2-20-2132/133 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-2132

Kohtuasi

Y hagi X ja W vastu 26 606 euro 25 sendi ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. septembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja W apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise

taotlus ja apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa

Kostjad

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja

W

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X ja W 22. veebruari 2023. a apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise

avaldus ja 16. märtsi 2023. a täiendatud avaldus ning apellatsioonkaebus

menetlusse võtmata.

2. Tagastada X-le ja W-le 16. märtsi 2023. a menetlusdokument.

3. Jätta

apellatsioonimenetluse

kulud

X

ja

W

kanda.

Y-l

ei

ole

apellatsioonimenetluses hüvitatavaid kulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-20-2132

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y (hageja) esitas 7. veebruaril 2020 Viru Maakohtule X (kostja I) ja W (kostja II) vastu hagi,

milles palus mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 26 606 eurot 25 senti ja viivise.

2. Viru Maakohus jättis 6. juuli 2020. a määrusega hagi läbi vaatamata ja edastas kohtuasja

kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus võttis 26. oktoobri

2020. a määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjaid hagile vastama 21 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest.

3. Kostja II saatis mõlema kostja nimel 27. oktoobril 2020 maakohtule e-kirja, milles palus

edastada dokumendi pdf-formaadis, ning 2. novembril 2020 e-kirja, milles palus lisaaega, et

leida esindaja (kaitsja). Kostja II saatis 23. novembril 2020 maakohtule e-kirja, mille teatas, et

edaspidi esindab kostjaid menetluses lepinguline esindaja, ning lisas lepingulise esindaja

(advokaat Aslan Liivak) esindusõiguse kinnituseks volikirja.

4. Kostjate lepinguline esindaja esitas 14. detsembril 2020 maakohtule kostjate nimel vastuse,

milles palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda koos

kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Kõik edasised

menetlustoimingud tegi kohtumenetluses kostjate lepinguline esindaja.

5. Harju Maakohus rahuldas 28. septembri 2022. a otsusega hagi ning mõistis kostjatelt hageja

kasuks solidaarselt välja 26 606 eurot 25 senti ning alates 2. juunist 2020 nimetatud summalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Maakohus jättis

menetluskulud kostjate kanda ning mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja

menetluskulude hüvitise 1000 eurot ning Eesti Vabariigi kasuks solidaarselt välja riigi õigusabi

tasu 787 eurot 80 senti koos kohustusega tasuda sellelt alates otsuse jõustumisest VÕS § 113

lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.

6. Maakohus tegi kohtuotsuse 28. septembril 2022 kostjatele avaliku e-toimiku vahendusel

nähtavaks ning toimetas kohtuotsuse kostjate lepingulisele esindajale kätte. Kostjate

lepinguline esindaja sai otsuse kätte 14. oktoobril 2022.

7. Kostja II saatis mõlema kostja nimel 22. veebruaril 2023 Tallinna Ringkonnakohtule e-kirja,

milles palus anda kostjatele võimaluse maakohtu otsust vaidlustada, sest kostjad ei ole saanud

end maakohtus kaitsta. Kohus peeti sügisel ilma kostjaid teavitamata. Kuigi kohtule ja kostjate

esindajale olid kostjate kontaktid teada, ei ole kostjad kohtuotsust ametlikult kätte saanud.

Kostjate esindaja ei vasta kostjatele. Kostjate lepinguline esindaja pidi olema advokaat, kuid

nüüd selgus, et ta on jurist. Kostjatel ei olnud õiget advokaati.

8. Tallinna Ringkonnakohus käsitas kostjate e-kirja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamise avaldusena ning jättis selle 2. märtsi 2023. a määrusega käiguta ja andis kostjatele

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh põhjendatud ja allkirjastatud tähtaja ennistamise avalduse

ning apellatsioonkaebuse esitamiseks ja nii tähtaja ennistamise avalduselt kui ka

apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohus hoiatas, et puuduste tähtaegselt

kõrvaldamata jätmise korral jätab ringkonnakohus tähtaja ennistamise taotluse ja

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

9. Kostjad esitasid ringkonnakohtule 16. märtsil 2023 omakäeliselt kirjutatud ja allkirjastatud

menetlusdokumendi, milles teavitasid, et nad said maakohtu otsusest teada 2023. a veebruaris,

kui kohtutäitur saatis neile nõude, ning kostja II kinnitas selle kättesaamist 13. märtsil 2023.

2-20-2132

Kuigi kostjatel oli enda teada advokaat, ei ole enne keegi neid ametlikult kohtupidamisest ega

otsusest teavitanud ning nad ei saanud end kohtus kaitsta. Maakohtu otsuses on mitu asja, mida

kostjad soovivad vaidlustada, ning on palju asju, mida kostjad ei ole saanud selgitada.

Ringkonnakohtule jäi apellatsioonkaebus õigel ajal esitamata, kuna kostjatele ei olnud teada, et

nende üle on kohut peetud. Kostjad tasusid tähtaegselt riigilõivu 2030 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et kostjate apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise avaldus ja

apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja

TsMS § 637 lg 2 alusel menetlusse võtmata, sest kostjad ei ole kohtu määratud tähtajal esitanud

ringkonnakohtule nõuetele vastavat apellatsioonkaebust.

11. Ringkonnakohus märgib, et kui menetlusosalise esitatud avaldus või kaebus on esitatud

puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus TsMS § 340¹ lg 1 järgi tähtaja puuduse

kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui menetlusosaline ei kõrvalda

kohtu määratud tähtpäevaks puudust, jätab kohus TsMS § 340¹ lg 2 I lause järgi avalduse või

kaebuse menetlusse võtmata ja tagastab selle.

Siinsel juhul selgitas ringkonnakohus 2. märtsi 2023. a määruses kostjatele, et üheaegselt

tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb kostjatel TsMS § 68 lg 2 järgi teha ka

menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse, s.o esitada maakohtu otsuse

peale ka apellatsioonkaebus, mis vastab TsMS §-s 633 sätestatud sisu- ja vorminõuetele, ning

hoiatas, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral keeldub ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise avaldust menetlusse võtmast. Kuigi kostjad esitasid

ringkonnakohtule 16. märtsil 2023 menetlusdokumendi, märkides selle pealkirjaks

„Apellatsiooni kaebus Harju Maakohtu 28.09.2022 otsuse peale + Puuduste kõrvaldamine“, ei

sisaldu menetlusdokumendis kostjate selgelt väljendatud taotlust TsMS § 633 lg 2 p 2

tähenduses, s.o millises ulatuses kostjad maakohtu otsust vaidlustavad ning missugust

ringkonnakohtu lahendit nad taotlevad, ega ka apellatsioonkaebuse põhjendusi TsMS § 633

lg 2 p 3 tähenduses, st miks on maakohus kostjate arvates vaidluse valesti lahendanud ning

milliseid etteheiteid kostjad maakohtule kohtuasja menetlemisel teevad. Kostjad juhtisid

tähelepanu üksnes sellele, et maakohtu otsuses on mitu asja, mida kostjad soovivad vaidlustada,

ning on palju asju, mida kostjad ei ole saanud selgitada. Sellise umbmäärase sisuga kaebuse

alusel ei ole aga ringkonnakohtul võimalik kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust.

Ülaltoodut arvestades ei ole kostjad koos tähtaja ennistamise avaldusega esitanud

ringkonnakohtule täiendava tähtaja jooksul seaduses sätestatud nõuetele vastavat

apellatsioonkaebust, mistõttu jätab ringkonnakohus nii apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise

avalduse kui ka puudustega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastab 16. märtsi

2023. a menetlusdokumendi kostjatele.

12. Lisaks märgib kolleegium, et ka juhul, kui kostjad oleksid esitanud ringkonnakohtule

seaduse nõuetele vastava apellatsioonkaebuse, ei oleks ringkonnakohtul ilmselt alust seda

menetlusse võtta, sest apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei oleks TsMS § 67

lg 1 järgi alust. Kostjate esitatud ja toimikust nähtuvate asjaolude alusel ei saa ringkonnakohus

2-20-2132

järeldada, et kostjatel oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja järgimata jätmiseks mõjuv

põhjus.

Ringkonnakohus selgitas kostjatele 2. märtsi 2023. a määruses, et kohus ennistab möödalastud

tähtaja menetlusosalise avalduse alusel TsMS § 67 lg 1 järgi juhul, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega mõjuval põhjusel järgida ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam

menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje, ning palus kostjatel tuua

avalduses esile ja põhistada asjaolud, mille tõttu neil jäi apellatsioonkaebus õigel ajal esitamata.

Kostjad selgitasid, et neil jäi apellatsioonkaebus õigel ajal esitamata, kuna neile ei olnud teada,

et nende üle on kohut peetud. Samuti tõid kostjad esile, et kuigi neil oli lepinguline esindaja ja

kohtule olid kostjate kontaktid teada, ei ole kostjatele maakohtu otsust ametlikult kätte

toimetatud. Sisuliselt tuginesid kostjad sellele, et kuigi neil oli lepinguline esindaja, ei ole nad

saanud kohtumenetluses oma õigusi kaitsta ega maakohtu otsuse peale tähtaegselt

apellatsioonkaebust esitada.

Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

olnud

neil

asjaoludel

kostjatel

mõjuvat

põhjust

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks TsMS § 67 lg 1 tähenduses. Riigikohtu

praktika kohaselt tähendab mõjuv põhjus seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema

objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise

vahetult mõjutada ei saa (vt nt Riigikohtu 23. mai 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-53779,

p 14; 23. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10; 24. jaanuari 2007. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12), st tegemist peab olema erakorralise asjaoluga, mis takistas

menetlusosalisel õigel ajal menetlustoimingut teha. Mh on Riigikohus leidnud, et

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1

tähenduses ega erandlikuks asjaoluks ei ole see, kui menetlusosalise esindaja esitab

apellatsioonkaebuse hilinenult. Kui menetlusosalise esindaja jätab menetlustoimingu mõjuva

põhjuseta tähtajaks tegemata ja esindataval tekib seetõttu kahju, saab esindatav nõuda kaebuse

õigel ajal esitamata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist advokaadilt, advokaadibüroolt või

vastavalt kindlustusandjalt (vt Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-14,

p-d 9–10). Riigikohtus on leidnud, et erandlikuks juhuks ei saa pidada ka olukorda, kus esindaja

ei teavitanud hagejat kohtuotsuse kättesaamisest ega apellatsioonitähtaja algusest ja lõpust ega

esitanud apellatsioonkaebust (vt Riigikohtu 28. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-

2894, p 14). Kuigi ülal viidatud Riigikohtu lahendid puudutavad olukorda, kus menetlusosalisel

oli riigi õigusabi korras esindaja, saab neist seisukohtadest juhinduda ka lepingulise esindaja

puhul.

Siinsel juhul kinnitasid kostjad, et neid esindas kohtumenetluses nende volitatud lepinguline

esindaja. Ka toimiku materjalidest nähtub, et kostjad teatasid maakohtule 23. novembril 2020,

et neid esindab kohtumenetluses lepinguline esindaja, ning esitasid kohtule lepingulisele

esindajale antud volitust kinnitava volikirja (tl 171). Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjad

või nende lepinguline esindaja oleks maakohtule enne maakohtu otsuse kättetoimetamist

teatanud volituse lõppemisest TsMS § 225 tähenduses. Seega sai maakohus juhinduda sellest,

et kostjaid esindas kohtumenetluses kõigis toimingutes, sh kohtuotsuse kättesaamisel nende

lepinguline esindaja.

Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosaline võib TsMS § 217 lg 1 järgi osaleda menetluses

isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Esindajal on TsMS § 217 lg 5

järgi selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab, ning esindaja tehtud

menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Kui menetlusosalist esindab

kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid, sh kohtuotsus,

TsMS § 321 lg 1 järgi kätte üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks

2-20-2132

menetlusosalisele isiklikult. Õigus esindamiseks kohtus annab TsMS § 222 lg 1 järgi esindajale

õiguse teha esindatava nimel kõiki toiminguid, sh esitada kohtulahendi peale kaebus.

Toimiku materjalidest nähtub, et lepinguline esindaja on teinud kostjate nimel menetluses

erinevaid toiminguid, sh esitanud menetlusdokumente ja osalenud kohtuistungil, ning kohtute

infosüsteemi andmetel on maakohtu otsus kostjate lepingulisele esindajale avaliku e-toimiku

vahendusel 14. oktoobril 2022 kätte toimetatud. Juhul, kui kostjate volitatud lepinguline

esindaja on jätnud kostjaid esindades maakohtu menetluses kostjate õigused kaitseta ja kostjate

käsundist hoolimata kostjate huvide kaitseks vajaliku apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse

peale esitamata ning kostjatel on tekkinud sellest kahju, võib kostjatel olla oma lepingulise

esindaja vastu kahju hüvitamise nõue, kuid see ei anna ringkonnakohtule alust ennistada

kostjate jaoks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega.

13. Ka juhul, kui kostjad oleksid ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul esitanud nõuetele

vastava apellatsioonkaebuse ning ringkonnakohus ennistaks apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja, ei saaks kostjad ringkonnakohtu hinnangul ilmselt saavutada soovitud eesmärki –

vaadata kohtuasi kostjate osavõtul uuesti läbi.

Kolleegium märgib, et ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras üksnes maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust ning apellatsioonimenetluses on uute asjaolude ja tõendite

esitamine oluliselt piiratud. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebust lahendades üldjuhul

TsMS § 652 lg 1 järgi aluseks maakohtus tuvastatud asjaolud ning uued asjaolud üksnes

niivõrd, kuivõrd need on TsMS § 652 lg 3 alusel lubatud. Seega ei saaks ringkonnakohus kogu

kohtuasja algusest peale uuesti läbi vaadata. Kostjaid on maakohtu menetluses esindanud nende

enda volitatud esindaja ning ringkonnakohtul ei oleks alust menetlustoiminguid uuesti läbi viia.

14. Ülaltoodud põhjendusi arvestades jätab ringkonnakohus kostjate apellatsioonkaebuse ja

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse menetlusse võtmata.

15. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 II lause järgi apellatsioonkaebust hagejale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale

koos lisade ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

16. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjatel hagejale

apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

17. Lisaks on kostjatel apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise avalduse ja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumise määruse jõustumisel õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja

lg 4 järgi tagasi nii tähtaja ennistamise avalduselt kui ka apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik