2-21-20211/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.3.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-20211

Kohtuasi

X hagi AS Citadele banka Eesti filiaali vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

027/2021/2309

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.5.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja AS Citadele Banka Eesti filiaal (registrikood

11971924), lepinguline esindaja EK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta tsiviilasja hinda ning määrata selleks maa- ja ringkonnakohtus 6000 eurot.

2. Mõista X-lt välja täiendav riigilõiv 300 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt otsusele

lisatud makseinfo dokumendile 15 päeva jooksul alates otsuse käesoleva punkti

jõustumisest. Alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni

tuleb X-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras.

3. Tühistada Harju Maakohtu 16.5.2022 otsuse resolutsioon osas, milles maakohus

jättis

rahuldamata

hageja

nõude

laenulepingu

ülesütlemise

kehtetuse

tuvastamiseks.

4. Jätta X hagi läbi vaatamata osas, milles hageja taotles laenulepingu ülesütlemise

kehtetuse (tühisuse) tuvastamist.

5. Jätta Harju Maakohtu 16.5.2022 otsuse resolutsioon muutmata osas, milles jäeti

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue rahuldamata, kuid täiendada

maakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

6. X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

2-21-20211

7. Tühistada käesoleva otsuse jõustumisel Tallinna Ringkonnakohtu 25.5.2022

määrusega kohaldatud hagi tagamine.

8. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 28.12.2021 hagi AS Citadele banka Eesti filiaali (kostja) vastu laenulepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, mida täiendas 31.1.2022 avalduses sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõudega. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.11.2018 laenulepingu nr 2606-18F

(laenuleping), millega kostja andis hagejale laenu 99 000 eurot korteriomandi asukohaga XXX,

Tallinn ostutehingu finantseerimiseks. Igakuise laenumakse suuruseks oli koos intressiga

keskmiselt 440 eurot ning laenu tagas hüpoteek 128 700 euro ulatuses kostja kasuks

(15.11.2018 hüpoteegi seadmise leping nr 1172). Laenulepingu osaks olid ka laenulepingu

üldtingimused, mille punkt 4.1 sätestas, et laenusaaja tagastab laenusumma osade kaupa ning

tagasimakse debiteeritakse hageja arvelduskontolt automaatselt.

1.2. Politsei- ja Piirivalveameti otsusega määrati hagejale rahatrahv, mille alusel algatas

Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman täiteasja nr 034/2021/1960 ning arestis hageja

pangakonto kostja juures. Selle tõttu ei saanud hageja tasuda kostjale laenumakseid. Hageja

tegi kostjale ettepaneku rahatrahvi vaidlustamise ajal tasuda laenumakseid sularahas või

kolmanda isiku kaudu. Kostja vastas hagejale 10.8.2021, et alternatiivseid makseviise laenu

teenindamiseks ettenähtud ei ole ja laenu saab teenindada vaid hageja enda kontolt

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Hageja edastas kostjale täiendavad ettepanekud

maksete tegemiseks, kuid kostja vastas hagejale 2.9.2021 e-kirjaga taaskord, et laenumakseid

saab teha vaid hageja enda konto kaudu. Täiendavalt hoiatas kostja, et hageja käitumine võib

viia laenulepingu ülesütlemiseni. Hageja tegi kahel kohtumisel kostjale ettepaneku maksta

tasumata laenumakseid sularahas (hagejal olid kaasas rahalised vahendid laenumaksete

tasumiseks) või teatada konto number, millele hageja saaks laenumakse tasuda sularahas või

ülekandega. Mõlemal kohtumisel keeldusid kostja esindajad sularaha vastu võtmast või

teatamast, millisele kostja pangakontole võib laenumaksed tasuda. Hageja palus veel ka

2-21-20211

9.10.2021 e-kirjas kostjale võimaldada nõude tasumine sularahas või ülekandega kostja

kontole.

1.3. Kostja edastas 12.10.2021 hagejale hoiatuse laenulepingu ülesütlemise kohta ja esitas

nõude tasuda viivitamatult 1338,02 eurot. Kostja edastas hagejale 16.11.2021 teatise lepingu

ülesütlemise kohta ning nõude lepingust tulevate kõigi varaliste kohustuste (kokku

94 845,45 eurot) täitmiseks. Teatises märkis kostja, et 12.10.2021 esitas kostja hagejale nõude

võlgnevuse tasumiseks, andes selleks tähtaja, kuid hageja ei tasunud nõuet. Seega luges kostja

laenulepingu ennetähtaegselt ülesöelduks 16.11.2021. Kostja märkis, et võlasumma tuleb

tasuda hageja enda pangakontole. Kohtutäitur Risto Sepp koostas kostja rahalise nõude

95 199,68 eurot sissenõudmiseks 3.12.2021 täitmisteate täiteasjas nr 027/2021/2309 (täiteasi).

27.1.2022 arestiti hagejale kuuluv vara.

1.4. Poolte vahel sõlmitud laenulepingus ei ole välistatud laenumaksete tasumist sularahas või

ülekandega kostja pangakontole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 91 lg 1 järgi võib rahalise

kohustuse täita sularahas või muul viisil, kui pooled on selles kokku leppinud või kui seda

kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. VÕS § 91 lg 3 kohaselt loetakse

rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole kohustus

täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Kuivõrd kostja

ei võtnud õigustamatult vastu kohustuse täitmist hageja pakutud alternatiivsetel viisidel, sattus

ta vastuvõtuviivitusse (VÕS § 119 lg 1). Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele

võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle

rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise

riisikot ta kannab (VÕS § 101 lg 3). Seega puudus alus lepingu ülesütlemiseks. Sellest

tulenevalt on sundtäitmine täiteasjas lubamatu.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Pooled on laenulepingus ja selle lisas 1 kokku leppinud, et laenu teenindavaks kontoks on

hageja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Citadele panga Eesti filiaalis.

Lepingu üldtingimuste p 4.1 kohaselt tagastab laenusaaja pangale laenusumma osade kaupa

laenusumma tagastamise tähtpäevadel vastavalt põhitingimustes ja maksegraafikus fikseeritud

laenusumma tagastamise tingimustele. Kostja võtab laenusumma tagasimaksete tähtpäevadel

maksegraafikus toodud summad arvelduskontolt maha. Seega ei näe lepingutingimused ette

alternatiivseid viise laenu teenindamiseks. Laenu osamaksete tasumine toimub automaatse

debiteerimine teel selleks loodud infotehnoloogilise lahenduse vahendusel hageja

arvelduskontolt, mille number on märgitud laenulepingu lisas 1. Lepingu põhitingimuste p 20

(laenulepingu eritingimus) järgi oli hagejal kohustus igas kuus suunata oma regulaarsed

sissetulekud arvelduskontole, mis mh võimaldaks laenu osamakse õigeaegset automaatset

debiteerimist. Selline laenude teenindamise viis on kostja majandustegevuses tavapärane.

2.2. Laenulepingus ei ole kokku lepitud kohustuse täitmist/laenumaksete tasumist muul viisil

kui hageja laenu teenindava arveldusarve kaudu. Hageja enda kontole sularaha sissemaksete

tegemine ei ole takistatud. Kostja kodulehel on kontaktide juures märgitud, et Narva mnt

peakontor

on

sularahata

pangakontor

ning

sularaha

sissemakseid

saab

teha

sularahaautomaadist.

2.3. Hageja laenu teenindav arvelduskonto on alates 3.8.2021 arestitud kohtutäituri

arestimisaktide alusel järgnevalt: 3.8.2021 aktiga täiteasjas nr 034/2021/1873 (22,61 eurot),

2-21-20211

9.8.2021 aktiga täiteasjas nr 034/2021/1960 (286 eurot), 18.8.2021 aktiga täiteasjas

034/2021/2083 (57 eurot), 10.1.2022 aktiga täiteasjas nr 022/2021/7426 (126 eurot), 10.1.2021

aktiga täiteasjas nr 022/2021/7580 (120 eurot) ja 11.1.2022 aktiga täiteasjas nr 022/2021/8091

(105 eurot). Kostja kui krediidiasutus on kohustatud täitma arestimisaktides märgitut. Konto

arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kontol olev raha kantakse vastavalt

arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kui arestimise

hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas

arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad, mis kantakse üle kohtutäituri

ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni. Seega, kui hageja või kolmas isik

teevad ülekandeid või sularaha sissemakseid hageja laenu teenindavale arvelduskontole,

kuuluksid need samuti arestimisakti alusel ülekandmisele kohtutäiturile. Kostja ei saa hagejale

luua alternatiivseid, kostja majandustegevuses tavapäratuid makseviise täitemenetlusest

kõrvale hoidmiseks. Krediidiasutustel on seadusest tulenev kohustus jälgida raha liikumist

klientide arvelduskontodel, milleks on loodud infotehnoloogilised lahendused. Ka seetõttu ei

ole võimalik luua klientide arvelduskonto väliseid personaalseid makseviise. Kui hageja kontod

on krediidiasutuses arestitud, siis on hagejal kohustus kasutada seaduses toodud võimalusi ja

õiguskaitsevahendeid, et tagada jätkuv nõuetekohane laenu teenindamine laenu teenindava

arvelduskonto vahendusel.

2.4. Kostja on hagejale korduvalt selgitanud, et laenu kohaseks teenindamiseks tuleks tal

täitemenetluses olevad nõuded kas tasuda või taotleda kohtutäiturilt igakuise arestivaba

miinimumi võimaldamist laenu teenindavale arvelduskontole. Kostja igakuine laenumakse

444,63 eurot oleks mahtunud igakuise arestivaba miinimumi sisse, mis 2021. aastal oli

584 eurot. Samuti hoiatas kostja, et hageja tegevusetus olukorra lahendamisel toob kaasa

võlgnevuse suurenemise ja laenulepingu ülesütlemise.

2.5. Hageja jäi lepingujärgsete maksete tasumisega võlgnevusse alates 10.8.2021 osamaksest.

Lepingu ülesütlemise hetkeks oli hagejal tasumata täies ulatuses neli osamakset: 10.8.2021

põhiosa 199,15 eurot ja intress 245,48 eurot; 10.9.2021 põhiosa 182,78 eurot ja intress

261,85 eurot; 10.10.2021 põhiosa 183,29 eurot ja intress 261,34 eurot; 10.11.2021 põhiosa

192,21 eurot ja intress 252,42 eurot; kokku põhiosa 757,43 eurot ja intress 1021,69 eurot.

Lepingu ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks ka tuleviku põhiosamaksed. 10.8.2021 oli

põhiosa tagastamata jääk 93 765,20 eurot. Sellest oli ülesütlemise hetkeks põhiosa võlg

757,43 eurot ja tagastamata põhiosa jääk 93 007,77 eurot (kokku 93 765,20 eurot), intressivõlg

1021,09 eurot, jooksev intress 10.11.2021 osamaksest kuni ülesütlemiseni 50,38 eurot (põhiosa

jääk 93 007,77 eurot × intress 3,25% aastas × 6 päeva) ning viivis 8,78 eurot.

2.6. Lepingu üldtingimuste p 11.1.2 kohaselt võib kostja lepingu erakorraliselt üles öelda, kui

laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva intressi makse või

laenusumma tagasimaksega ning ta ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist pangalt

sellesisulise nõude saamisest koos hoiatusega, et pank ütleb võla tasumata jätmise korral

lepingu üles ja nõuab kogu tagastamata laenusumma tasumist. Lepingu ülesütlemise hoiatuses

ja hoiatuse kaaskirjas märgitud võlgnevust hageja tähtaegselt, s.o hiljemalt 25.10.2021 ei

tasunud. Kostja ütles lepingu üles 16.11.2021.

2.7. Hageja on lepingu üldtingimustega tutvunud ja need allkirjastanud. Lepingu üldtingimuste

p 4.1 ei ole hagejale arusaamatu ega üllatuslik, kuna hageja on esitanud avalduse arvelduskonto

avamiseks ja ning sõlminud täiendavalt lepingu lisa 1, kus pooled on kokku leppinud nimetatud

konto määramises laenu teenindavaks kontoks. Hageja ei ole lepingu sõlmimisel ega lepingu

kestel kuni 2021. a juulini pidanud nimetatud tingimusi liigselt koormavaks, kahjustavaks,

heade kommete vastaseks ega seadusega vastuolus olevaks. Hageja on kuni konto arestimiseni

2-21-20211

laenu maksnud laenu teenindava konto kaudu. Laenu teenindamine laenusaaja enda kontolt

makseid automaatselt debiteerides on nii laenusaajat kui ka panka kõige vähem koormav ja

kõige madalamate kuludega laenu teenindamise viis. Laenumaksete tasumise kohustuse

täitmiseks on hagejal võimalik teha oma kontole ülekandeid või sularaha sissemakseid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 16.5.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus tühistas otsusega 28.3.2022 hagi tagamise määruse. Maakohus ei määranud kindlaks

kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et poolte vahel on sõlmitud

laenuleping, mille lahutamatuks osaks on laenulepingu üldtingimused. Laenu tagatiseks seati

kostja kasuks hüpoteek hageja korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn. Pooled ei vaidle ka

selle üle, et hageja tasus laenumakseid perioodil märts 2019 kuni juuli 2021 vastavalt lepingus

kokkulepitule. Kostja edastas 12.10.2021 hagejale hoiatuse laenulepingu ülesütlemiseks ja

esitas nõude tasuda kostjale 1338,02 eurot. Kostja edastas 16.11.2021 hagejale teatise lepingu

ülesütlemise kohta ning nõude laenulepingust tulevate kõigi varaliste kohustuse (kokku 94

845,45 eurot) täitmiseks. Puudub vaidlus, et hageja on nii hoiatuse kui ka ülesütlemisteate kätte

saanud. Kohtutäitur Risto Sepp koostas 3.12.2021 täitmisteate 95 199,68 euro suuruse võla

sissenõudmiseks ning arestis 7.12.2021 hageja korteriomandi. Pooled pidasid pärast hageja

arvelduskonto arestimist läbirääkimisi laenukohustuse täitmiseks, mh tegi hageja ettepaneku

tasuda laenumaksed sularahas.

3.2. Pooled on laenulepingu lisaks olevates üldtingimustes kokku leppinud, et laenu

teenindavaks kontoks on hageja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Citadele

panga Eesti filiaalis. Lepingu üldtingimuste punkti 4.1 kohaselt võtab pank laenusumma

tagasimaksete tähtpäevadel maksegraafikus toodud summad arvelduskontolt maha. Seega ei

näe lepingutingimused ette alternatiivseid viise laenu teenindamiseks. Lepingu põhitingimuste

p 20, mis on laenulepingu eritingimus ja seega poolte poolt läbiräägitud, kohaselt oli hagejal

kohustus iga kuu suunata oma regulaarsed sissetulekud arvelduskontole, mis võimaldaks laenu

osamakse õigeaegset automaatset debiteerimist.

3.3. Laenukohustuste täitmisel on Eestis tavapärane, et laenu teenindamine toimub

arvelduskonto kaudu, mitte sularahas. Selline laenu teenindamise viis minimeerib laenumaksete

hilinemise riske ning võimaldab järgida krediidiasutustele pandud avalik-õiguslikke kohustusi,

sh vastutustundliku laenamise põhimõtet (krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 p 3). Rahapesu ja

terrorismi tõkestamise seaduse § 14 lg 1 p 1 järgi on kostjal kohustus kehtestada

hoolsusmeetmed ja reeglid klientide riskide hindamiseks ja riskide maandamiseks, mis

muu hulgas võivad tähendada ka sularaha maksete piiramist või laenuandmisel laenu

teenindamist arvelduskonto kaudu.

3.4. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja kasutab laenulepingute sõlmimisel laenulepingu

üldtingimusi, mis on käsitatavad tüüptingimustena VÕS § 35 lg mõttes. VÕS § 42 lg 1 järgi on

tühine tüüptingimus, mis kahjustab ebamõistlikult teist lepingupoolt. Tüüptingimus, mis

kohustab laenusaajat tagama arvelduskontol laenu teenindamiseks vajaliku summa olemasolu

ja laenu teenindamise arvelduskonto kaudu, ei ole ebamõistlikult koormav. Kostjal on kohustus

tagada laenude teenindamisel adekvaatne riskide hindamine ning arvelduskonto kaudu maksete

tegemine

tagab

kostjale

võimaluse

jälgida

laenusaaja

rahavooge,

hinnata

tema

krediidivõimekust laenulepingu kehtivuse ajal ja maandada seega riske oma tegevuses.

Krediidiasutuse avalik-õiguslike kohustuste ja laenusaaja kui tarbija õiguste tasakaal on

2-21-20211

üldtingimustega seatud tüüptingimustes proportsionaalne. Hagejal oli võimalus valida, millise

konto kaudu ta laenu teenindab ning kontole oli tal võimalik teha vajadusel ka sularaha

sissemakseid. Seega oli kontol raha olemasolu hageja kontrolli all.

3.5. Kohustus tuleb VÕS § 76 lg 1 järgi täita kokkulepitud viisil, mis hõlmab ka kokkulepitud

viisi maksete tegemiseks. Pooled olid kokku leppinud, et laenu teenindamine toimub

arvelduskonto kaudu. Konto arestimise tõttu ei olnud kostjal võimalik arvelduskonto kaudu

laenulepingut teenindada ning seega on hageja oma lepingulisi kohustusi rikkunud.

Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et pooled ei ole lepingus välistanud sularahamakseid.

Leping ei pea kajastama seda, milles pooled ei ole kokku leppinud. Pooled on kokku leppinud

laenu teenindamise arvelduskonto kaudu ja seega välistanud sularahamaksete tegemise.

3.6. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama on sätestatud ka lepingu

üldtingimuste p-s 11.1.2. Puudub vaidlus, et lepingu ülesütlemise hetkeks oli hagejal tasumata

täies ulatuses neli osamakset. Kostja saatis hagejale hoiatuse, mille hageja on kätte saanud.

Järelikult on täidetud nii seaduses kui ka laenulepingus sätestatud tingimused lepingu

ülesütlemiseks.

3.7. Õige on kostja väide, et sularaha maksete vastuvõtmisel oleks kostja rikkunud kohtutäituri

poolt konto arestimisel seatud piiranguid. Konto arestimise eesmärk on täita sundtäidetavaks

muutunud kohustus. Kostja kui krediidiasutus ei tohi klientidele pakkuda ja aktsepteerida

lahendusi, mis aitavad seaduse täitmisest kõrvale hoida. Hageja suhtes alustatud

täitemenetlustes kohustuste täitmine oli täielikult hageja kontrolli all. Hagejal oli võimalus

tasuda oma sissenõutavaks muutunud trahvikohustused ja vältida täitemenetlust. Hageja on

kinnitanud, et tal ei olnud majanduslikke raskusi oma kohustuste täitmiseks. Hagejal puudus

igasugune objektiivne takistus laenukohustuse täitmiseks. Seega oli laenulepingu ülesütlemine

kohane õiguskaitsevahend. Pooled on hüpoteegi seadmise lepingus näinud ette kohese

sundtäitmise võimaluse. Järelikult oli kostjal õigus pöörduda kohtutäituri poole sundtäitmise

algatamiseks. Hageja ei ole välja toonud muid täitemenetluse käigus tõusetunud asjaolusid, mis

muudaksid täitemenetluse lubamatuks.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning uue otsusega

hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

4.1. Maakohus ei analüüsinud hageja väiteid, mis puudutavad VÕS § 91 lg-te 1 ja 3, § 119 lg 1

ning § 101 lg 3 kohaldamist, ega hinnanud, kas neid sätteid arvestades on kostja laenulepingu

õigustatult üles öelnud. Samuti ei võtnud kohus seisukohta hageja väidete osas, mis puudutavad

tüüptingimuse tõlgendamist (VÕS § 39 lg 1) ja selle osalist tühisust, hageja õiguslikku käsitust

seoses laenu tasumise viisiga ning rikkumise vabandatavust (VÕS § 103 lg 1).

4.2. 5.4.2022 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks tõstatanud küsimuse hageja

faktiliste väidete võimalikust puudulikkusest või oleks teinud hagejale ettepaneku esitada

2-21-20211

täiendavaid tõendeid ja/või seisukohti. Seega rikkus kohus TsMS §-s 351 sätestatud

selgitamiskohustust.

4.3. Maakohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 232 lg-st 1 tulenevat tõendite igakülgse,

täieliku ja objektiivse hindamise kohustust ning TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud

kohustusi seoses otsuse põhjendamisega. TsMS § 442 lg-st 8 tulenevalt ei saa kohus jätta poolte

väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud

faktide kohta tõendeid hinnates teeb, seletades, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja

lahendamisel tähtsust (Riigikohtu 15.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18987, p 12 ja 11.2.2016

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 13).

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude

laenulepingu ülesütlemise kehtetuse tuvastamiseks. Selle nõude osas jätab ringkonnakohus hagi

TsMS § 423 lg 1 p 4, § 425 lg 3 ja § 657 lg 1 p 4 järgi läbi vaatamata. Sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid

täiendab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

7. Hageja esitas 28.12.2021 hagiavalduses maakohtule nõude laenulepingu ülesütlemise

tühisuse (kehtetuse) tuvastamiseks, mida täiendas 31.1.2022 avalduses sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõudega. 31.1.2022 määruse kohaselt võttis maakohus menetlusse

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt jättis

maakohus rahuldamata hagi laenulepingu kehtetuse tuvastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. Seega on maakohus menetlenud ja lahendanud lisaks sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudele ka eraldi tuvastusnõude. Ringkonnakohus märgib, et tuvastushagi võib

hageja TsMS § 368 lg 1 järgi esitada juhul, kui tal on sellise hagi esitamiseks õiguslik huvi,

mida tuleb hagejal ka vastavalt põhjendada. Kui hageja esitab koos muu hagi nõudega

tuvastusnõude, mille eseme kohta tuleb nagunii teha otsustus muu hagi kohta tehtava

kohtulahendi põhjendustes, on tuvastushagi ja kõnealune muu hagi käsitatav sama hagina

samade poolte vahel (vt nt Riigikohtu 28.9.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-16, p 12).

Kuivõrd laenulepingu ülesütlemise kehtivust saab kohus hinnata sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõude lahendamisel, ei saa tuvastusnõue olla iseseisvaks hagi esemeks. Seega

oleks maakohus pidanud TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi keelduma menetlemast hageja nõuet

tuvastada laenulepingu ülesütlemise kehtetus või jätma hagi selles osas läbi vaatamata

TsMS § 423 lg 1 p 4 järgi. Kuna maakohus selliselt ei toiminud, tuleb maakohtu otsus

rikkumise kõrvaldamiseks hageja esitatud tuvastushagi osas tühistada ja jätta hagi selles osas

läbi vaatamata.

8. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et maakohus on rikkunud otsuse

põhjendamise kohustust, s.o TsMS § § 436 lg-s 1 ja 442 lg-s 8 sätestatud nõudeid. Maakohus

on jätnud analüüsimata mitmed hageja õiguslikud väiteid. Samas ei ole tegemist sellise

rikkumisega, mis annaks aluse maakohtu otsus tervikuna tühistada. Maakohus on kokkuvõttes

2-21-20211

leidnud õigesti, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus võtab oma otsuses seisukoha

poolte esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes (TsMS § 654 lg 5) ning saab rikkumise

kõrvaldada, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei ole

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7) ning otsustab ise,

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada (TsMS § 438 lg 1 I lause).

Maakohus ei ole rikkunud kohustust hinnata tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

(TsMS § 232 lg 1) ega kohustust selgitada kohtuistungil välja asjaolud (TsMS § 351). Kohus

menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1).

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 II lause). Maakohus on lähtunud poolte esitatud asjaoludest

ja tõenditest. Praegusel juhul ei ole hagi jäetud rahuldamata põhjusel, et hageja faktilised väited

on puudulikud või hageja pole oma väidete kinnituseks piisavalt tõendeid esitanud. Pooled ei

vaidle mitte faktiliste asjaolude üle, vaid vaidlus on eelkõige õiguse kohaldamises.

9. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 I lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja

vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel,

et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul

saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited

täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele (TMS § 221 lg 11). Nimetatud

sätetest tuleneb, et võlgnik võib esitada täitedokumendile materiaalõiguslikke vastuväited

(vt Riigikohtu 21.2.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385, p 15.1).

10. Hageja võttis kostjalt laenulepingu (II kd, tl 5–5 pöördel) alusel laenu 99 000 eurot

korteriomandi ostu finantseerimiseks. Laenulepinguga koos sõlmiti müügi- ja asjaõigusleping,

millega seati müügilepingu esemeks olevale korteriomandile kostja kasuks hüpoteek

laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks, millega hageja võttis kohustuse alluda kohesele

sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (I kd, tl 150–157 pöördel).

Osundatud leping on täiteasjas täitedokumendiks. Täitemenetluses hüpoteegi realiseerimise

eelduseks on mh tagatiskokkuleppe kehtivus ja tagatud nõude vähemalt osaliselt sissenõutavaks

muutumine, st tagatud nõude võlgnik peab olema nõude rahuldamisega sattunud viivitusse

(vt Riigikohtu 29.5.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 12; 28.9.2011 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-60-11, p-d 17 ja 18).

11. Hageja leiab, et sundtäitmine on lubamatu, kuna kostja ei ole laenulepingut kehtivalt üles

öelnud ja seega on ka kostja nõue lepingust tulenevate kõigi varaliste kohustuste täitmiseks

alusetu. Hageja arvates on kostja õigustamatult keeldunud laenulepingu täitmise vastuvõtmisest

hageja pakutud viisil. Seega tuleb kohtul hinnata, kas laenulepingu ülesütlemise formaalsed ja

materiaalsed eeldused olid täidetud.

12. Laenuleping on elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 2 mõttes.

Sellisele lepingule kohaldatakse tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut, kui VÕS 22. ptk 2. jaos

sätestatust ei tulene teisiti (VÕS § 402 lg 3).

13. Lepingu üldtingimuste (II kd, tl 6–9) p 4.1 järgi võtab pank laenusumma tagasimaksete

tähtpäevadel maksegraafikus toodud summad arvelduskontolt maha, s.o laenumaksed

debiteeritakse hageja kontolt. Kui kokku lepitud arvelduskontol puuduvad tasumisele kuuluvad

summad, võtab pank need maha laenusaaja teistelt arvelduskontodelt. Samasisuline säte intressi

tasumise kohta on sätestatud lepingu üldtingimuste p-s 5.1. Lepingu üldtingimuste p 9.3 järgi

on laenusaaja kohustatud õigeaegselt tagama oma arvelduskontol kõigi varaliste kohustuste

(s.o laenulepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed) täitmiseks vajalike piisavate summade

2-21-20211

olemasolu. Kui laenusaaja arvelduskontol ei ole kehtestatud tähtajal piisavaid vahendeid

maksete sooritamiseks, loetakse makse mittesooritatuks. Laenulepingu lisas 1 (II kd, tl 10) on

nimetatud lepingujärgne laenusaaja pangakonto kostja juures.

VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 2

kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Laenulepingu üldtingimused,

sh eelviidatud tingimused, on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõttes. Pole vaidlust, et lepingu

üldtingimused on eelnevalt välja töötatud panga sõlmitavate laenulepingute puhul

kasutamiseks. Hageja on lepingu üldtingimused allkirjastanud ja need on laenulepingu osaks

(VÕS § 37 lg 1 I lause). Lepingujärgseid regulatsioone nagu tüüptingimused tuleb käsitada

õiguse kohaldamise küsimusena, mille puhul ei ole kohus TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 I lause

järgi poolte seisukohtadega seotud (vt nt Riigikohtu 3.5.2017 määrus nr 3-2-1-21-17, p 23.4).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelnimetatud tüüptingimused ebamõistlikult kahjustavad

VÕS § 42 lg 1 mõttes. Laenulepingus kokku lepitud laenu tagasimakse viis on praktikas

tavapärane, iseäranis suurema laenu nagu eluasemelaenu puhul. Laenulepingu põhitingimuste

p-s 20 on kokku lepitud, et laenusaaja kohustub igas kuus suunama oma regulaarsed

sissetulekud lepingu lisas 1 nimetatud arvelduskontole. Selle tingimuse eesmärk on ilmselgelt

tagada rahaliste vahendite olemasolu hageja kontol laenusumma tagasimakse tähtpäeval, et

laenu tagastamine ja intressi tasumine saaks toimuda üldtingimuste p-des 4.1 ja 5.1 sätestatud

viisil. Ringkonnakohtule ei nähtu, et ka muus osas oleksid tüüptingimused ebamõistlikult

kahjustavad. Samuti ei nähtu laenulepingu ja üldtingimuste vastuolu elamukinnisvaraga seotud

tarbijakrediidilepingule esitatavate nõuetega. Vaidlusalused lepingutingimused ei ole ebaselged

ega mitmeti mõistetavad, mistõttu puudub vajadus kohaldada VÕS §-s 39 sätestatut.

Tüüptingimused ei ole (osaliselt) tühised.

14. Vaidlust ei ole selles, et kohtutäiturid esitasid kostjale 3.8.2021, 9.8.2021, 18.8.2021,

10.1.2022 ja 11.1.2022 vara kontol arestimise aktid (II kd, tl 11, 13, 15, 17, 18 ja 21), mille

alusel arestis kostja hageja konto aktidel näidatud summade ulatuses. TMS § 115 lg 1 kohaselt

võib sissenõude pöörata võlgniku kontole. TMS § 115 lg 2 järgi arestitakse konto arestimisakti

alusel selles näidatud ulatuses. Kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud

ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku

kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast

arestimise hetke kontole laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad

kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni. TMS § 115

lg-st 5 tuleneb, et kui kohtutäitur on saatnud krediidi- ja makseasutusele täitmiseks võlgniku

konto arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus avatava

konto suhtes.

15. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus

loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel

ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 3). VÕS § 91 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse

täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud või kui seda kasutatakse

tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Samuti võib kohustuse täita maksega kontole

(VÕS § 91 lg 2), millisel juhul loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest

võlgnetava rahasumma ulatuses (VÕS § 91 lg 3). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Seega, kui lepingus on kokku lepitud rahalise kohustuse

täitmise viisis, tuleb kohustus täita kokku lepitud viisil ning kui täitmine ei toimu kokku lepitud

2-21-20211

viisil, võib võlausaldaja keelduda täitmise vastuvõtmisest. Praegusel juhul on poolte vahelises

laenulepingus lepitud kokku kohustuse täitmine konkreetsel viisil. Keeldumist kohustuse

täitmisest muul viisil ei saa praegusel juhul pidada hea usu põhimõttega (tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 138, VÕS § 6) vastuolus olevaks. Hageja ei ole toonud esile objektiivseid

asjaolusid, mis takistasid tal täitmast laenulepingust tulenevat kohustust suunata oma

sissetulekud laenulepingu lisas 1 nimetatud arvelduskontole ning tagada sellel kohustuste

täitmiseks piisavate vahendite olemasolu. Hagejal ei olnud takistust teha ülekandeid ja

sularahaautomaadi kaudu sissemakseid oma kontole. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et isik

ei saa nõuda pangalt laenumaksete tasumiseks alternatiivsete lahenduste pakkumist selleks, et

võimaldada tal täitemenetlusest kõrvale hoida. Trahvisummade tasumine, mille täitmiseks

hageja konto arestiti, ei oleks piiranud hageja võimalusi trahvi määramise otsuseid vaidlustada.

16. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohtadega, et kostja sattus vastuvõtuviivitusse ning

hageja ei saanud täita oma kohustusi kostja ees viimasest tingitud asjaolu tõttu.

Võlausaldaja satub VÕS § 119 kohaselt vastuvõtuviivitusse juhul, kui võlgnik ei saa täita oma

kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult

vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse

täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks

vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust

kokkulepitud viisil (VÕS § 76 lg 3) ning kostjal oli õigus keelduda laenusumma tasumisest

hageja pakutud alternatiivsetel viisidel, mis ei olnud laenulepingus kokku lepitud, ei olnud

tegemist viidatud sättes kirjeldatud olukorraga, kus võlausaldaja keeldub õigustamatult

kohustuse kohase täitmise vastuvõtmisest või koostööst võlgnikuga. Seega ei sattunud kostja

vastuvõtuviivitusse.

Samuti ei olnud tegemist olukorraga, kus hageja poolne lepingurikkumine oli tingitud kostjast

(VÕS § 101 lg 3). Kostja ei teinud hagejale takistusi kohustuste täitmiseks kokku lepitud

arvelduskonto kaudu. Hagejal oli võimalik tagada oma kontol laenumaksete tasumiseks

vajalike summade olemasolu, kandes sellele piisavalt vahendeid või taotledes kohtutäiturilt

TMS § 133 lg 1 alusel igakuise arestivaba miinimumi võimaldamist laenu teenindavale

arvelduskontole. Seda võimalust selgitas hagejale ka kostja oma 10.8.2021 (I kd, tl 104),

12.8.2021 (I kd, tl 106) ja 2.9.2021 e-kirjades (I kd, tl 108).

17. Lepingu üldtingimuste p 11.1.2 kohaselt võib pank lepingu erakorraliselt üles öelda, kui

laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva intressi makse või

laenusumma tagasimaksega ning ta ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist pangalt

sellesisulise nõude saamisest koos hoiatusega, et pank ütleb võla tasumata jätmise korral

lepingu üles ja nõuab kogu tagastamata laenusumma tasumist. Lepingu üldtingimuste p 11.1.2

on kooskõlas VÕS § 416 lg 1 I lausega, mis sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava

krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui

tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega

ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete

tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 416 lg 1 II lause järgi

peab krediidiandja ülesütlemisavaldus olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 416 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja tarbijale hiljemalt koos sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega

pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Lepingu üldtingimuste p 13.1 järgi

peavad lepinguga seotud teated, sh lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud teated olema

2-21-20211

kirjalikus vormis ja saadetud lepingus või muus hilisemas teates märgitud aadressil (laenusaaja

puhul tema poolt märgitud postiaadressil) või antud üle allkirja vastu.

18. Kostja edastas 12.10.2021 hagejale nõude võlgnevuse tasumiseks koos laenulepingu

ülesütlemise hoiatusega (II kd, tl 30–32). Kostja märkis, et kui hageja hiljemalt 25.10.2021 ei

taga võlgnevuse kustutamiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol,

ütleb kostja laenulepingu erakorraliselt üles ning nõuab kogu tagastamata laenusumma

tagastamist. Kirjas tegi kostja ka ettepaneku läbirääkimisteks. Kirja esitamise seisuga oli hageja

viivitanud laenumaksete tasumisega 63 päeva, tasumata olid laenusumma põhiosa maksed

565,22 euro ulatuses ja intressid 768,67 euro ulatuses. Nimetatud kirja koostamise ajaks oli

hageja viivituses kolme graafikujärgse makse tasumisega (10.8.2021, 10.9.2021 ja 11.10.2021

maksed). Maksete tasumata jäämist alates 2021. a augustist seoses konto arestimisega kinnitas

hageja ka näiteks oma 28.9.2021 kirjas kostjale (I kd, tl 32). Puudub vaidlus, et hageja sai

hoiatuse kätte, kuid kahe nädala jooksul võlgnevust ei tasunud. Samuti ei tasunud hageja

10.11.2021 osamakset. Seega olid täidetud laenulepingu ülesütlemise formaalsed ja

materiaalsed eeldused.

16.11.2021 teatisega (I kd, tl 74–75) ütles kostja laenulepingu ennetähtaegselt üles samal

kuupäeval, esitades ühtlasi nõude lepingust tulenevate kõigi varaliste kohustuste (kokku

94 845,45 eurot) täitmiseks hiljemalt 30.11.2021. Kostja märkis, et selleks tähtajaks võla

tasumata jätmise korral esitab pank kohtutäiturile täitmisavalduse laenu tagatiseks olevale

kinnisasjale seatud hüpoteegi realiseerimiseks võlgnevuse katteks. Lepingu ülesütlemise

avaldus on tingimusteta ja üheselt arusaadav. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai kätte

ülesütlemisavalduse, mis edastati talle nii e-postiga kui ka kirjalikult posti teel (I kd, tl 119),

kuid ei tasunud kostjale teates nimetatud summat.

19. Hageja laenulepingu rikkumine ei olnud vabandatav (VÕS § 103 lg 1). Rikkumise

vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla (vt Riigikohtu 12.6.2006 otsus

nr 3-2-1-50-06, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika). VÕS § 105 lg 1 kohaselt oli kostjal õigus

laenuleping üles öelda ka siis, kui hageja rikkumine oleks olnud vabandatav.

20. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis oleks aluseks tunnistada sundtäitmine

täiteasjas lubamatuks. Kohtutäitur koostas 3.12.2021 kostja rahalise nõude sissenõudmiseks

täitmisteate täiteasjas (I kd, tl 167 pöördel–168 pöördel). 6.1.2022 teavitas kohtutäitur pooli, et

kinnisasi arestitakse 27.1.2023 (I kd, tl 171–171 pöördel). Seega on maakohus õigesti jätnud

hagi rahuldamata.

Tsiviilasja hind

21. Tsiviilasja hind maakohtus ja apellatsioonkaebuse esitamisel on määratud ekslikult ning

seda tuleb muuta.

TsMS § 132 lg 5 I lause kohaselt loetakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet

hagihinna tähenduses mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude

puhul, et hagihind on 3500 eurot, aga § 132 lg 2 võimaldab sellest kõrvale kalduda, arvestades

kõiki asjaolusid, mh asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut.

TsMS § 132 lg 5 II lause järgi ei või kohus määrata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hinna

määramisel TsMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi tuleb võtta arvesse hageja rahaliselt hinnatavat huvi,

mis vastab nõude suurusele, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotletakse (Riigikohtu

17.3.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 17.1).

2-21-20211

Arvestades, et hageja palus hagiavalduses tunnistada lubamatuks sundtäitmine 95 199,68 euro

suuruses summas, tuleb eelnevalt märgitud kaalutlustel määrata hagi hinnaks 6000 eurot.

TsMS § 137 lg 11 alusel muudab ringkonnakohus asja hinda maakohtus. TsMS § 137 lg 1 järgi

on apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades

kaebuse ulatust. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Järelikult on asja hind

ringkonnakohtus samuti 6000 eurot.

Hageja tasus hagi esitamisel ja apellatsioonkaebuse esitamisel hagi hinnalt 3500 eurot

arvestatud riigilõivu, s.o hagi esitamisel riigilõivuseaduse kuni 31.12.2021 kehtinud

redaktsiooni (RLS v.r) järgi riigilõivu 300 eurot, millele lisandus 50 ja 70 eurot hagi tagamise

avaldustelt, ning apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivuseaduse kehtiva redaktsiooni (RLS)

järgi 420 eurot, millele lisandus 70 eurot hagi tagamise avalduselt. Hagi hinnale kuni 6000 eurot

vastab RLS v.r järgi riigilõiv 425 eurot ning RLS järgi 595 eurot. Seega on hageja tasunud

riigilõivu 300 euro võrra nõutavast vähem ((425+595)-(300+420)).

TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena (mh vähem tasutud riigilõivu) mõistab asja lahendav

kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Järelikult tuleb

hagejalt välja mõista 300 eurot. Lõiv tuleb tasuda otsuse vastavas osas jõustumisest alates

15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivu tasumiseks

kohustamise lahendi võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus saata

sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist

VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud määras (TsMS § 179 lg 9).

Hagi tagamise tühistamine

22. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Kohus tühistab TsMS § 386 lg 4 järgi hagi tagamise, kui hagi jääb

rahuldamata. Ringkonnakohus peatas 25.5.2022 määrusega hagi tagamise korras täitemenetluse

täiteasjas kuni praeguses asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

jäämise tõttu tuleb hagi tagamine tühistada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalist suurust, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus.

24. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 I lause).

(allkirjastatud digitaalselt)