2-20-18958/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

31. märts 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-18958

Tsiviilasi

Easy Car Rent OÜ hagi X vastu. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 3. märtsi 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Easy Car Rent OÜ, lepinguline

esindaja advokaat Ardi Rebane

Kostja (määruskaebuse esitaja): X

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 3. märtsi 2023 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 23. veebruari 2021 määrusega läbi vaatamata Easy

Car Rent OÜ (hageja) hagi X (kostja) vastu. Menetluskulude jaotus otsustati pärast korduvaid

kaebemenetlusi Tallinna Ringkonnakohtu 29. augusti 2022 määrusega, millega jäid kõik kulud

kostja kanda.

2. Hageja esitas 3. veebruari 2023 menetluskulude nimekirja, milles palub endale hüvitada

1517,08 eurot (ilma käibemaksuta summa). Hageja palus kuluhüvitiselt mõista välja ka viivise.

2 (3)

3. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Hageja saanuks suuremat osa kuludest

vältida, kui ta oleks kostjaga enne kohtumenetlust ühendust võtnud. Alates 18. jaanuarist 2021

tehtud kulud pole põhjendatud, sest sellest ajast alates on hagi tagasi võetud. Kostja nõustus

3. veebruari 2023 kuluga.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus tegi 3. märtsil 2023 määruse (vaidlustatud määrus), millega rahuldas hageja

kulutaotluse osaliselt. Maakohus mõistis kosjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajaliku

menetluskulu 1220 eurot, millelt kohustas kostjat tasuma viivist.

4.1. Maakohus juhindus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p-st 2 ja 174

lg-st 8 ning kohaldas sama seadustiku § 138 lg-d 1 ja 2, § 144 p 1 ja 175 lg 1. Menetluskulude

rahalisel kindlaksmääramisel kohalduvad lisaks hagita menetluse sätted.

4.2. Põhjendatud ei ole kostja väide, et hagiavalduse esitamise ja koostamise kulu oleks

saanud vältida või et muud hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud on eba-

vajalikud. Ringkonnakohus otsustas 29. augusti 2022 määruses, et kulude kostja kanda jätmine

on õiglane. Sellest järeldub, et vähemalt osaliselt on hageja kohtusse pöördumise kulud ka

vajalikud ja põhjendatud.

4.3. Peamine vaidlus käesolevas asjas seisnes menetluskulude jaotuses, millega kaasnes

hagejal korduvalt menetluskulude nimekirja esitamine. Nii ei olnud põhikohtuasi õiguslikult

keerukas ega aeganõudev. Hageja esitas 23. detsembri 2020 hagiavalduse, 16. veebruari 2021

seisukoha (läbivaatamata jätmise taotlus, 0,5 lk), 18. märtsi 2021 määruskaebuse (kokku 5 lk,

sh kulunimekiri 1 lk, sisuline osa 2 lk), 17. augusti 2021 seisukoha, 14. septembri 2021

määruskaebuse (kokku 5 lk, sh kulunimekiri 1 lk, sisuline osas 2 lk, korrates 18. märtsi 2021

määruskaebust) ja 3. veebruari 2023 kulunimekirja (mis viitab 14. septembri 2021 nimekirjale,

lisades vaid ühe kirje). Kokku on hageja esindaja ajakulu 11 t 5 min. Sellest on maakohtu

hinnangul põhjendatud ja vajalik 8 t, mis vastab asja keerukusele ja menetlusdokumentide

sisule. Hageja esindaja tunnihind 115 eurot on kohane. Eelneva põhjal on hageja põhjendatud

ja vajalik õigusabikulu 920 eurot (= 8 × 115).

4.4. Hageja tasus riigilõivu hagiavalduse esitamisel 200 eurot ja kummagi määrusekaebuse

esitamisel 50 eurot. Nimetatud kulud on tõendatud ja põhjendatud ning kostja peab need

hüvitama.

4.5. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 1220 eurot ( =

920 + 200 + 2 × 50). TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel peab kostja hüvitatava

menetluskulu summalt tasuma viivist.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

5. Kostja esitas 6. märtsi 2023 määruskaebuse, mida täiendas 14. märtsil 2023. Kostja palub

menetluskulusid temalt mitte välja mõista. Peamiselt tugineb kostja väitele, et hageja oleks

saanud kulusid vältida, võttes kostjaga enne kohtumenetlust ühendust. Samuti leiab kostja, et

ta ei olnud põhimenetluses kohane kostja ja tuletab meelde, et kohustuse täitis menetlusväline

isik. Kui kohus otsustab mingi summa kostjalt välja mõista, siis palub ta anda mõistlik aeg

edasikaebamiseks või edasikaebamise võimaluse puudumisel mõistlik aeg summa hagejale

tasumiseks.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.

Hageja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 27. märtsil 2023.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1). Kaebemenetluse kulud ei ole hüvitatavad.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Kaebuse väited ei anna alust

vaidlustatud määrust muuta. Vastuseks kaebusele tuleb märkida järgmist.

8.1. Kostja kaebus on sisuliselt suunatud menetluskulude jaotuse vaidlustamisele.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). Käesolevas

asjas jaotati menetluskulud ringkonnakohtu 29. augusti 2022 määrusega. Kostja esitas selle

peale määruskaebuse, mille Riigikohus 23. jaanuaril 2023 tagastas. Seega ei saa kostja praegu

edukalt tugineda väidetele kulujaotuse ebaõigluse kohta, sh pole enam oluline hagi

tagasivõtmise põhjus ja hinnata ei saa poolte osalust vaidlusaluses õigussuhtes.

8.2. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14 ja selles viidatud varasem praktika).

Seetõttu tuleb kostja väiteid kontrollida eelkõige vaatekohast, kas maakohus tegi hüvitatavate

kulude summa määramisel kaalumisvea.

8.3. Maakohus analüüsis piisavas ulatuses hageja menetlusdokumente ja nende sisu. Õige on

maakohtu sedastus, et valdav osa kuludest oli tingitud kaebemenetlustest. Kuigi menetlus-

kulude jaotuse üle tekkinud vaidlust ei põhjustanud otseselt kostja, siis on ringkonnakohtu

29. augusti 2022 määruse järgi ka need kulud jäetud kostja kanda. Seadusest ei tulene, et

menetluskulude jaotuse üle peetud vaidluses tekkinud kulusid ei peaks hüvitama. Maakohus sai

praeguses menetlusetapis üksnes kontrollida, kas oma õiguste kaitseks kandis hageja

põhjendatult hagiavalduse ja kaebuste koostamise ning menetlemisega seotud kulu. Kõnealuses

osas ei saa maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist. Järelikult puudub ringkonna-

kohtul ka võimalus vähendada maakohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks peetud esindaja

ajakulu või tasumäära.

8.4. Riigilõivu tasumise andmed tuvastas maakohus toimikust õigesti ja selles osas ei sisalda

kaebus eraldi väiteid. Samuti pole iseseisvalt vaidlustatud kuluhüvitiselt viivise maksmise

kohustust.

8.5. Kostja palus talle määrata kohase kaebetähtaja. Seda ei saa ringkonnakohus oma suva

järgi määrata, vaid 15-päevane kaebetähtaeg tuleneb seadusest (TsMS § 698 lg 2). TsMS § 698

lg 4 esimene lause võimaldab mõjuval põhjusel anda määruskaebuse esitanud isikule täiendava

tähtaja kaebuse põhjendamiseks, aga sellekohase taotluse lahendab kaebuse saanud kohus –

käesoleval juhul Riigikohus. Teise võimalusena palus kostja kaebevõimaluse puudumise korral

määrata kuluhüvitise maksemiseks tähtaja. Seda taotlust pole vaja lahendada, sest kostjale on

tagatud kaebeõigus käesoleva määruse peale (vt ka järgnevas p 10).

9. Määruskaebuse menetluskulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata.

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 178 lg 2 alusel, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)