2-22-2176/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(10)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-22-2176

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. märts 2023

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Vutt, Indrek Parrest

Tsiviilasi

C.C. hagi A.A.. vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. aprilli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

C.C. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

707 eurot 4 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): C.C. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Kostja

(vastustaja):

A.A..

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja B.B.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 29. aprilli 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-2176

osas, milles maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1.

Rahuldada hagi osaliselt.

2(10)

2.2.

Vähendada Viru Maakohtu 29. detsembri 2021. a otsusega tsiviilasjas

nr 2-21-134330 C.C.lt A.A.. kasuks välja mõistetud elatise summat

alljärgnevalt:

2.2.1. alates 10. veebruarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 summani

213 eurot 44 senti kuus (baassumma 200 eurot + kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti –

50% lapsetoetusest, s.o 30 eurot);

2.2.2. alates 1. aprillist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023 summani 225 eurot

64 senti kuus (baassumma 209 eurot 20 senti + kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 46 eurot 44 senti – 50%

lapsetoetusest, s.o 30 eurot);

2.2.3. alates 1. veebruarist 2023 kuni A.A.. täisealiseks saamiseni

(XXXXXX) summani 215 eurot 64 senti (baassumma 209 eurot 20

senti + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast

46 eurot 44 senti – 50% lapsetoetusest, s.o 40 eurot). Igakuise

elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil

2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruste

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust. Selliselt arvestatud muutuva suurusega (A.A.. kasuks välja

mõistetud) elatis ei tohi olla väiksem kui 213 eurot 44 senti.

2.2

Määrata, et väljamõistatud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette

hiljemalt

iga

kuu

15. kuupäevaks

B.B.

arvelduskontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega "A.A.. elatis".

3. Rahuldada C.C. apellatsioonkaebus.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskuld poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetlusosaline võib hagimenetluses Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. C.C. (hageja) esitas 10. veebruaril 2022 Viru Maakohtule hagi A.A.. (kostja) vastu.

Hageja palus vähendada Viru Maakohtu 23. detsembri 2021. a otsusega tsiviilasjas nr 2-

21-134330 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust ning mõista hagejalt

kostja kasuks alates 10. veebruarist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni XXXXXX

välja elatis 213 eurot 44 senti kuus. Hageja palus määrata, et elatis tuleb tasuda kalendrikuu

3(10)

eest

ette

hiljemalt

iga

kuu

15. kuupäevaks

B.B.

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „A.A.. elatis“. Hageja palus jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

Kostja on hageja ja B.B. laps. Kostja sündis XXXXXXXXXXXXXX. Kostja elab oma

ema vanemate juures.

Kostja esitas Viru Maakohtule hageja vastu hagi elatise väljamõistmiseks, tsiviilasi

nr 2-21-134330. Kostja palus mõista hagejalt välja elatise 292 eurot kuus. Hageja leidis, et

elatise summa on liiga suur. Hageja ei vaidlustanud elatise nõuet, kuna tol ajal oli tegemist

miinimumelatise nõudega. Hageja on töövõimeline. Hagejal on töökoht. Hagejal ei ole

teisi alaealisi lapsi. Hagejal ei olnud seega võimalik miinimumelatist vaidlustada.

Viru Maakohus kohustas 29. detsembri 2021. a otsusega hagejat maksma kostjale elatist

292 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või

kostja vajaduste muutumiseni. Hagejal oli kohtuotsust raske täita. Hagejal puudub sellele

vaatamata elatise võlg.

Hageja käib tööl. Hageja keskmine netosissetulek oli hagiavalduse esitamise ajal

1222 eurot 82 senti. Hageja töötasu langes veebruaris 2022. Hageja töötasu oli aprillis

2022 ligikaudu 800 kuni 900 eurot.

Hageja nimel on kaks sõiduautot Opel Omega 1988 ja Mitsubishi Pajero 1990. Tegemist

on hageja ja kostja ema abielu ajal soetatud vara, s.o ühisvaraga. Sõidukid on kostja ema

valduses. Sõidukeid ei saa seega realiseerida, kuna hagejal tegelikult ei ole neid.

Perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimummäär on alates 1. jaanuarist 2022 väiksem.

Hagejal on õigus nõuda PKS § § 217² lg-te 1 ja 2 järgi elatise vähendamist.

Hagejal on raske maksta kostjale elatist 292 eurot kuus. Elatis on liiga suur ega ole

põhjendatud. Kostja kulud ei ole nii suured. Kostja ülalpidamisvajadus ei ole suurem kui

PKS §-s 101 sätestatud miinimum. Kostja ei tõendanud enda kulusid. Kostja ei tõendanud,

et tal on õigus nõuda hagejalt miinimumist suuremat elatist.

Elatiskalkulaatori abil tehtud arvestuse järgi oleks elatise suurus 213 eurot 44 senti. See on

mõistlik.

Kostja elas viimased 5-6 aastat hagejaga. Kostja läks alles 2021. a augustis ema juurde

elama. Hageja ostis 2021. aastal enne õppeaasta algust kostjale arvuti, riided ja kosmeetika.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole abielus. Kostja on hageja ainuke ülalpeetav.

Kostja eluasemekulud on 100 eurot, toidukulud 200 eurot, tervisekulud 50 eurot,

enesehoolduskulud 130 eurot, transpordikulud 50 eurot, koolikohustuse täitmise kulud

50 eurot, riiete ja jalanõude kulud 200 eurot kuus, kokku 780 eurot kuus. Kostja toidukulud

hõlmavad kohvikute külastamise ning toidu tellimise kulusid. Kostja enesehoolduskulud

hõlmavad igakuist juuste värvimise (50 eurot) ja küünte pikendamise (30 eurot) kulu ning

dekoratiiv- ja hoolduskosmeetika, hügieenitoodete ning juukse- ja kehahooldustoodete

(50 eurot) kulusid. Kostja transpordikulu hõlmab kostja autoga transportimist. Kostja

kannab peamiselt H&M-i riideid. Ainuüksi teksade maksumus võib ulatuda 40 euroni.

Kostjal on lisaks eelnevale ka kulud seoses kontsertidel, kinos ja erinevatel üritustel

käimisega. Kostja vanavanemad aitasid varem kostjat ülal pidada. Hetkel on nad

pensionärid. Neilt ei saa abi vastu võtta.

Kostja ema töötasu on 1000 eurot (neto) kuus. Kostja emale kuulub korter asukohaga

XXXXXXXXXXXXXX. Sõidukid Opel Omega 1988 ja Mitsubishi Pajero 1990 ei ole

kostja ema valduses. Sõidukid on hageja omad. Need ei ole hageja ja kostja ema ühisvaras.

4(10)

Hageja ei pidanud kostjat viis aastat üleval. Kostjale ostis arvuti vanaema, mitte hageja.

Kostjale ei ostetud 2021. aastal õppeaasta alguses riideid.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis 29. aprilli 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle, et kostja on hageja laps, osa kostja

ülalpidamiskuludest on kaetud lastetoetusega 60 eurot kuus, hagejalt mõisteti kostja kasuks

29. detsembri 2021. a otsusega välja elatis ning et hageja ei vaidlustanud selles menetluses

kostja kulusid. Hageja esitas elatise vähendamise hagi kaks kuud hiljem.

Elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline

seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise

suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega, nagu elatise väljamõistmisel.

Elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada

lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb vanemate varalise

seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks

vajalikest kuludest, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele

ülalpidamist anda.

Hageja ülalpidamisel on üks alaealine laps, s.o kostja. Hageja ei vaidlustanud temalt elatise

väljamõistmisel kaks kuud tagasi lapse igakuiste kulude suurust, s.o sisuliselt nõustus

elatishagiga. Hageja püüdis näidata oma varalist seisundit halvemana kui see tegelikult on.

Hageja ei tõendanud, et hageja sissetulek oleks võrreldes elatise väljamõistmise ajaga

vähenenud. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli hageja keskmine netosissetulek 1222 eurot

kuus. Hagejale kuuluvad sõidukid Opel Omega 1988 ja Mitsubishi Pajero 1990. Hageja

väitis, et sõidukid on kostja ema valduses. Kostja ema eitab seda. Hageja väitis hiljem, et

sõidukeid ei ole enam. Hageja varaline seisund ei ole halvenenud võrreldes elatise

väljamõistmise ajaga. Hageja on suuteline elatist väljamõistetud suuruses tasuma.

Maakohus leidis, et PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus väljamõistetud elatise

vähendamiseks puudub. Ainuüksi seaduse muudatus elatise minimaalsuuruse määramisel

ei saa olla aluseks, et elatise suurust vähendada. Kohus ei ole perekonnaasjas

TsMS § 436 lg 6 järgi lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta asjaolude

tuvastamisel ja tõendite hindamisel seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega. Kohus

võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid

omal algatusel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja

Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud 2020. a lõppraporti "Lapse vajaduspõhine

miinimumelatis" kohaselt on Tallinnast väljaspool elava 15–16 aastase lapse

ülalpidamiskulu standardeelarve 412 eurot kuus. Osa kostja ülalpidamiskuludest on kaetud

riikliku lastetoetusega. See on kostja puhul 60 eurot kuus. Kostja saab täisealiseks juba ca

kahe aasta pärast. Hageja ei vaidlustanud elatise väljamõistmise ajal kostja kulude suurust,

s.o sisuliselt nõustus elatishagiga. Hageja suudab maksta kostjale elatist 292 eurot kuus.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu

otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palub vähendada Viru

Maakohtu 23. detsembri 2021. a otsusega tsiviilasjas nr 2-21-134330 hagejalt kostja

kasuks välja mõistatud elatise suurust ning mõista hagejalt kostja kasuks alates

10. veebruarist 2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni XXXXXX välja elatis 213 eurot 44

senti kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Hageja palub määrata

5(10)

kohtulahendi täitmise kord sarnaselt hagiavalduses taotletuga ja jätta menetluskulud poolte

endi kanda.

Maakohus rikkus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõigust valesti. Hageja

vaidlustab maakohtu otsuse täielikult.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lõigete 1-5 järgi ei või igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. PKS § 217² lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari

tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist

seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses

kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt

kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui kohustatud

vanem või laps ei nõustu PKS § § 217² lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus

pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

Kohustatud vanemal on PKS § 217² lg 2 järgi vähemalt alates 1. jaanuarist 2022 õigus

nõuda elatise väljamõistmist, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Maakohtu

järeldus, et ainuüksi seaduse muudatus ei saa olla elatise vähendamise aluseks, on vale.

Maakohus

rikkus

menetlusõigusnorme

sellega,

et

ei

kohaldanud

kehtivat

perekonnaseadust. Kui elatisehagi esitati enne 1. jaanuari 2022, saab kohus PKS § 210 lg 2

järgi mõista kuni 1. jaanuarini 2022 elatise välja enne 1. jaanuari 2022 kehtinud

perekonnaseaduse sätete alusel, alates 1. jaanuarist 2022 aga kehtiva perekonnaseaduse

sätete alusel. Alates 1. jaanuarist 2022 väljamõistetud elatise osas tuleb aluseks võtta

seadusega kehtestatud baassumma ning asjaolu, et osa lapse vajadustest on kaetud riikliku

peretoetusega.

Kostja ei tõendanud, et kostja vajadused ületaksid alates 1. jaanuarist 2022 kehtima

hakanud seaduses kehtestatud miinimummäära. Kostja ei esitanud vaidlusaluste kulude,

s.o riiete ja jalanõude, toidu-, tervise-, isikuhoolduse, transpordi-, koolikohustuste täitmise

kulude, kohta tõendeid.

Elatis oli 31. märtsini 2022 summas 213 eurot 44 senti kuus ja alates 1. aprillist 2022

summas 216 eurot 44 senti kuus.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja

palus jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja on hageja ainuke laps ja ülalpeetav. Kostja ei ole abielus.

Kostja eluasemekulud on 100 eurot, toidukulud 200 eurot, tervisekulud 50 eurot,

enesehoolduskulud 130 eurot, transpordikulud 50 eurot, koolikohustuse täitmise kulud

50 eurot, riiete ja jalanõude kulud 200 eurot kuus, kokku 780 eurot kuus. Kostja toidukulud

hõlmavad kohvikute külastamise ning toidu tellimise kulusid. Kostja enesehoolduskulud

hõlmavad igakuist juuste värvimise (50 eurot) ja küünte pikendamise (30 eurot) kulu ning

dekoratiiv- ja hoolduskosmeetika, hügieenitoodete ning juukse- ja kehahooldustoodete

(50 eurot) kulusid. Kostja transpordikulu hõlmab kostja autoga transportimist. Kostja

kannab peamiselt H&M-i riideid. Ainuüksi teksade maksumus võib ulatuda 40 euroni.

Kostjal on kulud seoses kontsertidel, kinos ja erinevatel üritustel käimisega. Kostja ema

maksab sünnipäeva ja pühade korraldamise ning nendeks vajalike kingituste eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel

6(10)

menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse vale kohaldamise tõttu

tühistada osas, milles maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja vähendab Viru Maakohtu

29. detsembri 2021. a otsusega tsiviilasjas nr 2-21-134330 hagejalt kostja kasuks välja

mõistatud elatise summat alates 10. veebruarist 2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni

213 euro 44 sendini, kuid siiski mitte väiksema summani kui PKS § 101 lg-te 3–5 ja PHS

§ 17 lg 3 alusel arvutatud elatise summa.

7. Viru Maakohus mõistis 29. detsembri 2021. a otsusega tsiviilasjas nr 2-21-134330

hagejalt kostja kasuks alates 1. novembrist 2021 välja elatise 292 eurot kuus kuni kostja

täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni

(dtl-d 7–10). Hageja esitas 10. veebruaril 2022 maakohtule hagi hagejalt kohtuotsusega

väljamõistatud elatise vähendamiseks 213 euro 44 sendini kuus.

Hageja ei olnud Viru Maakohtu 29. detsembri 2021. a otsuse kohaselt kohustatud tasuma

kostjale elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu

alammäära ulatuses kuus, s.o muutuva suurusena, vaid kindla summana 292 eurot kuus.

Tegemist on siiski PKS § 2172 lõikes 1 nimetatud summa ja ka enne 1. jaanuari 2022. a

kehtinud miinimumelatisega. PKS § 2172 lg 2 näeb ette, et kui kohustatud vanem ei nõustu

PKS § 2172 lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse

muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. PKS § 2172 lg 2 eesmärk

on võimaldada enne 1. jaanuari 2022. a kohtulahendiga väljamõistatud miinimumelatise

vähendamist, tuginedes alates 1. jaanuarist 2022 kehtivatele perekonnaseaduse sätetele.

PKS § 2172 lg 2 võimaldab seeläbi isikutel, kellelt on kohtulahendiga miinimumelatis välja

mõistatud, saada osa 1. jaanuarist 2022 kehtestatud elatise arvutamise alustest.

PKS § 2172 lg 2 eesmärgist tulenevalt tuleb PKS § 2172 lg-d 1 ja 2 tõlgendada koostoimes

nii, et kohustatud vanemal, kes on enne 2022. a 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt

kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha

miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, s.o muutuvas summas, või

kindla summana 292 eurot kuus, on õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse,

tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

Kohus peab PKS § 210 lõikest 2 tulenevalt kohaldama alates 1. jaanuarist 2022 tekkivale

elatisnõudele alates 1. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt Riigikohtu

22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p-d 12–13). Elatise suuruse muutmise

aluseks saab TsMS § 459 lg-st 1 tulenevalt olla ka elatise maksete suurust oluliselt mõjutav

õigusliku regulatsiooni muutumine, mis jõustus pärast asja arutamise lõpetamist (vt näiteks

Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑35‑17, p 34).

Hagejal on seega õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku

olukorra muutumisele. Kui vanem pöördub alates 1. jaanuarist 2022 tasumisele kuuluva

elatise vähendamiseks kohtusse, peab kohus elatise vähendamise otsustamisel kohaldama

alates 1. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt Riigikohtu

30. novembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-9571/52, p-d 12–14). Hageja saab elatise

suuruse muutmist TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates hagi esitamisest, s.o

10. veebruarist 2022.

8. Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 järgi olla väiksem kui PKS § 101

alusel arvutatud summa. Hageja soovis hagiavalduses elatise vähendamist 213 euro

44 sendini. Hageja on apellatsioonkaebuses nõus maksma kostjale elatist 213 eurot 44 senti

kuus, kuid siiski mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.

8.1.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

7(10)

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Alates 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 oli baassumma 200 eurot. Alates

1. aprillist 2022 on baassumma 209 eurot 20 senti.

8.2.

Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Alates 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 lisandus baassummale 43 eurot 44 senti

(1448 × 0,03). Alates 1. aprillist 2022 lisandub baassummale 46 eurot 44 senti (1548 ×

0,03).

8.3.

Alates 1. jaanuarist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023 kehtinud PKS § 101 lg 5 järgi ei

pidanud vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused sai rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates 1. veebruarist 2023 kehtiva PKS § 101

lg 5 järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt

toetust saava pere kõigi laste vahel.

Kostja on hageja ja kostja ema ainuke ühine alaealine laps. Kostjal on PHS § 16 lg 1 p 1

ja § 17 lg 1 ja 2 alusel õigus saada lapsetoetust. Kostjal oli kuni 31. jaanuarini 2023

kehtinud PHS § 17 lg 3 alusel õigus saada lapsetoetust 60 eurot kuus. Kostjal on alates

1. veebruarist 2023 kehtiva PHS § 17 lg 3 alusel õigus saada lapsetoetust 80 eurot kuus.

Kostja vajadusi on seega võimalik katta lapsetoetuse arvel. Hageja ega kostja ei ole toonud

välja, et kostja vajadusi oleks võimalik lisaks lapsetoetusele katta ka lasterikka pere toetuse

arvel.

8.4.

Kostja elab ema vanemate (st enda vanavanemate) juures. Käesolevas asjas PKS

§ 101 lg-d 6 ja 7 seega ei kohaldu.

8.5.

Hageja on kohustatud tasuma kostjale PKS § 101 alusel elatist alljärgnevalt:

• alates hagi esitamisest, s.o 10. veebruarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 summas

213 eurot 44 senti kuus (baassumma 200 eurot + kolm protsenti keskmisest

brutokuupalgast 43 eurot 44 senti – pool lapsetoetusest, s.o 30 eurot);

• alates 1. aprillist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023 summas 225 eurot 64 senti

kuus (baassumma 209 eurot 20 senti + kolm protsenti keskmisest

brutokuupalgast 46 eurot 44 senti – pool lapsetoetusest, s.o 30 eurot) ja

• alates 1. veebruarist 2023 kuni A.A.. täisealiseks saamiseni (XXXXXX)

summas 215 eurot 64 senti (baassumma 209 eurot 20 senti + kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 46 eurot 44 senti – 50%

lapsetoetusest, s.o 40 eurot). Igakuise elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil

(järgmine kord 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruste muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

9. Kostja soovib, et kohtulahendiga hagejalt välja mõistatud elatise summa 292 eurot

jääks muutmata. Hageja märgib, et kostjal ei ole nii suuri kulusid, mis õigustaksid sellises

summas kostjale elatise tasumist. Kuna kostja soovib saada PKS § 101 alusel arvestatud

miinimumelatisest suuremat elatist, peab kostja tõendama, et elatise baassummat tuleb

PKS § 101 ja § 102 alusel suurendada kuni 292 euroni (vt Riigikohtu 30. novembri 2022. a

otsus tsiviilasjas nr 2-20-9571, p 16). Kostja peab PKS § 99 lg 1, § 105 lg 3 ja § 102 lg 3

8(10)

järgi ennekõike tõendama, et tema kulutused ühes kuus on vähemalt 584 eurot kuus või et

PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suurema elatise väljamõistmine on

kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste vanemate vahel

jaotamisest tulenevalt põhjendatud. Maakohus ei selgitanud TsMS § 392 lõikes 1

sätestatud eelmenetluse ülesandeid rikkudes kostjale tema kulude tõendamise kohustust.

Ringkonnakohus täitis selgitamiskohustuse 1. juuni 2022. a apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise määruses.

9.1.

Kostja väitel on tema eluasemekulud 100 eurot kuus. Kostja ei esitanud

eluasemekulude kohta tõendeid.

9.2.

Kostja väitel on tema toidukulud 200 eurot kuus. Kostja toidukulud hõlmavad

kohvikute külastamise ning toidu tellimise kulusid. Kostja esitas toidukulude

tõendamiseks 7. oktoobri 2021. a väljavõtte Vanameistri pubis 23 euro 30 sendi suuruse

arve tasumise kohta (dtl-d 46, 61); 4. oktoobri 2021. a väljavõtte food.bolt.eu tellimuse

summas 16 eurot 50 senti tasumise kohta (dtl-d 47, 61); 12., 13. ja 19. aprilli 2022. a

väljavõtted toidukulude summas 78 eurot tasumise kohta (dtl-d 183–185) ning

7. juuni 2022. a McDonalds’i tšeki summas 15 eurot 55 senti (dtl 186).

Toidukulud on tõendatud kokku 133 eurot 35 senti. Kostja kulutas oktoobri 2021 algusest

kuni juuni 2022 alguseni väljas söömisele ja toidu tellimisele keskmiselt 16 eurot 67 senti

kuus (133 eurot 35 senti ÷ 8 kuuga).

9.3.

Kostja väitel on tema tervishoiukulud 50 eurot kuus. Kostja ei esitanud

tervishoiukulude kohta tõendeid.

9.4.

Kostja

väitel

on

tema

enesehoolduskulud

eurot

kuus.

Kostja

enesehoolduskulud hõlmavad igakuist juuste värvimise (50 eurot) ja küünte pikendamise

kulu (30 eurot) ning dekoratiiv- ja hoolduskosmeetika, hügieenitoodete ning juukse- ja

kehahooldustoodete kulusid (50 eurot).

Kostja esitas enesehoolduskulude tõendamiseks 9. oktoobri 2021. a väljavõtte Ideaal

Kosmeetikale 19 euro 95 sendi tasumise kohta (dtl-d 40, 61), 6. novembri 2021. a

väljavõtte Tartu Tradehousele 29 euro 4 sendi tasumise kohta (dtl 43), Astri Keskuse

Tradehouse tšeki erinevate enesehooldustoodete ostmise kohta summas 74 eurot 73 senti

(dtl 116), 7. ja 8. juuni 2022. a tšekid ilutoodete summas 28 eurot 15 senti ostmise kohta

(dtl-d 191–192). Kostja esitas lisaks erinevaid pilte kodus olevatest enesehooldustoodetest

(dtl-d 34–39, 106–112) ja väljavõtte viie piltidel oleva toote müügihindadest (dtl-d 51–52).

Kuna kostjal saavad tooted kodus olla seetõttu, et ta need ostis, siis on põhjendatud lugeda

tõendatuks, et kostja kandis piltidel (dtl-d 34–39) oleva viie toote ostmiseks kulu kokku

93 eurot 58 senti (dtl-d 51–52). Kuna nimetatud viis toodet ei kajastu ülal käsitletud

enesehoolduskulude tõendamiseks esitatud tšekkidel, tuleb 93 eurot 58 senti lugeda

täiendavaks kuluks. Kostja ei esitanud piltidel kajastatud ülejäänud enesehooldustoodete

(dtl-d 34–39, 106–112) väärtuse kohta tõendeid. Nendega seotud kulude suurust ei ole

seega võimalik tuvastada.

Enesehoolduskulud on tõendatud kokku 245 eurot 45 senti. Kostja kulutas oktoobri 2021

algusest kuni juuni 2022 alguseni enesehoolduskuludele keskmiselt 30 eurot 68 senti kuus

(245 eurot 45 senti ÷ 8 kuuga).

9.5.

Kostja väitel on tema transpordikulud 50 eurot kuus. Kostja transpordikulu hõlmab

kostja autoga sõidutamist. Kostja ei esitanud transpordikulude kohta tõendeid.

9.6.

Kostja väitel on tema koolikohustuse täitmise kulud 50 eurot kuus. Kostja ei

esitanud koolikohustuse täitmise kulude kohta tõendeid.

9(10)

9.7.

Kostja väitel on tema riiete ja jalanõude kulud 200 eurot kuus. Kostja esitas riiete

ja jalanõude kulu tõendamiseks 9. oktoobri 2021. a väljavõtte Jõhvi H&M-le 53 euro

98 sendi tasumise kohta (dtl-d 41, 61), 26. septembri 2021. a arve botaste eest 60 eurot

86 senti (dtl-d 42, 61), 18. märtsi 2022. a neli arvet riiete ostmise kohta kokku summas

211 eurot 25 senti (dtl-d 113–115, 117), väljavõtte aprillis 2022. koti ja tenniste ostmise

kohta 82 eurot 99 senti (dtl-d 180), 1. mai 2022. a, 7. juuni 2022. a tšekid riiete ostmise

kohta kokku 288 eurot 35 senti (dtl-d 187–190).

Riiete ja jalanõude kulud on tõendatud kokku 697 eurot 43 senti. Kostja kulutas oktoobri

2021 algusest kuni juuni 2022 alguseni riietele ja jalanõudele keskmiselt 87 eurot 18 senti

kuus (697 eurot 43 senti ÷ 8 kuuga).

9.8.

Kostjal on lisaks eelnevale ka kulud seoses kontsertidel, kinos ja erinevatel üritustel

käimisega. Kostja ei esitanud nende kulude kandmise kohta tõendeid.

9.9.

Kostja esitas lisaks eelnevale ka enda ja oma ema pangakontode väljavõtted.

Pangakontode väljavõttelt nähtub, et kostja ema kandis kostjale 2018. a kokku 275 eurot

12 senti (dtl 54), 2019. a kokku 293 eurot (dtl 53), 2021. a septembris 75 eurot (dtl 44),

2022. a jaanuaris, veebruaris ja märtsis 480 eurot (dtl-d 59, 118), 2022. a aprillist kuni

16. juunini kokku 522 eurot (dtl-d 181–182). Pangakonto väljavõtetelt ei ole näha, millele

kostja kontole kantud raha kulutati. Isegi kui eeldada, et selle raha eest kanti kostja kulusid,

saaks kostja kulude suuruseks 2022. a keskmiselt olla 182 eurot 19 senti [(480 + 522) ÷

5,5 kuuga] eurot kuus.

9.10. Kostja kulude kohta esitatud tõenditest nähtub seega, et 2022. aastal said kostja

tõendatud keskmised vajadused olla maksimaalselt 316 eurot 72 senti kuus (16 eurot

67 senti + 30 eurot 68 senti + 87 eurot 18 senti + 182 eurot 19 senti).

10. Hageja kinnitas hagiavalduses, et tema keskmine sissetulek on 1222 eurot 82 senti

kuus (neto) (dtl 3). See nähtub ka hagile lisatud XXX OÜ tõendist (dtl 12). Hageja märkis

maakohtu istungil, et tema sissetulek oli aprillis 2022 keskmiselt 800 – 900 eurot kuus (dtl

123). Maksu- ja Tolliameti vastusest kohtu järelepärimisele nähtub, et hageja keskmine

sissetulek oli 2021. aastal 1312 eurot 21 senti (neto). Hageja sissetulek oli jaanuaris 2022

summas 922 eurot 2 senti (neto). Hageja sissetulek vähenes detsembris 2021 ja jaanuaris

2022 (dtl 83). Kostja ema kinnitas maakohtu istungil, et tema sissetulek on töötasu 1000

eurot kuus (neto) (dtl 124). See nähtub ka XXXXXX OÜ 25. veebruari 2022. a tõendist

(dtl 78) ja Maksu- ja Tolliameti vastusest maakohtu järelepärimisele (dtl 86). Arvestades

isa sissetuleku langust hagi esitamisele eelneval perioodil, on vanemate sissetulekud alates

2022. aasta veebruarist enam-vähem sama suured. Kostja vanemad peavad PKS § 105 lg

3 järgi osalema kostja kulude kandmises seega võrdses ulatuses. Kui lugeda hageja

sissetulekuks jätkuvalt tema 2021. aasta keskmine sissetulek 1312 eurot 21 senti ja ema

sissetulekuks 1000 eurot, peaks hageja kandma 57% (s.o 180 eurot 53 senti) ja kostja ema

43% (s.o 136 eurot 19 senti) kostja kuludest. Kummalgi juhul ei ületaks kostja kulude

hageja kanda jääv osa PKS § 101 lg-s 3 sätestatud miinimumelatise arvestamisel aluseks

võetavat baassummat.

11. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hagejat ei ole alates

10. veebruarist 2022 põhjendatud kohustada tasuma kostjale PKS § 101 alusel arvestatud

määrast suuremat elatist. Kostja ei tõendanud, et kostja need vajadused, mille hageja on

kohustatud kandma, on suuremad kui PKS § 101 lõikes 3 sätestatud baassumma.

Arvestades kostja vajadusi, ei ole hageja PKS § 99 lg 1 ja § 105 lg 3 ega § 102 lg 3 alusel

kohustamine miinimumist suurema elatise tasumiseks põhjendatud.

Ringkonnakohus tühistab seega maakohtu otsuse hagi täieliku rahuldamata jätmise osas ja

teeb uue otsuse, millega vähendab Viru Maakohtu 29. detsembri 2021. a otsusega

tsiviilasjas nr 2-21-134330 hagejalt kostja kasuks välja mõistatud elatise summat alates

10(10)

10. veebruarist 2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni 213 euro 44 sendini, kuid siiski

mitte väiksema summani kui PKS § 101 lg-te 3– 5 alusel arvutatud elatise summa. Hageja

ei ole palunud temalt kohtulahendiga väljamõistatud elatist vähendada PKS § 101 lg-s 5 ja

PHS §-s 21 nimetatud lasterikka pere toetuse võrra. Kuna ringkonnakohus ei saa TsMS § 5

lg-st 1 tulenevalt vähendada elatist enam kui hageja seda hagiavalduses soovis (s.o alla

213 euro 44 sendi kuus), ei arvesta ringkonnakohus elatise vähendamisel lasterikka pere

toetusega.

12. Ringkonnakohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja taotluse alusel kindlaks

kohtuotsuse täitmise korra alljärgnevalt: väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest

ette

hiljemalt

iga

kuu

15. kuupäevaks

kostja

ema

arvelduskontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega "A.A.. elatis".

13. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Margit Vutt

Indrek Parrest