2-21-5811/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.märtsil 2023

tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-21-5811

Kohtuasi

V Vi hagi If P&C Insurance AS-i vastu 3642,51 euro

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3933,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V V (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline

esindaja V K

Kostja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168,

asukoht Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn) volitatud esindaja A H

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: OÜ Kinnisvara

abc (registrikood 12734306, aadress: Laki 32, Tallinn,

12915;

e-post:

indrek@kinnisvaraabc.ee)

lepinguline

esindaja C T

Resolutsioon

Jätta V Vi hagi If P&C Insurance AS-i vastu 3642,51 euro

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta täies ulatuses V Vi kanda ja määrata

kindlaks pärast kohtotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. V V (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista If P&C Insurance AS-ilt

(edaspidi kostja) põhivõlg 3642,51 eurot ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 sätestatud määras

alates 14.04.2021 kuni põhinõude (3642,51 euro) täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hageja ja kostja vahel kehtib xxx korteriomandi kindlustusleping. 20.05.2020 toimus

kindlustusjuhtum (kahjutoimik nr. XXX), mille tõttu võttis kostja endale kohustuse hüvitada

hageja korteri esimesel korrusel asuva laminaatpõranda vahetamisega seotud kulud. Põranda

vahetamisega tegeles kostja määratud töövõtja OÜ Kinnisvara abc (edaspidi kolmas isik).

Uus põrandalaminaat osteti ja tarniti sama ettevõte poolt. Hageja valis paigaldamiseks

kõrgeima kasutusklassi laminaadi, mis on mõeldud suure koormusega tubades ja eeldab

materjali erilist vastupidavust. 18.10.2020 lõpetas kolmas isik põranda vahetamise tööd ja

allkirjastas hagejaga teostatud tööde akti nr 15071879, mille kohaselt moodustasid teostatud

tööde ja kasutatud materjalide hind kokku 3282,51 eurot. Kohe pärast akti allkirjastamist

ilmnesid olulised puudused, so. paigaldatud laminaadi lepingutingimustele mittevastavus.

Ruumide tavalisel igapäevasel kasutamisel tekkisid laminaadile plekid, mille eemaldamine

on võimatu. Esimesed plekid, köögis külmiku juures, tekkisid enne tööde üleandmist,

praeguseks on kogu elutoa ja köögi põrand plekke täis. Laminaatplaadid on paigaldatud

ebaesteetiliselt, hea ehitustavaga vastuolus. Otsavuugid asuvad suvalistes kohtades ning

köögi-elutoa põranda ülemineku vahe asub ebaõiges kohas. Hageja teavitas puudustest

kostjat, tööde teostajat ja laminaadi tarnijat. Pretensioonile vastas kostja, et plekid olevat

tekkinud mitte järgides ettekirjutusi laminaadi hooldamisel (valede puhastusainete

kasutamisel) ning kindlustusandjal puudub kahju hüvitamise kohustus. Kostja eksperdi

arvamuse järgi oli tegemist koduloomade uriinist ja oksendamisest põhjustatud plekkidega.

Hageja ei ole laminaati hooldamisel ühtegi ettekirjutust rikkunud. Hageja kasutab ja hooldab

põrandakatet selleks ettenähtud tavalisel viisil. Tegemist on lepingutingimustele selgelt

mittevastava laminaadiga. Tänaseks on kogu köögi ja elutoa põrandakate plekke täis ja vajab

vahetamist. Vaidlust ei saa olla selles, et kindlustusjuhtum toimus 20.05.2020 ja selle kohta

avas kostja kahjutoimiku nr XXX ning võttis endale kohustuse hüvitada kogu tekkinud

kahju. Kuivõrd kindlustusjuhtumiga põhjustatud tööde teostamisega ja materjalide ostmisega

tegeles kostja poolt määratud ettevõtte, siis kostja vastutab selle ettevõtte tööde ja materjalide

kvaliteedi eest. Kindlustuslepingust tulenev kostja kohustus on jäetud täitmata, sest kostja

tellimusel teostatud tööd ja paigaldatud materjalid ei vasta lepingutingimustele. Hageja

nõudis töö parandamist või uue töö tegemist, milles kostja keeldus, mistõttu nõuab hageja

laminaadi vahetamise hinna 3282,51 euro hüvitamist. Hageja pöördus xxx OÜ poole, kes

koostas kohtueelse nõude, mis saadeti kostjale 05.03.2021. Nimetatud töö võttis 3 tundi,

mille eest tasus hageja 360 eurot. Hageja põhinõue on kokku 3642,51 eurot (3282,51 +

360,00).

3. Hageja jäi 27.01.2023 kohtule esitatud menetlusdokumendis seisukohale, et kostja ja

kolmanda isiku vastuväited on otsitud, asjakohatud, kohut ja hagejat kui tarbijat eksitavad.

Korteri omanikuks on hageja, kellel tekkis kindlustusjuhtumi tõttu kahju. Korteri ostmiseks

laenu andnud xxx AS ei tegele hageja korteri taastamisega ega kanna sellega seotud kulusid.

xxx AS kinnitas, et seoses hageja korteris 20.05.2020 toimunud kahjujuhtumiga ei ole kostja

panga poole pöördunud ning kindlustusjuhtumi parandustöödes esinenud puuduste

kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamisel ei pea pangalt luba küsima ja raha võib maksta

otse korteriomanikule - hagejale. Taastamistööd teostati 18.10.2020 kostja määratud ja tema

majandustegevuses pidevalt kasutatud kolmanda isiku poolt ja nende hind koos materjaliga

oli 3282,61 eurot. Hageja korteri taastamiseks vajaliku laminaadi ostmise ja paigaldamisega

tegeles kolmas isik. Kostja, kui töid teostanud isikut määranud ja oma majandustegevuses

pidevalt kasutatav kindlustusandja vastutab nimetatud kahju eest hageja ees. Hageja oli nõus,

et töid teostab kostja poolt määratud isik, sest eeldas, et kostja vastutab selle isiku töö

kvaliteedi eest. Teostatud remont osutus seadusest tulenevatele nõuetele mittevastavaks,

millest hageja teatas kostjale. Hageja nõuab mitte esialgsete veekahjustuste likvideerimist,

vaid kostja poolt määratud töövõtja poolt teostatud ja nõetele mittevastava töö puuduste

kõrvaldamist. Kostja keeldus õigustamatult puuduste kõrvaldamast, mistõttu nõuab hageja

kostja määratud töövõtja poolt teostatud töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks (töö

ümbertegemiseks) vajaliku rahasumma hüvitamist. Hageja leiab, et vaheotsuse tegemine ei

ole põhjendatud, sest see ei lihtsusta ega kiirenda menetlust ja kõik asja lõplikuks

lahendamiseks vajalikud menetlustoimingud on tehtud. Asjas on piisavalt tõendeid selle

kohta, et tööde teostaja oli määratud kostja poolt ja kostja kasutab tööde teostajat oma

majandustegevusest pidevalt, kostja vastutab kolmanda isiku tegevuse eest hageja ees,

teostatud tööd ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele, kostja keeldus õigustamatult puuduste

kõrvaldamisest, puuduste kõrvaldamiseks on vajalik kogu töö ümbertegemine, selle töö koos

materjaliga hind on 3282,51 eurot, millele lisandub kahju, mis seisneb hageja kuludes

õigusabile kohtueelsete nõudeavalduse esitamisel ja konsulteerimisele summas 360 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt tunnistas kosta 20.05.2020 toimunud

veeavarii juhtumi kindlustusjuhtumiks ja kolmanda isiku kalkulatsiooni ja omavastutust

arvesse võttes kujunes kostja poolt hüvitatava kahju suuruseks 3197.62 eurot. Kostja korteris

teostas ehitustöid kolmas isik. Hageja soovis xxx OÜ müüdava parketi paigaldamist, mis

ületas kindlustusjuhtumi tõttu kahjustada saanud parketi maksumuse, siis pidi parketi

hinnavahe kandma hageja. Kostja on hagejale hüvitanud korteri remondi maksumuse

3197.62 eurot ja asenduspinna üürikulu summas 1229 eurot. Tingimuste TH-A 20191 p 192

kohaselt

maksab

kostja

kindlustusjuhtumi

korral

rahalist

hüvitist

vastavalt

kindlustuslepingule või väljastab garantiikirja kindlustusobjekti taastavale või asendavale

ettevõtjale. Kostja ei ole hageja korteris teostanud ehitustöid ega korraldanud ehitustööde

teostamist ega teinud piiranguid tööde teostaja valikul. Kostja on tingimuste p 192 kohaselt

väljastanud garantiikirja ja tööde lõpetamisel tasunud ehitustööde eest. Hageja korteri

taastamistööde teostamiseks on sõlmitud suuline töövõtuleping hageja ja kolmanda isiku

vahel, sellest lepingust tulenevad kohustused ei saa laieneda kostjale. Juhul kui ehitustööd on

teostatud ebakvaliteetselt, siis peaks hageja esitama nõude kolmanda isiku või parketi

müünud xxx OÜ vastu.

5. Kostja 30.12.2022 menetlusdokumendis esitatud seisukohtade ja vaheotsuse taotluse kohaselt

on xxx AS kindlustuspoliisil nii soodustatud isik kui hüpoteegipidaja täites mõlemat rolli.

Hoone, rajatise või korteri eest makstakse hüvitist tingimusel, et kindlustusobjekt taastatakse

kindlustuskohas. Kui hoonet, rajatist või korterit ei taastata kindlustuskohas, ei maksa kostja

rohkem kui ettemakse. Kindlustuslepingus on kokku lepitud, et kindlustusvõtja kohustub

kasutama kindlustushüvitist ehitise taastamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks õigus

nõuda rahalist hüvitist ilma korterit taastamata, mistõttu tuleks hagiavaldus jätta rahuldamata.

Kostja on täitnud kindlustuslepingust tuleneva kohustuse. Hageja ja kostja vahelised õigused

ja kohustused tulenevad sõlmitud kindlustuslepingust ja kostja ei pea tegema ehitus- või

remonditöid või korraldama taastamist või asendamist. Kostja väljastas töid teostanud

kolmandale isikule garantiikirja tööde eest tasumiseks. Kostja ei ole hageja korteris

ehitustöid teostanud, seda on teinud kolmas isik. Kostja ei ole ehitustöid kolmandalt isikult

tellinud, ehitustööde tellijaks on hageja. Kostja on peale ehitustööde lõpetamist ja hageja

poolt vastu võtmist maksnud 20.10.2020 kolmandale isikule 3197.62 eurot. Omavastutuse

osa 85 eurot pidi hageja tasuma otse kolmandale isikule. Kostja on välja maksnud

kindlustushüvitise ning puudub mistahes alus täiendava hüvitise tasumiseks. Vale on hageja

väide, et kuivõrd kostja kasutab kolmandat isikut oma majandustegevuses, siis ta vastutab

igasuguse kolmanda isiku osutatud teenuse kvaliteedi eest. Kostja ja kolmanda isiku vahel on

sõlmitud koostööleping kahjukäsitlusteenuse osutamiseks, mitte ehitustööde töövõtuleping.

Koostöölepingu p 6.1. kohaselt peab tööde (taastusremonditööde) tellijaks olema alati vara

omanik või seaduslik valdaja. Kostjale edastatud hageja ja kolmanda isiku kirjavahetusest on

selge, et pooled on töövõtulepingu üle läbirääkimisi pidanud ja kokkuleppele jõudnud. Kostja

ei ole soovinud võtta enda kanda riske (ei ole selle eest ka kindlustusmakset arvestanud), mis

seonduvad ehituspraagi kõrvaldamisega, ehituspraagi peab garantiitööna teostama töid

teostanud ehitusettevõtja. Kostja taotles asjas vaheotsuse tegemist olles seisukohal, et

tsiviilasja kiirema ja väiksemate kuludega menetlemise seisukohast on kohtul võimalik teha

vaheotsus ja võtta seisukoht, kas kostja on täitnud kindlustuslepingust tulenevad kohustused.

Kostja poolel oleva kolmanda isiku seisukoht

6. Hageja on esitanud hulgaliselt ebaõigeid ja tõendamata väiteid. Töövõtja vahetas põranda

juba 02.10.2020, misjärel lahkus objektilt, allkirjastas akti 14.10.2020 ja hageja allkirjastas

akti 18.10.2020. Hageja kinnitas aktis, et tööd on teostatud nõuetekohaselt ja tellijal ei ole

töövõtjale täitmisest tulenevaid pretensioone. Hageja ei ole tõendanud, et plekid laminaadil

tekkisid juba tööde teostamise käigus. Töövõtja kinnitab, et tööde teostamise käigus

paigaldatud laminaatpõrandal mingeid plekke ei esinenud ning neid ei olnud näha ka tööde

lõpetamisel ja objektilt lahkumisel 02.10.2020. Hageja esitas ka alusetu pretensiooni

töövõtjale seonduvalt väidetavalt töövõtja poolt lõhutud mööbliga. Hageja ei ole käesoleva

ajani töövõtjale ühtegi pretensiooni ega nõuet teostatud tööde osas esitanud ning puudub ka

pretensiooni esitamise alus, kuivõrd riiklikult tunnustatud ehitusekspert on oma 09.06.2021

hinnangus kinnitanud, et parkett on paigaldatud vastavalt paigaldusjuhendile ja

ehitusnormidele. Eksperdi hinnangul on parketi laiguliseks muutumise põhjustanud

koduloomade poolt eritatud lämmastikühendeid ja happeid sisaldavate ainete sattumine

parketile. Hageja positsioon ning etteheited on ajas muutuvad ja vastuolulised ning ilmselgelt

tagantjärgi otsitud. Paigaldatud põrandaplaadid valis välja hageja ise, kuigi töövõtja soovitas

põrandaplaadid valida põrandakatete müügile spetsialiseerunud xxx AS-ist.

7. Kolmas isik on 09.01.2023 esitatud menetlusdokumendis seisukohal, et hagi tuleks jätta läbi

vaatamata, kuivõrd kindlustuslepingu kohaselt on rahalise nõude puhul soodustatud isikuks

xxx AS, mitte hageja. Kui kohus hagi läbi vaatamata ei jäta, on mõistlik teha vaheotsus

küsimuses, kas vaidlusalune parkett on üldse puudusega (ei vasta keskmisele kvaliteedile)

või mitte. Kui leiab tuvastamist, et vaidlusalune parkett vastab nõuetele (keskmisele

kvaliteedile), siis puudub vajadus ka välja selgitada, kas ning milline õigussuhe on hagejal

kostjaga, kolmanda isikuga ja/või xxx Eesti AS-iga ning kohus saab tuvastada, et hagejal

puudub mistahes nõue seonduvalt paigaldatud parketiga.

Kohtuotsuse põhjendused

8. TsMS § 449 lg 1 järgi kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju

hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja

nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus

poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Sama

paragrahvi lõike 2 3.-nda lause kohaselt kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta

lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

9. Kindlustuspoliisiga nr xxx ja kodukindlustuse tingimustega TH-A 20191 on tõendatud, et

hageja ja kostja vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping kindlustusperioodiga 01.09.2019 -

31.08.2020

ja

kindlustuslepingu

lahutamatuks

osaks

on

kodukindlustuse

koguriskikindlustuse tingimused TH-A-20191 (lk 42-43, 44-53). Kindlustuslepingust

nähtuvalt kindlustati xxx asuv korter koos selles asuva koduse varaga. Kindlustuslepingu

järgi on soodustatud isikuks xxx AS. Omavastutuse suuruseks oli kindlustuslepingu kohaselt

85 eurot. Teisi lepinguid poolte vahel sõlmitud ei ole. Järelikult tulenevad hageja ja kostja

vahelised õigused ja kohustused kindlustuslepingust.

10. Vaidlus puudub, et 20.05.2020 toimunud veeavarii tagajärjel sai kindlustusobjektiks olev

korter veekahjustusi, kostja tunnistas juhtumi kindlustusjuhtumiks ning, et välja vahetamist

vajas korteri laminaatparkett. Kindlustuslepingu ja tingimuste TH-A 20191 p 192 kohaselt

maksab kostja kindlustusjuhtumi korral rahalist hüvitist vastavalt kindlustuslepingule või

väljastab

garantiikirja

kindlustusobjekti

taastavale

või

asendavale

ettevõtjale.

Kindlustuslepingust ei tulene kostjale ehitus- ega remonditööde tegemise kohustust.

Tingimuste TH-A 20191 p-de 11 ja 13 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kindlustusobjekti

ebakvaliteetse osa asendamise, parandamise või ehitusvea muul viisil kõrvaldamise kulu.

Kostja

on

hagejale

saatnud

koos

e-kirjaga

kindlustuslahenduse

nr

xxx

ning

kindlustustingimused TH-A 20191. Kostja on kasutanud kolmandat isikut VÕS § 489 lg

nimetatud kahju suuruse kindlakstegemise kohustuse täitmiseks. 13.08.2020 garantiikirjaga

ja 30.12.2022 maksekorraldusega on tõendatud, et kostja on tingimuste p 192 kohaselt

väljastanud kolmandale isikule garantiikirja ja tööde lõpetamisel tasunud ehitustööde eest

3197.62 eurot. Vaidlus puudub, et kostja on hagejale hüvitanud asenduspinna üürikulu

summas 1229 eurot (lk 130, 131-134, 138, 159, 161). Seega on kostja täitnud

kindlustuslepingust tuleneva kohustuse.

11. Kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud koostöölepinguga on tõendatud, et nende vahel on

sõlmitud leping kahjukäsitlusteenuse osutamiseks. Koostöölepingu p 2.1 kohaselt on partner

kohustatud läbi viima esmased kahjukäsitlustoimingud. Koostöölepingu p 2.2 kohaselt on

partner kahjujuhtumi käsitlemise käigus kohustatud kostjale esitama taastusremondi

kalkulatsiooni. Koostöölepingu p 6.1. kohaselt tööde (taastusremonditööde) tellijaks peab

olema alati vara omanik või seaduslik valdaja (edaspidi klient). Kostja ei ole tööde tellija ega

tee tellimust kliendi eest ega nimel. Koostöölepingu p 6.2. kohaselt on partner kohustatud

sõlmima kliendiga tööde teostamiseks kirjaliku lepingu alati kui töö maksumus on suurem

kui 1000 EUR. Väiksemate summade puhul võib partner sõlmida kliendiga lepingu ka muus

vormis. Järelikult ei ole antud lepingu puhul tegemist ehitustööde töövõtulepinguga

kindlustusvõtja kasuks (lk 162-171).

12. Poolte kirjavahetusega 17.-18.09.2020 ja kolmanda isiku 14.10.2020 teostatud tööde aktiga

nr xxx on tõendatud, et korteris teostas ehitustöid kolmas isik Kinnisvara ABC OÜ.

Kinnisvara ABC OÜ kalkulatsiooniga ja teostatud tööde aktiga on tõendatud, et tööde

maksumust ja omavastutuse summat arvestades oli kostja poolt hüvitatava kahju suuruseks

3197.62 eurot (lk 4-5, 6, 61). Poolte ja kolmanda isiku e-kirjavahetusega on tõendatud, et

hageja valis kolmanda isiku soovitusel uue parketi põrandakatete müügile spetsialiseerunud

xxx AS-st ning, et kolmas isik hakkas seda paigaldama, kui hageja teatas, et ta ei ole rahul

paigaldatud parketi tooniga ja soovis, et kolmas isik võtaks xxx AS-st ostetud parketi üles ja

paigaldaks tema poolt valitud xxx OÜ müüdava parketi. 25.09.2020 e-kirjaga ja Kinnisvara

ABC OÜ teostatud tööde aktiga on tõendatud, et hageja kinnitas xxx OÜ-st ostetud parketi

õigesti paigaldamist ja tööde aktis pretensioonide puudumist, kuid samast kirjast nähtuvad

etteheited kolmandale isikule remondi käigus hageja mööbli lõhkumises, mis hilisema

kirjavahetuse järgi osutusid ebaõigeteks. Eeltoodud tõenditest saab järeldada, et hageja ja

kolmas isik on pidanud läbirääkimisi töövõtulepingu tingimuste üle ning toiminud üksteise

suhtes kui tööde tellija ja töövõtja (lk 53a-c).

13. Kohus on seisukohal, et eelpool toodud tõenditega on kostja tõendanud, et

kindlustuslepingust ei tulene kostjale kohustust teha või korraldada kindlustusobjektidel

ehitus- või remonditöid, s.h hageja korteris toimunud kahjujuhtumi puhul. Kostja on

kolmandalt isikult tellinud kahjukäsitlustoimingud, kolmas isik on kindlustusobjekti üle

vaadanud, kahjustused fikseerinud ja hinnanud kahju suurust. Tõenditest nähtuvalt ei ole

kostja ehitustöid kolmandalt isikult tellinud ega remonditöid hageja korteris teinud, vaid on

garanteerinud kolmandale isikule hageja korteris tehtud remonttööde eest tasumise ning

ehitustööde tellijaks on hageja. Kostja ei vastuta kolmanda isiku osutatud teenuse kvaliteedi

eest. Kostja on peale ehitustööde lõpetamist ja hageja poolt vastu võtmist maksnud

20.10.2020 kolmandale isikule 3197.62 eurot ning puudub alus täiendava hüvitise

tasumiseks. Lähtuvalt eeltoodust tuleb jätta hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks täies

ulatuses rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta rahuldamata ka

kõrvalnõue VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi arvestatava viivise väljamõistmiseks. Võttes

arvesse, et eelpool on tuvastatud hageja nõude põhjendamatus, siis teeb kohus tulenevalt

TsMS § 449 lg 2 kolmandast lausest lõppotsuse, millega jätab hagi rahuldamata ning asja

edasi ei menetle.

Menetluskulude jaotus

14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täies ulatuses

hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab

menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik