2-22-13533/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 03.04.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-13533

Kohtuasi

X maksejõuetusavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Usaldusisik C

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Harju Maakohtu 11.01.2023 määruse põhjendusi, jättes maakohtu määruse

resolutsiooni muutmata.

2. Lisada tsiviilasja toimikusse usaldusisiku C 31.10.2022 aruande lisad.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebemenetluse menetluskulud jätta X kanda. Kindlaksmääratavad ja

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-13533

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (võlgnik) esitas 12.09.2022 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Maakohus võttis 07.10.2022 määrusega avalduse menetlusse, nimetas võlgniku

usaldusisikuks pankrotihalduri C ja kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruanne ja arvamus

võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.

3. Usaldusisik esitas 31.10.2022 kohtule usaldusisiku aruande koos võlgniku varanimekirjaga

ja oma seisukoha võlgniku avalduse osas. Võlgnik viibib Viru Vanglas, kus ta töötab

koristajana. Tema igakuine sissetulek on 6,73 eurot. Tal on kolm alaealist last. Võlgniku vara

suuruseks on 32,44 eurot, mis on Viru Vangla vabakasutuskontol olev raha. Teadaolevad

kohustused moodustavad kokku ligikaudu 57 268,83 eurot. Võlgnikul puudub vara kohustuste

katteks. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on asjaolu, et

võlgnikult on kriminaalasjades välja mõistetud suured summad ja mittepiisava sissetuleku tõttu

ei ole ta suutnud kohtu poolt väljamõistetud kohustusi täita. Võlgnik viibib vanglas kuni

03.11.2030. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgnikul võimalus tulutoova tegevusega

tegelemiseks ja võlgadest vabastamine või võlausaldajate nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Usaldusisik palus pankrotimenetluse lõpetada raugemise tõttu.

4. Võlgnik väitis, et tal on võimalus 2023. aastal asuda tööle vangla tööstusse, kus palk on 500–

1000 eurot kuus, millest 50% läheks võlausaldajatele. Pankrotti ei saa jätta välja kuulutamata,

kui võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud ka kohustustest vabastamise avalduse.

5. Maakohus määras 15.12.2022 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

ja pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 1000 eurot tähtajaga

02.01.2023. Deposiiti ei tasutud.

Maakohtu määrus

6. Maakohus lõpetas 11.01.2023 määrusega võlgniku pankrotimenetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu, jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

vabastas C usaldusisiku kohustustest, määras usaldusisiku tasuks 752,40 eurot ja määras tasu

hüvitada riigi vahenditest. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.

7. Võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-tele 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FiMS) § 45 lg-le 2, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks,

kohtu deposiiti ei tasutud pankrotimenetluse kulude ettemaksu ja esineb alus jätta võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

8. Võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku maksejõuetus on püsiva

iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid, mida on

teadaolevalt umbes 57 500 eurot, rahuldada. Võlgniku igakuine sissetulek on 6,73 eurot, mis ei

ole piisav kohustuste täitmiseks. Võlgnik viibib vangistuses kuni 03.11.2030. Maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o asjaolu, et võlgnikult on

kriminaalasjades välja mõistetud suured summad ja mittepiisava sissetuleku tõttu ei ole ta

suutnud kohtu poolt väljamõistetud kohustusi täita.

2-22-13533

9. Usaldusisiku esitatud võlgniku võlanimekirjast nähtuvalt moodustavad enamiku võlgadest

kriminaalasjades välja mõistetud nõuded kuriteoga saadud vara ja menetluskulude

hüvitamiseks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on

luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu, kuid võlgniku kohustustest

vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (FiMS § 50

lg 2). Arvestades eeltoodut asus kohus seisukohale, et võlgniku võlanimekirjas märgitud

teadaolevatest kohustustest (57 268,83 eurot) ei ole võlgnikku võimalik võlgadest vabastada

53 098,21 euro ulatuses (kriminaalasjas 1-18-1588 välja mõistetud põhinõude jääk 9982,58

eurot + täitekulu 1132,63 eurot + kriminaalasjas 1-19-2118 välja mõistetud põhinõude jääk

39 391 eurot + täitekulu 2592 eurot), kuna tegemist on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

hüvitamise kohustustega ja nende nõuetega seonduvate täitekuludega. Eeltoodule lisandub

3667,64 eurot kriminaalasjades välja mõistetud menetluskulud ja sunniraha. Tsiviilasja alusel

välja mõistetud nõude jääk koos täitekuludega on kokku üksnes 502,98 eurot. Eeltoodust

tulenevalt ei pidanud kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist

põhjendatuks. Menetlust ei ole põhjendatud algatada üksnes selleks, et võlgnik saaks

vangistuses viibides vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalasjades välja mõistetud

menetluskulud ja sunniraha. Võla osa, mille suhtes kohtul oleks võimalik ja põhjendatud

kaaluda võlgniku kohustustest vabastamist on vaid 502,98 eurot. 500 euro suurusest võlast

vabastamine ei loo võlgnikule võimalust alustada uut majanduslikku elu, kuivõrd tegemist on

niivõrd väikse võlaga, mis ei oma võlgniku majandusliku olukorra parandamisel erilist tähtsust.

10. Lisaks ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei

lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik,

võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu

määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas

väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 15.12.2022 ettepaneku väljaandes Ametlikud

Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiitkontole 1000 eurot hiljemalt 02.01.2023. Võlausaldajad ega

kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole.

Määruskaebus

11. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus.

12. Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata FiMS § 45 lg 2 ja kohaldas ebaõigesti FiMS

§ 50 lg 2, järeldades, et 53 098,21 euro ulatuses ei ole võimalik võlgnikku võlgadest vabastada.

Vara konfiskeerimise rahasummadega asendamise näol ei ole tegemist õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise nõuetega FiMS § 50 lg 2 mõistes. Samuti ei ole sellisteks nõueteks

menetluskulude, ekspertiisikulude, täitemenetluse ja advokaadi kulude ning sunniraha nõuded.

13. Asjaolu, et võlgnikul ei ole hetkel vara ega korralikku sissetulekut, mille arvel kohustusi

täita, ei anna alust jätta pankrot välja kuulutamata ja kohustustest vabastamise menetlus

algatamata.

2-22-13533

14. Seda, kas võlgnik rikkus PankrS § 175 lg 2 p 2 ja § 173 lg 1 järgi süüliselt oma kohustust

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, saab kohus hinnata alles siis, kui otsustab võlgniku

kohustustest vabastamise üle.

Menetluse edasine käik

15. Usaldusisik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid muuta tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel

maakohtu määruse põhjendusi.

18. Vaidlustatud määrusega lõpetas maakohus avaldaja pankrotimenetluse PankrS § 29 lg 1

järgi raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kuna avaldajal ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks. Maakohus tuvastas, et võlgadest vabastamise menetlus on perspektiivitu, kuna

avaldajat ei saaks enamuse kohustuste täitmisest vabastada põhjusel, et tegemist on FiMS § 50

lg-s 2 sätestatud õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuetega ja nendega seotud

täitekulude ning kriminaalasjades väljamõistetud sunnirahade, esindajakulude ja muude

sarnaste kuludega. Avaldaja hinnangul pidas maakohus ekslikult kohustustest vabastamise

menetlust edutuks.

19. FiMS § 18 lg 2 p 5 sätestab, et vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, võib kohus lõpetada

menetluse raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 sätestatule. PankrS § 29 lg 1 järgi lõpetab

kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole

võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29

lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest

vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab

ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Sellisel juhul võib kohus jätta pankroti

välja kuulutamata juhul, kui esinevad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud alused kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Avalduse lahendamisel pidi maakohus seega

tuvastama, lisaks PankrS § 29 lg 1 eelduste olemasolule ka selle, kas esinevad alused

kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks. Praegusel juhul ei ole maakohus tuvastanud,

et pankroti saaks jätta välja kuulutamata ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata

mõnel FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud alusel. Asjaolu, et võlgnikul ei ole hetkel vara ega

sissetulekut, mille arvel kohustusi täita, ei anna kohtule alust jätta võlgniku pankrot välja

kuulutamata ja kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

20. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine on kohtu diskretsiooniotsus ja seadus

sätestab alused, mille esinemisel võib kohus jätta menetluse algatamata (FiMS § 45 lg 3).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb arvestada PankrS

§ 2 teises lauses sätestatud eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma

kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Riigikohus on selgitanud, et selle eesmärgi

saavutamise üle otsustamiseks on põhjendatud mh hinnata ka võlgniku kohustuste struktuuri

(Riigikohtu 23.09.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, p 9). Mh saab kohustustest

2-22-13533

vabastamise menetluse algatamisel arvestada asjaolu, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamisel ei lõppe FiMS § 50 lg 2 (varem kehtis sama sisuga PankrS §

176 lg 2) järgi õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Juhul, kui

enamus avaldaja kohustusi on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused

võib olla kohustustest vabastamine menetlus perspektiivitu.

21. Ringkonnakohtu arvates on maakohus ebaõigesti leidnud, et nõuded, mis tulenevad

kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks riigi kasuks raha

väljamõistmisest on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused.

22. Õigusvastaselt tekitatud kahjuks ei ole karistusseadustiku (KarS) § 832 lg 1 ning § 84 alusel

kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks konfiskeerimisele kuuluva

vara väärtusele vastava summa väljamõistmine. KarS § 832 lg 1 ja § 84 järgi kriminaalasjas nr

1-18-1588 välja mõistetud rahalisest kohustusest on avaldajal tasumata 9982,58 eurot ja

kriminaalasjas nr 1-19-2118 on tasumata 39 391 eurot. Konfiskeerimise puhul on tegemist

võlgnikult kuriteoga saadud tulu äravõtmisega, mitte kahju hüvitamisega. Kahju juriidiline

mõiste hõlmab üksnes kahjustatud isikul tekkivaid negatiivseid varalisi tagajärgi (vähenemine

kannatanu varalise sfääris, mida mõõdetakse nn diferentsihüpoteesi alusel, mille raames

võrreldakse kannatanu varalist olukorda enne kahju tekitavat tegu varalise olukorraga pärast

kahju tekitavat tegu). Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamisel rahalise

nõudega ei ole toimunud vähenemist kellelgi varalises sfääris. Avaldaja poolt toime pandud

karistusõiguslikult hinnatavate tegude tulemusena on varalise tagajärjena tekkinud avaldaja

vara suurenemine. Sellise positiivse tulemuse saabumist hinnatakse karistusõiguses

diferentsihüpoteesi alusel (võrreldakse süüteo toimepanija varalist seisundit pärast süütegu

sellega, milline see seisund olnuks siis, kui süütegu poleks toime pandud). Võlgnik on

rikastunud alusetult tema poolt toimepandud õigusvastase teo tulemusena. Riik on esitanud

selles ulatuses konfiskeerimise nõude, mis on asendatud KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel rahalise

nõudega. Kannatanu arvel omandatud kasu väljaandmist reguleerib alusetu rikastumise õigus

(VÕS § 1037-1038). Käesoleval juhul puudub personifitseeritav kannatanu, kellele on kahju

tekkinud. KarS § 832 ja § 84 käsitavad konfiskeerimist karistusliku iseloomuga

mõjutusvahendina, mida kohus kohaldab seoses kuriteoga, et takistada süüdlase kuriteoga

rikastumist. Ringkonnakohus leiab, et eraõiguslike vahenditega ehk kohustustest vabastamise

menetluse raames ei ole võimalik sekkuda karistusliku iseloomuga mõjutusvahendite

kehtivusse, mistõttu avaldajalt konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud ja tasumata

summa 49 373,58 eurot kohustustest vabastamise menetluse tulemusena ei lõpe vaatamata

sellele, et tegemist ei ole õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustustega.

23. Ülejäänud avaldaja kohustused on eelmises lõigus toodud nõuete täitmisega seotud

täitekulud summas 3724,63 eurot ning kriminaalasjades väljamõistetud esindajatasu, sunniraha

ja ekspertiisitasud ning nendega seotud täitekulud kokku 3667,64 eurot. Nimetatud nõuded ei

ole avaldaja õigusvastase tegevuse tulemusel tekkinud kahju hüvitamise nõuded ja nende

täitmisest oleks iseenesest võimalik avaldaja vabastada. Ebaõige on maakohtu vastupidine

järeldus. Esindaja- ja kaitsjatasu on lepingulisele esindajale töö eest makstav tasu avaldaja ja

teenust osutava isiku lepingu täitmisest, ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu ja

täitemenetluse kulud on tekkinud seoses kohtuotsuse sundtäitmisega täitemenetluse seadustiku

ja kohtutäituri seaduse alusel. Maakohus on õigesti tuvastanud, et vabastada saaks avaldaja võla

502,98 eurot täitmisest. Seega oleks ringkonnakohtu hinnangul võimalik avaldajal kohustustest

vabastamise menetluse raames vabaneda kohustustest summas 7895,25 eurot, mis moodustab

avaldaja kohustustest ca 13,7%.

2-22-13533

24. Vaatamata eeltoodule leiab ringkonnakohus, et avaldajat ei ole põhjendatud kohustustest

vabastada. Arvestades avaldaja kohustuste struktuuri, ei täidaks avaldaja kohustustest

vabastamine oma eesmärki, kuna avaldajat ei ole võimalik vabastada ca 87% kohustustest.

Lisaks

on

enamus

käesoleva

määruse

eelmises

punktis

loetletud

kohustustest

kriminaalmenetluse kulud, millest pikka aega vangistuses viibiva avaldaja vabastamist ei saa

pidada samuti kooskõlas olevaks seaduse eesmärgiga. Ainult alla 1% avaldaja täitmata

kohustusest on sellised, mis on tekkinud tsiviilasjas tehtud kohtulahendist ja selle täitmiseks

alustatud täitemenetluse kuludest. Riigikohus on selgitanud, pankrotimenetluse eesmärgiga ei

ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et

pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada

kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (Riigikohtu

23.09.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, p 10). Kriminaalasjas nr 1-18-1588 tehtud

otsusega avaldajalt välja mõistetud kriminaalkohtumenetluse kulude nõue on avaldaja

vabanemise ajaks TsÜS § 157 lg 1 järgi aegunud ja kriminaalasjast nr 1-19-2118 tulenevad

menetluskulude hüvitamise kohustused aeguvad mõne kuu jooksul pärast avaldaja eeldatavat

vabanemist. Seega neist kohustustest vabastamine ei ole eelviidatud Riigikohtu lahendi järgi

kohustustest vabastamise menetluse eesmärgi ja mõttega kooskõlas. Eeltoodut arvestades ei

täidaks kohustustest vabastamise menetluse algatamine oma eesmärki anda kohustustest

vabastamise võimalus isikule, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja võimaldada talle uue

majandusliku alguse, andes talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks

eluks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et avaldaja poolt esiletoodud asjaoludel ei ole tal ka

võimalik vangistuses viibides täita oma kohustusi.

25. Võlgnik viitab määruskaebuses PankrS § 175 lg 2 p-le 2 ja § 173 lg-le 1, mis on kehtetud

sätted. Alates 01.07.2022 reguleerib võlgniku tulutoova tegevuse leidmise kohustust FiMS

§ 47. Võlgnik väidab, et tal on vanglas viibides võimalik teha tööd ja saada selle eest tasu. Asja

materjalidest nähtuvalt on võlgnik seni teeninud 6,73 eurot kuus, kuid loodab tulevikus teenida

500–1000 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus võis kohustustest vabastamise

menetluse algatamise üle otsustamisel hinnata ka võlgniku reaalseid võimalusi sissetulekut

teenida. Ringkonnakohus nõustub usaldusisiku ja maakohtu hinnanguga, et vanglas viibides ei

ole võlgniku väidetud suuruses sissetulek reaalne. See, et avaldaja töötasu võiks vangistuse ajal

oluliselt tõusta, on hüpoteetiline. Lisaks on võlgnik ärakuulamisel märkinud, et tal on 3 alaealist

last, kelle ees on tal ülalpidamiskohustus, mida ta seni ei ole sissetuleku puudumise tõttu

täitnud, kuid suurema sissetuleku korral plaanib täitma asuda, mis vähendab peaaegu olematuks

sissetuleku osa, mis võiks ka teoreetiliselt jääda võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (FiMS §

47 lg 5).

26. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu järeldus, et pankrotimenetlus

tuleb lõpetada PankrS § 29 lg 1 järgi raugemisega on õige.

27. Usaldusisik C on esitanud 31.10.2022 aruande, millele on lisatud 8 dokumenti. Tsiviilasja

toimikus aruandele lisatud dokumendid puuduvad. TsMS § 56 lg-te 1-2 järgi tuleb kohtule

edastatud dokumendid lisada ajalises järgnevuses toimikusse. Kuna maakohus ei ole aruandele

lisatud dokumente lisanud tsiviilasja toimikusse, siis ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu

minetuse ja lisab dokumendid toimikusse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

2-22-13533

29. Usaldusisik kinnitas kohtule, et ei soovi tasu taotlust esitada. Seega määruskaebemenetluses

kindlaksmääratavad ja hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)