2-15-7163/297 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-7163

Tsiviilasi

Avotini Estonia OÜ hagiavaldus Metexcom OÜ

(pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo ja Roba

Metals B.V vastu nõude tunnustamiseks Metexcom OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.08.2022 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Avotini

Estonia

OÜ

apellatsioonkaebus,

hind

209 185,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Avotini Estonia OÜ (registrikood 12311076),

esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov

Kostjad:

Metexcom OÜ pankrotihaldur Indrek Lepsoo (isikukood

37611282726), esindaja vandeadvokaat Madis Saar

Roba Metals B.V (registrikood 30073109), esindaja

vandeadvokaat Tarmo Friedenthal

Kohtuistungi aeg

16.03.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22.08.2022 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

3. Rahuldada kostjate taotlused ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks.

3.1 Määrata kostja Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo

põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluse 1448

eurot ja mõista see summa hagejalt Avotini Estonia OÜ-lt kostja Metexcom OÜ

(pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepiksoo kasuks välja.

3.2 Määrata kostja Roba Metals B.V põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks apellatsioonimenetluses 3750eurot ja mõista see summa hagejalt

Avotini Estonia OÜ-lt kostja Roba Metals B.V kasuks välja.

3.3 Maksta kohtuotsuse jõustumisel kohtu deposiitkontolt kostjale Metexcom OÜ

(pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoole välja menetluskulude tagatis 1448

eurot

ja

kanda

Metexcom

OÜ

(pankrotis)

arvelduskontole

nr

EE151010220089613013.

3.4 Maksta kohtuotsuse jõustumisel kohtu deposiitkontolt kostjale Roba Metals B.V

välja menetluskulude tagatis 1875 eurot ja kanda Advokaadibüroo HEED

Entsik arvelduskontole nr EE982200221025119153 Swedpangas.

3.5 Hagejal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt 1875 eurot tasuda kostjale

Roba Metals B.V alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue, menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Avotini Estonia OÜ (hageja) esitas 12.05.2015 Harju Maakohtule hagi Metexcom OÜ

(pankrotis, võlgnik), võlgniku pankrotihalduri Mari Männiko (endine pankrotihaldur) ja Roba

Metals B.V (võlausaldaja) vastu.

Hageja palus mõista välja massikohustusena kahjuhüvitis 209 185,53 eurot. Teise võimalusena

palus hageja tunnustada tema nõuet võlgniku pankrotimenetluses 209 185,53 euro ulatuses

teise järgu nõudena. Hageja selgitas, et primaarnõue oli suunatud võlgniku ning alternatiivnõue

pankrotihalduri ja võlausaldaja vastu. Pankrotihaldur ja võlausaldaja vaidlesid võlausaldajate

üldkoosolekul hageja nõude tunnustamisele vastu.

Maakohus kaasas 26.08.2015 hageja esimese nõude kostjana pankrotihalduri Mari Männiko.

Pärast pankrotihalduri Mari Männiko vabastamist tegutses võlgniku pankrotihaldurina Indrek

Lepsoo, kelle maakohus kaasas kostjana menetlusse 04.10.2017. Indrek Lepsoo kaasamise

järgselt oli primaarnõue esitatud võlgniku, võlausaldaja ja mõlema pankrotihalduri vastu ja

alternatiivnõue võlgniku, pankrotihaldur Indrek Lepsoo ja võlausaldaja vastu.

2. Harju Maakohtu 10.09.2018 otsusega, Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2019 otsusega ja

Riigikohtu 19.02.2020 otsusega lahendati osaliselt hageja nõuded. Riigikohus jättis maakohtu

ja ringkonnakohtu otsused jõusse osas, millega kohtud jätsid läbi vaatamata hagi võlgniku vastu

massikohustuse täitmise nõudes, hagi rahuldamata pankrotihalduri Indrek Lepsoo vastu, et

võlgniku pankrotivara arvel mõistetaks massikohustusena välja 209 185,53 euro suurune

kahjuhüvitis ja rahuldamata hagi endise pankrotihalduri Mari Männiko vastu 209 185,53 euro

suuruse kahjuhüvitise saamiseks. Riigikohus tühistas maakohtu ja ringkonnakohtu otsused ja

saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks järgmiste nõuete osas: 1) alternatiivnõue

võlausaldaja ja pankrotihalduri Indrek Lepsoo vastu nõude tunnustamiseks võlgniku

pankrotimenetluses;

2)

hagi

nõude

tunnustamiseks

võlgniku

pankrotimenetluses

86 183,14 euro ulatuses teise järgu nõudena ning 3) menetluskulude jaotus.

3. Hageja esitas 14.02.2022 hagiavalduse tervikteksti. Ta tõi esile, et hagi ese on tunnustada

nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 209 185,53 eurot teise järgu nõudena. Kostjad on

pankrotihaldur Indrek Lepsoo (kostja I) ja võlausaldaja Roba Metals B.V (kostja II).

Menetluskulud tuli jätta kostjate kanda. Hageja selgitas, et kahjunõude õiguslik alus oli delikti

üldkoosseis.

4. Hagiavalduse asjaolude kohaselt põhjustas võlgnik hagejale kahju tsiviilasjas nr 2-14-60549

kohaldatud hagi tagamise abinõuga, mille tulemusel oli hagejale kuuluv kaup (metallitooted)

arestitud 28.11.2014 – 06.04.2015. Alates 10.10.2014 kuulus seni võlgniku metallkaup

hagejale, sest hageja oli müügihinna tasunud tasaarvestuse teel. Kaup oli ladustatud Maardus

laohoones. Sobimatute ladustamistingimuste tõttu sai kaup kahjustada. Arestimise ajal oli

vaidlusaluse kauba väärtus 321 176,90 eurot (16.06.2022 istungil avaldatud summa, hagi

terviktekstis 347 601,21 eurot). Aresti lõppedes müüs hageja metalli oma emaühingule SIA

Kompanija Avotini 159 336,82 euro (käibemaksuta) eest.

Alusetu ja ebaseadusliku arestiga tekitati hagejale varaline kahju, sest arestimine takistas

metalli ümbertöötlemist ja edasimüümist, mida varem aktiivselt tehti. Just aresti tõttu metall

seistes korrodeerus ja kaotas olulise osa väärtusest. Hagejal olnuks võimalik ilma alusetu aresti

kohaldamiseta oma tavapärast majandustegevust jätkata, s.o metalli ümber töödelda ja

turuhinnaga realiseerida enne selle roostetamist. Kauba turuväärtus vähenes 188 264,39 euro

võrra ja hageja nõudis selle summa ulatuses oma nõude tunnustamist.

Lisaks nõudis hageja kauba arestimise tõttu asjatult kantud üürikulude 22 013,27 eurot

hüvitamise nõude tunnustamist. Hagejal ei saanud aresti ajal üüritud laos asuva metalli

töötlemise ja võõrandamisega tegeleda, siis tema majandustegevus seiskus. Seetõttu ei saanud

hageja üüritud sihtotstarbeliselt kasutada ja tal tekkis kahju kantud, kuid kasutuks muutunud

vältimatute kulutustena: 1) üür 18 102,86 eurot (29.11.2014 – 09.03.2015); 2) valvekulu

162 eurot (01.12.2014 – 28.02.2015); 3) kontoriruumide küttekulu 3656,55 eurot (29.11.2014

– 28.02.2015) ja 4) prügiveoteenuse kulu 91,86 eurot (29.11.2014 – 28.02.2015).

Kostja I (pankrotihaldur) vastuväited hagile

5. Kostja I vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei toonud esile ega tõendanud ühtegi deliktilise vastuse eeldust. Hagist ei selgu võlgniku

väidetav õigusvastane tegu, hageja ei tõendanud kahju tekkimist ega põhjuslikku seost

väidetava kahju ja võlgniku teo vahel. Võlgnik pole väidetava kahju tekitamises süüdi. Kui

kohtu hinnangul oli hagejal võlgniku vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue, siis

tuli kahjuhüvitist vähendada nullini.

Kostja II (võlausaldaja) vastuväited hagile

6. Kostja II vaidles samuti hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Hagi on tõendamata. Hageja ei tõendanud, et laos oli arestimise ajal võlgnikult 2014

oktoobris ostetud teras. Hageja väitis varem, et lattu jäi hoopis 18.07.2013 ettevõtte üleandmise

lepingu lisas 2 loetletud teras. Samuti hageja ei tõendanud arestimise ajal lattu jäänud terase

omandiõigust ega saanud tugineda enda omandiõiguse rikkumisele. Hageja ei tõendanud laos

olnud terase seisundit ja väärtust 28.11.2014 ega ka aresti lõppemisel. Tõendite põhjal oli laos

arestitud teras kaotanud oma väärtuse hageja väidetud ulatuses juba enne kauba arestimist.

Lisaks oli hageja väited 07. ja 09.10.2014 arvete tasumise kohta vähemalt osaliselt valed.

Hagejale kahju tekkimise ja selle suuruse kohta puudusid tõendid. Hageja käsitlus võlgniku

õigusvastasest teost oli ebaõige ja hageja ei nimetanud õigusnorme ega asjaolusid, millest saaks

järeldada, et võlgnik rikkus hageja kaitseks kehtestatud kaitsenormi. Võlgnik ei tekitanud

hagejale kahju. Kui ka hagejale kahju tekkis, siis oli see tingitud kohtutäituri läbi viidud

arestimistoimingust ja terase ebaõigetest hoiustamistingimustest, mitte pankrotiavalduse

tagamise taotlusest. Võlgnik polnud kahju tekkimises süüdi. Hageja oli ise vastutav talle

tekkinud kahju eest, mistõttu tuli kahjuhüvitist vähendada nullini.

Maakohtu otsus

7. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras, et hagejal

tuli kostjale I hüvitada menetluskulude hüvitis 11 146 eurot ja kostjale II 23 225 eurot koos

kohustusega tasuda seadusjärgses määras viivist.

8. Hageja tugines kauba turuväärtuse vähenemisele tsiviilasjas nr 2-14-60549 kohaldatud hagi

tagamise abinõu (kauba arestimise) kohaldamise ajal 28.11.2014 – 06.04.2015. Kohtu

hinnangul oli kauba turuväärtus arestimise alguses ja selle lõppedes tõendamata.

Vaidlusalune kaup (arestimise käigus väidetavalt korrosioonikahjustusi saanud metallitooted)

olid loetletud arestimisakti lisas. Kuna arestitud kauba hulgas oli ka selliseid esemeid, mis hagi

alusesse ei puutunud, esitas hageja vaidlusaluse kauba loetelu arestimisakti lisa väljavõttena.

Hageja väitel koostas kohtutäitur arestitud kauba nimekirja võlgniku laoarvestuste alusel.

Samas hindas hageja võlgniku laoarvestusi puudulikuks. Hageja ei selgitanud, miks ta ei tugine

endale kuulunud kauba osas oma raamatupidamisarvestustele. Arestimisakti sisust polnud

põhjust järeldada, et täitur oleks hinnanud vara loetelu üksikutel ridadel kajastatud väärtusi

muudel alustel. Kohtutäitur hiljem selgitas, et hinnad määrati sissenõudja (käesoleval juhul

võlgniku) ettepanekute alusel. Raamatupidamisarvestuses kajastatud vara väärtusest ei saanud

iseenesest järeldada vara turuväärtust. Polnud teada, kas võlgnik kajastas kauba väärtust oma

raamatupidamises soetusmaksumuse või korrigeeritud hindade alusel. Arvestuste vastavust

turuväärtusele oleks pidanud tõendama hageja.

Hageja ei suutnud menetluses selgitada, kellelt, millal ja mis tingimustel vaidlusalune kaup

soetati. Hageja algsel väitel müüs ta ise kauba võlgnikule juulis ja augustis 2013 sõlmitud

lepingute alusel. Järgnevalt väitis hageja vastuoluliselt, et 2013 tema müüdud kauba võlgnik

võõrandas ja vaidlusaluse kauba müüs hoopis võlgnik hagejale oktoobris 2014. Hageja polnud

väitnud, et vaidlusaluse kauba turuväärtust arestimise alguses sai järeldada võlgniku 2014

müügiarvetest. Selge põhjendusena oli hageja tuginenud ainult kohtutäituri inventuuri

tulemustele. Tõenditena käsitles hageja ka 2014 müügiarveid, kuid ta ei seostanud neis

kajastatud kaubaartikleid ega hindasid arestitud vara koosseisu ja väärtusega. Sellist järeldust

polekski saanud teha, sest tegemist oli seotud isikute vahelise tehinguga – hageja oli võlgniku

50% osalusega osanik. Ka 2014 müügiarvete hinnad ei ühtinud kohtutäituri mägituga.

Hageja väitel toimusid tema ja võlgniku vahelised tehingud kaubaga ajal, mil kaup oli arestitud.

Hageja ei osanud kohtule selgitada, millal kaup lattu veeti. Vähemalt ühe vaidlusaluse kauba

hulka kuuluva eseme osas on tõendatud, et selle müüs tootja Ruukki hageja ainuosanikule SIA

Kompanija Avotini 08.01.2014. Kauba turuväärtust võiks olla võimalik tõendada hagejast

sõltumatu tootja müügiarvetega, mida kohtule ei esitatutud.

Isegi kui võlgniku raamatupidamises kajastatud vara väärtus lähtus turutingimustel tehtud

ostutehingute maksumusest, ei saa sellest järeldada vaidlusaluse kauba väärtust arestimise

alguses 28.11.2014. Hageja väitis, et sai kauba omanikuks ajal, mil see juba oli samas laos, kus

kaup hiljem arestiti. Hageja ei teadnud kui kaua kaupa laos oli hoitud ning kunas oli avatud

kauba pakendeid. Hageja väitel kaotas kaup pisut rohkem kui 4 kuud kestnud arestimise jooksul

75% oma väärtusest. Kui kaup oli soetatud turutingimustel, siis selle väärtus pidi samas laos

hoituna vähenema juba enne arestimist. Näiteks 08.01.2014 soetatud kaup oli samas laos juba

2014 talvel ja polnud põhjust arvata, et kaup püsis puudusteta seisukorras muutumatult kuni

arestimise alguseni, siis aga kaotas enamuse oma väärtusest mõne kuu jooksul. Osa kaubast

võis olla samas laos juba 2013 suvele eelnenud ajal. Kui kohtutäituri akti sai käsitleda

kohtutäituri hinnanguna kauba turuväärtuse kohta, siis ei saanud ignoreerida täituri märget

hinna kohta („Kohtutäitur / 11.12 ja 12.12.2014.a. läbiviidud inventuuri alusel on vara hinnaks

määratud 232 927,43 EUR“). Kohtu hinnangul ei saanud nimetatud aktist usaldusväärselt

järeldada vaidlusaluse kauba turuhinda. Vaidlusalune kaup oli tööstuses laialdaselt kasutatav

lehtmetall. Sellise kauba turuväärtuse kindlaks tegemine ei saanud hageja jaoks olla keeruline.

Kauba väärtust arestimise lõppedes ei saanud usaldusväärselt järeldada hinnast, millega hageja

müüs kauba oma ainuosanikule edasi. Puudusid tõendid kauba turuväärtuse kohta arestimise

lõppus 06.04.2015. Kohtule esitati andmeid kahjustuste (korrosioon) ulatuse kohta arestimise

alguses ja lõpus, kuid polnud andmeid, mille alusel saaks teha järeldusi väidetavate kahjustuste

mõjust kauba turuväärtusele, kuna turuväärtuse kohta tõendid puudusid. Kohtule esitati

asjatundjate ja eksperdi arvamused. Asjatundjad VL ja PP ei hinnanud kauba turuväärtust rahas.

Seda ei teinud ka ekspert JM Kauba turuväärtust aresti algul ja lõpus ei saa esitatu põhjal

tuvastada. Kuna väidetava kahju rahaline suurus on tõendamata, puudub vajadus kontrollida

teiste aluste olemasolu kahju hüvitamise nõudmiseks.

9. Üürilepingu alusel tehtud kulutusi ei saa käsitleda arestimisega põhjustatud kahjuna. Hageja

ei selgitanud, kuidas oleks ta saanud neid kulutusi vältida juhul, kui kaupa poleks arestitud.

Hageja väitel seiskus tema majandustegevus kauba arestimisega. Kohe pärast kauba aresti alt

vabastamist müüs hageja selle edasi. Kui hageja oleks kauba müünud edasi enne aresti, poleks

kohtule esitatud andmetest võimalik järeldada üürilepingu alusel tehtud kulutuste kasulikkust

ega nende kulutuste tegemise vältimise võimalikkust. Hageja ei toonud esile, kuidas oleks ta

saanud üüritud pinda tulu teenimiseks kasutada, kui vaidlusalust kauba arestimist poleks

toiminud. Hageja enda väidete kohaselt oli üürilepingu eseme hulgas ka muud vara peale

laoruumi, kus vaidlusalust kaupa arestituna hoiti. Kohus ei pidanud ise otsima esitatud

tõenditest andmeid, mis võimaldaksid eristada laoruumile tehtud kulutusi muudest kuludest.

Kauba arestimise käigus ei piiratud hageja juurdepääsu lattu ega teistesse üüritud ruumidesse.

Arestitud kauba hoidja oli DS, mitte võlgnik. Kauba hoiustamine hagejale üürile antud pinnal

võis seega luua õigussuhte nimetatud isiku ja hageja vahel, mitte aga võlgniku ja hageja vahel.

Põhjusliku seose üürilepingu alusel tekkinud kulude asjatuse ja arestimise vahel lükkas ümber

ka see, et hageja ei olnud nõus halduri 18.12.2014 ettepanekuga ladustada arestitud kaup teise

lattu. Üürikulude kasutuks muutumise seisukohalt ei omanud tähendust see, et pakutud

asenduspind oli hoiustamistingimuste osas hageja hinnangul samaväärne – kui kauba

arestimine üldse takistas üüripindade kasutamist hageja majandustegevuses, siis kauba

ladustamine mujal oleks selle takistuse kõrvaldanud, sõltumata asenduspinna kvaliteedist.

Hageja apellatsioonkaebus

10. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue, millega hagi rahuldada. Menetluskulud

palus hageja jätta kostjate kanda.

Otsus jäi olulises ulatuses põhjendamata, sest kohus hindas esitatud ja eelmiste kohtuastmete

analüüsitud ja kohtuotsustes käsitletud tõendeid üksnes valikuliselt ja täiesti erinevalt võrreldes

varasemate kohtuastmetega. Maakohus rikkus menetlusnormi (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 442 lg 8), mille kohaselt peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima ning kui

kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Eelnevate rikkumiste tõttu

tuvastas kohus ebaõigesti, et hagejale kahju tekkimine oli tõendamata ja jättis seejuures

täielikult analüüsimata teised õigusvastase kahju hüvitamise nõude eeldused (kahjustaja teo

õigusvastasuse ja süü tuvastamine ja kahjuhüvitise vähendamise lubamatuse kooskõlas

Riigikohtu juhistega).

Kohus leidis vääralt, et hageja ei selgitanud, et millal ja millistel tingimustel vaidlusalune kaup

soetati. Hageja tõendas vaidlusaluse metalli omandiõiguse, kuid kohus jättis tõendid hindamata

ja hageja esile tooduga arvestamata. Kohus jättis arvestamata, et hageja ei saa tõendada

negatiivseid asjaolusid, vaid seda pidid tegema kostjad. Kohus pidanuks tuvastama, et kauba

omanik oli hageja. Tõendeid õigesti hinnates ja tõendamiskoormise õigel jaotamisel oleks

kohus jõudnud järeldusele, et hagejale tekkis kahju. Nõudesumma 187 172,26 eurot oli

põhjendatud ja tõendatud.

Kohus tuvastas ebaõigesti, et hageja üüritaval kinnistul asuva hageja vara õigusvastase

arestimise ja hageja kulude (üüri- valve-, kütte- ja prügiveokulude) kandmise vahel puudus

põhjuslik seos. Nii jäid hageja kulud ekslikult arvamata hagejale vara õigusvastase arestiga

tekitatud kahju hulka. Hageja põhistas põhjusliku seose kulude kasutuks muutumisega.

Võlgniku pankrotihalduri tegevus/tegevusetus põhjustas hagejale õigusvastaselt kahju. Kohus

rikkus otsuse põhjendamise kohustust ja jättis tõendid hindamata. Kui kohus oleks tõendeid

õigesti hinnanud, siis oleks kohus jõudnud järeldusele, et hagi tuli ka selles osas rahuldada.

Vastustajate seisukohad

11. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta kaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused

12. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg

st 6 tulenevalt neid ei korda.

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

13. Pooltel ei olnud vaidlust selles, et:

− Metexcom OÜ juhatusel oli 2 liiget DS ja PR (II kd, lk 98);

− PR on samaaegselt ka Avotini Estonia OÜ juhatuse liige (II kd, lk 97);

− Metexcom OÜ juhatuse liige (allkirjastas lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis

Piskunov) esitas 10.11.2014 maakohtule võlgniku pankrotiavaldus (I kd, lk 56-62);

− juhatuse liikme PR allkirjastatud võlgniku pankrotiavaldus laekus maakohtule

12.11.2014 (I kd, 63-67);

− maakohus tagas 28.11.2014 määrusega pankrotiavalduse ja arestis Maardu linnas,

Vana-Narva mnt 21 ruumides asuva vara (I kd, lk 68-90);

− kohtutäitur täitis määruse ja koostas vallasvara arestimisakti 28.11.2014 (I kd, lk 91-

101) , märkides aktis, et visuaalsel vaatlusel on vara ca 30% vähem (PR ja AL sõnul),

et põhivara vastab nimekirjale ja et vara hinna määramisel on vaja teha inventuur, hind

määratakse hiljemalt 20.12.2014 (I kd, lk 91-101);

− ringkonnakohus tühistas 06.04.2015 maakohtu 28.11.2014 määruse põhjendusel, et

maakohus lähtus ekslikult eeldusest, et arestitud vara kuulub pankrotivõlgnikule. Vara

kuulus hagejale. Ringkonnakohus jättis pankrotiavalduse tagamise taotluse rahuldamata

(I kd, lk 167-170);

− 09.01.2015 kuulutas maakohus välja võlgniku pankroti;

− 13.04.2015 toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue

209 185,53 eurot kostjate vastuväite tõttu tunnustamata;

− 12.05.2015 esitas hageja maakohtule hagi (terviktekst 14.02.2022- IX kd, lk 88) kostjate

vastu nõude 209 185,53 eurot tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses teise järgu

nõudena;

− maakohus jättis 22.08.2022 otsusega hagi rahuldama ja hageja vaidlustas otsuse.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

14. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja on kaebuses korranud maakohtu menetluses

esitatud seisukohti, antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust

olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud

väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi

lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid

vajalikus ulatuses kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Ringkonnakohus ei pea

võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud

asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kaebust lahendades

maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse

tühistamiseks.

15. Käesolevas kohtuasjas on jõustunud maakohtu 10.09.2018 otsus ja ringkonnakohtu

04.06.2019 otsus osas, millega:

− jäeti läbi vaatamata Avotini Estonia OÜ hagi Metexcom OÜ (pankrotis) vastu

massikohustuse täitmise nõudes;

− jäeti rahuldamata Avotini Estonia OÜ hagi Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihalduri

Indrek Lepsoo vastu, et Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotivara arvel mõistetaks

massikohustusena välja 209 185 euro 53 sendi suurune kahjuhüvitis;

− jäeti rahuldamata Avotini Estonia OÜ hagi Metexcom OÜ (pankrotis) endise

pankrotihalduri Mari Männiko vastu 209 185 euro 53 sendi suuruse kahjuhüvitise

saamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et asja lahendamisel ei oma enam tähendust apellatsioonkaebuses

käsitlenud väited seoses võlgniku vastu esitatud masskohustuse nõudega ning ajutise halduri ja

hilisema pankrotihalduri M. Männiko tegevusega seotud kahju tekitamise nõudega. Need

nõuded on eelnimetatud jõustunud kohtuotsustega lahendatud. Maa- ja ringkonnakohus ei

leidnud, et hageja nõue oleks massikohustus või et pankrotihaldur M. Männiko oleks rikkunud

ajutise halduri ja pankrotihaldurina oma kohustusi. Nende väidete taasesitamine hageja poolt

apellatsioonkaebuses on asjakohatu, mistõttu ringkonnakohus neid väiteid enam ei käsitle.

16. Apellatsioonkaebuses esitas hageja uue asjaolu, mille kohaselt oli ta laos olnud kauba juba

enne selle arestimist võõrandanud. Seni tugines hageja asjaolule, et laos oli tema kaup, mis

alates arestimisest kahjustus ja mille ta peale aresti lõppu müüs oma emaettevõttele. Tegemist

on uue väitega, mille lubatavust hageja kaebuses ei põhjendatud ja mille ringkonnakohus jätab

kooskõlas TsMS § 652 lg-ga 4 tähelepanuta.

17. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas hagejal on võlgniku vastu

kahju hüvitamise nõue, mis jäi kostjate vastuväidete tõttu võlgniku pankrotimenetluses

tunnustamata.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul

jaotas maakohus tõendamiskoormise õigesti. Kuivõrd hageja väitel oli tal võlgniku vastu

lepinguväliselt tekitatud kahju nõue, oli tal kohustus tõendada kahju tekkimine, võlgniku tegu,

selle teo õigusvastasus ning põhjuslik seos võlgniku teo ja kahju tekkimise vahel.

Hageja tugines nõudes väitele, et laos olnud kauba väärtus vähenes kohtumääruse alusel

kohaldatud aresti alguse ja lõpu ajavahemikul 28.11.2014 – 06.04.2015. Tulenevalt tõendamis-

reeglitest tuli hagejal tõendada kauba väärtuse langus aresti ajal, so kahju tekkimine.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui kahju tekkimine hagejal jääb tõendamata, ei ole

ülejäänud hageja nõude eelduste kontrollimine vajalik.

18. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei tõendanud kahju tekkimist. Asjas ei ole

esitatud tõendeid selle kohta, milline oli laos olnud kauba väärtus selle arestimise ajal

28.11.2014. Hagejal tuli tõendada kauba kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. Hageja

esitatud kohtutäituri 28.11.2014 koostatud arestimisakt ja selle lisad kauba turuhinda ei tõenda.

Kohtutäitur märkis aktis, et visuaalsel vaatlusel on vara ca 30% vähem (DM ja AL sõnul), et

põhivara vastas nimekirjale ja et vara hinna määramisel oli vaja teha inventuur, hind määratakse

hiljemalt 20.12.2014 (I kd, lk 91-101). Arestimisakti lisaks olevad vara nimekirjad ei olnud

koostatud kohtutäituri poolt, vaid võlgniku laoarvestuse alusel, millist asjaolu hageja ka

kinnitas. 17.03.2022 istungil selgitas hageja esindaja, et kohtutäitur kasutas laoprogrammi

väljavõtet ja kui tabelis oli ka kilerull, kruvid, tüüblid, mis ei ole metall, siis hagi terviktekstis

kasutati nn välistusmeetodit. Kohtutäituri 23.12.2014 aktis loetletud kauba inventuurijärgne

hind oli 232 927,42 eurot. Nõustuda saab maakohtuga, et nimetatud aktist ei saa usaldusväärselt

järeldada vaidlusaluse kauba hinda. Hageja on olnud menetluses erineval seisukohal, väites

ühel korral, et arvestada tuleks võlgniku laoarvestuse väljavõttega, teisel korral jälle, aluseks

tuleks võtta kohtutäituri arestimisakt. Samas avaldas kohtutäitur 20.09.2016 e-kirjas, et ta vara

seisundit arestimise juures ei hinnanud (V kd, lk 183). Seega ei ole põhjendatud hageja väide,

et kostjad ei saa käesolevas menetluses kauba väärtust vaidlustada, kuna nad pole kohtutäituri

määratud hinda vaidlustanud. Arestimisel märkuste puudumine seisundi kohta, oli seletatav

sellega, et arestimisel kohtutäitur kauba seisundit üldse ei hinnanud. Täitemenetluse seadustik

(TMS) ei sätesta kohtutäituri kohustust tuvastada arestitava vara seisukorda ja vara puudusi.

Hageja on hagiavalduses ja apellatsioonkaebuses rõhutanud, et väidetavalt olid hagejale

kuulunud kauba pakendid omandamise ajal, so enne arestimist avatud. 28.11.2014 arestimise

ajal tehtud fotodelt (IV kd, lk 79,80.82,88-93,102-104,106) nähtub, et valdavalt oli kaup avatud

pakendites ja osaliselt (rullteras) ladustatud välitingimustes või telgis. See on vastuolus hageja

väidetega, mille kohaselt oli kaup arestimise ajal heas seisundis. Et kaup võis olla ebasobivates

tingimustes oluliselt kauem, kinnitab 30.08.2016 esitatud Ruukki Products AS müügijuhi e-

kiri, et TTÜ hinnangu osaks oleval fotol kujutatud etiketiga kaup (rullteras) oli müüdud nende

poolt SIA-le Kompanija Avotini 08.01.2014.

Hageja väitel roostetab avatud pakendis kaup (metalltooted) 1,5–2 kuu jooksul. Asja

materjalidest nähtuvalt oli kaup arestimise alguseks olnud laos umbes 1,5 kuud, st võis olla

arestimise alguses juba roostetanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kauba väärtus

oli arestimise alguses tõendamata. Samuti jäi tõendamata, et kauba seisukord arestimise ajal

muutus ja milline oli selle väärtus aresti lõpus. Hageja selgitas maakohtu 16.06.2022 istungil

vastuseks kohtu küsimusele kauba väärtuse kohta arestimise alguses ja lõpus, et turuväärtust

tõendavad arestimise aktis märgitu ja 08.04.2015 arved (IX kd, lk 164p). Põhjendamatu on

hageja etteheide, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis hindamata VL e-kirja, ütlused

ja TTÜ ekspertide arvamuse. Maakohus ei rikkunud oluliselt menetlusnorme, kuivõrd otsuses

on põhjendused, et eelnimetatud tõendid ei sisalda andmeid kauba arestimise järgse rahalise

väärtuse kohta. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.

Hageja selgitas maakohtus, et Metexcomi majandus- ja äritegevus oli metalli ost- ja müük,

mistõttu polnud usutav, et kaup seisaks pikalt laos. Seega on põhjendatud maakohtu arutlus, et

kuivõrd inventuur teostati ligi kuu aega pärast kauba arestimist, siis pole üheselt selge, milline

kaup ja mis seisundis arestiti. Inventuuri aktis puudusid viited vara seisundile . Samas polnud

vaidlust, et kohtutäitur vara arestimisel selle seisundit ei hinnanud.

19. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et kauba väärtust ei saa määrata seotud

isikute vahelise tehingu hindade alusel. Vaidlust pole, et hageja on võlgniku 50% osaluse

omanik ja hageja ainuosanik on SIA Kompanija Avotini, kes omandas kogu vaidlusaluse kauba

peale aresti. Kauba müügihinna määras hageja ja SIA Kompanija Avotini juhatuse liige AA, so

mõlemalt poolt sama isik. Sel viisil kujunenud hind ei tarvitse vastata turutingimustele.

Nõustuda saab maakohtuga, et kauba turuhinna määramisel nii arestimise algul kui ka lõpul ei

olnud hageja tõendid kokkuvõttes piisavad.

20. Põhjendatud on kostjate kahtlus, et kaup võis olla ladustatud ebasobivates tingimustes

oluliselt kauem. Kostjad tõid maakohtus esile, et nii hageja kui võlgnik tuginesid asjaolule, et

18.07.2013 ettevõtte üleandmise lepingu lisas nr 2 (I kd, lk 114-115) olid nimetatud kaubad,

kuid 28.11.2014 pankrotiavalduse tagamise määruse resolutsiooni alusel ei olnud vastavaid

kaupu võimalik eristada muust laos olnud kaubast. Hageja taganes 16.09.2014 avaldusega

ettevõtte üleandmise lepingust (I kd, lk 35), millest oli võimalik järeldada, et arestimise ajal

laos olnud kaup võis olla seal vähemalt osaliselt seisnud alates 18.07.2013. Hageja ei lükanud

kostjate eelloetletud vastuväiteid hagile omapoolsete tõenditega ümber.

21. Järgnevalt vastab ringkonnakohus üüri- ja kõrvalkulude tasu nõudega seonduvatele kaebuse

väidetele.

Nõustuda saab maakohtuga, et kahju hüvitamise nõue tuleb jätta tunnustamata kaupade

hoiustamiseks kasutatud laohoone üüri, kütte-, valve- ja prügiveo kulude osas. Ringkonnakohtu

hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et hagejale väidetava kahju tekkimine ei ole põhjuslikus

seoses kauba arestimisega. Esiteks ei taotletud pankrotiavalduse tagamise abinõuna hageja

laoruumide arestimist, sulgemist, lukkude vahetamist või muul viisil kasutamise keelamist.

Kohtutäitur ei piiranud kauba arestimise käigus hageja juurdepääsu lattu ja ka teistesse üüritud

ruumidesse. Kui arestitud vara asumine hageja üüritud laoruumides takistas hageja

majandustegevust, siis oli tal võimalik TMS § 72 kohaselt nõuda asjade hoiuleandmist

kolmandale isikule. Hageja seda ei teinud, olles metalltoodete mujal hoiustamisele vastu. Kaup

oli antud hoiule DS-le, mitte võlgnikule. Kuivõrd hagejal oli lao valdus ja ta keelas laos oleva

kauba teisaldamise, siis jättes ladustamistingimused parandamata, soodustas hageja väidetava

kahju tekkimist.

22. Riigikohus on 12.12.2016 otsuses nr 3-2-132-16 p-s 14 ja selles viidatud lahendites

selgitanud, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva süül põhineva deliktilise vastutuse

kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja

kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud

õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise. Kui

hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja

vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise.

23. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna väidetavalt põhjustatud kahju suurus (kauba

kahjustumise osas) ja põhjuslik seos (kulutuste osas) jäid tõendamata, ei olnud kohtul vaja

kontrollida teisi kahju hüvitamise aluseid. Samas märgib ringkonnakohus, et hageja neid

aluseid ka maakohtus ei tõendanud. Hageja ei tõendanud, et võlgnik pani toime õigusevastase

teo nii juhatuse liikme kui ka ajutise halduri või pankrotihalduri kaudu. Pankrotiavalduse

tagamise taotluse esitamine ei ole iseenesest õigusvastane tegu, vaid toimus võlausaldajate

huvide kaitseks. Samuti ei leidnud maakohtus tõendamist seos vaidlusaluse kauba väärtuse

muutumise ja võlgniku tagamisavalduse vahel. Asjas ei ole tõendatud, et kaup hakkas

roostetama arestimise tõttu, st väidetav kahju oli põhjuslikus seoses sündmustega, mis

roostetamise protsessi käivitas. VÕS § 1050 kohaselt vastutab kahju tekitaja kahju eest süü

korral. Praeguses vaidluses on võlgniku vastutus välistatud, kuivõrd deliktilise vastutuse eeldus

– võlgniku süü – tõendamist ei leidnud. Pankrotiavalduse tagamise taotluse esitamine on

õiguslikult lubatav ja seda ei saa käsitleda süülise kahju tekitamisena.

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Lahendades asja

sisuliselt õigesti, jaotas maakohus asjakohaselt ka menetluskulud. Kulude rahalist

kindlaksmääramist pole vaidlustatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse

tühistamiseks.

Menetluskulud

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole

alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171

lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda. Maakohus määras hüvitatava

kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.

26. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need kindlaks määrata kostjate kulunimekirjade

põhjal. Kostja I taotleb 1296 euro hüvitamist 10 t 48 min õigusabi eest, millel lisandub

kohtuistungil osalemise aeg 1 t 17 min tasumääraga 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Kostja I

koostas menetluskulude tagatise taotluse, vastuse apellatsioonkaebusele, valmistus ja osales

kohtuistungil.

27. Kostja II taotleb 4025 euro hüvitamist 24 t 50 min õigusabi eest, millele lisandub

kohtuistungil osalemise aeg tasumääraga 150 eurot tunnis (käibemaksuta) Kostja II tutvus

maakohtu otsusega, pidas nõu kliendiga, suhtles kohtutäituriga, koostas vastuse

apellatsioonkaebusele, valmistus ja osales kohtuistungil, koostas menetluskulude nimekirja,

valmistus ja osales kohtuistungil.

28. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.

29. Kohus leiab, et kostjate lepinguliste esindajate tunnitasumäärad on põhjendatud. Riigikohus

on märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas

kohtuasjas eraldi (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 lahendit nr 3-2-1-115-14, p 14). Kostjate

lepinguliste esindajate tunnitasumäärad on põhjendatud.

30. Kostja I õigustoiminguteks kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud. Kostja II

õigustoiminguteks kulunud aeg on veidi ülepaisutatud telefoninõupidamisele ja kaebusele

vastuse koostamise aja osas ning ringkonnakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi

osutamisele kulunud ajaks 25 t.

Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale I hüvitamisele menetluskulu 1448 eurot (12t 4 min x 120)

ja kostjale II hüvitamisele 3750 eurot (25x150).

31. Ringkonnakohus

rahuldas

16.11.2022

määrusega

osaliselt

kostjate

taotlused

menetluskulude katteks tagatise saamiseks. Hageja tasus 01.12.2022 kostja I eeldatavate

menetluskulude katteks kohtu deposiitkontole 1500 eurot ja kostja II eeldatavate

menetluskulude katteks kohtu deposiitkontole 1875 eurot.

32. Ringkonnakohus määrab, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb kohtu deposiitkontolt välja

maksta kostja I menetluskulude 1448 eurot ja kanda kostja I arvelduskontole nr

EE151010220089613013 ja kostja II kasuks maksta välja menetluskulude tagatis 1875 eurot ja

kanda Advokaadibüroo HEED Entsik arvelduskontole nr. EE982200221025119153

Swedpangas.

33. Hagejal tuleb vastavalt kostja II taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tasuda menetluskuludelt

1875 (3750-1875) eurot viivist seadusjärgses määras ja ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)