2-21-122291/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-122291

Kohtuasi

X hagi Y vastu

elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.05.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2628 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja C, lepinguline esindaja Vladimir

Makarov

Kostja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Olga Väina

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18.05.2022 otsus osas, millega maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja perioodi eest alates 22.07.2021 kuni 31.12.2021 kokku

suurema elatise kui 851,45 eurot, perioodi eest alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022

kokku suurema elatise kui 341,49 eurot ning alates 01.04.2022 kuni hageja

täisealiseks saamiseni igakuise elatise suuremas ulatuses kui 120,33 eurot kuus

(mille aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega).

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja perioodi

eest alates 22.07.2021 kuni 31.12.2021 elatis kokku 851,45 eurot ning perioodi osas

alates 01.01.2022 kuni 31.01.2022 elatis kokku 341,49 eurot ja perioodi eest alates

01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis 120,33 eurot kuus (baassumma

209,2 eurot, millele lisandub 3% kohustatud isiku sissetulekust ning millest on maha

2-21-122291

võetud pool lapsetoetusest ja 7 päeva eest 46,67%) ja mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil

Statistikaameti

poolt

ametlikult

avaldatud

eelneva

aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga

muutusega.

3. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Välja mõista Y-lt elatis X kasuks perioodi eest alates 22.07.2021 kuni 31.12.2021

summas 851,45 eurot.

3.3. Välja mõista Y-lt elatis X kasuks perioodi eest alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022

summas 341,49 eurot.

3.4. Välja mõista Y-lt elatis X kasuks perioodi eest alates 01.04.2022 kuni X

täisealiseks saamiseni (10.09.2034) 120,33 eurot kuus (baassumma 209,2 eurot,

millele lisandub 3% kohustatud isiku sissetulekust 46,44 eurot ning millest on

maha võetud pool lapsetoetusest 30 eurot ja 7 päeva eest 46,67%).

3.5. Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga

osa Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise

brutokuupalga

muutusega.

Seaduses

sätestatud

lapsetoetuse

suuruse

muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud

suurust.

3.6. Elatise summad kanda hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks C arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis lapsele“’.

3.7. Juhul, kui Y on kohtumenetluse kestel X-le maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

3.8. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 07.09.2021 hagi Y vastu elatise saamiseks. Hageja palub 31.01.2022 täpsustatud

hagiavalduse kohaselt kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise alates 22.07.2021 kuni

31.12.2021 igakuiselt summas 292 eurot ning alates 01.01.2022 vastavalt kehtivale

elatisemäärale.

2-21-122291

2. Hageja vanemateks on C (hageja seaduslik esindaja) ja kostja. Hageja vanemad elavad lahus.

Hageja elab koos emaga. Kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud

korras ja ulatuses. Hageja igakuisteks kuludeks on eluasemekulud summas 150 eurot,

toidukulud 190 eurot, sidekulud 12 eurot, kulud tervishoiule 30 eurot, kulud hügieenitarvetele

20 eurot, kulutused eelkoolikohustuse täitmiseks 75 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40

eurot, kulutused vabale ajale 20 eurot, kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale 7 eurot,

kulutused kodutehnikale 7 eurot, kulutused huvitegevusele ja muudele kuludele 33 eurot.

Hageja ei viibi kostja juures kostja poolt väidetud ulatuses, vaid mõnel üksikul päeval kuus, kui

hageja ema on ööpäevases vahetuses tööl.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Kostja täidab lapse

ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Lapse ema töötab vahetustega tööl ning tulenevalt sellest

viibib ajal, mil ema on tööl terve ööpäeva, iga kahe päeva tagant laps isa juures. Juuli kuus oli

laps 15 päeva isa juures, augusti kuus 15 päeva ja septembri kuus vastuse esitamise hetkeks

juba 10 päeva. Ema töögraafiku põhjal on võimalik järeldada, et laps veedab pool kuud

faktiliselt isa juures.

4. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult nende juures oleva lapse esmased kulud, nt

söögikulud ning eluasemekulud, mida tuleb jagada lapse vanemate juures oleku aja järgi. Lisaks

sellele hakkab kostja maksma 45 eurot hageja eesti keele kursuste eest. Samuti oli lapsel

sünnipäev 10. septembril ning lapse isa maksis ainuisikuliselt kinni terve lapse sünnipäeva,

kokku summas 295 eurot. Ka need kulud peavad olema pooleks jagatud lapsevanemate peale.

Kostja kinkis hagejale kingitused ise, lapse ema arvestas seda aga kui mõlemalt vanemalt, ehk

lapse ema omalt poolt ei kinkinud lapsele midagi Kostja kinkis raadio teel juhitava auto

maksumusega 26,99 eurot ning konstruktori, jope ja püksid kokku summas 180 eurot. Seega

kulutas kostja hageja peale 2021. a septembris koos lapse sünnipäevaga kokku 501,99 eurot.

Lisaks saab hageja ema enda kätte 60 eurot lapsetoetust kuus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi eest alates

22.07.2021 kuni 31.12.2021 elatise summas 1394,52 eurot (s.o 262 eurot kuus) ning perioodi

eest alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 640,32 eurot (s.o 213,44 eurot kuus). Alates

01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 10.09.2034) mõistis kohus kostjalt hageja

kasuks välja 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Maakohus

märkis, et elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

määras, et elatise summad tuleb kanda hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks C arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis lapsele“. Maakohus määras, et juhul, kui

kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, siis tasutud summad kuuluvad

väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

6. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus

elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue

ülalpidamise saamiseks. Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see

vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema

sellise kohustuse ulatust. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist.

2-21-122291

7. Kostja ei ole tõendanud, et hageja viibiks tema juures vähemalt 40% ajast ega ka 7 päeva

kuus, mis annaks aluse rakendada PKS § 101 lõikes 6 sätestatut. Hageja seaduslik esindaja on

menetluses välja toonud, et ta töötab töögraafiku alusel, s.o 1 ööpäev tööl ja kolm vaba.

Nimetatut kinnitavad ka esitatud töögraafikud, millest mh nähtub, et hageja seaduslik esindaja

on tööl tavapäraselt ühes kuus 7 ööpäeva, s.o kokku 168 tundi. Ka tunnistaja Q (hageja

vanaema/kostja ema) on kinnitanud hageja ema eelnimetatud töögraafikut ning selgitanud, et

kui hageja seaduslik esindaja töötab, siis võtab kostja hageja enda juurde ka ööseks ning viib

lapse lasteaeda ja toob sealt ka ära. Arvestades, et hageja käib lasteaias, siis ei ole eluliselt

usutav, et kõik need 7 ööpäeva kuus (ehk 168 tundi) oleks hageja kostja ülalpidamisel.

Tavapäraselt käivad lapsed lasteaias hommikul kella 8.00-st kuni õhtul kella 18.00-ni ehk ca 10

tundi. Seega isegi kui eeldada, et hageja viibiks maksimaalselt kolmel päeval nädalas kostjaga

(s.o eelduslikult kahel tööpäeval ja ühel päeval nädalavahetusel), siis viibiks hageja kostjaga ca

148 tundi (168 tundi -10 tundi lasteaias - 10 tundi lasteaias), s.o ca 6 päeva kuus. Kuigi

tunnistaja on märkinud, et hageja ööbib kostja juures kolm kui ka neli korda nädalas, siis

nimetatu on vastuolus hageja ema töögraafikuga ja tunnistaja enda kinnitusega, et hageja emal

on üks tööpäev ja kolm puhkepäeva ning hageja ööbib kostja juures ajal, mil tema ema on tööl.

Seega puudub alus elatist vähendada põhjusel, et hageja viibib mõne aja kuust ka kostja juures.

8. Ka juhul, kui laps veedab aega ka isaga, ei ole see automaatselt elatise vähendamise aluseks.

Lapse igakuised põhikulud sellest ei vähene. Ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt

ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud

summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise

andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem

soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta

seda teha täiendavalt igakuisele elatisele. Seega ei pidanud kohus vajalikuks anda oma

hinnangut kostja poolt esitatud ostutšekkidele.

9. Kuna hageja on nõudnud käesoleval juhul elatist miinimummääras, siis ei olnud vajalik

esitada menetluses ka tõendeid kulude suuruse kohta. Hageja poolt välja toodud kulude suurus

moodustab kokku 584 eurot. Kostja ei ole nimetatud kulude olemasolule vastuväiteid esitanud.

Hageja poolt esile toodud igakuised kulud on vajalikud ning nende suurus mõistlik.

10. Vastuseks kostja seisukohale, et tema kannab lasteaiakulusid, märkis maakohus, et nimetatu

ei takista elatise nõude esitamist. Kui kostjalt on elatis välja mõistetud, siis puudub vajadus ka

täiendavate kulude tegemiseks. Kostja poolt esitatud arved ei tõenda iseenesest nende tasumist.

11. Kostja ei ole menetluses ühtegi PKS § 102 lg 1 sätestatud alust välja toonud ega tõendanud.

Seega puudub alus elatise vähendamiseks. Kostja on palunud arvestada asjaoluga, et hageja

seaduslikule esindajale laekub lapsetoetus. Kohus asus seisukohale, et ka kuni 31.12.2021

elatise suuruse määramisel saab arvestada lapsetoetusega, kuna see on ettenähtud tagamaks

hageja osaliste kulude hüvitamine. Seega tuleb kuni 31.12.2021 makstavalt elatiselt, s.o

summalt 292 eurot maha arvestada ½ lapsetoetust, see on 30 eurot ning tasutavaks elatiseks

jääb 262 eurot. Alates 01.01.2022 kehtivas elatise miinimumsumma suuruses on juba

seadusandja arvestanud lapsetoetusega.

Apellatsioonkaebus

12. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamatа või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks esimese

astme kohtule.

2-21-122291

13. Maakohus on kohtulahendi tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ning valesti

kohaldanud materiaalõiguse norme, mis on toonud kaasa vale ja seadusega vastuolus otsuse

tegemise.

14. Kohus on täielikult ignoreerinud kostja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis

kinnitavad, et kostja osutab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ning kannab mitte ainult

tavapärased kulutused, mis on seotud lapse viibimisega tema juures. Kohus on valesti hinnanud

tunnistaja ütluseid ning põhjendamatult leidis, et tunnistaja ütluseid ei saa lugeda

usaldusväärseks. Kohtu arvutused lapse viibimisaja kohta kostja juures on valed. On tuvastatud,

et laps viibib kostja juures vähemalt 3 päeva nädalas ehk keskmiselt 13 päeva kuus. Asjaolu, et

osa ajast laps viibib lasteaias, ei anna alust viibimisaja vähendamiseks lapse lasteaias

viibimisaja võrra. Asjakohatud on kohtu selgitused, et juhul, kui laps veedab aega ka isaga, ei

ole see automaatselt elatise vähendamise aluseks.

Vastustaja seisukoht

15. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata. Hageja viibib

kostja juures kokku ca 5 päeva kuus (arvestusega 3 täispäeva ja 4 poolikut päeva) ehk vähem

kui 7 ööpäeva (täispäeva). Suhtluskorra korralduse juures, kus keskmiselt kuu lõikes viibib laps

isa juures kolm täispäeva, st kl 8-st kuni kl 8-ni (24 h) ning neljal korral nädala sees kl 18-st

kuni kl 8-ni, langeb lapse eest vahetu hoolitsemise põhiraskus emale.

16. 16.02.2023 seisukohas märgib hageja, et alates 01.01.2022 on lasteaia kohatasu maksete

tasumise osas ainuotsus kostjal, lasteaia kohatasu tuleb tasuda kuni juunini 2023. Alates 2023.

aasta septembrist alustab hageja koolis õppides.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 657 lg 1 p

2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi eest

alates 22.07.2021 kuni 31.12.2021 kokku suurema elatise kui 851,45 eurot, perioodi eest alates

01.01.2022 kuni 31.03.2022 kokku suurema elatise kui 341,49 eurot ning alates 01.04.2022

kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise suuremas ulatuses kui 120,33 eurot kuus,

mille aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi

keskmise brutokuupalga osa Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise

brutokuupalga muutusega. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab

kostjalt hageja kasuks välja perioodi eest alates 22.07.2021 kuni 31.12.2021 elatise kokku

687,73 eurot ning perioodi osas alates 01.01.2022 kuni 31.01.2022 elatise kokku 341,49 eurot

ja perioodi eest alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise 120,33 eurot kuus

(baassumma 209,2 eurot, millele lisandub 3% kohustatud isiku sissetulekust ning millest on

maha võetud pool lapsetoetusest ja 7 päeva eest 46,67%) ja mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega

ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada

osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni

terviklikus sõnastuses.

18. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

ebaõigesti ja rikkus menetlusnorme osas, milles maakohus ei võtnud perioodi osas alates

2-21-122291

22.07.2021 kuni 31.12.2021 arvesse kostja poolt hageja ülalpidamiseks tehtud kulutuste suurust

ning alates 22.07.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni hageja vahetut ülalpidamist kostja

poolt 7 päeva ulatuses.

19. Hageja esitas kohtule elatise nõude seaduses sätestatud miinimummääras. Miinimumi

ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus ning tuleb eeldada, et lapse

ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise

miinimummäär ja mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel

kindlaks teha (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27). Hageja poolt

välja toodud kulude loetelu moodustab kokku 584 eurot, s.h eluasemekulud 150 eurot,

toidukulud 190 eurot, sidekulud 12 eurot, kulud tervishoiule 30 eurot, kulud hügieenitarvetele

20 eurot, kulutused eelkoolikohustuse (eelkoolitarbed ja eelkooliürituste osavõtumaksud)

täitmiseks 75 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot, kulutused vabale ajale 20 eurot,

kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale 7 eurot, kulutused kodutehnikale 7 eurot,

kulutused huvitegevusele ja muudele kuludele 33 eurot. Kostja ei ole nimetatud kuludele

vastuväiteid esitanud. Hageja nõustus maakohtu istungil, et nende kulude suuruse osas on

arvestatud sellega, et teatud aja on laps isa juures ja sööb isa juures.

20. Kostja väitel on ka kostja teinud hageja ülalpidamiseks kulutusi. Maakohus ei andnud

hinnangut kostja tõenditele kulutuste osas, leides, et kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks

igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha

täiendavalt igakuisele elatisele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu selline seisukoht

ebaõige. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema

kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema

ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka

elatist (vt nt Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13). Maakohus oleks

pidanud seega hindama, kas kostja on teinud hageja ülalpidamiseks kulutusi. Seda tegemata

kohaldas maakohus vääralt PKS § 99 lõiget 1 (mis näeb ette, et ülalpidamise ulatus määratakse

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes) ning rikkus kohtuotsuse

põhjendamise kohustust, jättes andmata hinnangu asjas esitatud tõenditele (TsMS § 442 lg 8

- kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima).

20.1. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja on tasunud 2021. a juulis hageja lasteaia

kohatasu 77,9 eurot (dtl 80), augustis 75,95 eurot (dtl 81), septembris 74 eurot (dtl 82),

oktoobris 54,5 eurot (dtl 84), novembris 74 eurot (dtl 83). Pooled ei vaidle selle üle, et lasteaia

kohatasu on olnud kostja tasuda (dtl 199) ning hageja ei vaidle vastu sellele, et kostja on neid

arveid tasunud (mis muudab ebaõigeks maakohtu seisukoha, et kostja pole arvete tasumist

tõendanud). Seega tuleks ringkonnakohtu hinnangul hageja lasteaia kohatasu kokku 365,35

eurot (keskmiselt 71,27 eurot kuus) kostja poolse hageja ülalpidamiseks tehtava kulutusena

arvesse võtta.

20.2. Kostja on esitanud kohtule tõendid ka selle kohta, et kostja on ostnud hagejale 2021. a

augustis-oktoobris riideid kokku summas 163,58 eurot (dtl 75-77 ja 79), mänguasju kokku

summas 99,27 eurot (dtl 75, 77-79). Kostja on teinud kulutusi nendele asjadele kokku 262,85

eurot. Tegemist on aga ringkonnakohtu hinnangul ühekordsete ostudega, mida pole

ülalpidamiseks vajalike kulutustena põhjendatud arvesse võtta.

2-21-122291

20.3. Kostja väitel kulutab ta lapse toidule keskmiselt kuus 150 eurot, kuid tal pole toidukulu

kohta esitada rohkem tõendeid kui üksnes ostutšekk 69,99 euro suuruse toidukulu kohta (dtl

74). Samas ei ole kostja vastu vaielnud hageja väitele, et hageja toidukulu osas (190 eurot kuus)

on juba arvesse võetud hageja viibimist kostja juures. Seega tuleb ringkonnakohtu hinnangul

poolte väiteid ja kostja esitatud tõendeid arvesse võttes hageja ülalpidamiseks tehtavaks

kulutuseks toidu osas pidada 190 eurot, millest kostja kannab vastavalt hageja viibimise ajale

kostja juures (vt käesoleva otsuse p 21).

20.4. Kuigi praeguses asjas soovis hageja saada kostjalt miinimumelatist, ületavad lapse

vajadused ülalmärgitud miinimumi, kuna last peavad vahetult ülal mõlemad vanemad ning

ainuüksi ema tehtavad kulud on miinimumvajadustele vastavad (Riigikohtu 08.01.2014 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Hageja tõi esile oma igakuiste vajaduste suurusena 584 eurot,

kuid nende vajaduste hulgas ei ole lasteaia kohatasu. Seega tuleb hageja igakuiste vajaduste

suuruse puhul arvesse võtta ka kostja poolt hageja ülalpidamiseks kantud kulu, mistõttu

moodustavad hageja ülalpidamiseks vajalikud kulud kokku 655,27 eurot kuus (= 584 + kostja

poolt kantud lasteaia kohatasu kulu 71,27 eurot). Eeltoodust tulenevalt on kummagi vanema

kanda jääv ülalpidamise kohustuse ulatus 327,64 eurot, millest poole ulatuses lapsetoetuse

mahaarvamisel moodustub igakuise ülalpidamiskohustuse suuruseks ühe vanema kohta 297,64

eurot.

21. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb erinevalt maakohtu järeldusest arvesse võtta hageja

viibimist kostja juures. Samas ei nõustu ringkonnakohus kostjaga, et maakohus on pidanud

tunnistaja (hageja vanaema/kostja ema) ütlusi ebausaldusväärseks. Maakohus hindas tunnistaja

ütluseid koos teiste tõenditega ja leidis, et kostja ei ole tõendanud, et hageja viibiks kostja juures

vähemalt 40% ajast ega ka 7 päeva kuus. Ehkki hageja ei ole tõendanud, et hageja viibiks kostja

juures 15 päeva kuus, on kostja ringkonnakohtu hinnangul siiski tõendanud, et hageja on kostja

ülalpidamisel 7 päeva kuus. Hageja ema töögraafikuga on tõendatud, et hageja ema käib tööl

(ööpäevased vahetused) kokku 7 ööpäeva kuus (dtl 139-145). Pooled ei vaidle, et iga kord kui

hageja ema on tööl, on hageja kostja juures. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ka selles,

et kuna hageja on enamuse ajast lasteaias, siis saaks maksimaalselt hageja viibimiseks kostja

juures pidada 6 päeva kuus. Lasteaias viibimise tõttu ei saa kostja poolset hageja ülalpidamist

vähendada. Maakohtu loogika kohaselt tuleks siis ka hageja ema poolset hageja ülalpidamise

kohustuse täitmise ulatust lasteaias viibimise võrra vähendada. Ringkonnakohtu hinnangul

täidavad vanemad oma laste ülalpidamise kohustust ka siis kui laps viibib lasteaias või koolis.

Seega saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda tõendatuks hageja viibimise kostja juures 7 päeva

ulatuses ühes kuus.

22. PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab

kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse

vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva

katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud

huve (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Riigikohus

on asjas nr 3-2-1-165-13 tehtud lahendis selgitanud, et sõltumata sellest, kui palju aega viibib

laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla

suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele,

kooli- ja lasteaiakulud jne). Seetõttu ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju

aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi

vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema

ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka

elatist (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13).

2-21-122291

22.1. Käesoleval juhul on kostja tõendanud hageja vajaduste osalise katmise vahetu

ülalpidamisega 71,27 euro ulatuses kuus seoses lasteaia kohatasu maksmisega. Lisaks tuleb

ringkonnakohtu hinnangul arvesse võtta kostja kulusid eluasemele ja toidule lähtudes hageja

viibimisest kostja juures. Kostja väitel kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures

oleva lapse esmased kulud, nt söögikulud ning eluasemekulud, mida tuleb jagada lapse

vanemate juures oleku aja järgi. Kostja on esitanud tõendeid ka kulude kohta eluasemele,

milleks on kommunaalkulud perioodil 2021. a juuli kuni september kokku summas 288,22

eurot (keskmiselt 96,07 eurot kuus) (dtl 71-73).

22.2. Lähtudes sellest, et hageja viibib kostja juures 7 päeva kuus, moodustab kostja poolt

hageja ülalpidamiseks kantav eluasemekulu 22,41 eurot kuus ning toidukulu 44,31 eurot (=

(190 / 30) x 7).

22.3. Eeltoodust tulenevalt kannab kostja hageja igakuiste vajaduste rahuldamiseks 137,99

eurot (lasteaia kohatasu kulu 71,27 eurot + toidukulu 44,31 eurot + 22,41 eurot eluasemekulu),

mistõttu lähtudes mõlema vanema kanda jäävast ülalpidamiskohustuse suurusest 297,64 eurot,

tuleb kostjal hagejale lähtudes kehtinud elatise miinimummäärast perioodi eest enne

01.01.2022 tasuda 159,65 eurot kuus, mis moodustab perioodi kohta alates 22.07.2021 kuni

31.12.2021 kokku 851,45 eurot.

23. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõue seaduses sätestatud elatise saamiseks

on põhjendatud alates 1. jaanuarist 2022. a, s.o PKS § 101 seaduse muudatuse järgselt, kuni

hageja täisealiseks saamiseni, kuid ei nõustu maakohtuga, et arvesse ei tule võtta hageja

viibimist kostja juures.

23.1. 1. jaanuaril 2022. a jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise

aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS §

101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15

ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga.

23.2. Kuna hageja viibib kostja juures 7 ööpäeva kuus, tuleb PKS § 101 lg 6 alusel igakuist

elatist ka perioodi osas alates 01.01.2022 vähendada. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul

ülalpidamiskohustuse vähendamise alusena võimalik arvesse võtta hageja lasteaia kohatasu,

kuna pooled ei ole esitanud väiteid selle kohta, et see kohatasu kuuluks alates 01.01.2022 kostja

poolt ka edaspidi tasumisele. Põhjendatud on igakuise elatise puhul arvesse võtta hageja emale

laekuvat lapsetoetust 60 eurot kuus, millest pool on 30 eurot. Seda on maakohus õigesti ka

teinud.

23.3. Seega on kostja perioodil alates 31.01.2022 kuni 31.03.2022 kohustatud tasuma hagejale

elatist 113,83 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% kohustatud isiku

sissetulekust ning millest on maha võetud pool lapsetoetusest ja 7 päeva eest 46,67%), seega

kokku 341,49 eurot. Perioodil alates 01.04.2022 kuni täisealiseks saamiseni on kostja

2-21-122291

kohustatud tasuma hagejale elatist 120,33 eurot kuus (baassumma 209,2 eurot, millele lisandub

3% kohustatud isiku sissetulekust ning millest on maha võetud pool lapsetoetusest ja 7 päeva

eest 46,67%).

24. Kuna on tegemist ülalpidamisasjaga, jättis maakohus poolte menetluskulud õigesti TsMS §

164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Põhjusel, et apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning

arvestades, et tegemist on ülalpidamisasjaga, tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 ning TsMS §

164 lg 1 alusel apellatsioonimenetluses kantud kulud samuti jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg