2-22-3588/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 3. aprill 2023

Tsiviilasja number

2-22-3588

Tsiviilasi

MV Finantseeringud OÜ hagi Osaühingu Roodevälja

Terminal

ja

Mihkel

Miilpalu

vastu

tehingu

tagasivõitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. jaanuari 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Roodevälja Terminal ja Mihkel Miilpalu

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad:

1. Osaühing

Roodevälja

Terminal

(registrikood

10970745)

2. Mihkel Miilpalu (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Määruskaebuse

esitajate

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

Vastustaja: MV Finantseeringud OÜ (registrikood

14256743), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Peeter

Viirsalu ja Maris Vutt

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu Roodevälja Terminal ja Mihkel

Miilpalu määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 5. jaanuari 2023. a määrus

muutmata.

3. Jätta

menetluskulud

määruskaebemenetluses

solidaarselt Osaühingu Roodevälja Terminal ja Mihkel

Miilpalu kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja

lahendanud maakohus pärast asjas tehtava lõpplahendi

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. MV Finantseeringud OÜ (hageja) esitas 10. märtsil 2022 Viru Maakohtule hagi Osaühingu

Roodevälja Terminal (kostja I) ja Mihkel Miilpalu (kostja II) vastu tehingu täitemenetluses

tagasivõitmiseks. Kostja II on kostja I seaduslik esindaja. Hagimaterjalid toimetati kostjale II

27. märtsil 2022 kätte. Kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastust esitanud.

Maakohus rahuldas hagi 28. aprilli 2022. a tagaseljaotsusega ning tunnistas täiteasjas

nr 072/2019/691 tagasivõitmise korras kehtetuks 4. mail 2021 kostjate vahel sõlmitud Tallinna

notari Evelin Rootsi tõestatud hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu osas, millega

muudeti hüpoteegiga tagatavaid nõudeid järgmiselt: 1) kõik nõuded kostja I vastu, mis

tulenevad kostja II ja kostja I vahel sõlmitud lepingutest (sealhulgas 4. veebruaril 2019 sõlmitud

vara müügilepingust) ja nende võimalikest lisadest (4. mai 2021. a lepingu p 2.2.1); 2) kõik

nõuded kostja I vastu, mis tulenevad kostja II ja kostja I vahel sõlmitud ja tulevikus

sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest (4. mai 2021. a lepingu p 2.2.2). Maakohus jättis

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, märkides, et menetluskulude rahalise suuruse

määrab kohus kindlaks pärast otsuse jõustumist. Tagaseljaotsus on 28. aprillil 2022 kostjale II

avalikus e-toimikus kätte toimetatud.

2. Kostjad esitasid 27. mail 2022 tagaseljaotsuse peale kaja ja vastuse hagile. Kostjate hinnangul

ei ole maakohus hageja nõude õiguslikku põhjendatust piisavalt kontrollinud ega seda

tagaseljaotsuse põhjendustes kajastanud. Tagaseljaotsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga,

kuivõrd kohus ei võinud tagaseljaotsusega rahuldada hageja nõuet, mida tavaotsusega

õiguslikult ei rahuldataks.

Hagiavaldus on esitatud pahatahtlikult ning selle eesmärk on kostjate kahjustamine. Hageja, sh

hageja seaduslik esindaja Kalev Kangur, on aastaid käitunud kostjate suhtes õigusvastaselt.

Kostjate kahjustamiseks on kasutatud õigusvastaseid meetmeid nagu dokumentide võltsimine,

kelmus ja teadlik valeütluste andmine kohtumenetluses. Samuti on käesoleva tsiviilasja aluseks

olevad asjaolud saavutatud õigusvastaselt, täiteasja nr 072/2019/691 aluseks olev kohtulahend

tsiviilasjas nr 2-17-10142 on saavutatud õigusvastasel viisil. Seda kinnitab asjaolu, et hageja

seadusliku esindaja K. Kanguri ja teiste seotud isikute suhtes on algatatud kriminaalasi.

26. aprilli 2022. a süüdistusaktist kriminaalasjas nr 21740000007 nähtub, et K. Kangur ja teised

seotud isikud on tsiviilasjas nr 2-17-10142 hagi aluseks olevaid tegelikke asjaolusid teadvalt

varjanud ning viinud kohtunikku kavatsetult eksimusse. Kui eeltoodu leiab kriminaalasjas

kinnitust, siis ei ole 26. veebruari 2019. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-10142 õiguspärane

ning hageja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuded on põhjendamatud.

3. Hageja palus jätta kaja rahuldamata. Kostjad ei ole põhjendanud mõjuva põhjuse olemasolu

hagile õigeaegselt vastamata jätmiseks. Kostjad on kajas õigeks võtnud, et hagimaterjalid

toimetati kostjatele kätte 27. märtsil 2022.

Kostjad ei ole põhjendanud, miks ei võinud seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha. Kostjad ei

ole välja toonud, millises osas jättis maakohus hageja nõude põhjendatuse kontrollimata või

millised on need faktilised asjaolud või õiguslikud põhjendused, mille tõttu ei oleks maakohus

tohtinud tagaseljaotsust teha ja hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagejate seadusliku esindaja (aga mitte hageja) suhtes algatatud kriminaalmenetlus ei mõjuta

käesoleva tsiviilasja lahendust. Kriminaalasjas ei ole võimalik tuvastada kostjate poolt väidetut,

sest kohtud ei tuginenud tsiviilasja nr 2-17-10142 lahendades tunnistaja väidetavalt eksitavatele

ütlustele.

Käesolevas kohtuasjas ei ole võimalik vaidlustada käimasoleva täitemenetluse lubatavust.

Tagasivõitmise tsiviilasja läbivaatamise kontekstis on oluline asjaolu, et täitemenetlus võlgniku

suhtes oleks algatatud. Küsimus, kas täitemenetlus on algatatud õigesti või mitte, lahendatakse

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses.

Kostjad ei ole järginud kajale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg-s 2 esitatud

nõudeid. Kostjad soovivad ilmselt esitada asjas uusi tõendeid, mis on otseses vastuolus TsMS

§ 416 lg-s 2 sätestatuga.

Kostjate 11. juulil 2022 esitatud täiendavad õiguslikud seisukohad tuleb jätta tähelepanuta,

kuna need on esitatud TsMS § 416 lg 2 mõttes hilinenult. Kaja hilisem täiendamine ei ole

seaduse järgi lubatav.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus võttis 5. jaanuari 2023. a määrusega kaja menetlusse, jättis selle rahuldamata

ja menetluse taastamata. Maakohus jättis kaja esitamisega seotud menetluskulud solidaarselt

kostjate kanda, märkides, et kohus määrab kaja menetlemisega seotud menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Mihkel Miilpalu sai kostja I seadusliku esindajana ja kostjana II tagaseljaotsuse kätte 28. aprillil

2022 avalikus e-toimikus. TsMS § 415 lg 2 esimese lause järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitati 27. mail 2022, seega tähtaegselt.

TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale

või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Maakohus tegi asjas tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel, mille kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Maakohus võttis 17. märtsi 2022. a määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjaid

kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Hagile vastamiseks

antud tähtaeg on kooskõlas TsMS § 394 lg-ga 5. Maakohus selgitas TsMS § 407 lg-te 1 ja 2

alusel tagaseljaotsuse tegemise võimalust, kui kostjad hagile tähtaegselt ei vasta.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on Mihkel Miilpalule toimetatud avalikus e-toimikus

27. märtsil 2022 kätte. Seega saab lugeda menetlusdokumendid mõlemale kostjale 27. märtsil

2022 kättetoimetatuks. Kostjad tähtaegselt, s.o hiljemalt 11. aprilliks 2022 ega ka hiljem hagile

ei vastanud. Kostjad ei ole taotlenud vastamise tähtaja pikendamist ega teatanud kohtule

mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, millest

tulenevalt olnuks hagi ebaõigesti menetlusse võetud.

Kostjad tuginevad kaja esitamisel TsMS § 415 lg 1 p-le 3, mille kohaselt ei võinud

tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse õiguslik põhjendamatus tuleneb kostjate

hinnangul asjaolust, et hageja nõue tuleneb 26. veebruari 2019. a kohtuotsusest tsiviilasjas

nr 2-17-10142, mille aluseks olevad asjaolud on hageja saavutanud õigusvastaselt. Kostjad ei

ole välja toonud teisi, s.o hagiavaldusest nähtuvaid asjaolusid või vastuolusid, millest tulenevalt

ei võinud seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha.

TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse nii

tagaseljaotsuse tegemisel kui ka kaja lahendamisel. Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel

saab kohus lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 413 lg 1

teise lause kohaselt kostja poolt omaksvõetuks. Maakohtu hinnangul on hagi õiguslikult

põhjendatud.

Hageja soovib võita täiteasjas nr 072/2019/691 tagasi 4. mail 2021 kostjate vahel sõlmitud

notariaalse hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu, tunnistades see kehtetuks osas,

millega muudeti hüpoteegiga tagatavaid nõudeid (lepingu p-d 2.2.1. ja 2.2.2.). Hageja nõude

aluseks on Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10142, millega

mõisteti hageja kasuks välja kostjalt I võlgnevus 635 416 eurot 75 senti ja kostjalt II 220 604

eurot 52 senti koos lisanduva viivisega. Kohtuotsuse täitmiseks on hageja avalduse alusel

algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 072/2019/690 (kostja II vastu, lõpetatud täitmisega

5. septembril 2019) ja nr 072/2019/691 (kostja I vastu).

Kostja II sõlmis 4. mail 2021 Swedbank AS-iga hüpoteegi üleandmise ja hüpoteegiga

tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega omandas tasuta kostja I

kinnistule registriosa nr 2411031 seatud hüpoteegi summas 5 600 000 Eesti krooni. Lepingu

p-i 2.2 järgi sõlmisid kostjad kokkuleppe, mille järgi tagab hüpoteek väidetavalt 4. veebruaril

2019 sõlmitud müügilepingust tulenevaid kostja I väidetavaid kohustusi kostja II ees, aga ka

mistahes muid kostja II nõudeid kostja I vastu poolte vahel sõlmitud või tulevikus sõlmitavatest

mistahes võlasuhetest (lepingu p-d 2.2.1 ja 2.2.2). Hageja hinnangul oli kostjate eesmärgiks

4. mai 2021. a lepingu sõlmimisel hageja huvide kahjustamine täiteasjas nr 072/2019/691,

milles on peamiseks kostjale I kuuluvaks varaks kinnistu registriosa nr 2411031, mille arvel

oleks võimalik hageja nõuet rahuldada. Kinnistut koormab ka hageja kasuks seatud kohtulik

hüpoteek, milline asub pärast 4. mail 2021 lepingu sõlmimist kostja II kasuks seatud

hüpoteegist järjekohas tagapool. Enne tagasivõidetava tehingu (tagatiskokkuleppe) sõlmimist

oli kostja I kinnistul hageja hüpoteegist eespool olev Swedbank AS-ile kuulunud hüpoteek tühi.

Hageja huvide kahjustamine seisnes tühja hüpoteegi sisustamises kostja II nõudega kostja I

vastu ning võimaluses sisustada hüpoteek uute kostja II kõikvõimalike nõuetega kostja I vastu.

Kostjad on kokku leppinud nn globaalses tagatises, mille sisu ja maht ei ole tsiviilkäibes

osalejate jaoks kontrollitav. Kostja I poolt tsiviilasjas nr 2-20-6801 esitatud andmete põhjal on

kostja I kinnistu väärtus 600 000 eurot. Arvestades, et kostjale II üle antud hüpoteegi suuruseks

on 5 600 000 krooni ehk umbes 358 000 eurot, see tagab tagasivõidetava tehingu tõttu

konkreetset nõuet ja hageja kostja I vastu suunatud nõude rahuldamata osa on umbes 551 000

eurot, siis kinnistu 600 000 euro suuruse väärtuse juures muutub tagatiskokkuleppe

tagasivõitmata jätmise korral hageja nõude rahuldamine võimatuks. Hagi esemeks olevate

tagatiskokkulepete tagasivõitmisel jääb kostja II küll hüpoteegipidajaks, kuid tema kasuks

seatud hüpoteek ei taga ühtegi nõuet, misläbi saab hageja kosta I kinnistu müügist

täitemenetluses oma nõuet rahuldada.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 esimese lause kohaselt võib sissenõudja esitada

hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu,

mis kahjustab sissenõudjate huvisid. TMS § 187 lg 2 järgi võib sissenõudja tagasivõitmist

nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude

pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust

eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab

kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu

kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine

pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 järgi eeldatakse, et

teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui

teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist

või võlgniku vara arestimist. TMS § 188 lg 3 järgi võlgniku lähikondsed määratakse

pankrotiseaduse (PankrS) § 117 kohaselt. PankrS § 117 lg 2 p-i 1 kohaselt on juriidilisest isikust

võlgniku lähikondseks muuhulgas juriidilise isiku juhtorgani liige.

Hageja on hagiavalduses välja toonud ja põhistanud nõude esitamise (TMS § 187 lg 2) ja selle

rahuldamise (TMS § 188) eeldused. Hageja täitedokumendiks täiteasjas nr 072/2019/691 on

jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-10142. Sissenõude pööramine varale ilmselt ei vii

nõude rahuldamiseni, kuivõrd kostjale I kuuluva kinnisasja 1. detsembril 2021 määratud

enampakkumisel osalemiseks keegi ei registreerunud ning arvestades 4. mai 2021. a

tagatiskokkuleppe sõlmimist on äärmiselt tõenäoline, et isegi vähendatud alghinnaga

enampakkumise õnnestumise korral ei vii sissenõude pööramine kostja I varale hageja nõude

rahuldamiseni, kui enne hageja nõude rahuldamist tuleks rahuldada kostja II väidetavad nõuded

kosta I vastu. Tagasivõidetav tehing on tehtud 4. mail 2021, s.o vähem, kui kolm aastat enne

hagi esitamist. Tagatiskokkuleppes märgitud 4. veebruari 2019. a tehingu kohta puudub teave

kostjate poolt 22. augustil 2019 täitemenetluses esitatud varade ja kohustuste nimekirjas.

Arvestades tagatiskokkuleppe globaalset ulatust, on tehing tehtud teadlikult sissenõudja huvide

kahjustamiseks. Kostja II puhul tuleb TsMS § 188 lg 2 koostoimes PankrS § 117 lg 2 p-ga 1

eeldada, et ta teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja, s.o hageja

huvisid.

Kostjate väited hagiavalduse õigusliku põhjendamatuse kohta tulenevalt hageja nõudeõiguse

aluseks oleva Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2019. a otsuse tsiviilasjas nr 2-17-10142

mitteõiguspärasusest, ei ole asjakohased. Tegemist on asjaoludega, mida kohus ei saanud

tagaseljaotsuse tegemisel arvestada ning mis ei mõjuta hagi õiguslikku põhjendatust. Kostjate

väljatoodu ei ole käsitletav ka muu asjaoluna, mille järgi oleks õiglane menetlus taastada.

Kohtulahendi ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud

kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, on teistmise aluseks TsMS § 702 lg 2 p-i 4

järgi. Praegusel juhul puudub kostjate viidatud kriminaalasjas jõustunud lahend, millele

tuginedes saaksid kostjad taotleda tsiviilasjas nr 2-17-10142 jõustunud otsuse teistmist.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Kostjad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad rahuldada kaja,

taastada tsiviilasjas menetlus ning jätta määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud

hageja kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei kontrollinud maakohus piisavalt hageja nõude õiguslikku

põhjendatust ega kajastanud seda tagaseljaotsuse põhjendustes. Tagaseljaotsus on vastuolus

Riigikohtu praktikaga, kuivõrd kohus ei võinud tagaseljaotsusega rahuldada hageja nõuet, mida

tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Hagiavaldus on esitatud pahatahtlikult ning kannab

kostjate kahjustamise eesmärki. Täiteasja nr 072/2019/691 aluseks olev kohtulahend tsiviilasjas

nr 2-17-10142 on saadud õigusvastasel viisil.

Menetlus tuleb taastada ning asjas tuleb korraldada kohtuistung, kus kostjatel on võimalik anda

selgitusi, et hagiavaldus on põhjendamatu ning esitatud pelgalt pahatahtlikul eesmärgil, sh

eesmärgiga kahjustada kostjate õigust olla asja arutamisse kaasatud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu määruse

muutmata ja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Vastuse kohaselt ei ole kostjad põhjendad, miks ei võinud seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha.

Kostjad ei ole välja toonud, millises osas kohus hageja nõude põhjendatuse kontrollimata jättis

või millised on need faktilised asjaolud või õiguslikud põhjendused, mille tõttu ei oleks

maakohus tohtinud hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Esitatud hagi oli veenev ning õiguslikult

põhjendatud.

Tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud kohtuotsus ei ole tagaseljaotsuse põhjendamatuks lugemise

aluseks. Maakohus on õigesti leidnud, et tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud lahendist

vabanemiseks on õige õiguskaitsevahend teistmismenetluse algatamine.

Maakohus on ammendavalt ja õigesti leidnud, et tagasivõidetav tehing on tehtud teadlikult

sissenõudja huvide kahjustamiseks. Kostja II kui 4. mai 2021. a tehingu teise poole puhul tuleb

TsMS § 188 lg 2 koostoimes PankrS § 117 lg 2 p-ga 1 eeldada, et ta teadis või pidi teadma, et

tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja, s.o hageja huvisid.

Hageja seadusliku esindaja suhtes algatatud kriminaalmenetlus ei mõjuta käesoleva tsiviilasja

lahendust, tagaseljaotsusega rahuldatud tagasivõitmise nõue ei ole ebaseaduslik.

Kostjad ei ole toonud välja ka ühtki argumenti, miks hageja nõue, s.o tagatise tagasivõitmine,

oleks ebaseaduslik. Kostjate viited kriminaalasjale on asjakohatud. Kohtud ei tuginenud

tsiviilasja nr 2-17-10142 lahendades tunnistaja poolt antud väidetavalt teadvalt valedele

ütlustele. Kostjate väide, nagu muutuks kriminaalasja võimaliku tulemusena tsiviilasjas

nr 2-17-10142 tehtud kohtuotsus automaatselt ebaseaduslikuks, ei ole õige.

Käesolevas kohtuasjas ei ole võimalik vaidlustada käimasoleva täitemenetluse lubatavust.

Kostja I esitas hageja vastu hagi tsiviilasjas nr 2-17-10142 jõustunud kohtulahendi alusel

algatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-21-17273). Hagis tugines

kostja I asjaolule, et käimas on kriminaalmenetlus, milles on mh vaidluse all asjaolu, kas

tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud jõustunud kohtulahend saavutati kuriteo toimepanemisega

(valeütluste andmine tunnistajate poolt). Viru Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-21-17273 kostja

I hagi läbi vaatamata, maakohtu määrus jõustus 22. novembril 2022 Riigikohtu määrusega.

Jõustunud lahendiga on tuvastatud, et hagejal ei ole õigust sundtäitmise lubamatuks

tunnistamist nõuda. Kohus leidis, et täitemenetluse läbiviimine on seaduslik ja õiglane.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

8. TsMS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja üksnes

juhul, kui tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud kostja tegevusetus oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust üksnes TsMS § 415 lg 1

teises lauses (p-des 1–3) nimetatud juhtudel.

Tagaseljaotsuse keelu rikkumist peab maakohus kaja menetlemisel hindama omal algatusel, st

sõltumata sellest, millele kostja on kajas tuginenud. Maakohus on käesolevas asjas seda ka

teinud.

Kostjad ei tugine määruskaebuses mõjuva põhjuse olemasolule nende tegevusetuse puhul ega

TsMS § 415 lg 1 p-de 1 või 2 rikkumisele. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et asjas esineks

alus TsMS § 415 lg 1 p 1 või 2 kohaldamiseks. Kostjad tuginevad määruskaebuses TsMS § 415

lg 1 p-le 3, mille kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Tagaseljaotsuse tegemist hagile vastamata jätmise korral reguleerib TsMS § 407, mille lg 1

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtajaks vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud

faktilised väited omaks võtnud.

Hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul kontrollida omal algatusel nii tagaseljaotsuse

tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja või edasises menetluses esitatud määruskaebuse

lahendamisel (vt nt Riigikohtu 29. jaanuari 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16;

25. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14, p 14).

Maakohus tegi tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, nagu seda võimaldab

TsMS § 444 lg 3. Samas on õigusliku põhjendatuse kontroll esitatud maakohtu määruses kaja

rahuldamata jätmise kohta.

9. Kostjad tõid sisuliselt ühe põhjenduse, miks nende hinnangul ei saanud maakohus käesolevas

asjas tagaseljaotsust teha. Kostjad leiavad, et täitemenetluse aluseks olev kohtulahend

tsiviilasjas nr 2-17-10142 on saadud õigusvastaselt, s.o see tugineb hageja seadusliku esindaja

poolt antud valeütlustele.

Hagi veenvuse kontrollimisel ei tuvastata asjaolusid ega hinnata tõendeid. Kohtul tuleb kaja

lahendamisel hinnata, kas hagi on selles esitatud asjaoludel õiguslikult võimalik rahuldada.

Kaja lahendamisel hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes hagiavalduses

toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 413 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks

võetuks. See kehtib ka juhul, kui kostja on esitanud hagi faktilistele väidetele vastuväiteid

(Riigikohtu 30. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 16). Praeguses asjas on

maakohus õigustatult leidnud, et hageja on hagis toonud välja nõude aluseks olevad asjaolud

ning hagi on esile toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt on kostja II oma väidetava nõude tagamiseks omandanud kostja I

kinnistule seatud hüpoteegi. Kostja II on 4. mai 2021. a lepinguga omandanud tasuta kostja I

kinnistule seatud hüpoteegi summas 5 600 000 krooni. Lepingu p-i 2.2 järgi sõlmisid kostja I

ja kostja II hüpoteegi võõrandamise raames kokkuleppe, mille järgi tagab hüpoteek väidetavalt

4. veebruaril 2019 sõlmitud lepingust tulenevaid kostja I kohustusi kostja II ees, aga ka mistahes

muid kostja II nõudeid kostja I vastu poolte vahel sõlmitud või tulevikus sõlmitavatest mistahes

võlasuhetest. Kostja I kinnistut koormab ka hageja kasuks seatud kohtulik hüpoteek, mis asub

pärast 4. mai 2021. a lepingu sõlmimist kostja II kasuks seatud hüpoteegist järjekohas tagapool.

Kui kostja II kasuks on kinnistule esimesele järjekohale seatud hüpoteek, mis tagab kõiki kostja

II väidetavaid nõudeid kostja I vastu, on hageja nõude võimalik rahuldamine kostja I kinnisasja

arvelt äärmiselt problemaatiline kui mitte võimatu. Kui enne tagasivõidetava tehingu

(tagatiskokkuleppe) sõlmimist oli kostja I kinnistul hageja hüpoteegist eespool olev Swedbank

AS-ile kuulunud hüpoteek tühi (hüpoteek ei taganud ühtki nõuet) ning seega ei kahjustanud

hageja huve, siis peale Swedbank AS-ile kuulunud hüpoteegi loovutamist kostjale II ning kostja

II ja kostja I vahel tagasivõidetava tehingu (tagatiskokkuleppe) sõlmimist sisustati tühi

hüpoteek kostja II nõudega kostja I vastu, mille tulemusena muutus hageja seisukord oluliselt

halvemaks.

Maakohus leidis põhjendatult, et tehingu tagasivõitmise eeldused TMS § 187 ja 188 järgi on

käesoleval juhul täidetud. Hagejal on täitedokument (kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-10142),

tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega kostja I varale ei ole

kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei

vii nõude rahuldamiseni. Kostja II on kostja I lähikondne PankrS § 117 lg 2 p-i 1 järgi ning

tema puhul eeldatakse, et ta teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise

võlausaldaja, s.o hageja, huve. Tagasivõidetav tehing on tehtud kolme aasta jooksul enne

hagiavalduse esitamist. Seega on hagiavalduses esitatud väidete õigsust eeldades hageja nõude

rahuldamine võimalik nii sisulise lahendiga, kui ka tagaseljaotsusega ning vastupidised kostjate

väited on põhjendamatud.

10. Kostjad on nii kajas kui määruskaebuses tuginenud väitele, et täitemenetluse aluseks olev

kohtulahend on ebaseaduslik, kuid seda väidet ei saa kohus praeguses menetlusstaadiumis

hinnata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et isegi kui kriminaalasjas leiab

tuvastamist, et hageja seaduslik esindaja on tsiviilasjas nr 2-17-10142 andnud valeütlusi, ei too

see automaatselt kaasa kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-17-10142 õigusvastasuse ega selle alusel

algatatud täitemenetluse tühisuse.

Kriminaalasjas tuvastatavad asjaolud ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

Kohtud on nii käesolevas asjas, kui ka tsiviilasjas nr 2-21-17273, selgitanud kostjatele, et

tsiviilasjas nr 2-17-10142 jõustunud otsust saab vastavate eelduste esinemisel vaidlustada

teistmise korras.

Kostjad ei saa käesoleva menetluse raames vaidlustada tsiviilasjas nr 2-17-10142 otsuse

kehtivust. Muuhulgas on kostja I taotlenud täiteasjas nr 072/2019/691, mis on algatatud

tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud otsuse alusel, sundtäitmise lubamatuks tunnistamist (tsiviilasi

nr 2-21-17273). Kostja I tugines sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel ka

samadele asjaoludele, milles kostjad tuginevad käesolevas menetluses, leides, et tagaseljaotsust

ei olnud võimalik seaduse järgi teha. Kohtud jätsid kostja I hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks läbi vaatamata.

Ringkonnakohus nõustub kohtute varasema seisukohaga, et kohtulahendi ebaseaduslikkus või

põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja

valeütlusest, on teistmise aluseks TsMS § 702 lg 2 p 4 järgi.

Seega rahuldas maakohus õigesti TsMS § 413 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega, jättis kaja

rahuldamata ning menetluse taastamata.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

solidaarselt kostjate kanda. Kuna maakohus kaja lahendamisel menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke