetulekut. 02.03.2023 vastuses kohtule palub hageja

seaduslik esindaja mõista kostjalt elatis alates 01.06.2022-10.03.2023, s.o kuni lapse vastavalt

kokkuleppele kostja juurde Xxxx elama asumiseni.

9. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 järgi on elatis lapsele põlvnemisest

tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud

saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu 12.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07,

p 13, ja 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta

lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS

§ 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist

makstes (Riigikohtu l08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12).

Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam

lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse

täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist

või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-160-12, p 16). Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on

selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse

rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises

(Riigikohtu 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18).

10. Seoses elatise suurusega kohus selgitab, et alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni

kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama

paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 209.20 eurot (alates 01.04.2022), mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse

järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse

ümber iga aasta 1. aprillil. Keskmine brutopalk 2021. aastal oli 1548 eurot, 2022. aastal 1685 eurot.

Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja

Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“1 . PKS §-s

101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide

vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on

baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi.

Kohus selgitab täiendavalt, et seaduse muudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on arvestatud

mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks lapse

arengut toetav keskkond. See tähendab, et PKS §-ga 101 elatise suuruse arvutamise korra

kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega (s.o eluasemele, kodusele majapidamisele,

telekommunikatsioonile, transpordile (sh turvavarustusele), haridusele (sh lasteaiale, huviharidusele),

toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele, jalatsitele, mänguasjadele, raamatutele, vaba aja veetmisele).

1 Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne. Kättesaadav:

https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf

Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei

ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu

07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12, 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13;

08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

11. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes:

-

hageja seaduslik esindaja T. M. ja kostja K. M. on alaealise lapse L. M. vanemad (sünnitunnistus,

dtl 2);

-

hageja elukoht elatise nõueperioodi ajal (s.o alates 01.06.2022) oli isa juures;

-

kostja oli töötuna arvel ajavahemikus 20.05.2022-19.09.2022 (dtl 61-62) ning asus alates

20.09.2022 elama ja tööle Xxxx (varasemalt xxxx ja xxxx);

-

hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale, alates detsembrist 2022 on kostja selle kandnud

edasi hageja seadusliku esindaja arvele.

12. Kohus lahendab esiteks hageja tagasiulatuva elatise nõude (I), seejärel elatise nõude alates

hagiavalduse esitamisest 03.10.2022 (II) ja lõpuks jagab menetluskulud (III).

I

13. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude alates 01.06.2022, kuivõrd leiab, et kostja ei ole

pärast vanemate lahutust ning lapse isa juurde elama jäämist teda toetanud, kostja on kandnud juunist-

oktoobrini lapse arvele 200 eurot.

14. Hageja nõude aluseks on PKS § 108, mille kohaselt võib kohustatud isik nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Riigikohus on 04.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 (p 12) asunud seisukohale, et nimetatud

sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike

ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet

ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium

möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud

elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule

ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi

enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja

mõistetava elatise suurust määrates. Samas lahendis on Riigikohus selgitanud, et elatist tagasiulatuvalt

välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat

ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise

lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik

ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes

ülalpidamist tagantjärgi (p 14).

Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja

mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-136-13, p 13 ja 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Seega saab ka ajavahemikul aasta

enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi

PKS § 99 mõttes, arvestades muu hulgas ka kohustatud isiku varalist seisundit PKS § 102 ja § 105 lg

3 mõttes.

15. Hageja nõuab tagasiulatuvat elatist miinimummääras.

Kostja poolt hagejale maksmisele kuuluv igakuine miinimumelatis perioodil 01.06.2022 kuni hagi

esitamiseni 02.10.2022 (k.a) oleks PKS § 101 lg-s 3 ja 4 sätestatut arvestatuna 285.64 eurot: 1)

baassumma 209.20 eurot + 3% 2021. aasta keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot = 255.64 eurot; 2)

elatise summa 255.64 + pool lapsetoetusest 60 eurot, kuna poolte selgituste ja esitatud tõendite põhjal

sai lapse eest lapsetoetust (60 eurot) kostja.

16. Hageja seaduslik esindaja kinnitas ja vaidlus puudub selles, et hageja seaduslik esindaja ei

pöördunud alates juunist kuni hagi esitamiseni kostja poole elatise tasumise nõudega (dtl 172). Poolte

vahel on vaidlus selles, kas kostja on andnud ülalpidamist vahetult ja kui, siis millises ulatuses. Hageja

seaduslik esindaja tõi viimastes seisukohtades täiendavalt välja, et kostjalt on tema arvele laekunud

nõudeperioodi kestel üksnes 470 eurot ja leidnud, et lapse (ja hageja jaoks sõbrannade) arvele makstud

summasid ei peaks arvestama elatise katteks. Kostja ei vaidle iseenesest vastu tagasiulatuva elatise

nõude suurusele, kuid leiab, et on last alati vastavalt lapse vajadustele ning enda võimalustele toetanud.

Kostja tugineb samuti sellele, et töötuna olid tema võimalused piiratud, samuti toetab ta rahaliselt ka

hageja puuduva töövõimega täisealist õde.

17. Riigikohus on muuhulgas leidnud, et muu asjaolu PKS § 102 lg 2 kohaselt võib olla lapse vajaduste

katmine muul viisil, näiteks vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel või kulude jooksva katmisega

(Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).

Kohus kohustas kostjat esitama kohtule tõendid, millest nähtuks tema poolt hageja ülalpidamine alates

01.06.2022 kuni hagi esitamiseni (s.o kuni 02.10.2023 (k.a)). Kohtule esitatud tõendite põhjal on kostja

kandnud nimetatud perioodil hagejaga seotud järgmisi kulusid:

1) transpordikulud (rong Xxxx) – 51 eurot. Kohus leiab, et kuigi esitatud WhatsApp kuvatõmmistelt

(dtl 54-59) ei ole nähtav makse suurus ja täpne tegemise aeg, siis kostja kontoväljavõtete põhjal

(dtl 84-89 deebetkaart, 95-101 krediitkaart) on kostja nimetatud kuupäevadel või vahetult enne

teinud AS-ile Eesti Liinirongid vähemalt kostja märgitud summas maksed, seega puudub alus

kahelda, et tegemist on hagejaga seotud kuluga ja selle on kandnud kostja;

2) ülekanded hageja kontole – 200 eurot (dtl 180);

3) hageja telefoniarved (xxxx) - (arved mai-august, maksetähtajaga juuni-september 2022) eest

kogusummas 74.44 eurot (dtl 258, 261, 265, 278);

4) hageja sülearvuti järelmaks (xxxx, 4x 21.63 eurot kuus, esitatud koos telefoniarvetega) 86.52 eurot;

5) Xxxx arve – 23.09.2022 11.25 eurot.

Kostja on tasunud internetiteenuste Go3 ja Netflix eest, mida kasutatakse nii Xxxx kui Xxxx talus -

vastavalt 14.99 eurot ja 11.99 eurot jagatuna kolmele (hageja ja tema õde, kostja) on 4.99 ja 3.96 eurot,

kokku 8.95 eurot. Kohus selgitab, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks

saab üldjuhul pidada mh ka tasu interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele

langevas osas. Kohtu hinnangul on lapse vanust arvestades nimetatud kulu põhjendatud umbes 5 euro

(s.o kokku 4x5 eurot) eest, kuivõrd tegemist on sisuliselt analoogsete teenustega.

Kostja selgitusel on ta andnud hagejale ja tema õele juuni kuni august ka sularaha (pärineb kostja

elukaaslaselt) summas 200 eurot korraga väiksemate summadena (dtl 45), hageja seaduslik esindaja

nõustub, et suvel on hagejale sularahas makstud 40 eurot (dtl 309). Kohus leiab, et kuivõrd hageja

istungil antud selgitused ja kohtule esitatud muud tõendid ei kinnita sularaha suuremas kui 40 eurot

hagejale andmist, lähtub kohus antud suurusest.

Kostja on ka välja toonud, et on osaliselt maksnud hagejale mõeldud summasid ka hageja õe E. M.

kontole, s.h 190 eurot ülekandega kostja elukaaslase arvelt (perioodil 24.07-20.08.2022), et seda

kasutataks mõistlikult ja hageja ei kulutaks seda kohe ära. Nimetatud konto väljavõtete põhjal ei ole

kohtu hinnangul võimalik üheselt aru saada, kas ja millised maksetest olid mõeldud konkreetselt

hagejale, samas kohus möönab, et kostja selgitused raha ka hageja tarbeks hageja õe arvele kandmise

kohta on eluliselt usutavad. Kohus arvestab seega hagejale mõeldud maksete hulka ka vähemalt pool

sellest, s.o 95 eurot.

Seoses vahetult lapsele, s.h tema õe kaudu tehtud maksete osas kohus märgib, et Riigikohtu selgituse

kohaselt (Riigikohtu 16.01.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12, p 11) on vanem

ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele

vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev

hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab

sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem

oma kohustuse kohaselt täitnud.

PKS § 100 lg 3 kohaselt vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel

kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb

ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades

kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on siinkohal leidnud, et vanemate kokkulepet saab võimaluse

korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb

seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele

eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud. See kokkulepe jääb vanemate vahel kehtima ka pärast lapse

kasuks elatise väljamõistmist ning selle kokkuleppe alusel saab vanem, kellelt kohtulahendiga elatis

välja mõisteti, kuigi omavahelise kokkuleppe järgi ta elatist maksma ei pidanud, nõuda kokkuleppe

alusel makstu teiselt vanemalt tagasi. Eelviidatud seisukohast järeldub üksnes vanema

tagasinõudeõigus (vt Riigikohtu 19.06.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6499, p 11).

Kohus leiab, et vanemad saavad PKS § 100 lg-s 3 sätestatud kokkuleppe sõlmida ka konkludentselt,

s.o kaudselt, vastavalt mõistetava käitumisega. Käesoleval juhul nähtub lapsevanemate esitatud

kontoväljavõtetest ja selgitustest, et mõlemad lapsevanemad on hagejale andnud ülalpidamist osaliselt

ka vahetult raha kandmisega (konkreetselt söögirahaks või üldiselt taskurahana) hageja kontole. Kohtu

hinnangul on selline ülalpidamise andmise viis mõistlik ja põhjendatud, arvestades hageja vanust (14-

15 aastane) ja sellest tulenevat iseseisvust, kuni kaetud on ka hageja muud vajadused. Kohtule esitatust

ei nähtu, et hageja seaduslik esindaja oleks varasemalt soovinud kostjalt hageja ülalpidamiseks

mõeldud rahaliste vahendite tema arvele kandmist. Eeltoodust tulenevalt kohus peab põhjendatuks

arvestada kostja poolt antud ülalpidamisena ka tema poolt kostjale tehtud ülekandeid ja makstud raha,

seejuures põhjusel, et poolte esitatust ei nähtu, et seeläbi oleks kahjustatud hageja huve.

18. Kostja leiab, et ülalpidamisena tuleb arvestada ka hageja Xxxx elamiskulusid juunis-augustis

2022, kuna hageja viibis sel perioodil sageli antud korteris. Hageja L. M. kinnitas kohtuistungil

kohtule, et suvel 2022 oli ta ca poole ajast koos oma vanema õega ema elukohas Xxxx (dtl 171).

Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist PKS § 101 lg 6 sätestatud elatise summa vähendamise

alusega, s.o kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga. Poolte selgituste põhjal ei elanud kostja ise sel ajal alaliselt Xxxx, vaid käis vaid kuus korra

xxxx või Xxxxst kodus. Hageja istungil antud selgituse järgi kandis tema kulusid sel ajal vaid hageja

seaduslik esindaja (kohtule esitatud tõendite põhjal andis siiski samal ajal lapsele ülalpidamist ka

kostja). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus laps elab vanemate

kokkuleppe alusel kohustatud vanema juures, s.o lapsel on vahelduv elukoht ja mõlemad vanemad

peavad last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused.

Küll aga peab kohus põhjendatuks arvestada lapse korteris elamisega kaasnevaid kulutusi, kuivõrd

perekonnaseadusest tulenevalt vanemad kannavad lapse ülalpidamiskulud eelduslikult võrdses osas

ning arvestades, et eluaseme võimaldamisega kaasnevad reeglina kulud, tuleb vanematel reeglina

võrdses osas lisaks muudele kuludele katta ka lapse eluruumi kasutamise kulud (vt Riigikohtu

16.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 18).

Kostja arvestuse kohaselt olid sel perioodil kommunaalkulud 150 eurot ja elektriarved 32 eurot kuus.

Vaatamata korduvatele kohtunõuetele (13.01.2023, 07.03.2023) ei ole kostja esitanud kohtule lisaks

10.10.2022 korteriühistu arvele (dtl 107) teisi arveid kommunaal- ja elektrienergia kulude kohta ega

täiendavaid selgitusi kulude kandmise kohta. Kostja kontoväljavõtetest tagasiulatuva elatise

nõudeperioodi kohta (dtl 84-89, 95-101, 253) nähtuvalt on kostja tasunud Eesti Energia AS-ile

07.07.2022 35.39 eurot, 08.08.2022 34.36 eurot, 08.09.2022 31.41 eurot ning Xxxx KÜ-le 07.07.2022

165 eurot, 08.09.2022 150 eurot. Seega on kostja kandnud Xxxx juunis-augustis tekkinud kulusid

kokku summas 416.16 eurot.

Alates 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse redaktsioonis miinimumelatise aluseks võetud lapse

vajaduspõhise miinimumelatis lõpparuandes on selgitatud, et eluasemekulude hulka kuuluvad otsesed

kulud eluasemele (nt üürikulu) ning kommunaalkulud (vesi, elekter, gaas, küttekulud). Eluasemega

seotud kulude hinnad võeti leibkonna eelarve uuringust (LEU) ning laste osa hindamiseks kasutati

tarbimiskaale. Uuringus kasutati väiksema koefitsiendiga kaale, kus lapse kaaluks on 0,3. Väiksema

kaalu kasutamist toetasid ka võrdlevanalüüsi tulemused. Tarbimiskaalud näitavad, et leibkonna

kasvades ei kasva kulud lineaarselt ehk iga lisanduva liikme kulud ei ole tõenäoliselt sama suured kui

leibkonna esimese liikme omad. Tarbimiskaalud arvestavad seda, kas tegemist on lapse või

täiskasvanuga. OECD tarbimiskaalude korral on majapidamise esimese liikme kulude väärtus 1, iga

järgneva täiskasvanu (alates 14 eluaastast) kulude väärtus 0,7 ning lapse kulude väärtus 0,5. OECD

modifitseeritud tarbimiskaalude korral on esimese liikme kulude väärtus 1, iga järgneva täiskasvanu

kulude väärtus 0,5 ning iga lapse kulude väärtus 0,3 (OECD 2019).2

Käesolevas asjas on hageja välja toonud, et samal perioodil kasutas Xxxx elukohana ka hageja õe sõber

M. M.. Sõltumata viimase ja kostja poolt eluruumi kasutamise tasu kokkulepetest või reaalsest

tasumisest peab kohus põhjendatuks jagada eluasemekulud vastavalt neljaks (kostja, hageja ja tema

õde, M. M.). Eelnevast tulenevalt kohus arvestab hageja osakaaluks (4. täiskasvanuna, tarbimiskaalu

0,5) 20% eluasemekuludest, s.o 83.23 eurot. Arvestades hageja korteris viibimise aega on hageja osaks

langeva kulu suuruseks perioodi juuni-august eest 41.62 eurot.

19. Kostja on kuluna välja toonud ka Xxxx korteris kasutusel oleva teleri, mida kasutavad mõlemad

lapsed oma otstarbeks, järelmaksu summa 16.36 eurot (Elisa arvetel teenus 10640554). Kohtu

hinnangul saab nimetatud kulu arvestada hageja kuluna vaid sarnaselt elamiskuludega, s.o üksnes

juuni-august perioodi eest, jagatuna neljale (eelduslikult kasutas ka M. M. korteris olevat telerit).

Hagejale langev osa on seega umbes 6 eurot kolme kuu eest.

20. Lisaks nähtub kostja kontode väljavõtetest, et kostja on juunis-augustis 2022 ka Xxxx toidupoes

sisseoste teinud kokku umbes summas 205 eurot (arvestades krediitkaardil nähtuvate maksete puhul

makse reaalset tegemist), mille põhjal võib kohtu hinnangul eeldada, et tehtud kulutuste arvel on

vähemalt osaliselt kaetud ka hageja söögi- ja majapidamisvahendite kulusid, arvestuslikult summas 35

eurot (205 jagatuna kolmele ja arvestades hageja korteris viibimise aega). Kohtul puudub ka alus

kahelda kostja selgituses selle kohta, et Xxxx asuvas apteegis tehtud kulutused 19.21 eurot on seotud

hageja ja tema õe ravikuludega, s.o hagejale langev osana saab arvestada umbes 9 eurot.

21. Kostja on palunud arvestada, et tema nimele on ajavahemikus 2017-2021 võetud kolm

remondilaenu, mida kasutati Xxxx talu renoveerimiseks ja laste elamistingimuste parandamiseks.

Peale lahutuse jõustumist 01.03.2022 jäi hageja seaduslikul esindajal ja kostja vara jagamata, kostja

on üksi tasunud laene (kogusummas 380.67 eurot) ka pärast lahkuminekut ja lahutust. Hageja seaduslik

esindaja leiab, et laenu tagasimakseid ei peaks elatise määramisel arvestama, kuna laenust on vaid

väike osa kulunud maja ehitamisele. Kohus leiab, et kuivõrd hageja seadusliku esindaja ja kostja kui

endiste abikaasade ühisvara, s.h abielu kestel võetud kohustused on jagamata ning kohus ei pidanud

õiguslikult ja menetlusökonoomiliselt põhjendatuks koos elatise nõude lahendamisega lahendada

ühisvara jagamise vaidlust, siis ei ole kohtul võimalik hinnata, kas võetud laenud olid pere, s.h laste

huvides ning arvestades hagejate seadusliku esindaja selgitust, milline oleks hagejale langeva

2 Vt Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne, lk 24-25, 9.

võimaliku osa suurus. Kohus ei arvesta seega kostja tasutavaid laenumakseid kostja poolt tasumisele

kuuluva elatise suuruse kindlaksmääramisel.

22. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kostja kandnud hageja ülalpidamisega seotud kulusid

perioodil 01.06.2022-02.10.2022 (k.a) vähemalt summas 669.83 eurot, s.o igakuiselt umbes 167 eurot.

Antud perioodi eest oleks kostja pidanud elatisena miinimummääras tasuma 1160.98 eurot (4x285.64

+ 285.64/31 x 2), vahe on seega 491.15 eurot.

Riigikohus on selgitanud, et lapsele möödunud aja eest elatise väljamõistmise nõude lahendamisel ei

ole ainumääravat tähtsust sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud lapse ülalpidamiseks

ja kas vanemate varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Oluline on see, kas kõik lapse

vajadused on olnud kaetud. Kui lapse vajadused on rahuldatud seeläbi, et üks vanematest on kulusid

kandnud rohkem ja teine vähem, kui on talle langev osa PKS § 105 lg 3 mõttes, siis võib suuremas

osas lapsele ülalpidamist andnud vanemal olla tagasinõudeõigus teise vanema vastu (vt

võlaõigusseaduse § 78 lg 4) (Riigikohtu 12.05.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 14.2.).

Lähtudes eeldusest, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis,

võib olla seega lapse vajadused olla kaetud tulenevalt hageja seadusliku esindaja poolt kulude

suuremas osas kandmisest. Hageja seadusliku esindaja selgitusel on ta pidanud laenama raha

vanematelt, et lastega toime tulla, kuna ta ise on osalise töövõimega ja ei saa endale suuremat koormust

ja tasuvamat tööd lubada.

23. Kostja on leidnud, et tagasiulatuva elatise summa väljamõistmisel tuleks arvestada, et kostja oli

20.05-19.09.2022 töötu, samuti annab ta ka hageja õele ülalpidamist.

Kohus selgitab, et PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles

ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane

lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud

olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel

arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Riigikohus on leidnud, et muu asjaolu PKS § 102 lg 2 kohaselt võib olla lapse vajaduste katmine muul

viisil, näiteks vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel või kulude jooksva katmisega (Riigikohtu 9.

juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).

Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul põhjuseid tagasiulatuvalt nõutava elatise vähendamiseks

alla miinimummäära. Kostja ajutine töötus ei ole samastatav töövõimetusega. Kostja kontoväljavõtte

põhjal olid kostja sissetulekuteks perioodil 01.06.-02.10.2022 Eesti Töötukassa makstud hüvitised ja

stipendiumid kogusummas 4220.12 eurot (lisaks 05.10.2022 – 151.48 eurot) ja töötasu L OY-lt 412.93

eurot, kokku summas 4633.05 eurot (s.o umbes 1158 eurot kuus). Nimetatud summale lisandub

igakuiselt makstav lapsetoetus 60 eurot (kokku 280 eurot).

Samuti sätestab PKS § 98 lg 1, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja

ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse

esmajoones alaealist last teistele lastele. Antud juhul ei anna seega hagejale elatise vähendamiseks

alust hageja täisealisele õele E. M.ule ülalpidamise andmine, kellele seejuures kontoväljavõtte põhjal

(dtl 69-81) makstakse nii töövõimetoetust kui sotsiaaltoetust. Kostja ei ole välja toonud muid

mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaks tagasiulatuva elatise vähendamist alla miinimummäära.

24. Kohus selgitas eelpool seoses tagasiulatuva nõude esitamisega, et elatise tagasiulatuvalt välja

mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat

ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema asetamist

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel. Käesoleval juhul ei ole hageja seaduslik esindaja

enne hagi esitamist kostjalt elatist nõudnud. Riigikohtu selgituse kohaselt saab seda asjaolu arvestada

tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates.

Kostja poolt kohtule esitatud palgatõendite (dtl 50-52) kohaselt oli kostja (neto)töötasuks 12.09.-

25.09.2022 eest 412.93 eurot, 26.09.-09.10.2022 eest 1061.92 eurot, 10.10.-23.10.2022 eest 1262.09

eurot. Kostja istungil antud selgituse järgi on kostja netopalk kuni 2200 eurot, millest 890 eurot maksab

Eestis olevaid kohustusi, kommunaalid, lapse arved jms. Kohus leiab, et kostja majanduslik seisund

oli hagi esitamise ajal piisavalt hea, et tasuda edasiulatuvat elatist. Samas kohus leiab, et antud juhul

on õiglane määrata kostjalt tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruseks mitte enam kui 300 eurot,

arvestades, et hageja seaduslik esindaja ei ole kostjalt enne hagi esitamist elatise tasumist nõudnud,

mis võis ka kaasa tuua kostja arusaama, et lapse vajadused on juba antud ülalpidamisega kaetud.

Samuti võivad kohtu hinnangul kostja menetluses esitatud selgituste põhjal tema poolt reaalselt hageja

vajaduste katmiseks tehtud kulutused olla mõnevõrra suuremad, kuid mida ei ole käesoleval hetkel

võimalik enam tõendada.

II

25. Hageja on taotlenud kostjalt elatise alates 03.10.2022 miinimummääras väljamõistmist.

02.03.2023 vastuses hageja palub elatise välja mõista alates 01.06.2022-10.03.2022. Hageja seaduslik

esindaja on 15.01.2023 vastuses välja toonud, et tema arvestuse kohaselt on kulutused lapsele kokku

910 eurot ja antud summa osas puudub kokkuhoiukoht. Kostja vaidleb hageja kulutustele sellises

määras vastu, kuivõrd (hageja seadusliku esindaja) palk ja töövõimetus ei anna sellist summat kokku,

samal ajal veel ehitatakse maja.

Kohus märgib, et 03.10.2022 hagiavalduse kohaselt on lapse vajadused kokku summas 580 eurot.

Kohus selgitas hageja seaduslikule esindajale 06.10.2022 määruses, et juhul, kui hageja soovib lapse

vajadustest lähtudes esitada miinimummäärast suuremas summas elatise nõude, tuleb hageja

seaduslikul esindajal lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi põhjendada ja tõendada. Kohtu

hinnangul ei ole hageja välja toonud selliseid asjaolusid, mis tingivad hagejale keskmisest lapsest

suuremad vajadused või et tal oleks kõrgemaid kulusid nõudvad erivajadused.

Miinimummäärast kõrgema elatise väljamõistmine võiks olla põhjendatud ka lapse tavalisest

elulaadist tulenevalt. Kohus leiab, et olenemata sellest, et kõik vanemad soovivad oma lastele pakkuda

kõige paremaid võimalusi arenemiseks ja vaba aja veetmiseks, tuleb seejuures siiski lähtuda vanemate

reaalsetest võimalustest, s.o lapse tavaline elulaad saab olla keskmisest kõrgem siis, kui lapse vanemad

teenivad tulu, mis võimaldab lastele pakkuda keskmisest kallimat toitu, hobisid, eluaset ja muid

kulutusi. Ka Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) selgitanud, et lapse

elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest

elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Samuti on Riigikohus osutanud, et

vaidluse korral ülalpidamise andmise kohustuse jaotuse ja elatise suuruse üle peavad kooselu

lõpetanud lapsevanemad end panema positsiooni, nagu nende kooselu ei oleks katkenud, ning

otsustama, kas vähenenud sissetulekute korral on võimalik säilitada lastele varasem elulaad. Tagatud

peavad olema laste vajadused, mitte ilmtingimata senine elulaad (Riigikohtu 17.01.2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-135, p 11.5).

Kohtu hinnangul ei vasta hageja seadusliku esindaja väljatoodud kulutused tema majanduslikele

võimalustele (s.o sissetuleku umbes 800-900 eurot juures, dtl 21-26, 170). Samuti on kohtu hinnangul

ka üksikute gruppidena hageja vajadused ülepaisutatud ja põhjendamatud ning esitatud mitme

kulugrupi osas prognoosina, s.o tuginemata ka varasemate, reaalselt hageja seaduslikule esindajale

kaasnenud kulude arvestusele. Kohus leiab eelneva põhjal, et puudub mõistlik põhjendus ja tõendid

selle kohta, et hagejale elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda PKS § 101 alusel arvutatavast summast

erinevas summas. Kohtu hinnangul ei anna käesoleval juhul ka ainuüksi kostjal suurema sissetuleku

olemasolu selleks alust, kuivõrd kostja ülalpidamisel on nii alaealine kui täisealine laps. Eeltoodust

tulenevalt kohus lähtub sellest, et lapse vajadused on kaetud kahekordse miinimumelatisega.

26. Kostja ei ole väitnud, et tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavat elatist (s.o

miinimummääras) tasuda. Vastuväitena hageja elatisenõudele on kostja välja toonud arvestused ja

esitanud tõendid selle kohta, et ta on juba osaliselt täitnud lapse ülalpidamiskohustuse, s.o ta on

vastavas osas vabanenud ülalpidamiskohustusest. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu on võimalik

arvestada kostjalt väljamõistetava elatise nõue vastavas osas täidetuks lugemisega.

Kohus peab vajalikuks lisaks tagasiulatuva elatise juures esitatud selgitustele märkida, et kohtu

hinnangul on põhjendatud arvestada kostja kulutused hagejale ostetud sülearvuti järelmaksu tasumisel

ülalpidamisena antu hulka, kuivõrd vaidlus puudub, et tegemist on hagejaga seotud vajaliku kulutusega

(vaatamata asjaolule, et hageja seaduslik esindaja on menetluses teinud etteheiteid kostjale sülearvuti

ostu temaga läbi arutamata jätmise tõttu). Hageja seadusliku esindaja poolt antava ülalpidamisena on

käsitletav uue arvuti järelmaks (mis on valdavas osas kaetav saadud kindlustussumma arvel).

27. Kohus esitas eelpool kostja poolt hagejale tasumisele kuuluva elatise arvestuse, s.h arvestusega, et

kostja saab lapsele määratud lapsetoetuse. Kuivõrd kostja selgituse põhjal ei ole ta lapsetoetust

menetluse kestel hageja seaduslikule esindajale ümber vormistanud (milleks alates 11.03.2023 lapse

ema juurde elama asumisel puudub ka vajadus), jääb kohus oma arvestustes selle juurde.

Kohus esitab siinkohal elatise arvestuse perioodi 03.10.2022-10.03.2023 (k.a) eest:

1) 03.10.2022- 31.01.2023 (k.a) - 285.64 eurot: 1) baassumma 209.20 eurot + 3% 2021. aasta

keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot = 255.64 eurot; 2) elatise summa 255.64 eurot + pool

lapsetoetusest 60 eurot = 285.64 eurot;

2) 01.02.2023-10.03.2023 (k.a) – 295.64 eurot: 1) baassumma 209.20 eurot + 3% 2021. aasta

keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot = 255.64 eurot; 2) elatise summa 255.64 eurot + pool

lapsetoetusest 80 eurot = 295.64 eurot.

Kostja poolt kuuluks seega hagejale elatisena tasumisele:

1) perioodi 03.10.2022-31.01.2022 eest - 29 päeva eest oktoobris 267.21 eurot, november-jaanuar

eest 856.92 eurot (3x285.64), kokku 1124.13 eurot;

2) perioodi 01.02.2023-10.03.2023 eest – veebruari eest 295.64 eurot, 10 päeva eest märtsis 95.37

eurot, kokku 391.01 eurot.

Elatisenõue kokku 1515.14 eurot.

28. Kohus loeb kohtule esitatud asjaolude ja neid kinnitavate tõendite põhjal kostja

ülalpidamiskohustuse täidetuks vähemalt järgmises ulatuses:

1) ülekanded hageja kontole – 201 eurot, perioodil 03.10.2022-15.01.2023 (dtl 241);

2) K. S.le ja saajale K. tehtud ülekanded, kuivõrd tegemist on hagejale määratud maksetega:

-

03.12.2022 9 eurot (dtl 196),

-

03.02-14.02.2023 30 eurot (dtl 320);

3) T. M.ule tasutud:

-

24.-27.10.2022 (silmaarsti visiit ja 50% prillide ostuarvest) 109 eurot;

-

09.12.2022, 06.01.2023, 08.02.2023 – peretoetus 2 x 60 eurot, 80 eurot (dtl 321);

-

22.12.2022, 20.01.2023, 08.02.2023, 17.02.2023 – elatis 3x 150 eurot, 170 eurot (dtl 321);

4) hageja telefoniarved (xxxx) ja sülearvuti järelmaks (xxxx):

-

01.10.2022 arve – 20.96 eurot, 21.63 eurot (dtl 269);

-

01.12.2022 arve – 29.13 eurot, 21.63 eurot (dtl 275);

-

01.01.2023 arve – 39.43 eurot, 21.63 eurot (dtl 272);

5) Xxxx arved:

-

25.11.2022 15 eurot;

-

22.12.2022 15 eurot (dtl 241).

Kohus ei arvesta elatise hulka M. M. 09.10.2022 makstud 50 eurot, kuna puudub selgitus, millise

hageja võlgnevuse ja millega seoses see on tasutud, s.o kas tegemist on lapsele vajaliku kuluga. Samuti

kohus ei arvesta kostja esitatud konto väljavõttel korteriühistule tehtud makseid, kostja selgituse põhjal

on need esitatud ennekõike sooviga näidata, et võlgnevus on likvideeritud, kostja ei ole välja toonud,

et tegemist on hagejale ka alates 03.10.2022 arvestatava kuluga. Kohus arvestab hagejale tehtud

ülekandeid kuni 15.01.2023, kuna kostja viimasena esitatud kontoväljavõtte (kuni 24.02.2023) jääb

viimaste maksete selgituste („Ülekanne, eilne ülekanne tagasi saadetud“) põhjal ebaselgeks, kas

tegemist on uute maksetega või sama summa uuesti saatmisena, kuna antud kontol tagasi saatmine

nende summade osas ei nähtu.

Kohus loeb seega kostja poolt hageja ülalpidamiskohustuse täidetuks (vähemalt) perioodil 03.10.2022-

10.03.2023 summas 1353.41 eurot.

29. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise

perioodi 03.10.2022-10.03.2023 eest summas 161.73 eurot (1515.14-1353.41), koos tagasiulatuva

elatisega (300 eurot) kokku summas 461.73 eurot.

30. Tulenevalt hageja soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, millele kostja vastuväiteid ei esitanud,

tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku

esindaja pangakontole xxxx Xxxx AS-is.

31. Kõik kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel

kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

III

Menetluskulud

32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas

kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda ning

sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik