3-22-445/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

03.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-445

Haldusasi

AS GoBus kaebus Saaremaa Vallavalitsuse 19.01.2022

kirja

nr

6-9/5661-2

tühistamiseks

ja

vastustaja

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja AS GoBus, esindajad vandeadvokaat Erki Fels

ja vandeadvokaadi abi Mari Kelve-Liivsoo

Vastustaja Saaremaa vald, esindaja MK

Kaasatud haldusorgan Transpordiamet, esindaja HH

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.06.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Transpordiameti ja Saaremaa valla määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata Transpordiameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu

29.06.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-445.

2. Võtta menetlusse Saaremaa valla määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.06.2022

määruse peale haldusasjas nr 3-22-445.

3. Võtta asja juurde Transpordiameti 08.07.2022 menetlusdokumendi lisad 1–5 ja

Saaremaa valla 15.07.2022 määruskaebuse lisad 2–3. Tagastada Saaremaa valla

15.07.2022 määruskaebuse lisa 1.

4. Jätta Saaremaa valla määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.06.2022

määrus haldusasjas nr 3-22-445 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saaremaa Vallavolikogu 08.12.2017 otsusega nr 23 otsustati korraldada Saare maakonna

ühiskondlikku transporti alates 01.01.2018 ja sõlmida Maanteeametiga (Transpordiameti

õiguseellane) haldusleping ühistranspordi korraldamiseks. Maanteeamet, Saare Maavalitsus ja

Saaremaa vald sõlmisid 21.12.2017 halduslepingu nr 17-00119/182, mille kohaselt maavalitsus

annab alates 01.01.2018 ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 96 lg 16 alusel Saaremaa vallale üle

ÜTS §-s 14 sätestatud ülesanded, sh ülesande korraldada riigihankeid vedajate valimiseks

3-22-445

2(11)

avalikule liiniveole ÜTS-s sätestatud juhtudel ja sõlmida vedajatega avaliku teenindamise

lepingud (ATL).

2. AS GoBus (kaebaja) ja Saaremaa vald (vastustaja) sõlmisid riigihanke „Avaliku

bussiliiniveo korraldamine Saare maakonnas 2019–2029“ (viitenumber 202542) tulemusel

10.05.2019 ATL-i ajavahemikuks 01.02.2020–31.01.2030. ATL-i p 3.4 näeb ette, et vedajale

makstava toetuse arvestamise aluseks olevat vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri

maksumust (hinda) muudetakse, kui muutub tarbijahinnaindeks, Eesti keskmise töötasu indeks

ja diislikütuse hinna indeks Statistikaameti andmetel, arvestades liinikilomeetri hinna valemi

Tt=THD*ÜTSTIp

järgi.

ATL

ei

reguleeri

liinikilomeetri

maksumuse

muutmist

transpordikütusena kasutatava surumaagaasi (CNG) hinna muutumise korral.

3. Kaebaja taotles vastustajalt 12.10.2021 kirjaga nr J-1.3/10-2 riigihangete seaduse (RHS) §

123 lg 1 p 4 alusel ATL-i täitmise raames CNG erakorralise hinnatõusu kompenseerimist kuni

ajani, mil maagaasi ja diislikütuse hinnad maailmaturul on ühtlustunud, või ATL-i muutmist,

lisades sinna CNG indekseerimise valemi. Kaebajale lepingu alusel CNG-d tarniv JetGas OÜ

tõstis hinda ligikaudu 300% kg kohta, sest maagaasi maailmaturu hinnad on järsult tõusnud.

Kui kaebaja ei maksa nõutud hinda, ütleb tarnija lepingu alates 01.11.2021 üles. Kaebaja bussid

sõidavad CNG-ga ja Saare maakonnas on ainult üks CNG-d tarniv ettevõte.

4. Vastustaja esitas Transpordiametile 08.12.2021 kirjaga nr 6-9/6870-1 arvutused CNG

hinnavahe kohta ja palus eraldada vahendid CNG erakorralise hinnatõusu kompenseerimiseks.

Transpordiamet eraldas 10.12.2021 käskkirjaga nr 1.1-1/21/697 CNG erakorralise hinnatõusu

kompenseerimiseks vahendid, mille arvelt vastustaja hüvitas kaebajale CNG hinnavahe 2021.

a novembri ja detsembri eest. Transpordiamet teatas vastustajale 14.01.2022 kirjaga nr 15-

4/22/908-1, et kompenseerib CNG hinnavahe ka 2022. a jaanuaris, kuid keeldub edaspidi

hinnatõusu kompenseerimisest väljaspool ATL-s sisalduvat valemit.

5. Vastustaja selgitas kaebajale 19.01.2022 kirjas nr 6-9/5661-2, et täidab maakondliku

ühistranspordi korraldamise haldusülesannet 21.12.2017 halduslepingu alusel. Vastustaja

ülesanne on taotleda riigieelarvest toetust maakonna ning vajadusel ka linna või valla

ühistranspordi rahastamiseks, kuid ATL-i alusel teostatava liiniveo rahastamise korraldamine

riigieelarvest on ÜTS § 16 lg 1 p 6 kohaselt Transpordiameti ülesanne. Vastustajal puudub

pädevus otsustada iseseisvalt riigi riigieelarve vahendite jagamise ja nende suuruse üle. See

tähendab, et kaebaja taotluse mistahes vormis rahuldamine oleks tühine. Seepärast pöördus

vastustaja Transpordiameti poole, et lahendada kaebaja taotlus eelarve läbirääkimiste käigus.

Transpordiamet teatas 14.01.2022 kirjas, et ei kompenseeri alates 2022. a veebruarist CNG või

mistahes teiste kulukomponentide hinnatõusu väljaspool ATL-s sisalduvat valemit.

6. AS GoBus esitas Tallinna Halduskohtule 18.02.2022 kaebuse, milles palus tühistada

vastustaja 19.01.2022 kiri ja kohustada vastustajat muutma ATL-i, lisades sinna CNG hinna

indekseerimise valemi või alternatiivselt kaaluma uuesti haldusakti andmist, millega

hüvitatakse kaebajale CNG hinna tõusuga seotud kulud. Kaebaja märkis mh, et on pidanud

vastustajaga läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks, kuid vastustaja keeldus kokkuleppe

sõlmimisest põhjendusega, et Transpordiamet ei eralda rahalisi vahendeid. Kaebaja palus kohtu

abi kompromissi sõlmimisel, samuti esitas taotluse kaasata HKMS § 24 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel

menetlusse Transpordiamet.

7. Tallinna Halduskohus võttis 13.05.2022 määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1),

tunnistas vastustajaks Saaremaa valla ja kohustas teda kaebusele vastama hiljemalt 27.06.2022

(resolutsiooni p 2) ning kaasas menetlusse arvamuse andmiseks Transpordiameti, määrates talle

vastamise tähtajaks 27.06.2022 (resolutsiooni p 3). Halduskohus tegi menetlusosalistele

ettepaneku pidada läbirääkimisi asja lahendamiseks kompromissiga, selgitades, et kui

alustatakse kompromissiläbirääkimisi ja neid ei lõpetata nurjumise tõttu enne eespool toodud

3-22-445

3(11)

menetlustähtaja lõppu, tuleb esitada taotlus menetlustähtaegade pikendamiseks ja

pikemaajaliste läbirääkimiste korral taotlus menetluse peatamiseks (resolutsiooni p 4).

Halduskohus märkis, et Transpordiamet kaasatakse HKMS § 24 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel, sest

avalike liinivedude rahastamise korraldamine riigieelarvest on Transpordiameti ülesanne ning

praeguses asjas on vaidlus sisuliselt rahastamise üle. Samuti poleks kompromissi arutamine

ilma Transpordiameti osaluseta eesmärgipärane.

8. Vastustaja esitas halduskohtule 21.06.2022 avalduse, milles selgitas, et esitas 21.06.2022

kaebajale kirjaliku ettepaneku sõlmida kompromiss. Viidates 13.05.2022 määruse resolutsiooni

p-le 4, taotles vastustaja kompromissiläbirääkimiste tähtaja pikendamist kuni 27.07.2022.

9. Halduskohus teatas 21.06.2022 e-kirjaga menetlusosalistele, et rahuldab vastustaja taotluse

ja vastus kaebusele tuleb esitada 27.07.2022.

10. Kaebaja esitas halduskohtule 27.06.2022 taotluse kinnitada kaebaja ja vastustaja vaheline

kompromiss tingimustel, mille vastustaja esitas 21.06.2022 kirjaga nr 3-4/3795-1.

11. Halduskohus saatis kaebajale ja vastustajale 28.06.2022 kohtunõude, milles märkis, et

kohtule ei ole esitatud vastustaja 21.06.2022 kirja nr 3-4/3795-1, milles tehakse kaebajale

ettepanek kompromissiks. Halduskohus palus vastustajal esitada kõnealune kiri, samuti palus

pooltel teatada, kuidas jaotatakse kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise korral

menetluskulud. Kohtu nõue tuli täita hiljemalt 01.07.2022.

12. Vastustaja esitas halduskohtule 28.06.2022 taotluse kinnitada kaebaja ja vastustaja vahel

sõlmitud kompromiss taotluses toodud tingimustel ning lõpetada haldusasja menetlus.

13. Tallinna Halduskohus kinnitas 29.06.2022 määruse resolutsiooni p-s 1 kaebaja ja

vastustaja vahel sõlmitud kompromissi, mille sisu oli järgmine:

„2.1 Saaremaa Vallavalitsus tühistab Saaremaa Vallavalitsuse 19. jaanuari 2022. a haldusakti

nr 6-9/5661-2.

2.2 Seoses ettenägematu maagaasi hinnatõusuga maailmaturul muudavad osapooled

riigihangete seaduse § 123 lõige 1 punktide 1-3 ja p 7 ja lg 4 alusel 10. mail 2019. a

sõlmitud „Saare maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu nr 2-7.7/169-1

(edaspidi leping või ATL)ˮ tingimusi järgnevatel põhjustel:

2.2.1 Avaliku teenindamise lepingu muutmiseks tahteavalduse tegemise pädevus on RHS §

123 lg 1 kohaselt hankijal (RKHko 3-20-1150 p 23). Hankijaks on Saaremaa vald Saaremaa

Vallavalitsuse kaudu.

2.2.2 RHS § 123 lg 1 p 1 alusel on hankijal õigus lepingut muuta, kui hankelepingu üldist

olemust ei muudeta ja muudatuse väärtus kokku ei ületa 10% teenuse hankelepingu

algsest maksumusest. Käesolevaga lisatakse osapoolte vahel sõlmitud lepingusse uus hinna

piirmäära arvutamise valem, mille puhul võetakse arvesse gaasikütuse hinna indeksit

Statistikaameti andmetel.

2.2.3 RHS § 123 lg 1 p 4 lubab teatud tingimustel muuta hankelepingut, kui muudatuse

põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud (RKHko 3-20-1150 p 35). Hankija on

seisukohal, et surugaasi hinna järsk tõus ei olnud hanke läbiviimise ajal ja ATL sõlmimise ajal

ettenähtav ja prognoositav. Surugaasi järsk ja kiire hinnatõus maailmaturul ei ole vedaja ega

ka hankija mõjusfääris. Hankemenetluses tuli vedajal pakkumuse esitamisel arvestada

hinnapakkumuse sisse pakkumuste esitamise ajal kehtinud surugaasi hind ning majandusliku

riski maandamiseks hinna võimalik tõus. Kuid nii hankija kui ka pakkuja ei osanud sellel

ajahetkel arvestada asjaoluga, et surugaasi hinnatõus vedajale võiks olla umbes 300%

kilogrammi kohta.

2.3 Eeltoodust tulenevalt muudetakse lepingu tingimusi järgmiselt:

3-22-445

4(11)

2.3.1 Lepingule lisatakse punkt 3.4.1 järgnevas sõnastuses:

„Toetuse arvestamise aluseks olevat vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri maksumust

(hinda) muudetakse lepingu kehtivusaja vältel juhul, kui muutub tarbijahinnaindeks (THI),

Eesti keskmise töötasu indeks ja gaasikütuse hinna indeks Statistikaameti andmetel.

Alltoodud valemi järgi arvutatakse liinikilomeetri hind (maksumus) ja ümardatakse 3 (kolme)

kohaga peale koma:

Tt = THD* GSTIP, kus

Tt – liinikilomeetri hind poolaastal t (euro/km);

THD – liinikilomeetri maksumus (hind) pakkumuses (euro/km);

GSTIP – ühistranspordi gaasikütusega hinnaindeks perioodil P

GSTIP=GS*GP+PS*PP+MS*MP

GS – kütuse kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis

GP – maagaasi keskmise hinna muutus perioodil P1 (1. oktoober-31. märts) või perioodil P2

(1. aprill-30. september) võrreldes pakkumuse esitamise aasta III kvartali keskmise hinnaga –

maagaasi hinnana kasutatakse maagaasibörsi GET Baltic perioodi keskmist hinda, millele

lisatakse Eesti Vabariigis kehtiv aktsiisimäär mootorikütusena kasutatavale maagaasile.

PS – töötasu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti koostatud valemis

PP – töötasu muutumise indeks perioodil P võrreldes 2019. aasta III kvartali palga indeksiga

MS – muu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti koostatud valemis

MP – THI muutumise indeks perioodil P võrreldes 2019. aasta III kvartali THI-ga

Perioode P on aastas 2 (kaks):

P1, P3, P5,… on II kvartalist III kvartalini (1. aprill kuni 30. september) ja

P2, P4, P6,… IV kvartalist I kvartalini (1. oktoober kuni 31. märts), kaasa arvatud.

Indeksit GSTIP1, P3, P5,… kasutatakse liinikilomeetri maksumuse muutmiseks alates 1.

jaanuarist.

Indeksit GSTIP2, P4, P6,… kasutatakse liinikilomeetri maksumuse muutmiseks alates 1.

juulist.

S - Statistikaamet koostab valemi arvestades avaliku teenindamise lepingute alusel bussidega

teostatud maakondade liiniveo vedajate kulude struktuuri perioodil IV kvartalist III kvartalini

(1. oktoobrist 30. septembrini) rakendamiseks järgnevast 1. jaanuarist kalendriaasta jooksul.

Näide

Pakkumuses esitatud LKM hind THD on 1,00 €.

1. Liinikilomeetri hinnaindeks perioodil P1 (GSTIP1) indeksi arvestusperioodiga 1. aprill kuni

30. september:

Statistikaameti poolt koostatud valemis esimeseks aastaks on kütuse kulu osatähtsus aastas

25%, palgakulu osatähtsus 40% ja muude kulude osatähtsus 35%.

Perioodil P1 on muutused võrreldes 2019. aasta III kvartali näitajatega kütuse hinna osas 1,06;

töötasu osas 1,07 ja tarbijahinnaindeksi osas 1,02.

Järelikult valemis GSTIP=GS*GP+PS*PP+MS*MP

GSTIP1=0,25*1,06+0,40*1,07+0,35*1,02=0,265+0,428+0,357=1,05

Liinikilomeetri hind Tt1 = THD* GSTIP1 on

1,00*1,05=1,05 €/km perioodiks t1 (1. jaanuarist 2020. a)

2. Liinikilomeetri hinnaindeks perioodil P2 (GSTIP2) on:

Statistikaameti koostatud valemis on kütuse kulu osatähtsus aastas 25%, palgakulu osatähtsus

40% ja muude kulude osatähtsus 35% need ei muutu ühe aasta jooksul, sest arvutatakse kõigi

vedajate kulude keskmiste alusel kord aastas.

Perioodil P2 on muutused võrreldes 2019. aasta III kvartali näitajatega kütuse hinna osas 1,04;

töötasu osas 1,08 ja tarbijahinnaindeksi osas 1,03.

GSTIP2=0,25*1,04+0,40*1,08+0,35*1,03=0,260+0,432+0,3605=1,0525 ümardus 1,053

Liinikilomeetri hind Tt2 = THD* GSTIP2 on

3-22-445

5(11)

1,00*1,053=1,053 €/km perioodiks P2 (1. juulist 2020. a)

3. Liinikilomeetri hinnaindeks perioodil P3 (GSTIP3) on:

Statistikaameti koostatud valemis teiseks aastaks on kütuse kulu osatähtsus aastas 23%,

palgakulu osatähtsus 45% ja muude kulude osatähtsus 32%.

Perioodil P3 on muutused võrreldes 2019. aasta III kvartali näitajatega kütuse hinna osas 1,08;

töötasu osas 1,09 ja tarbijahinnaindeksi osas 1,04.

GSTIP3=0,23*1,08+0,45*1,09+0,32*1,04=0,2484+0,4905+0,3328=1,0717 ümardus 1,072

Liinikilomeetri hind Tt3 = THD* GSTIP3 on

1,00*1,072=1,072 €/km perioodiks P3 (1. jaanuarist 2021. a).“

2.3.2 Muudetakse lepingu punkti 2.5. järgnevalt:

„2.5. Tellija poolt makstava tasu suurus bussiliiniveo korraldamiseks igaks järgnevaks

perioodiks sõltub kokkulepitud liinikilomeetri maksumusest ning veomahtudest sellel

perioodil. Perioodi liinikilomeetri maksumus ja veomaht vormistatakse eraldi käesoleva

lepingu lisana 1 pärast vastavaks perioodiks riigieelarvest maanteetranspordile sihtotstarbelise

toetuse jaotuse kinnitamist pädeva asutuse poolt, arvestades lepingu punktides 3.4 ja 3.4.1

toodut ning lepingu täitmiseks eraldatud vahendite suurust. Juhul, kui eelnimetatud jaotus ei

ole kinnitatud, lähtutakse kuni vahendite saamiseni selleks perioodiks kinnitatud

sõiduplaanidest ja veomahust ning vahendid eraldatakse nende laekumisel ilma viivise

arvestuseta.ˮ

2.3.3 Muudetakse lepingu punkti 2.6. järgnevalt:

„2.6. Tellija planeerib eelarvevahendeid järgnevateks eelarveaastateks edukaks tunnistatud

pakkumuses esitatud maksumuse, lepingu, planeeritavate liinivõrgu muudatuste ja lepingu

punktides 3.4 ja 3.4.1 toodud prognoosi alusel.ˮ

2.3.4 Muudetakse lepingu punkti 3.6. järgnevalt:

„3.6. Kui lepingu kehtivuse perioodil töötatakse välja üldine, kogu sektorile kasutamiseks uus

ühistranspordi hinnaindeksi valem või selle arvestamise alused, siis võib muuta vastavalt

käesoleva lepingu punktides 3.4, 3.4.1 ja 3.5 sätestatud tingimusi. Kui ühistranspordi

hinnaindeksit enam ei rakendata, lähtutakse kvartaalsest tarbijahinnaindeksist võrreldes 2019.

aasta III kvartali tarbijahinnaindeksiga, mida rakendatakse viimasele ühistranspordi

hinnaindeksi alusel arvutatud liinikilomeetri hinnale.““

Halduskohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja lõpetas asja menetluse

(resolutsiooni p-d 2 ja 3).

14. Kaebaja esitas halduskohtule 01.07.2022 seisukoha lisana vastustaja 21.06.2022 kirja nr

3-4/3795-1 ja teatas, et soovib kompromissi kinnitamist kirjas toodud tingimustel ja menetluse

lõpetamist. Kaebaja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

15. Transpordiamet palus Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses tühistada

halduskohtu 29.06.2022 määrus ja saata asi arutamiseks halduskohtule.

Transpordiametit ei kaasatud kompromissiläbirääkimistesse, kuigi kõik menetlusosalised

pidasid Transpordiameti menetluses osalemist oluliseks. Transpordiamet oli eksituses ja arvas,

et kaebusele vastamise tähtaja pikendamine kuni 27.07.2022 kehtib ka kaasatud haldusorganile.

Transpordiamet sai kompromissiläbirääkimistest teada e-toimiku kaudu 28.06.2022 ning kohus

kinnitas kompromissi ja lõpetas menetluse juba 29.06.2022.

Kompromiss oleks tulnud jätta kinnitamata, sest see ei ole täidetav. Statistikaamet ei koosta

CNG hinna indeksit, millele on viidatud ATL-i uues p-s 3.4.1. Kompromissi tulemusel kehtivad

samaaegselt ATL-i p-d 3.4 ja 3.4.1 ning pole selge, kumma punkti alusel tuleb vedajale toetust

3-22-445

6(11)

arvestada, kui Statistikaamet peaks hakkama koguma andmeid CNG hinna kohta ja saaks

koostada selle alusel hinna indeksi.

Kehtiva ATL-i p 3.3 järgi ei ole võimalik muuta liinikilomeetri maksumust selliselt, nagu

kompromissis on kokku lepitud. Pole selge, kas kaebajal ja vastustajal oli õigus kokkulepitud

ulatuses kompromissi sõlmida. Kompromissis viidatud Riigikohtu 30.05.2022 otsuses nr 3-20-

1150 ei muudetud liinikilomeetri hinda ega võetud riigile rahalisi kohustusi, vaid kehtestati

liinikilomeetri maksumuse piirmäär. Samuti puudub selgus, mille arvelt makstakse kaebajale

toetust, kui see ületab riigieelarves ettenähtud summasid. Võib arvata, et vastustaja soovib

saada vahendeid riigieelarvest, kuid selliste rahaliste kohustuste võtmist ei ole

Transpordiametiga läbi räägitud. Vastustajal ei ole pädevust ega volitusi võtta riigile rahalisi

kohustusi.

Puudub selgus, kas kompromiss on kooskõlas RHS §-ga 123. Võttes arvesse Riigikohtu

seisukohti haldusasjas nr 3-20-1150, ei saanud ATL-i muuta RHS § 123 lg 1 p 1 alusel.

Arvestades Rahandusministeeriumi juhiseid hankelepingute muutmiseks kriisiolukorras, ei

pruugi olla kohaldatav ka RHS § 123 lg 1 p 4. CNG hinna tõusust tingitud kulud on kaebajale

osaliselt hüvitatud ja ATL-i muutmine paneks teised vedajad ebavõrdsesse olukorda.

16. Saaremaa vald palus määruskaebuses tühistada halduskohtu 29.06.2022 määrus ja

saata asi arutamiseks halduskohtule.

Kohus ei hinnanud, kas kompromiss on kooskõlas materiaalõigusega ja täidetav. Kompromissi

sõlmimine ei eeldanud Transpordiameti nõusolekut, kuid tema menetlusse kaasamine ja tema

seisukoha ärakuulamine enne kompromissi kinnitamist oli vajalik, sest ka vaidlustatud

haldusakti andmise aluseks oli Transpordiameti seisukoht (vt ÜTS § 16 lg 1 p 6). Halduskohus

kinnitas kompromissi enne, kui vastustaja oli täitnud 28.06.2022 kohtunõude ja esitanud

kohtule 21.06.2022 kirja, millega saadeti kaebajale kompromissiettepanek. Kaebaja esitas selle

kirja kohtule alles 01.07.2022, s.o pärast kohtumääruse tegemist. Seega rikkus halduskohus

oluliselt menetlusõigust.

Vastustajal kui hankijal oli õigus muuta ATL-i ilma Transpordiameti kooskõlastuseta, sh

vajadusel võtta riigile rahalisi kohustusi (vrd Riigikohtu 30.05.2022 otsus nr 3-20-1150, p-d 22

ja 26). Kompromissilepinguga muudeti ATL-s liinikilomeetri maksumuse arvestamise valemit.

ATL-i muutmise tulemusel kuuluks edaspidi paralleelselt kohaldamisele diislikütuse

hinnaindeksiga valem ja CNG hinnaindeksiga valem. See ei ole ATL-i üldise olemuse

muutmine. Valemi lisamisega viiakse ATL kooskõlla hanketingimustega, mille järgi sai enam

punkte pakkuja, kes kasutas gaasibusse. Kaebaja palus juba hanke läbiviimise ajal siduda hind

gaasihinna indeksiga, kuid tol ajal leiti, et gaasi ja diisli hinnatõus käib samas taktis, mistõttu

puudub otsene vajadus sellise muudatuse järele. Nüüd on selge, et CNG hind on tõusnud

kiiremini ja rohkem kui diislikütuse hind. Mitmetes ATL-de sõlmimiseks korraldatud

riigihangetes on nüüd kasutatud ka CNG hinnaindeksit. RHS § 123 lg 1 p 4 kohaldamise

võimalikkust kinnitab Riigikohtu seisukoht haldusasjas nr 3-18-1946.

Transpordiamet teatas vastustajale 29.06.2022 e-kirjas, et keeldub kaebaja ja vastustaja vahel

sõlmitud ATL-i muutmise korral gaasihinna indeksi alusel veoteenuse hinda kompenseerimast.

See tähendab, et kompromiss ei ole täidetav. ATL-i täitmiseks vajalikud rahalised vahendid

tulevad riigieelarvest ja kui Transpordiamet keeldub gaasihinna vahe kompenseerimisest,

muutub ATL-i täitmine veo korraldaja jaoks võimatuks. Seepärast oli Transpordiameti

seisukoha ärakuulamine enne kompromissi kinnitamist oluline. Rahaliste vahendite puudus

võib viia ATL-i erakorralise ülesütlemiseni kaebaja poolt ning bussiveoteenuse katkemiseni.

Seepärast oleks halduskohus pidanud hindama ka kompromissi täidetavuse küsimust.

17. AS GoBus palus jätta määruskaebused rahuldamata.

3-22-445

7(11)

Kompromiss on pooltele siduv ja seda tuleb täita. Kompromissi täitmisest ei saa vabaneda

pelgalt seetõttu, et vastustaja on pärast kompromissi kinnitamist ümber mõelnud.

Määruskaebuse esitajad otsivad juriidilisi ettekäändeid, kuid ükski neist ei anna alust

halduskohtu määruse tühistamiseks.

ATL ei keela selle muutmist kompromissiga kokkulepitud viisil (vt p-d 3.3 ja 9.11). Kaebajal

oli õigus nõuda ATL-i muutmist RHS § 123 lg 1 ja võlaõigusseaduse § 97 lg 1 alusel.

Kompromissis tehtud muudatuste aluseks oli RHS § 123 lg 1 p 4. Kompromissi sõlmimiseks ei

pidanud küsima Transpordiameti kui kaasatud haldusorgani nõusolekut. Transpordiametil oli

võimalik esitada halduskohtule oma seisukoht kaebuse kohta. Vastustaja ei ületanud

kompromissi sõlmimisel oma pädevust, sest ATL on hankeleping, mille muutmise õigus on

hankijal. Piiranguid ei tulene ka ÜTS-st ega vastustaja ja Transpordiameti õiguseellase vahel

sõlmitud halduslepingust (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-20-1150, p-d 22, 26 ja 28).

Puuduvad kompromissi kinnitamist välistavad asjaolud. Kompromissi ei saa tühistada

asjaolude tõttu, mis puudutavad selle täitmist (nt küsimust, kes katab ATL-i kallinemisega

seotud kulud). Kompromiss on täidetav HKMS § 154 lg 1 tähenduses, sest seal on silmas peetud

kompromissis sisalduva kohustuse täitmise õiguslikku võimatust, mitte majanduslike

võimaluste puudumist. Kompromissis ei ole kindlaks määratud kulude rahastamise allikat,

mistõttu kohaldub ÜTS § 23 lg 2. Transpordiameti 29.06.2022 e-kiri vastustajale pole ka

haldusakt, millega oleks rahastamise küsimus lõplikult otsustatud (vt majandus- ja

taristuministri 26.02.2016 määruse nr 17 „Riigieelarvest ühistranspordi toetamise toetusraha

kasutamise, toetusraha kasutamise aruandluse ja toetusraha tagasimaksmise kord“ (määrus nr

17) § 3).

Kompromissis kokku lepitud indekseerimise valem on korrektne. Tegelikult ei ole valemi

sisendiks Statistikaameti andmed gaasihinna kohta, vaid valemist on näha, et hinnana

kasutatakse maagaasibörsi GET Baltic perioodi keskmist hinda, millele lisatakse Eestis kehtiv

aktsiisimäär mootorikütusena kasutatavale maagaasile (valemis tähis „GP“). Lause, millele

Transpordiamet viitab, on deklaratiivne ega mõjuta kompromissi täidetavust.

RHS § 123 lg 1 p 4 kohaldamise eeldused on täidetud. CNG hinna nii järsku ja kiiret tõusu

maailmaturul ei saanud hanke läbiviimise ega ATL-i sõlmimise ajal ette näha hankija ega

kaebaja. Kõnealune hinnatõus läheb kaugemale äririskist, millega kaebaja pidi pakkumuse

tegemisel arvestama (vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 137/2007

(reisijateveo määruse) art 4 lg 1 (b) ja ÜTS § 23 lg 2). Hinnatõusu maailmaturul põhjustas

COVID-19 pandeemia, Venemaa sõda Ukrainas ning eeltooduga seotud makromajanduslikud

muutused, s.o kaebajast ja hankijast sõltumatud asjaolud. Hankelepingu üldist olemust ei ole

muudetud, sest CNG hinna indekseerimine on tehniline täpsustus makstava tasu arvutamiseks.

Muude RHS § 123 lg-s 1 sätestatud aluste hindamiseks puudub vajadus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

18. Ringkonnakohus keeldub Transpordiameti määruskaebuse menetlusse võtmisest, sest tal

ei ole määruskaebuse esitamise õigust (HKMS § 187 lg 3 p 6 ja § 207 lg 1 ls 3).

19. Halduskohtu määruse peale, millega menetlus lõpetatakse, võib määruskaebuse esitada

määrusega puudutatud menetlusosaline (HKMS § 155 lg 5, HKMS § 203 lg 1 ls 1).

20. Halduskohus kaasas Transpordiameti HKMS § 24 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel menetlusse

arvamuse andmiseks. Haldusorgani kaasamise mõte on võimaldada kohtul vajaduse korral

otsida abi asja õigeks lahendamiseks, mitte kaitsta haldusorgani subjektiivseid õigusi (vt

Riigikohtu 08.06.2022 määrus nr 3-21-150, p 18). Seega on Transpordiametil praeguses asjas

3-22-445

8(11)

HKMS-s ettenähtud menetluslikud õigused, kuid kaasatud haldusorganina ei osale ta

menetluses riigi huvides ega saa neid kaitsta.

21. HKMS § 24 lg 2 kohaselt on kaasatud haldusorganil kõik HKMS-s sätestatud

menetlusosalise õigused, välja arvatud õigused ja kohustused, mis on kehtestatud üksnes poolte

(s.o kaebaja ja vastustaja, vt HKMS § 15 lg 1 p 1) ja kolmanda isiku suhtes. Kompromissi

sõlmivad HKMS § 154 lg 1 järgi kohtumenetluse pooled ning kui kompromiss piirab kolmanda

isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kompromissi kinnitamise korral

tuleb halduskohtul menetlus lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 3). Seega ei olnud kaebaja ja

vastustaja vahelise kompromissi kinnitamiseks ja haldusasja menetluse lõpetamiseks vaja

Transpordiameti kui kaasatud haldusorgani nõusolekut.

22. Eeltoodust tulenevalt ei ole Transpordiamet halduskohtu 29.06.2022 määrusega

puudutatud menetlusosaline, kellel oleks HKMS § 203 lg 1 alusel õigus esitada selle peale

määruskaebus.

23. Kuna vastustaja esitas samuti halduskohtu 29.06.2022 määruse peale määruskaebuse ja

Transpordiametil kui haldusasja menetlusse kaasatud haldusorganil on õigus avaldada arvamust

ka määruskaebemenetluses, saab Transpordiameti määruskaebuses toodud seisukohtadega

arvestada vastustaja määruskaebuse lahendamisel. Vastustaja määruskaebuse õigemaks

lahendamiseks võtab ringkonnakohus seetõttu HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3 alusel asja juurde

Transpordiameti määruskaebuse lisad 1–6 (Saaremaa Vallavolikogu 08.12.2017 otsus nr 23,

millega otsustati sõlmida maakonna ühistranspordi korraldamiseks haldusleping; 21.12.2017

haldusleping; vastustaja 01.12.2021 taotlus Transpordiametile; Transpordiameti 14.01.2022

kiri vastustajale; Transpordiameti ja Statistikaameti kirjavahetus; Transpordiameti 25.05.2022

e-kiri kaebajale koos lisadega).

II

24. Vastustaja määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse

kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 155 lg 4). Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele piisaval määral, et see lahendada.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

25. Määruskaebuse õigemaks lahendamiseks tuleb HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3 alusel asja

juurde võtta vastustaja määruskaebuse lisad 2–3 (Transpordiameti 29.06.2022 kiri vastustajale;

hankija ja pakkujate teabevahetus ATL-i sõlmimisele suunatud hankemenetluses). Lisa 1 –

Transpordiameti 14.01.2022 kiri – on juba asja juurde võetud ja selle dubleerimine ei ole

vajalik.

III

26. Saaremaa valla määruskaebus jääb rahuldamata.

27. HKMS § 154 lg 1 järgi võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi

jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on

õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

28. Kompromiss on õigusvastane eeskätt juhul, kui üks pooltest võtab kompromissiga

kohustuse teha toiming, mille sooritamine on seadusega vastuolus, nt võtab haldusorgan

kohustuse anda välja haldusakt, mille seaduses sätestatud eeldused ei ole täidetud. Seadusega

on vastuolus ka kokkulepe, mis kohustab tegema kolmanda isiku õigusi rikkuvaid toiminguid.

Kompromissi võib jätta kinnitamata, kui ühe poole kohustuse täitmine on õiguslikult võimatu.

Kompromissi täidetavuse hindamisel ei ole aga tähtsust, kas kompromissiga endale teatud

3-22-445

9(11)

kohustuse võtnud poolel on hetkel olemas majanduslik võimalus kõnealust kohustust täita (vt

K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura, 2013, § 154 komm-d B.III.2 ja B.III.3).

29. Vastustaja leiab määruskaebuses kokkuvõtlikult, et halduskohus ei oleks tohtinud

kinnitada kompromissi enne, kui pooled olid täitnud 28.06.2022 kohtunõude ja

Transpordiametil oli võimalus esitada kompromissi kohta oma arvamus. Kui halduskohus oleks

Transpordiameti ära kuulanud, oleks ta saanud teada, et kompromiss ei ole täidetav.

Kompromiss pole vastustaja hinnangul täidetav, sest tal puuduvad rahalised vahendid kohtuliku

kompromissiga võetud kohustuse täitmiseks, arvestades, et Transpordiamet on 29.06.2022 e-

kirjaga keeldunud kompromissiga kaasnevate kulude hüvitamisest riigieelarvest.

30. Vastustajal on iseenesest õigus, et kohus kiirustas kompromissi kinnitamisega ega

oodanud ära, et pooled täidavad 28.06.2022 kohtunõude ja vastustaja edastab kohtule oma

21.06.2022 kirja, milles sisaldusid kompromissi tingimused. See ei ole siiski nii oluline

menetlusviga, mille tõttu tuleks halduskohtu 29.06.2022 määrus tühistada. Halduskohus

kinnitas kompromissi vastustaja 28.06.2022 taotluses toodud sõnastuses. Kaebaja ja vastustaja

vahel ei ole vaidlust selle üle, et vastustaja 28.06.2022 taotluses toodud tingimused kattuvad

kompromissiettepanekuga, mille vastustaja tegi kaebajale 21.06.2022 kirjas ja millega kaebaja

nõustus täiendavate parandusteta. Seega kajastab halduskohtu kinnitatud kompromiss

tingimusi, milles pooled olid kokku leppinud, ning asjaolu, et vastustaja ei olnud esitanud

kohtule kompromissi kinnitamise ajaks 21.06.2022 kirja, ei mõjutanud lõpptulemust.

31. Kuna kompromissi kinnitamiseks ja sellest tulenevalt haldusasja menetluse lõpetamiseks

ei olnud vaja Transpordiameti nõusolekut (vt eespool), ei rikkunud kohus oluliselt

menetlusnormi ka sellega, et ei andnud Transpordiametile võimalust esitada kompromissi kohta

oma seisukoht. Vastustaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis takistasid tal endal vajadusel

kaasata Transpordiamet kompromissiläbirääkimistesse või vähemalt teavitada kaasatud

haldusorganit kaebajale 21.06.2022 tehtud ettepaneku sisust. Haldusmenetluse käiku ja

kompromissi sisu arvestades pidi vastustaja mõistma vajadust konsulteerida ATL-i rahastamise

küsimuses Transpordiametiga, kui ta soovis kompromissi sõlmimise eeldusena saada

Transpordiameti kinnitust, et täiendavad kulud kaetakse riigieelarvest. Halduskohus ei pidanud

kompromissi

kinnitades

tuvastama,

kellega

ja

millistel

teemadel

on

pooled

kompromissiläbirääkimiste käigus konsulteerinud.

32. Õige pole vastustaja seisukoht, et halduskohtu määrus tuleks tühistada põhjusel, et

kompromiss ei ole täidetav. Kompromissiga lisatakse kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud

ATL-i indeks, mille abil kompenseeritakse kaebajale CNG hinna tõus sarnaselt diislikütuse

hinna tõusule. ÜTS § 23 lg 2 ls 1 kohaselt kaetakse ATL-i alusel teostatava liiniveo kulud

ATL-i alusel teostatava ühistranspordi eest saadava tuluga, sealhulgas piletituluga,

riigieelarvest või omavalitsusüksuse eelarvest avalikule liiniveole eraldatava toetusega ning

muu tuluga, mis laekub avaliku teenindamise kohustuse täitmise tõttu. Praeguses asjas

kinnitatud kompromissi tingimused ei puuduta täpsemalt seda, millisest allikast tuleb lisakulud

kompenseerida, s.o kompromissi kohaselt on kulude katmine põhimõtteliselt võimalik kõigist

ÜTS § 23 lg-s 2 nimetatud allikatest (vt ka Riigikohtu 30.05.2022 otsus nr 3-20-1150, p 28).

Kompromiss ei ole sõnastatud tingimuslikult selliselt, et see eeldaks mingeid Transpordiameti

poolseid tegevusi või muid sündmusi. Seega ei ole kompromissi täitmiseks õiguslikke takistusi.

Vastustaja majanduslikke raskusi täita kompromissiga võetud kohustusi ei saa aga käsitada

kompromissi täitmise võimatusena HKMS § 154 lg 1 tähenduses, mille tõttu tuleks halduskohtu

29.06.2022 määrus tühistada. Kaebaja märgib õigesti ka seda, et Transpordiameti 29.06.2022

e-kirja ei saa käsitada lõpliku keeldumisena rahastada kompromissiga võetud kohustusi, sest

rahastamise taotluse menetlemine toimub määruse nr 17 §-s 3 ettenähtud korras ning lõpliku

otsuse teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

3-22-445

10(11)

33. Vastustaja leiab määruskaebuses, et muus osas on kompromiss õiguspärane. Samas on

vastustaja taotlenud määruskaebuses halduskohtu 29.06.2022 määruse tühistamist, s.o

vastustaja on vaidlustanud selle määruse tervikuna. Tulenevalt kohtulahendi seaduslikkuse

põhimõttest (HKMS § 157 lg 1 ja § 203 lg 2), peab ringkonnakohus tagama õigusaktide (sh

HKMS § 154 lg 1) õige kohaldamise, sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest. Vastustaja

õiguslikud väited ei piira tema määruskaebuse läbivaatamise ulatust (vrd Riigikohtu 31.03.2022

otsus nr 3-19-312, p 16). Seega hindab ringkonnakohus ka Transpordiameti kui kaasatud

haldusorgani 08.07.2022 menetlusdokumendis esitatud väiteid, et kompromiss on õigusvastane

ja tulnuks jätta kinnitamata põhjusel, et vastustaja ületas kompromissi sõlmides oma pädevust

ja kompromiss ei pruugi olla kooskõlas RHS §-ga 123.

34. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tal oli pädevus muuta ATL-i. RHS § 123 lg 1

kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata selles

paragrahvis ettenähtud tingimustel. Vastustaja, Saare Maavalitsuse ja Maanteeameti vahelise

21.12.2017 halduslepingu kohaselt on vastustajale antud üle mh pädevus korraldada

riigihankeid vedajate valimiseks avalikule liiniveole ÜTS-s ettenähtud juhtudel ja sõlmida

vedajaga ATL (s.o hankeleping). Nimetatud haldusleping ei piira vastustaja kui hankija õigust

muuta riigihanke tulemusel sõlmitud ATL-i. Ka kohtupraktika toetab järeldust, et ÜTS-i alusel

halduslepinguga ühistranspordi korraldamiseks volitatud ühistranspordikeskusel (s.o praegusel

juhul vastustajal) on ÜTS-st tulenevalt pädevus muuta ATL-i nii üldiselt kui ka spetsiifiliselt

hinnaregulatsiooni kontekstis (Riigikohtu 30.05.2022 otsus nr 3-20-1150, p-d 22–26).

Riigihanke viitenumbriga 202542 tulemusel kaebaja ja vastustaja vahel 10.05.2019 sõlmitud

ATL-s ei ole samuti piiratud vastustaja pädevust muuta hankelepingut RHS §-s 123 sätestatud

tingimustel (vt p-d 3.3 ja 9.11).

35. Halduskohtu kinnitatud kompromissis on viidatud üldiselt mitmele RHS § 123 lg-s 1

sätestatud alusele. Määruskaebemenetluses on kaebaja ja vastustaja seisukohal, et ATL-i

muutmise aluseks oli RHS § 123 lg 1 p 4, mille kohaselt on hankijal õigus sõlmitud

hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse põhjustavad hoolsale

hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi

muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50% hankelepingu

algsest maksumusest.

36. Riigikohus selgitas 11.11.2021 otsuses nr 3-18-1946, et riigihanke võitnud vedaja peab

üldjuhul kandma riski, et tema puhul pakutud hind on realistlik. Ka hankelepingute, sh ATL-de

puhul kehtib lepingu kohustuslikkuse põhimõte, kuid haldusmenetluse seaduse § 102 lg 4 ja

RHS § 123 teevad sellest põhimõttest erandi. Olukorras, kus mõistlikult mitteettenähtavad uued

asjaolud võivad haldusülesannet täitvale eraisikust lepingupoolele anda aluse taotleda lepingu

lõpetamist või muutmist, tuleb neid lahendusi õiglaselt kaaluda ning õiguspärane ei pruugi olla

pakkuja suhtes leppetrahviga sarnaste tagatiste realiseerimine (p 28). Nn tavalise asjade ostmise

või ehitustöö tellimise lepingu täitjale on võimalik jätta ulatuslikum risk. Avaliku ülesande

delegeerimine eraisikule ei tohi aga kahjustada ülesande täitmise kvaliteeti, avalikke huve ega

puudutada isikute õigusi. Ülesande üle andnud haldusorgan jääb ülesande täitmise kvaliteedi

eest sellest puudutatud isikute ees kaasvastutavaks. Oluline tegur, mis mõjutab avaliku ülesande

täitmise kvaliteeti, on ülesande täitmiseks ettenähtud raha. ÜTS § 23 lg 2 kohaselt peavad ATL-

i täitmise eest makstavad tasud katma avaliku liiniveo kulud. Seda sätet peab silmas pidama ka

hankelepingu täitmise ajal. Kui alakompenseerimine on tingitud asjaoludest, mida hoolsal

hankijal või vedajal ei olnud võimalik hankemenetluses ette näha, võib rakenduda RHS § 123

lg 1 p 4 (p 29).

37. Ringkonnakohus nõustub kaebaja ja vastustajaga, et maagaasi hinna ulatuslik tõus

maailmaturul ei olnud riigihanke läbiviimise ajal hankijale ega pakkujale ka hoolsa tegutsemise

korral ettenähtav. Riigihange viitenumbriga 202542 viidi läbi 2019. a-l ja ATL sõlmiti

3-22-445

11(11)

10.05.2019. Enne pakkumuste esitamist toimunud teabevahetuses (vastustaja määruskaebuse

lisa 3, sõnumi ID 433 086, dtl 286) tehti vastustajale ettepanek täiendada hankelepingu p-i 3.4

selliselt, et lisaks diislikütuse hinnaindeksile arvestatakse ka CNG hinnaindeksiga, sest

diislikütuse ja CNG hinna muutumine ei ole omavahel seotud ning hindade muutumine ühe

aasta jooksul on erinev. Vastustaja märkis oma vastuses, et CNG ja diislikütuse hind on

erinevad, kuid CNG hinna muutumist saab arvestada sama sammuga, nagu diislikütuse hinna

muutumist. Seega analüüsis hankija CNG hinna teemat, kuid tal ei olnud hankemenetluse ajal

alust eeldada, et CNG hind muutub sedavõrd kiirelt ja suures ulatuses võrreldes diislikütuse

hinnaga, et selleks oleks vaja ATL-s ette näha CNG hinna indekseerimine. Kaebaja pöördus

CNG järsu hinnatõusu tõttu vastustaja poole 12.10.2021, s.o ligikaudu poolteist aastat pärast

ATL-i sõlmimist. Kaebaja on selgitanud, et maagaasi maailmaturu hindade tõusu tõttu tõstis

kaebajale CNG-d tarniv äriühing hinda 300% kg kohta. Maailmaturu hindade järsu tõusu

põhjuseks omakorda oli COVID-19 pandeemia ning alates 2022. a veebruarist ka Venemaa

alustatud sõda Ukrainas ja sellega seotud sanktsioonid (vt ka kaebaja 07.08.2022

menetlusdokumendi p 41 ja seal viidatud allikad). Need on objektiivsed asjaolud, mida kaebaja

ega vastustaja ei saanud ATL-i sõlmides ette näha ning mida kumbki neist ei saanud mõjutada.

Sellist maagaasi maailmaturu hindade tõusu riski oleks praegusel juhul ebaõiglane jätta täies

ulatuses kaebaja kanda, arvestades mh Riigikohtu seisukohti haldusasjas nr 3-18-1946. Ka

Transpordiamet ise on vedajatele kütuse hinna tõusu osalisel kompenseerimisel möönnud, et

kütuse hinna tõus oli erakorraline ning ka hoolsusmeetmete rakendamisel ei saanud hankijad ja

pakkujad kütusehinna nii drastilist tõusu ette näha (dtl 215, 253).

38. Kompromissis kokku lepitud muudatuse tulemusel ei muutu ATL-i üldine olemus, s.o

lepingu alusel jätkatakse ühistranspordi teenuse osutamist Saaremaa vallas samas mahus, kui

oli esialgu kokku lepitud. ATL-s on arvestatud olukorraga, kui suureneb diislikütuse hind.

Kompromissis kokku lepitud ATL-i muudatuse tulemusel lisandub indeks, mille abil

arvutatakse kaebajale makstav tasu olukorras, kus suureneb CNG hind.

39. ATL sõlmiti 10 aastaks ja kehtib kuni 31.10.2030. Riigihangete registrisse esitatud

hankelepingu sõlmimise teate kohaselt on hanke lõplik kogumaksumus 18 000 000 eurot

(käibemaksuta). Kuna ATL sisaldab indekseerimistingimust, saab RHS § 123 lg 4 kohaselt

hankelepingu maksumuse arvutamisel lähtuda selle indekseerimisjärgsest maksumusest.

Kaebaja möönab, et ATL-i täiendamise korral CNG hinna indeksiga muutub ATL-ga

ettenähtud teenuse ostmine vastustaja jaoks kallimaks, sest CNG hind on diiselkütuse hinnast

oluliselt kallim ja lähitulevikus võib gaasi hind jätkuvalt tõusta (kaebuse p-d 26, 46 ja 51 ning

kaebuse lisad 2 ja 3). Samal seisukohal on sisuliselt ka vastustaja, sest tema väitel on muudetud

ATL-i täitmiseks vaja lisavahendeid riigieelarvest. Samas ei ole kaebaja, vastustaja ega

Transpordiamet mingil viisil kahtluse alla seadnud, et kompromissis kokku lepitud ATL-i

muudatuse tulemusel jääb hankelepingu maksumuse suurenemine ikkagi alla 50%. Ka

ringkonnakohtul puudub alus asuda teistsugusele seisukohale.

40. RHS § 123 lg-s 1 sätestatud alused on alternatiivsed, st igaüks annab iseseisva aluse

hankelepingu muutmiseks (Riigikohtu 30.05.2022 otsus nr 3-20-1150, p 28). Seepärast pole

vaja hinnata, kas ATL-i muutmine oleks lubatav ka mõnel muul RHS § 123 lg-s 1 sätestatud

alusel.

41. Kokkuvõttes puudus halduskohtul alus jätta kompromiss kinnitamata. Saaremaa valla

määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu määrus 29.06.2022 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)