2-22-6751/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Määruse tegemise aeg ja koht

30.03.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-6751

Tsiviilasi

KR Technology Co., Ltd avaldus OÜ Consultancy Services

(kustutatud) täiendavaks likvideerimiseks

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: KR Technology Co., Ltd (Jaapani registrikood

0127-01-014635),

esindaja

vandeadvokaat

Jüri

Sirel

(kustutatud äriühingu OÜ Consultancy Services endine

likvideerija)

Puudutatud isik: OÜ Consultancy Services (kustutatud,

12029664)

RESOLUTSIOON:

1. Võtta Harju Maakohtu menetlusse KR Technology Co., Ltd avaldus OÜ Consultancy

Services (kustutatud) täiendavaks likvideerimiseks ja likvideerija määramiseks.

2. Avaldus rahuldada.

3. Algatada OÜ Consultancy Services (kustutatud, 12029664) täiendav likvideerimismenetlus.

4. Määrata OÜ Consultancy Services (kustutatud, 12029664) likvideerijaks vandeadvokaat

Ott Lepmets (isikukood xxx).

5. Kohustada likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja

puudutatud isiku äriregistrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud

hiljemalt 02.10.2023, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole

lõpule viidud.

6. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

7. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest puudutatud isikule.

8. Määrus toimetada kätte avaldajale ja likvideerijale ning edastada kande tegemiseks Tartu

Maakohtu registriosakonnale.

9. Algatada tsiviilasjas 2-22-6751 järelevalvemenetlus.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel

määruse tegemisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Menetluse käik ja asjaolud

1. 05.05.2022 avalduses ja selle 31.01.2023 täpsustuses esitas KR Technology Co., Ltd avalduse OÜ

Consultancy Services (kustutatud) täiendavaks likvideerimiseks. Avaldaja palub ennistada endise

likvideerija õigused.

1.1.Avalduse kohaselt OÜ Consultancy Services (kustutatud) oli Jaapani äriühingu Kokusan Rasenkan

Co Ltd tütarettevõtja. Kokusan Rasenkan Co Ltd-le kuulus 178 000 euro suurune OÜ Consultancy

Services (kustutatud) osa, s.o 98,6% osakapitalist. OÜ Consultancy Services (kustutatud) teine

osanik oli M D, kellele kuulus osa nimiväärtusega 2500 eurot, s.o 1,39% osakapitalist. Kokusan

Rasenkan Co Ltd saneerimismenetluse käigus otsustati OÜ Consultancy Services (kustutatud)

likvideerida. Likvideerimisavalduse esitamise ajaks oli Kokusan Rasenkan Co Ltd kustutatud.

Kokusan Rasenkan Co Ltd andis oma varad KR Technology Company Ltd le 16.5.2018 sõlmitud

lepinguga üle, sh anti üle osalus OÜ s Consultancy Services (kustutatud). Kokusan Rasenkan Co

Ltd õigusjärglaseks on KR Technology Company Ltd.

1.2.Avalduse kohaselt on kustutatud äriühingul kolmest laenulepingust tulenevad nõuded võlgnike

vastu. Lisaks on avaldaja hinnangul äriühingule tekitanud kahju endine juhatuse liige, kes on teinud

äriühingu vara arvelt kulutusi isiklikuks tarbeks.

1.3.Avaldaja on tasunud likvideerimismenetluse kulu katteks kohtudeposiiti 2000 eurot.

Kohtumääruse põhjendused

2. Avalduse menetlusse võtmine

2.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes

TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Kohus, tutvunud

esitatud avaldusega ja selle lisadega, leiab, et avaldus likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija

määramiseks vastab seaduse nõuetele ja ei esine seaduses sätestatud menetlusse võtmisest

keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse.

3. Likvideerija määramine

3.1. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et

osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus

huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate

õigused või määrata uued likvideerijad.

3.2. Avalduse kohaselt on kustutatud äriühingul kolmest laenulepingust tulenevad nõuded võlgnike

vastu. Lisaks on avaldaja hinnangul äriühingule tekitanud kahju endine juhatuse liige, kes on teinud

äriühingu vara arvelt kulutusi isiklikuks tarbeks. Avaldaja on toonud esile, et puudutatud isikul on

vara, mistõttu tuleb läbi viia puudutatud isiku likvideerimismenetlus, milleks määrata likvideerija.

Täiendava likvideerimismenetluse läbiviimise raames ei analüüsi kohus võimalikke nõudeid.

Osaühingule määratud likvideerija selgitab likvideerimismenetluse käigus välja võimalikud

nõuded.

3.3.TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel

juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli

läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise

isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga

isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist

vajalikul tasemel korraldama. Lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. TsMS §

604 lg 1 ls 2 järgi ei ole kohus likvideerija isiku määramisel avaldusega seotud. ÄS § 206 lg 1 järgi

on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega

ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.

ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis.

3.4.Avaldaja palub ennistada endise puudutatud isiku likvideerija õigused. Kustutatud äriühingu OÜ

Consultancy Services endine likvideerija oli vandeadvokaat Jüri Sirel. Kohus leiab, et ei ole alust

endise likvideerija õiguste ennistamiseks, kuna kohtu hinnangul ei ole endine likvideerija

likvideerimismenetluse läbiviimiseks sobiv isik ja võimeline likvideerimist vajalikul tasemel

korraldama. Endise likvideerija tegevuse(tuse) tõttu on tõusetunud vajadus täiendavaks

likvideerimiseks. Endisel likvideerijal pidid olema teada, et äriühingul on kolmest laenulepingust

tulenevad nõuded võlgnike vastu, sest likvideerija kohustuseks on teha kindlaks äriühingu varad.

Samuti pidi endisele likvideerijale olema teada, kui puudutatud isiku juhatuse liige oli teinud

äriühingu vara arvelt kulutusi isiklikuks tarbeks ja likvideerija oleks saanud juba siis kaaluda kahju

hüvitamise nõude esitamist puudutatud isiku seadusliku esindaja vastu. Seetõttu kohus endise

likvideerija õiguseid ei ennista. TsMS § 604 lg 1 ls 2 järgi ei ole kohus likvideerija isiku määramisel

avaldusega seotud.

3.5.Kohus küsis järgmistelt kandidaatidelt nõusolekut likvideerija ülesannete täitmiseks:

vandeadvokaat E A (ei vastanud kohtule), vandeadvokaat M G (teatas mittenõustumisest),

vandeadvokaat Ott Lepmets (andis oma nõusoleku), vandeadvokaat M M (teatas

mittenõustumisest), vandeadvokaat P P (teatas, et likvideerimistoimingute läbiviimise tasuks on

3600 eurot koos km, kuid võimalikud kohtumenetlused (riigilõiv ja esindajatasu) tuleks huvitatud

isikul finantseerida eraldi, kirjalikku nõusolekut ei ole antud), vandeadvokaat M B (teatas

mittenõustumisest), vandeadvokaat K A (ei vastanud kohtule).

3.6.Kohus määrab puudutatud isiku likvideerijaks vandeadvokaat Ott Lepmetsa, kes on andnud selleks

06.03.2023 oma kirjaliku nõusoleku. Likvideerija on teatanud, et tema tasu on 140 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks. Likvideerija kandidaat teatas, et kui nõuete sissenõudmine piirdub

nõudekirja koostamise või nõude müügi/loovutamisega, siis on kogu likvideerimise hind 1500 +

km = 1800 eurot. Kui nõuete sissenõudmiseks tuleb kohtuvaidluseid pidama hakata, siis võib tasu

tulla kordades suurem. Kohus on teavitanud, et avaldaja on tasunud likvideerimismenetluse kulu

katteks kohtudeposiiti 2000 eurot ja vandeadvokaat Ott Lepmets ei ole pidanud käesoleva seisuga

vajalikuks täiendava deposiidi maksmist. Kui likvideerija tasu ja kulud peaksid suurenema, siis

tuleb viivitamatult kohut sellest teavitada. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud TsÜS

§ 41-45 ja äriseadustiku (ÄS) § 209-220.

3.7.TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja,

likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei

tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda

temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta

selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra

teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt

aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi.

Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti.

3.8.Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja

puudutatud isiku äriregistrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt

02.10.2023, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.

Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid

nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.

3.9.TsMS § 605 lg 1 järgi, likvideerija võib nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste

hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kui isik ei jõua selles juriidilise isikuga kokkuleppele, määrab

kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega.

3.10. TsMS § 172 lg 6 sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku

juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja

sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt

avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

3.10.1. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda, kuna likvideerimismenetluse algatamine on

avaldaja huvides. Kohtule teadaolevalt koosneb puudutatud isiku vara võimalikest nõuetest

kolmandate isikute vastu, mistõttu ei ole käesolevaks teada, kas tegelikult puudutatud

isikule täiendava likvideerimismenetluse käigus raha laekub, mille arvelt likvideerija tasu

ja kulusid hüvitada. Ka likvideerija on teatanud, et kui nõuete sissenõudmiseks tuleb

kohtuvaidluseid pidama hakata, siis võib likvideerija tasu tulla kordades suurem, lisaks

kaasnevad kohtumenetlustega kohtukulud. Kui likvideerija tasu ja kulud peaksid

suurenema, siis tuleb viivitamatult kohut sellest teavitada. Kui avaldaja keeldub menetluses

likvideerija põhjendatud täiendava tasu ja kulutuste hüvitamisest, määrab kohus tasu ja

hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega kindlaks kohtudeposiiti avaldaja poolt

kantud 2000 eurost ning lõpetab likvideerimismenetluse.

3.11. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi

äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande

tegemiseks.

3.12. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele

isikule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik