Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
1-21-3787/36 AI generated

1-21-3787/36 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-21-3787/36
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Arno Jaagund tunnistati süüdi Viru Maakohtu 01.06.2021 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 ja KarS § 136 lg 1 järgi. Teda karistati KarS § 200 lg 2 p 4 järgi 3 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 136 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 3 aastat ja 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.04.2021. Karistuse lõpptähtaeg saabub 12.02.2025.

Legislator headnote

AI generated

1-21-3787/36 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Teda karistati KarS § 200 lg 2 p 4 järgi 3 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 136 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 3 aastat ja 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.04.2021. Karistuse lõpptähtaeg saabub 12.02.2025.

Keywords

AI generated
case of personal hardship electronic identity violation of personal integrity leave on personal grounds electronic monitoring electronic legal transactions
AI generated
1-18-7484/19
Viru Vangla esitas 22.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Arno Jaansoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.
1-18-2798/113
Tartu Maakohtu 09.05.2018 kohtuotsusega tunnistati Andero Hade süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati 3 aasta ja 6 kuu vangistusega.
1-11-2696/128
Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Arto Järvekülje ja tema kaitsja, leiab, et Arto Järvekülje tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Arto Järvekülg kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Arto Järvekülg temale mõistetud karistusajast (13 aastat 4 kuud 7 päeva) ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Arto Järvekülg andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Arto Järvekülje vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas. Nimetatud aadressil asuv eramu kuulub Arto Järvekülje pikaaegsele peretuttavale, kes elab nimetatud aadressil valdavalt üksinda, kuid aeg-ajalt elab majaomaniku juures ka tema täisealine poeg. Mõlemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on eramu sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Arto Järvekülje vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla.
1-17-11916/25
veebruar 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 11.02.2019) Kriminaalasja number 1-17-11916 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Gerd Raudsepp (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Jevgeni Golossovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu JEVGENI GOLOSSOV
1-14-3300/78
aprill 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-3300 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Kaitsja Elle Karm Irina Gromtsev (kokkuleppel) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Tarko Kaljumäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

3. aprill 2023 Kohtuasja number 1-21-3787 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Arno Jaagundi (ik 38009240310) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 16. märtsi 2023. a määrus Määruskaebuse esitaja Arno Jaagund Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Sofja Hristoforova

RESOLUTSIOON Jätta Arno Jaagundi määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Arno Jaagund tunnistati süüdi Viru Maakohtu 01.06.2021 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 ja KarS § 136 lg 1 järgi. Teda karistati KarS § 200 lg 2 p 4 järgi 3 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 136 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 3 aastat ja 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.04.2021. Karistuse lõpptähtaeg saabub 12.02.2025.

2. Viru Vangla esitas materjalid A. Jaagundi vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega, ent ei soosi seda. Vangla arvamust jagab prokuratuuri esindaja. A. Jaagund soovib vabaneda ja tema püüdlusi toetas kaitsja.

3. Viru Maakohtu 16. märtsi 2023. a määrusega jäeti A. Jaagund vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

4. Kohus tuvastas, et esinevad formaalsed alused A. Jaagundi vabastamiseks elektroonilise valvega. Materiaalseid aluseid 8 leheküljel analüüsides, jättis kohus A. Jaagundi hetkel vabastamata. A. Jaagundi kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on sõltuvusprobleemid, majandusliku kasu saamise eesmärk, impulsiivsus ning puudulik probleemilahendusoskus. Kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Muuhulgas ei ole välistatud, et A. Jaagund võib vabaduses olles toime panna väga ohtlikke esimese astme kuritegusid. Siiani ära kantud karistus pole veel soovitud eesmärki saavutanud, sest täitmata on kinnipeetava individuaalne täitmiskava. A. Jaagundit vabaduses ees ootavad elutingimused räägivad pigem tema ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Negatiivsed asjaolud kaaluvad üles positiivse.

MÄÄRUSKAEBUS

5. A. Jaagund palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Määruskaebuse esitaja käitumine vanglas on hea ning saab selline olema ka vabaduses. Tal on kindel elukoht Haapsalus, kus saab läbida programmid. A. Jaagund lubab alkoholi mitte tarvitada ja palub end viimast korda usaldada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus A. Jaagundi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Kaebuses ei ole maakohtu määrusele ette heidetud kaalutlusõiguse rikkumist. Määruskaebus kordab üksnes üle mõningad positiivsed asjaolud (hea käitumine vangistuses, elukoht), mida maakohus juba arvestas. Samuti sisaldab määruskaebus lubadusi hakata seaduskuulekaks. Ringkonnakohut need lubadused ei veena. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et A. Jaagundi karistuse eesmärgid on täidetud. Nende põhjendustega soostuvad ka allakirjutanud. Maakohus ei ole menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja edulootuse puudumise tõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 määruskaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)