3-23-648/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

30.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-648

Haldusasi

X

kaebus

Politsei-ja

Piirivalveameti

kohustamiseks

avaldada oma infosüsteemi vahendusel teavet

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. 22.03.2023 edastas Harju Maakohus Tallinna Halduskohtule X 15.03.2023 esitatud kaebuse.

X palub kohustada Politsei- ja Piirivalveametit avaldama oma infosüsteemi vahendusel

avalikku teavet konfiskeeritud narkootiliste ainete koguste kohta 30-aastase perioodi jooksul

alates 1992. aastast, samuti väljendatuna protsentuaalses suhtes nende üldkogusest. Kaebaja

palub kohus läbi viia ilma kaebaja osavõtuta. Kaebaja palub kogu kohtulik asjaajamine läbi

viia vene keeles.

Ühtlasi esitas kaebaja kohtule taotluse enda riigilõivu tasumisest vabastamiseks maksejõuetuse

tõttu.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kohus

põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

3. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu

sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama

ja see puudutab isiku õigusi.

Politsei- ja Piirivalveamet peab andmekogu nimetusega infosüsteem POLIS.

Täpsemalt politsei- ja piirivalveseaduse (PPVS) § 8 lg 1-6 sätestavad järgmist: Politsei

andmekogu on andmekogu, kus töödeldakse korrakaitse ja süüteomenetlusega seotud andmeid

avaliku korra ja siseturvalisuse tagamise eesmärgil (lg 1). Andmekogu ametlik nimetus on

„Infosüsteem

POLIS”

(lg

2). Politsei

andmekogu

asutab

ja

selle

põhimääruse

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (lg 3). Politsei andmekogu põhimääruses

sätestatakse politsei andmekogu pidamise kord, politsei andmekogusse kogutavate andmete

täpsem koosseis, andmeandjad, andmete säilitamise tähtajad ja vajaduse korral muud politsei

andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused (lg 4). Politsei andmekogu vastutav

töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu

põhimääruses (lg 5). Politsei andmekogu andmete töötlemise viisi, tehnoloogilisi lahendusi ja

turvameetmeid kajastav teave on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe

seaduse tähenduses (lg 6).

Siseministri 22.12.2009 määrusega nr 92 kehtestatud „Politsei andmekogu põhimääruse“

(määrus nr 92) § 2 lg 1-3 sätestavad, et infosüsteemis töödeldakse korrakaitse ja

süüteomenetlusega seotud andmeid, et tagada avalik kord ja siseturvalisus (lg 1). Politseilised

ülesanded käesoleva määruse tähenduses on avaliku korra ja siseturvalisuse tagamiseks

riigiasutusele pandud ülesanded (lg 2). Infosüsteemi andmeid kasutatakse politseitegevusega

seonduvate tegevuste ja sündmuste analüüsimisel ja statistilistel eesmärkidel koos politsei

sisemise töökorralduse vajadusteks peetavate andmekogudega (lg 3).

Politsei andmekogu ülesehituse ja andmekogusse kantavad andmed sätestab PPVS § 10 ja

määruse nr 92 § 6 ning milleks on ühiste infoobjektide andmestik; süüteomenetluse andmestik;

korrakaitseliste ülesannetega seotud haldustegevuse andmestik; ennetava tegevuse andmestik;

reageeriva tegevuse andmestik; arestimajade tegevuse andmestik; otsimise andmestik;

jälitusmenetluse andmestik.

Eeltoodust tuleneb, et Politsei- ja Piirivalveameti infosüsteemi (so POLIS andmekogu)

eesmärgiks ei ole esiteks avaliku teabe avaldamine nagu leiab ekslikult kaebaja, samuti mitte

statistiliste andmete avaldamine.

Kohtule ei nähtu kehtivast õiguslikust regulatsioonist, et Politsei- ja Piirivalveamet peaks veel

mõnda infosüsteemi, mida kaebaja võiks silmas pidada. Kuivõrd PPA-l puudub eeltoodust

tulenevalt seadusest tulenev kohustus kaebaja poolt nimetatud andmete avaldamiseks kaebaja

poolt soovitud viisil, siis puudub kaebajal subjektiivne õigus vastava kohustamisnõude

esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajale kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada

kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kohus selgitab kaebajale veel, et kuritegevusega seotud statistikat avaldab Justiitsministeerium

(vt https://www.just.ee/kuritegevuse-statistika ). Vastavalt avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 p 2

on teabevaldaja kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe

kuritegevuse ja väärtegude üldistava statistika. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus

nõuda ka Justiitsministeeriumi kohustamist kaebaja soovitud viisil statistika avaldamiseks. Kui

kaebaja soovib saada mingit konkreetset teavet, mis on avalik teave, siis on tal seaduses

sätestatud korras võimalik esitada Justiitsministeeriumile vastav teabenõue. Samuti võib

kaebaja pöörduda oma ettepanekuga Justiitsministeeriumi poole vastavalt Märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele

4. Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada, siis jätab kohus kaebaja

menetlusabi taotluse taotluse tema riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. Kohus tõlgib

käesoleva määruse vene keelde.

5. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik