2-22-10517/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 03.04.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-10517

Kohtuasi

X maksejõuetusavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.11.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXX)

Võlgniku usaldusisik riiklikult tunnustatud finantsekspert

MR

Määruskaebuse esitaja võlausaldaja Aktsiaselts PlusPlus

Capital (registrikood 11919806)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele ja usaldusisiku seisukohale lisatud

tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 09.11.2022 määrus ja saata X maksejõuetusavaldus

maakohtule uueks menetlemiseks.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-10517

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 19.07.2022 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse ja märkis,

et soovib võlgade ümberkujundamist.

2. Maakohus määras 16.08.2022 määrusega võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamiseks tasutava deposiidi suuruseks 1500 eurot. Võlgnik tasus deposiidi.

3. Maakohus võttis 02.09.2022 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks

riiklikult

tunnustatud

finantseksperdi

MR

ning

kohustas

teda

esitama

kohtule

ümberkujundamiskava hiljemalt 01.11.2022.

4. Usaldusisik esitas 01.11.2022 võlgade ümberkujundamiskava ja võlausaldajate seisukohad.

Maakohtu määrus

5. Maakohus rahuldas 09.11.2022 määrusega võlgniku avalduse võlgade ümberkujundamiseks

ja kinnitas kava järgneval kujul: 1) võlgnevuse tasumise sagedus: 1 kord kuus, iga kuu 10.-s

kuupäev; 2) tehtavate osamaksete arv: 48 kuud; 3) osamakse suurus: 373 eurot; 4) võlgnevuse

tasumise algus: 01.12.2022. Maakohus kohustas usaldusisikut esitama iga-aastast aruannet ja

määras usaldusisiku tasu.

6. Maakohus kohaldas füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 26 lg-d 1–5 ja leidis, et

on põhjendatud ümberkujundamiskava kinnitada.

7. Võlgniku ümberkujundamisele minevad kohustused on välja toodud ümberkujundamiskava

p-s 2. Nõuete ümberkujundamisel on lähtutud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest –

kõikide ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajate nõuete rahuldamise määraks on ca

23,1%. Nõuete vähendamine on vajalik ümberkujundamiskava edukaks täitmiseks tulenevalt

koostatud

rahavoo

prognoosist.

Usaldusisik

on

edastanud

ümberkujundamiskava

võlausaldajatele seisukoha esitamiseks. Võlausaldajaid on kokku 18, kellest enamus on nõus

ümberkujundamiskava kinnitamisega.

8. Usaldusisik analüüsis võlgniku võimet teenindada kohustusi (ümberkujundamiskava alusel).

Kohustuste täitmise sageduseks on kavaga planeeritud 1 kord kuus ja kohustuste täitmiseks

tehtavate osamaksete arvuks on planeeritud 48. Iga osamakse suurus on 373 eurot. Võlgnik on

võlgade ümberkujundamiskava heaks kiitnud. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgnikul

rohkem vara kui võlgniku avalduses nimetatud XXX asuv kinnistu. Nimetatud kinnistu kuulub

kaasomandisse teise omanikuga (50:50). Kohus leidis, et pankrotimenetlus ei ole võlgniku

jaoks kohane meede, sest võlgnikul on pikaajaline töösuhe, mis toetab oluliselt

ümberkujundamiskava realiseerimise võimalikkust. Kinnistu on ühtlasi võlgniku pere

elukohaks ja pankrotimenetlus võib viia selleni, et võlgniku pere ja tema alaealised lapsed

võivad ilma jääda oma kodust ning see ei ole kooskõlas võlgade ümberkujundamise

eesmärgiga. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on ületada tekkinud makseraskused ja

vältida pankrotimenetlust.

Määruskaebus

9. PlusPlus Capital AS (võlausaldaja) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega jätta ümberkujundamiskava kinnitamata ja algatada

2-22-10517

võlgniku pankrotimenetlus, alternatiivselt jätta ümberkujundamiskava kinnitamata, lasta kava

ümber muuta 72 kuule, suurendada kohustuste täitmise summasid ja teha uus määrus.

Võlausaldaja palub lisada tsiviilasja toimikusse võlausaldaja 01.11.2022 esitatud seisukoha

ümberkujundamiskava kohta ning lugeda seisukoha esitamine põhjendatuks ja see õigel ajal

esitatuks. Võlausaldaja palub kontrollida üle kavas esitatud kohustuste täitmise summad

lähtuvalt kohustuste rahuldamise määradest ning parandada võlausaldaja summad vastavalt

määratud

protsendile.

Võlausaldaja

palub

tagastada

määruskaebuse

rahuldamisel

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel.

10. Võlausaldaja ei nõustu, et usaldusisik edastas võlausaldajatele seisukoha esitamiseks

seadusele vastava ümberkujundamiskava. Usaldusisiku 14.10.2022 edastatud kava oli äärmiselt

ebatäpne, mistõttu võlausaldaja ei saanud aru, kust tulevad usaldusisiku poolt kavasse esitatud

nõuded, mis on nõuete alusteks ning kui suured on nõuete põhisummad ja kõrvalkulud.

Võlausaldaja päringu peale teatas 19.10.2022 usaldusisik, et eksituse tõttu on märgitud

ümberkujundamiskavasse võlausaldajale kuuluvad nõuded valesti ja küsis, kas võlausaldajale

kuuluvad nõuded, mis on ümberkujundamiskavas märgitud Coop Finants AS omaks.

21.10.2022 teatas usaldusisik, et teeb saldokontrolli Coop Finants AS lepingutest tulenevate

nõuete osas.

11. Usaldusisik ei ole täitnud FiMS § 24 lg-s 2 sätestatud kohustusi ega andnud võlausaldajale

tähtaega ümberkujundamiskava osas seisukoha esitamiseks. Kuna esialgselt edastatud kava ei

vastanud tegelikkusele ning kavas olid osaliselt valed võlausaldajad ja summad, siis pidanuks

usaldusisik parandama kava, korrigeerima võlausaldajaid, nõudeid ja summasid ning esitama

kava uuesti võlausaldajatele seisukoha esitamiseks. Võlausaldaja teavitas 27.10.2022 e-kirjas,

et ei nõustu ümberkujundamiskavaga. Korrigeeritud kava esitati vaid kohtule, kuid mitte

ühelegi võlausaldajale.

12. Võlausaldaja ei nõustu ümberkujundamiskavaga kohustuste rahuldamise määra 23,1%,

kavas esitatud kohustuse täitmise perioodi ja kohustuse täitmise summade osas ega sellega, et

kava tuleb kinnitada. Arvestades võlgnevuste suurusi, hinnangut võlgnevuste tasumise ja

võlausaldajate õiguste kaitse kohta, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kava koostamisel ega

kinnitamisel ei ole arvestatud võlausaldajate huvidega. Ümberkujundatud kohustuste ulatus,

määratud periood on äärmiselt võlausaldajaid kahjustav ning ei taga mingilgi viisil

võlausaldajate huvide kaitset.

13. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas 48-kuuline kohustuste täitmise graafik on

põhjendatud ning millistel alustel on ümberkujundamiskava kõikide osapoolte huvide kaitsel

parem kui võlgniku pankrotimenetlus. Selliste võlakohustuste juures oleks miinimum tasumise

periood 72 kuud. Määrusest ei nähtu piisavat kohtupoolset selgitust ega ülevaadet, mida on

tehtud selleks, et hinnata võlgnikule kuuluvat vara ja selle vara võimaliku hinda ja müümise

võimalusi.

14. Arusaamatuks jääb, millistele arvutustele ja õigusnormidele tuginedes on kohus järeldanud,

et võlausaldajate nõuded saaks pankrotimenetluses rahuldatud väiksemas ulatuses kui võlgade

ümberkujundamise menetluses. Kohus leidis vaid, et pankrotimenetlus ei ole võlgniku jaoks

kohane

meede,

sest

võlgnikul

on

pikaajaline

töösuhe,

mis

toetab

oluliselt

ümberkujundamiskava realiseerimise võimalikkust.

15. Määruse resolutsioon ei vasta TsMS §-s 442 sätestatud nõuetele. Resolutsioonist ei ole

tuvastatav, kelle nõudeid rahuldatakse, millises määras rahuldatakse, mis on rahuldamise

periood ja ajakava.

2-22-10517

Menetluse edasine käik

16. Usaldusisik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus ei saa

teha ise uut määrust ja asi tuleb saata menetlusse võtmise osas toimingute tegemise

otsustamiseks maakohtule (FiMS §-d 13 ja 14). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuna

ringkonnakohus tühistab küll maakohtu määruse, aga see, kas ümberkujundamiskava kinnitada

või mitte, tuleb otsustada maakohtul avalduse uuel menetlemisel.

19. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud seni lahendamata

taotlused (TsMS § 659 koosmõjus § 442 lg-ga 5). Võlausaldaja ja usaldusisik esitasid

määruskaebemenetluses täiendavaid tõendeid (e-kirjavahetused), mis on TsMS § 662 lg 3 järgi

lubatav ja ringkonnakohus võtab tõendid vastu.

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme maksejõuetusavalduse

menetlusse võtmisel ja läbivaatamisel, samuti vaidlustatud määruse menetlusosalistele

kättetoimetamisel. Lisaks ei ole võimalik usaldusisiku koostatud ümberkujundamiskavast

täpselt aru saada osade võlausaldajate osas, milliste äriühingutega ja nõuetega on tegemist.

21. FiMS § 11 lg 1 kohaselt esitab füüsiline isik kohtule maksejõuetusavalduse, mille alusel

võib algatada füüsilise isiku pankrotimenetluse, pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse. Avaldaja maksejõuetusavaldus peab

sisaldama kõiki FiMS §-s 11 toodud andmeid ja olema esitatud seaduses sätestatud vormi

kasutades.

Kui

maksejõuetusavaldus

vastab

seaduse

nõuetele,

võtab

maakohus

maksejõuetusavalduse menetlusse määrusega (FiMS § 13 lg 1). Selle määrusega otsustab kohus

FiMS § 15 lg 1 järgi ka pankrotiseaduse §-s 15 sätestatu kohaselt usaldusisiku nimetamise.

Kohus nimetab usaldusisiku kuni pankroti väljakuulutamiseni või kohustustest vabastamise

menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse ajaks (FiMS § 15 lg 7). Usaldusisiku

nimetamise tagajärjed on sätestatud FiMS §-s 16. Usaldusisik koostab ja esitab võlgniku nimel

kohtule vara- ja võlanimekirja, mille sisunõuded on sätestatud FiMS § 17 lg-s 1. Samuti esitab

usaldusisik kohtule enda hinnangu võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse ning

makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Usaldusisik hindab, millist liiki

maksejõuetusmenetlust tuleks võlgniku suhtes kohaldada või menetlus lõpetada (FiMS § 17 lg

2).

22. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustesse sattunud

füüsilistele isikutele efektiivsed võimalused võlgade ümberkujundamiseks ja uueks

majanduslikuks alguseks. Selleks sätestab seadus, et maakohus võtab nõuetekohase avalduse

menetlusse (FiMS § 13) ja selgitab usaldusisiku abil (FiMS § 15) välja konkreetse võlgnikuga

seotud asjaolude põhjal edasise menetluse võimalused.

23. Maksejõuetusavalduse esitamisel võib maksejõuetusavalduse ning vara- ja võlanimekirja

täitmine vastavaid kohustuslikke vorme kasutades olla võlgnikule keeruline. Seetõttu on

oluline, et kohus ja usaldusisik täidaksid oma ülesandeid maksejõuetusmenetluses

2-22-10517

nõuetekohaselt. FiMS § 4 lg 2 järgi peab maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse

läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses kohus

võtma omal algatusel tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse

seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene

teisiti.

24. Praeguses asjas määras maakohus 16.08.2022 määrusega FiMS § 19 lg 2 alusel võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseks deposiidi, selle tasumise järgselt võttis kohus

02.09.2022 määrusega avaldaja avalduse menetlusse, nimetas usaldusisiku ja kohustas

usaldusisikut esitama kohe ümberkujundamiskava. Ringkonnakohus leiab, et usaldusisiku

kohustamisel koheselt ümberkujundamisekava esitamiseks rikkus maakohus FiMS-s sätestatud

maksejõuetuse menetluse läbiviimise korda.

25. FiMS § 15 lg 10 järgi tuleb usaldusisiku nimetamise määruses määrata usaldusisikule kuni

30-päevane tähtaeg võlgniku vara- ja võlanimekirja (FiMS § 17) esitamiseks. FiMS § 18 lg 2

järgse otsustuse algatada võlgade ümberkujundamise menetlus vastavalt FiMS § 19 sätestatule

saab kohus teha alles pärast seda, kui on esitatud vara- ja võlanimekiri ja usaldusisiku arvamus.

Vara- ja võlanimekirja koostamine on vajalik, et kindlaks teha võlgniku vara ja võlgade

koosseis võlausaldajate kaupa, mille põhjal saavad usaldusisik ja kohus kujundada seisukoha

võlgniku võlgade ümberkujundamise võimalikkuse kohta. Pärast usaldusisiku hinnanguga

tutvumist annab FiMS § 18 lg 1 kohtule võimaluse arutada võlgniku ja usaldusisikuga

võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks

sobivaim menetluse liik ning seejärel teeb kohus otsustuse FiMS § 18 lg s 2 toodud valikutest.

Alles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel (FiMS § 18 lg 2 p 3 ja § 19) määrab

kohus kuni 60-päevase tähtaja, mille jooksul peab usaldusisik esitama kohtule

ümberkujundamiskava. Maakohus ei ole järginud maksejõuetusmenetluse läbiviimisel FiMS-s

sätestatud korda. Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega, kuna maakohtu menetluslik

minetus on põhjustanud võlgniku vara, võlgade, võimaliku maksejõuetuse ja muude oluliste

asjaolude välja selgitamata jätmise ja lõppkokkuvõttes ümberkujundamiskava kinnitamise

viisil, kus selle järgi ei ole võimalik täpselt tuvastada võlausaldajaid ja nende nõuete õigsust.

26. Usaldusisik peab FiMS § 17 alusel esitama kohtule võlgniku nimel võlgniku ja temaga koos

elavate perekonnaliikmete vara, nõuete ja kõigi sissetulekute nimekirja avalduse esitamise

seisuga, märkides muu hulgas iga eseme eeldatava väärtuse ning eraldi võlgniku osaluse

ühisomandis ja kaasomandis või õiguste ühisuses. Vara- ja võlanimekirjast peab näha olema

võlgniku netosissetulek, kes on võlausaldajad ja kui suured on kohustused. FiMS § 17 lg 1 p 3

alusel lisab usaldusisik võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide ja maksekonto

väljavõtete ning oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (näiteks laenulepingud)

ärakirjad. Usaldusisikul on õigus taotleda kohtu abi krediidiasutustest ja ametiasutustest

vajalike andmete saamiseks. Kuivõrd maakohus ei kohustanud usaldusisikut koostama ja

esitama vara- ja võlanimekirja, ei ole usaldusisik eelnimetatud sättest tulenevat kohustust

täitnud ega kohtule andmeid esitanud. Neid andmeid ei ole lisatud ka ümberkujundamiskavale.

Seega puudus kohtul enne võlgade ümberkujundamise menetluse alustamist ning ka

ümberkujundamiskava kinnitamisel täpne informatsioon võlgniku võlgade koosseisu,

võlausaldajate ja vara kohta. Samuti puudusid kohtul ümberkujundamiskava kinnitamise ajaks

andmeid võlgniku eelnevate aastate maksedistsipliini ning tulude ja kulude kohta.

27. Ringkonnakohus

leiab,

et

eeltoodu

oli

põhjuseks

sellele,

et

kinnitatud

ümberkujundamiskavas ei ole täpselt määratletud võlausaldajaid ja nõuded pole kontrollitavad

ja võivad olla ebatäpsed ning puudub kindlus, et võlgnik suudaks kava täita.

2-22-10517

28. Võlgnik on maksejõuetusavalduse võlanimekirja alapunktis esile toonud vaid kolm

kohustust kolme võlausaldaja ees (Ferratum Bank, Omega Invest OÜ, Holm Bank AS)

kogusummas 14 847,21 eurot. Samas on võlgnik avalduse lisana esitanud nimekirja võlgadest

15 erineva võlausaldaja ees kogusummas 64 639,47 eurot ning kohustused AS LHV Pank ja

Swedbank AS ees, kellelt võetud laene soovib võlgnik tasuda seniste maksegraafikute järgi.

Võlgnik on märkinud, et pärast abielu lahutamist jäid võlad võlgniku kanda. Võlgniku

avaldusest ega usaldusisiku seisukohast ei selgu, kas tegemist oli endiste abikaasade ühiselt

võetud kohustustega ja millise kokkuleppe alusel kõik võlad vaid võlgniku kanda jäid. Eeltoodu

võib olla oluline võlgniku võlgade koosseisu kindlaksmääramisel. FiMS § 17 lg 4 järgi tuleb

abikaasade kohustusi puudutavad asjaolud vara- ja võlanimekirjas täpselt esile tuua.

29. Kuigi ringkonnakohus leiab, et maakohus on praeguses asjas ennatlikult otsustanud võlgade

ümberkujundamise algatamise ja ümberkujundamiskava kinnitamise ning asi tuleb seetõttu

saata tagasi maakohtule uueks menetlemiseks menetlusnormi olulise rikkumise tõttu, juhib

ringkonnakohus järgnevalt tähelepanu ka teistele usaldusisiku ja maakohtu menetluslikele

eksimustele.

30. Ümberkujundamiskavast võlausaldajate teavitamist reguleerib FiMS § 24. Pärast

ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule esitamist toimetab usaldusisik selle koos

avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte

ümberkujundamiskavas

nimetatud

võlausaldajatele,

kelle

nõuete

ümberkujundamist

taotletakse. Usaldusisik määrab võlausaldajale ümberkujundamiskava kättetoimetamisel

seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala

ümberkujundamiskava kättesaamisest arvates. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub

võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega ja

võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla

ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla

ümberkujundamisega muul viisil. Usaldusisik viitab ka seisukoha avaldamata jätmise

tagajärgedele. Usaldusisik edastab võlausaldajate seisukohad koos ümberkujundamiskavaga

kohtule.

31. Sisuliselt on usaldusisiku tegevuse näol kuni ümberkujundamiskava kohtule esitamiseni

tegemist kohtuvälise menetlusega. Kuivõrd FiMS ei kohusta usaldusisikut esitama kohtule

andmeid, mis tõendavad seda, et usaldusisik on kõigile teadaolevatele võlausaldajatele, kelle

nõudeid kava puudutab, ümberkujundamiskava kätte toimetanud, tuleb praegusel juhul eeldada,

et usaldusisik toimetas ümberkujundamiskava kõigile võlausaldajatele kätte. Küll aga on

usaldusisikul kohustus esitada kohtule võlausaldajate seisukohad. Määruskaebemenetluses

selgunud asjaolud annavad alust kahtluseks, kas usaldusisik on edastanud kohtule kõikide

võlausaldajate seisukohad, arvestades, et määruskaebuse esitanud võlausaldaja seisukohta

maakohtule ei olnud esitatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna FiMS § 24 lg 3 usaldusisikule

kaalumisõigust,

milliseid

seisukohti

kohtule

edastada

ja

milliseid

mitte.

Ümberkujundamiskavaga esitatud tabelis ei ole kajastatud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

seisukohta kava kohta (tl 34). Eeltoodu omab tähtsust ka seetõttu, et FiMS § 28 lg 2 teise lause

järgi võib võlausaldaja esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse

peale üksnes juhul, kui ta on esitanud sellele eelnevalt vastuväite. Asja materjalidest nähtub, et

määruskaebuse esitaja ja usaldusisik pidasid kirjavahetust esialgse ümberkujundamise kava

sisu osas. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja 27.10.2022 e-kiri on vastuväide

ümberkujundamiskavale (tl 73). Kirjas väljendab määruskaebuse esitaja, et ta ei nõustu kava

kinnitamisega, kuna võlgade ümberkujundamise % on kahjulik võlausaldajale ja kava täitmise

periood on liiga lühike. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et usaldusisik

parandas pärast võlausaldajatele kava esitamist kava ja võlausaldajad ei saanud enne kava

2-22-10517

kohtule esitamist parandatud kavaga tutvuda ega arvamust avaldada. Usaldusisik väitis vastuses

määruskaebusele, et kavas tehti lihtsaid ja mitteolulisi muudatusi, mistõttu ei olnud parandatud

ümberkujundamiskava saatmine võlausaldajatele põhjendatud ja seda ei võimaldanud ka

ajaliselt kohtu määratud tähtaeg. Ringkonnakohus ei nõustu usaldusisiku seisukohaga, et

ümberkujundamiskava uuesti tutvumiseks saatmisega oleks kogu protsess pikenenud ja see ei

olnud kõikide osapoolte huvides. Kui võlausaldajate seisukohtade esitamise järgselt on vaja

kava muuta, saab kohus vajadusel ümberkujundamise kava esitamise tähtaega pikendada ja

võlausaldajatel on õigus muudetud kavaga tutvuda.

32. Tutvudes

usaldusisiku

esitatud

võlausaldajate

seisukohtade

tabeli

ja

võlgade

ümberkujundamise kavaga, on ringkonnakohtul ebaselgus osade võlausaldajate osas (tl-d 34–

36). Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kes on võlausaldaja Punkfinance. Asja materjalidest

nähtuvalt on eelnimetatud võlausaldaja nimel vastanud usaldusisikule Fresh Finance OÜ (tl 31).

Äriühingute seotust ilma täiendavate andmeteta on keeruline tuvastada, kuna äriregistrist

nähtuvalt ei ole tegemist ärinime muutmise ega äriühingu ümberkujundamise ega

jagunemisega. Lisaks ei mõista ringkonnakohus, miks on märgitud kaks võlausaldajat sellisel

kujul: Julianus Inkasso – AS Aktiva Portfolio ning Julianus Inkasso – AS Aktiva Finants. Kava

alusel ei saa järeldada, kes on nende nõuete võlausaldajaks. Kuivõrd maakohus on jätnud ka

määruse pealdises võlausaldajad menetlusosalistena märkimata, teeb ringkonnakohus

järelduse, et maakohus ei ole süvenenud sellesse, kes on ümberkujundamiskavaga puudutatud

võlausaldajad. FiMS § 53 lg-te 1 ja 2 järgi peab usaldusisik nõudeid kontrollima ja sellest

tulenevalt selgelt ja arusaadavalt ka märkima nii võlanimekirja kui ümberkujundamiskavasse

puudutatud võlausaldajad ja nende nõuded. Eeltoodu ei tähenda, et usaldusisik peab tegema

ebamõistlikke pingutusi võlausaldajatelt nõuete kohta info kättesaamiseks. Kui kava on

võlausaldajale kätte toimetatud ja ta otsustab passiivseks jääda, lähtub usaldusisik võlgnikult

saadud infost. Ringkonnakohus märgib, et ka kohus ei pea võlausaldajaid otsima, aga juhul, kui

võlausaldajad on usaldusisiku poolt võlanimekirja või ümberkujundamiskavasse kaasatud,

tuleb kohtul puudutatud võlausaldajate ring selgeks teha ja neid ka määruse sissejuhatavas osas

kajastada, kuna kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse,

tuleb määrus kätte toimetada (FiMS § 28 lg 1).

33. Ringkonnakohtu hinnangul on ebaselgus ka ümberkujundamiskavas toodud kõrvalnõuete

(viivise) suuruses. Määruskaebemenetluses esitatud tõenditest nähtuvalt on usaldusisik

võlausaldajatele selgitanud, et võlasummad kajastatakse 19.07.2022 ehk maksejõuetusavalduse

esitamise seisuga (tl-d 92–93). FiMS § 17 lg 1 p 1 järgi usaldusisik koostab ja esitab võlgniku

nimel kohtule vara- ja võlanimekirja avalduse esitamise seisuga, kuid tulenevalt FiMS § 16 lg-

st 1 peatub usaldusisiku nimetamisel viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine

võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või võlgade

ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. Usaldusisik nimetati maakohtu 02.09.2022

määrusega. Usaldusisiku esitatud võlgade ümberkujundamise kavast ei selgu, kas usaldusisik

on arvestanud FiMS § 16 lg-s 1 sätestatuga.

34. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse etteheitega, et vaidlustatud määruse resolutsioon

ei vasta TsMS § 442 lg-le 5 (§ 462 lg 2 kaudu). Resolutsioonist ei ole tuvastatav, kelle nõudeid

ümber kujundatakse ja millises ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole piisav maakohtu

määruse põhjendustes sisalduv viide toimikus asuvale ümberkujundamiskavale. Samuti ei vasta

maakohtu määrus TsMS § 465 lg 2 p-le 4, kuna määruses ei ole märgitud võlausaldajaid.

Ringkonnakohtul ei ole võimalik oma määruses võlausaldajaid määratleda, mistõttu ei märgi

ringkonnakohus neid käesoleva määruse sissejuhatuses. Asja uuel menetlemisel tuleb

maakohtul määratleda võlausaldajad ja märkida need ümberkujundamiskava kinnitamise kohta

2-22-10517

tehtud määruses. Võlausaldajad on isikuteks, kelle õigusi võlgade ümberkujundamine

puudutab.

35. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et avaldus tuleb maakohtule tagasi saata

maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise staadiumis. Maakohtul on õigus anda esmalt

avaldajale võimalus oma avaldust täiendada ja vastuolud kõrvaldada. Kui maakohus loeb

avalduses toodud andmed piisavaks maksejõuetusavalduse menetlusse võtmiseks, siis tuleb

anda usaldusisikule tähtaeg vara- ja võlanimekirja esitamiseks. Usaldusisikul tuleb esitada

FiMS § 17 lg 1 nõuetele vastav vara- ja võlanimekiri ning FiMS § 17 lg 2 kohane hinnang nii

võlgniku makseraskuste põhjuste kui ka selle kohta, kas võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamine oleks põhjendatud. Alles seejärel saab maakohus maksejõuetusavalduse läbi

vaadata ja teha ühe FiMS § 18 lg 2 järgse otsustuse. Kui maakohus otsustab seejärel algatada

võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt FiMS §-s 19 sätestatule, koostab ja esitab

usaldusisik kohtule võlgniku nimel FiMS §-s 20 sätestatud nõuetele vastava võlgade

ümberkujundamise kava. Kui võlausaldajate seisukohtade esitamise järgselt on vaja kava muuta

või täpsustada, saab kohus vajadusel pikendada ümberkujundamiskava esitamise tähtaega.

36. Lõpetuseks juhib ringkonnakohus tähelepanu, et FiMS § 28 lg 1 esimese lause järgi

toimetatakse määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse,

kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse,

ning edastatakse usaldusisikule. Kuigi eelnimetatud sätte teise lause alusel teeb kohus

ümberkujundamiskava kinnitamise määruse ka avalikult teatavaks ja avaldab selle kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded, ei asenda see võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele

kättetoimetamise nõuet. Asja materjalidest nähtuvalt toimetas maakohus vaidlustatud määruse

kätte üksnes võlgnikule, usaldusisikule, OMEGA INVEST OÜ-le, OK Incure OÜ-le, OÜ-le

Multitude Bank p.l.c ja ITM Inkasso OÜ-le. Tsiviilasja toimiku materjalidest ei nähtu, et

maakohus toimetas määruse kätte kõikidele võlausaldajatele. Eeltooduga rikkus maakohus

FiMS § 28 lg-t 1.

37. Võlausaldaja on taotlenud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 1

p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral,

kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise

menetlusosalise kanda. Praegusel juhul ei ole selle sätte kohaldamise eeldused täidetud, kuna

menetluses osaleb lisaks võlausaldajale ka võlgnik ja menetluskulud jaotatakse FiMS § 8 järgi.

FiMS § 8 lg 2 sätestab, et avalduse läbivaatamise menetluskulud kannab võlgnik.

Menetluskuludega seotud otsustused teeb maakohus asja uuel menetlemisel.

(allkirjastatud digitaalselt)