2-22-11755/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. märts 2023

Tsiviilasja number

2-22-11755

Tsiviilasi

Larissa Frolova hagi Osaühingu PLASTIKEST

vastu

töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks,

hüvitise

ja

töötasu

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Larissa Frolova apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Larissa Frolova (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja (kostja): Osaühing PLASTIKEST

(registrikood

11234706),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Margus Kiir

RESOLUTSIOON

1. Võtta Larissa Frolova apellatsioonkaebus Viru

Maakohtu 27. jaanuari 2023. a otsuse peale

menetlusse.

2. Lahendada

apellatsioonkaebus

tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

§ 646

alusel

üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Viru Maakohtu 27. jaanuari 2023. a

otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada Larissa Frolova apellatsioonkaebus

osaliselt.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse

määrab

kindlaks

maakohus

asja

uuel

läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Viru Maakohtu menetluses oli Larissa Frolova (hageja) hagi Osaühingu PLASTIKEST

(kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise ja töötasu

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures mööbli tellimuste vastuvõtjana 14. oktoobril

2016 sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel. Hageja sai töötasu miinimumpalga ulatuses, ühtegi

noomitust töölepingu kestuse ajal ei ole hagejale tehtud. 13. juulil 2022 sai hageja ootamatult

e-postile teate koondamise kohta, mille kohaselt on tööleping kostja algatusel üles öeldud

töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel. Kostja ei järginud ülesütlemisest etteteatamise

tähtaegu.

Kostja 14. aprilli 2022. a teatis on võltsitud, kuna hagejale dokumenti tutvumiseks ei esitatud.

Teatise allkirjastas kostja juhatuse liige Juri Šõšov. Teise allkirjastanud isiku tuvastamine on

võimatu. Kui teise allkirja pani Sergei Podlipski, siis tema allkirja ei saa arvestada, sest tema

on kostja töötaja.

Hageja palus tunnistada töölepingu ülesütlemise tühiseks, lõpetada tööleping, välja mõista

kostjalt hüvitis etteteatamistähtaja rikkumise eest 1308 eurot (60 päeva), kolme kuu keskmine

töötasu 1962 eurot ja töötasu töölt sunnitult puudutud aja ees alates 14. juulist 2022 kuni

kohtuotsuse tegemiseni arvestusega, et päeva töötasu on 21 eurot 80 senti.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hageja töökoht kaotati seoses

töö ümberkorraldusega. Kostja teavitas 9. märtsil 2022 üürileandjat, et ütleb äriruumi

üürilepingu üles 9. juunist 2022. Hagejat teavitati koheselt sellest, et tema hallatavas

esindussalongis tegevus lõpetatakse ning ta koondatakse. 14. aprillil 2022 koostati töölepingu

ülesütlemise teade seoses koondamisega ja kostja seaduslik esindaja, viibides samal päeval

hageja töökohas koos teise töötaja Sergei Podlipskiga, soovis avalduse hagejale üle anda.

Hageja ei võtnud ülesütlemisavaldust vastu. Hageja töötas kostja juures kuni 13. juulini 2022,

sh alates 9. juunist 2022 kuni 13. juulini 2022 Jõhvi esindussalongis, asendades teist töötajat.

13. juulil 2022 edastati hagejale täiendavalt teade koondamise kohta koos lõpparve

arvestustega.

3. Viru Maakohus jättis 27. jaanuari 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 540 eurot ja menetluskuludelt viivise

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Kostja vastusele lisatud 14. aprilli 2022. a ülesütlemise teatest nähtub, et teate sisu on hagejale

tutvustatud, teatel on märge, et hageja on keeldunud teate vastuvõtmisest, teade on allkirjastatud

kostja seadusliku esindaja poolt ja lisatud on kostja töötaja (Sergei Podlipski) allkiri hageja

teate vastuvõtmisest keeldumise kohta. Maakohus leidis, et töölepingu lõpetamisest

etteteatamine on tahteavalduse tegemine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 mõttes

ning TsÜS § 69 lg 2 järgi tahteavalduse jõustumiseks ei pea tahteavalduse saaja olema igal

juhul tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega selle sisust teadlik (Riigikohtu 19. detsembri

2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-05, p 10).

Kui saaja ei ole tahteavaldust kätte saanud või ei ole saanud seda kätte õigeaegselt, s.t

tahteavalduse jõudmine saajani on takistatud, tuleb poolte õigustatud huve kaaludes selgitada,

kas tahteavalduse saajani mittejõudmise riski kannab tahteavalduse tegija või saaja. Tulenevalt

VÕS §-st 6 ja TsÜS §-st 138 peavad ka töötaja ja tööandja töösuhtes teineteise suhtes käituma

hea usu põhimõttest lähtuvalt. Maakohus leidis, et olukorras, kus töötajale oli teada, et teda

soovitakse koondada ja ta keeldus töökohal vastavasisulise teate vastuvõtmisest, on töötaja

käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja võtnud sellega enda kanda teate kättesaamise riski. Hea

usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguste kuritarvitamist ning õiguse kuritarvitamisena

saab käsitleda ülesütlemise teate kättetoimetamise takistamist.

Hageja väited 14. aprilli 2022. a teate võltsimise kohta on sisutühjad. See, et teadet väidetavalt

hagejale ei esitatud, ei viita selle võltsitusele. Teate allkiri ei saa olla tühine ning asjaolu, et

tegemist on kostja töötaja allkirjaga, ei sea kahtluse alla teate kehtivust. Hageja on ülesütlemise

teate saanud 14. aprillil 2022 kätte ja tööleping on TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu

õiguspäraselt üles öeldud alates 13. juulist 2022.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu seisukoht, et hagejat teavitati töölepingu

lõppemisest õigeaegselt, väär. Kohtule esitatud teatel puudub hageja allkiri. Teate allkirjastas

kostja töötaja Sergei Podlipski, kes ei ole kostja seaduslik esindaja.

Maakohtu seisukoht, et kostja tegutses heas usus, on väär. Juhul, kui kostja seaduslik esindaja

sai teada, et teade ei jõudnud adressaadini, oli tal teisi võimalusi selle edastamiseks, nt tava- või

tähtkirjana või e-posti kaudu. Äärmisel juhul võis kohus teadet allakirjutanud isiku kohtus

vande all ära kuulata, kuid seda ei ole tehtud.

Ebaõige on maakohtu väide, et kui hageja ei täida töökohustusi ning omab sissetulekut, on

saamata jäänud töötasu nõue põhjendamatu ja vastuolus seadusega. Hageja ei tööta käesoleva

ajani ja ei saa ka töötasu. Tööandja töölepingu ennetähtaegse lõpetamise tühiseks tunnistamisel

on töötajal õigus nõuda nii hüvitist rikutud etteteatamise tähtaja eest, kui ka sunnitud töölt

puudumise aja eest saamata töötasu.

Kostja menetluskulud on liiga suured.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal.

Viru Maakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise

rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb

saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause

alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

6. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari

2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest

olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme

kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

7. Maakohus menetles tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 järgi kirjalikus menetluses. Kirjalikus

menetluses peab kohus järgima § 392 lg 1 p-de 2 ja 4 sätteid samas ulatuses nagu siis, kui asja

vaadataks läbi kohtuistungil. See tähendab, et kohus peab välja selgitama menetlusosaliste

taotlused, teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes ning tõendid, mida menetlusosalised

esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Maakohus edastas menetlusosalistele üksteise

menetlusdokumendid, määrates tähtaja seisukohtade esitamiseks, seejärel teatas maakohus

pooltele kohtuotsuse teatavaks tegemise aja.

Hageja on kogu menetluse kestel tuginenud oma nõudes asjaolule, et teda ei ole koondamisest

õigeaegselt teavitatud. Hageja leidis 7. septembri 2022. a menetlusdokumendis (dtl 37–38), et

kostja poolt esitatud 14. aprilli 2022. a teatis on võltsitud ning kinnitas, et hagejale ei ole seda

kunagi esitatud. Hageja leidis, et ühe allkirjastanud isiku tuvastamine ei ole võimalik andmete

puudumise tõttu. Teine, Sergei Podlipski, töötab kostja juures. Apellatsioonkaebuses heidab

hageja maakohtule ette, et asjaolude tuvastamiseks oleks maakohus võinud teatise

allkirjastanud isiku vande all ära kuulata, kuid maakohus ei ole seda teinud.

Maakohus leidis, et hageja väited 14. aprilli 2022. a teatise võltsimise kohta on sisutühjad.

Maakohus tugines seejuures kostja selgitustele ja kostja poolt esitatud 14. aprilli 2022. a

teatisele. Kohtul on eelmenetluses kohustus tagada, et olulised asjaolud ei jääks välja

selgitamata üksnes selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud taotleda vastavaid

menetlustoiminguid asjaolude väljaselgitamiseks ja oma väidete tõendamiseks.

Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu ning tõendeid tuleb hinnata

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt (TsMS § 232 lg 1). Praegusel juhul ei vaidlustanud hageja

dokumendi nn tehnilist võltsimist, mida saaks lahendada TsMS § 277 järgi, vaid seadis kahtluse

alla selle usaldusväärsuse. Maakohus ei ole hageja väiteid dokumendi võltsituse kohta

täpsustanud. Samuti ei ole maakohus andnud hagejale võimaluse vajadusel esitada täiendavaid

tõendeid ega taotlusi. Hageja heidab maakohtule ette S. Podlipski vande all ärakuulamata

jätmist.

Maakohus on jätnud pooltele tõendamiskoormise selgitamata. Töötaja kui töösuhte nõrgema

poole seisundi tasakaalustamiseks on kohtul töövaidluse lahendamisel kõrgendatud

selgitamiskohustus ning töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem

tõendamiskoormus (Riigikohtu 6. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-5834, p 16).

Hageja on töötaja, ehk nõrgem pool.

Maakohus leidis kostja väidetele tuginedes, et hagejale oli teada, et teda soovitakse koondada

(maakohtu otsuse p 7). Menetlusosalise seletused ei ole tõend (vt Riigikohtu 14. oktoobri

2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14, p 21; 3. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

105-08, p 18) ning kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud

(Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-15, p 18; 1. novembri 2006. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-06, p 15).

Maakohus oleks pidanud selgitama pooltele tõendamiskoormise jaotust olukorras, kus pooled

vaidlevad asjas tähtsust omava asjaolu üle, s.o asjaolu üle, millal hagejale teatati koondamisest.

Maakohus ei ole seda teinud.

8. Istungist loobumine ei anna kohtule õigust selgitamiskohustuse täitmata jätmiseks, kuid

samas võib kirjalikus vormis võib pooltega õiguse kohaldamise ja muude asjakohaste

küsimuste arutamine olla keerulisem.

Ka kirjaliku menetluse puhul peab maakohus läbi viima eelmenetluse. Eelmenetluse ülesanded

on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2

selgitamiskohustus. Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt

(TsMS § 435 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eelmenetlust korrektselt läbi

viinud.

Kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub muuhulgas nii konkreetse vaidluse

asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid (Riigikohtu 29. aprilli

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Hageja esindab menetluses ennast ise. Kostjal

on vandeadvokaadist esindaja. Kohus saab juhtida hageja tähelepanu võimalusele taotleda

riigipoolset menetlusabi (TsMS § 180jj).

9. Kostja palus hagi rahuldamise korral vähendada väljamõistetavat hüvitist hagejale makstud

töötuskindlustushüvitise tõttu (dtl 28). Hageja ei vaielnud vastu asjaolule, et ta on

töötuskindlustushüvitist saanud ning esitas kohtu nõudel vastavad tõendid (dtl 41–42).

Kui asja uuel lahendamisel leiab maakohus, et hagejat ei ole töölepingu ülesütlemisest seaduses

ettenähtut etteteatamise tähtaega järgides teavitatud, tuleb maakohtul anda hinnang hageja

rahalistele nõuetele.

10. Maakohus on rikkunud TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud kohustust selgitada

eelmenetluses välja menetlusosaliste väited ja nende põhjendamiseks esitatud tõendid. Selline

rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt Riigikohtu 14. juuni 2016

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13, samuti 23. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-

15, p 12 teine lõik, ja 11. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 42).

Kuna praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise

tulemust, siis tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab,

et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuivõrd

ringkonnakohtul ei ole võimalik ise asja sisuliselt lahendada olukorras, kus maakohus ei ole

asja sisuliselt läbi vaadanud. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi

tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega kostja äriregistri väljatrüki. Ringkonnakohus ei

lahenda selle tõendi tsiviilasja materjalide juurde võtmist. See tuleb lahendada maakohtul asja

uuel läbivaatamisel.

11. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke