2-22-134078/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-134078

Tsiviilasi

PARKIT OÜ hagi J. G. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

221,11 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716; asukoht

Turu tn 2, Tartu linn 51004)

Hageja

seaduslik

esindaja

Jelena

Berežnaja

(e-post menetlus@parkit.ee)

Kostja: J. G. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx;

e-post xxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PARKIT OÜ hagi J. G. vastu.

2. Välja mõista kostjalt J. G. hageja PARKIT OÜ kasuks põhivõlgnevus 175,00

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 27,11 eurot ning sissenõudmiskulu 5,00

eurot.

3. Välja mõista kostjalt J. G. hageja PARKIT OÜ kasuks viivis põhinõudelt (175,00

eurot) alates 27.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud kostja J. G. kanda.

5. Välja mõista kostjalt J. G. hageja PARKIT OÜ kasuks menetluskuludena

riigilõiv summas 100,00 eurot.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Hageja on esitanud kostja vastu hagi võlgnevuse sissenõudmiseks, kuivõrd kostja on

sõiduki LEXUS GS300 (VIN: XXXXXXXXXXXX, numbrimärk XXXXXX, edaspidi

sõiduk) omanik ning sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale

parkimistingimusi rikkudes.

2. Alljärgnevatel kuupäevadel oli sõiduk pargitud hageja opereeritavale parkimisaladele:

1) Leppetrahv nr 90930003430, koostamise aeg 20.12.2021, Raadiku 7, Tallinn, summa

35 eurot;

2) Leppetrahv nr 86400019609, koostamise aeg 03.12.2021, Raadiku 7, Tallinn, summa

35 eurot;

3) Leppetrahv nr 20440020656, koostamise aeg 10.03.2020, Kärberi 28, Tallinn, summa

35 eurot;

4) Leppetrahv nr 20440018529, koostamise aeg 31.01.2020, Raadiku 7, Tallinn, summa

35 eurot;

5) Leppetrahv nr 20440017818, koostamise aeg 22.01.2020, Raadiku 7, Tallinn, summa

35 eurot.

Leppetrahvi nõuete esitamise faktiliseks põhjuseks oli asjaolu, et sõiduk XXXXXX oli

pargitud Kärberi 28 ja Raadiku 7, Tallinn parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused,

mille kohaselt on parkimine Kärberi 28 ja Raadiku 7, Tallinn territooriumil lubatud üksnes

sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval

kohal. Parkla territooriumile on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi

sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis

annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik

kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja

poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel

sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht

kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud

infotahvlil

parklas.

Kui

sõidukijuht

pargib

sõiduki

või

liikleb

parklas

eirates

parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel

tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot. Kostjat teavitati leppetrahvinõuete esitamisest

leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki kojamehe vahele. Iga leppetrahvi maksetähtaeg oli

14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 175,00 eurot on kostja poolt jäetud tasumata.

3. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvide võlgnevuse kogusummas 175,00 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise summas 27,11 eurot, sissenõudmiskulud summas 5,00 eurot

ja edasiulatuva viivise. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja esitas 19.11.2022 hagiavaldusele vastuse, mille kohaselt tunnistab ta enda vastu

esitatud nõuet osaliselt. Kostja selgitab, et elab aadressil xxx, mistõttu on tal õigus platsil

olevas parklas parkida ning seega on esitatud trahvid tühised. Kärberi tänaval esitatud trahvile

kostjal vastuväiteid ei ole, kostja on nõus trahvi maksma. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja

selgitanud, et vahepeal tuleb kostja koju kümneks minutiks ning ei aseta sellel ajal sõidukile

parkimiskaarti. Kümme minuti pärast on trahv juba tehtud. Trahv tühistatakse, kui kostja

helistab KÜ XXX esindajale, kuna kostja on maja elanik ja korteri omanik ja elanikele ei

väljastata trahvi Raadiku 7 maja ees parkimise eest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.

6. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava

osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS

§ 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et

TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise

ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande

all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta

(Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas

asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

7. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised

ärakuulamist ei taotlenud.

8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

9. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kostja oli sõiduki LEXUS GS300 (VIN:

XXXXXXXXXXXX, numbrimärk XXXXXX) omanik parkimistrahvide tegemise ajal.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded

on tasumata.

10. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kostja on parkimistingimusi rikkunud.

11. Oma 19.11.2022 vastuses hagiavaldusele on kostja selgitanud, et kuivõrd kostja on xxx

maja elanik, on kostjal õigus Raadiku 7, Tallinn parklas parkida. Maksekäsu kiirmenetluses

on kostja täiendavalt selgitanud, et trahvid tühistatakse, kui kostja helistab korteriühistu

esindajale, kuna kostja on maja elanik ja korteri omanik ja elanikele ei väljastata trahvi

Raadiku 7 maja ees parkimise eest. Kärberi 28, Tallinn territooriumil väljastatud leppetrahvi

osas kostjal vastuväiteid ei ole.

12. Kohus märgib, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude

ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, kui kostja väidab, et tal

on majaelanikuna õigus maja ees parkida sõltumata hageja kehtestatud parkimistingimustest,

siis pidanuks kostja oma väiteid tõendama. Kostja on väitnud ka, et parkimistrahvide saamisel

need tühistatakse, kui kostja helistab korteriühistu esindajale. Kohus on ka 20.02.2023

kohtumääruses selgitanud, et kostja kirjeldus leppetrahvide tühistamise tavapärase protseduuri

kohta on paljasõnaline ning sellest ei nähtu seost hagiavalduses kirjeldatud juhtumitega.

Kostja kohustuseks oli seega tõendada, et hageja kehtestatud parkimisreeglid temale ei

kohaldu või et väljastatud leppetrahvid on tühistatud, mistõttu puudub kostjal kohustus neid

tasuda. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga

XXXXXX parkis 20.12.2021, 03.12.2021, 21.01.2020 ja 22.01.2020 Raadiku 7, Tallinn ja

10.03.2020 Kärberi 28, Tallinn parkimisalale ehk hageja poolt opereeritaval parkimisalale

parkimistingimusi rikkudes, st parkimisõigust kinnitava kaardi nähtavale kohale asetamata

jättes (vt dtl 32-52).

13. Hageja on kohtule esitanud eraparkla parkimistingimused (dtl 53), mille punkti 1 kohaselt

loetakse sõiduki sisenemisel parklasse, et sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel on sõlmitud

leping,

mille

kohaselt

kohustub

sõidukijuht

kasutama

parklat

käesolevates

parkimistingimustes ettenähtud korras. Hageja on nii hagiavalduses kui ka 07.12.2022

seisukohas (dtl 70-74) selgitanud, et infotahvlid parkimistingimuste kohta on paigaldatud

vahetult parkla sissepääsu juurde. Parkimine maja esisel alal toimus parkimiskaartide alusel.

Kostja ei ole väitnud, et tal parkimiskaart Raadiku 7, Tallinn territooriumil parkimiseks

puuduks. Vastupidiselt selgitab kostja oma hagi vastuses, et elab xxx aadressil elanud ning

omab õigus seal parkida, mh omab ta ka parkimisõigust tõendavat luba, mida ta teadlikult

vahel autot parkides sõidukile ei aseta.

14. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja nõude alus olla võlaõigusseaduse

(VÕS) § 389, mille kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja)

andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 392 lg 1 sätestab, et

kasutaja võib eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga

eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Kohtu hinnangul on tegemist

tasuta kasutamise lepinguga, kuivõrd hageja hallataval parkimisalal võisid parkida üksnes

parkimisluba

omavad

isikud

ning

parkimisload

väljastas

korteriühistu

üksnes

korteriomanikele. Parkimise eest ei pidanud parkijad, sh kostja, hagejale tasu maksma.

15. Eraparkla parkimistingimuste punkti 2 kohaselt peab parkimist lubav dokument

(parkimisluba) olema nähtaval kohal armatuurlaual (dtl 53). Seega on õige hageja seisukoht,

et kostjale väljastatud parkimisluba iseenesest ei tähenda, et kostjal oli õigus parkida sõidukit

Raadiku 7, Tallinn territooriumil mistahes tingimustel, vaid üksnes juhul, kui parkimisluba on

asetatud sõiduki armatuurlauale nähtavale kohale. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditega

(dtl 32-40 ja 45-52) on tõendatud, et leppetrahvide nr 90930003430, 86400019609,

20440018529 ja 20440017818 tegemisel ei olnud sõiduki armatuurlauale asetatud Raadiku 7,

Tallinn territooriumil parkimist lubavat parkimisluba. Ka on hageja poolt kohtule esitatud

tõenditega (dtl 41-44) tõendatud, et leppetrahvi nr 20440020656 tegemisel ei olnud sõiduki

armatuurlauale asetatud Kärberi 28, Tallinn territooriumil parkimist lubavat parkimisluba.

16. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega on

kostja rikkunud Raadiku 7, Tallinn ja Kärberi 28, Tallinn territooriumil kehtivat

parkimiskorda ning eraparkla parkimistingimuste punkti 2.

17. Eraparkla parkimistingimuste punkti 5 kohaselt kui sõidukijuht eirab käesolevaid

tingimusi (pargib ja liikleb valesti), on parklakorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja

sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot

(dtl 53). Seega oli hagejal õigus määrata kostjale parkimistingimuste rikkumise eest

leppetrahvi ja kostjal oli kohustus see tasuda. Kostja ei ole väitnud, et ta pole

leppetrahvinõudeid kätte saanud. Asjaolu, et kostja elab ühel nimetatud aadressitest, ei anna

kostjale automaatset õigust parkida Raadiku 7, Tallinn parklas. Asjas esitatud tõenditest ning

poolte selgitustest ei nähtu, et oleks olemas kostja kasuks seatud erikasutusõigus (KrtS § 14

lg 1), mille kohaselt oleks kostjal piiramatu õigus kinnistut oma sõiduki parkimiseks kasutada.

18. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue leppetrahvide summas 175

eurot väljamõistmiseks on põhjendatud.

19. Hageja on arvestanud tasumata leppetrahvidelt viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määrale ning palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise

leppetrahvi nr 90930003430 eest, viivise periood 05.01.2022 - 26.10.2022, summa 2,26 eurot,

leppetrahvi nr 86400019609 eest, viivise periood 17.12.2021 - 26.10.2022, summa 2,41 eurot,

leppetrahvi nr 20440020656 eest, viivise periood 24.03.2020 - 26.10.2022, summa 7,26 eurot,

leppetrahvi nr 20440018529 eest, viivise periood 14.02.2020 - 26.10.2022, summa 7,56 eurot

ja leppetrahvi nr 20440017818 eest, viivise periood 06.02.2020 - 26.10.2022, summa 7,62

eurot, kokku 27,11 eurot. Kohus märgib, et hagiavalduses on hageja eksinud iga leppetrahvi

kohta märgitud viivisesummaga, ent lõpparvutus, s.o kogusumma 27,11 eurot, mille

väljamõistmist hageja kostjalt taotleb, on õige ning kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teises lauses

toodud määra järgi tehtud arvutustega.

20. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et hageja põhinõue on

põhjendatud, siis on hagejal õigus nõuda sissenõutavaks muutunud viivist ning edasiulatuvat

viivist. Kohus peab põhjendatuks hageja sissenõutavaks muutunud viivise summat kokku

27,11 eurot ning edasiulatuvat viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

21. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 5 eurot. Hageja on selgitanud,

et on seoses kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kandnud kulusid, mis seisnevad

Transpordiametilt sõiduki omaniku või kasutaja andmete saamise kuludes, vastavalt 1 euro

iga leppetrahvi kohta tehtud päringu osas. Hageja on viidatud Transpordiameti väljavõtted

kohtule esitanud (dtl 26-30). Kohtu hinnangul on tegu kuluga, mis kvalifitseerub

sissenõudmiskuluks VÕS § 1132 lg 2 mõistes. VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu

lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab

kohus kostjalt välja ka sissenõudmiskulu summas 5 eurot.

22. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja leppetrahvinõue summas 175 eurot,

sissenõudekulu 5 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 27,11 eurot ning edasiulatuva

viivise nõue VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras alates 27.10.2022 põhivõlgnevuselt (175

eurot) kuni võlgnevuse tasumiseni on põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele.

Menetluskulude jaotus

23. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas

asjas kohtuotsuse tegemist.

24. Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et

hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot.

25. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka

Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013 nr 3-2-1-65-13 p 14).

Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud

arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

26. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kokku määrab kohus hageja

menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva

kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.

27. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik