2-22-13041/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. märts 2023 Tallinn

e-toimiku menetlemise infosüsteemi /kohtu

tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-22-13041

Tsiviilasi

S Li hagi Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti

kaudu)

vastu

täitemenetluse

lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2018/112

Tsiviilasja hind

2 974,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S L (isikukood xxx), elukoht xxx;

Hageja lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Martin

Kruus, Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid,

e-post menetlus@vilippus.ee;

Kostja:

Eesti

Vabariik

(Sotsiaalkindlustusameti

kaudu, registrikood 70001975), asukoht Paldiski mnt 80,

Tallinn, e-post info@sotsiaalkindlustusamet.ee;

Kostja volitatud esindaja: õiguse ja järelevalve

osakonna õiguse talituse jurist M M (isikukood xxx),

e-post xxx.

Asja läbivaatamine

Avalikul kohtuistungil 25.01.2023, osalesid hageja

esindaja vandeadvokaat Martin Kruus ja kostja esindaja

M M

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada lubamatuks Harju Maakohtu 14.02.2017 määruse sundtäitmine

tsiviilasjas nr 2-16-11502 Tallinna kohtutäituri Kristiina Feinmani menetletavas

täiteasjas

nr

034/2018/112,

mille

alusel

nõuab

Eesti

Vabariik

(Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagejalt S Lilt 2 974,40 euro tasumist.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

3.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrata

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast tsiviilasja

sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.

3.2.

Kostjal Eesti Vabariigil on võimalik esitada hageja menetluskulude

nimekirja osas seisukoht 3 tööpäeva jooksul hageja menetluskulude

nimekirja kättesaamisest arvates.

4. Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. S

L

(hageja)

esitas

02.09.2022

Harju

Maakohtule

hagi

Eesti

Vabariigi

(Sotsiaalkindlustusameti kaudu, kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 034/2018/112.

2. Hagiavaldus sisaldas menetlusabi taotlus. 05.12.2022 määrusega jättis kohus hageja

menetlusabi taotluse rahuldamata ning kohustas hagejat tasuma hagiavalduselt riigilõivu.

3. Kohus võttis 12.12.2022 määrusega hagi menetlusse ja küsis kostja vastust hagile. Kostja

vastas 02.01.2023.

4. Kohtuistung toimus 25.01.2023, osalesid poolte esindajad.

5. 26.01.2023 esitas hageja täiendavad tõendid ja selgitused. 23.02.2023 esitas kostja täiendava

seisukoha. Hageja esitas kostja 23.02.2023 menetlusdokumendi osas arvamuse 10.03.2023.

6. 20.03.2023 esitas hageja lõplikud seisukohad ning menetluskulude nimekirja.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

7. Hageja palub tunnistada lubamatuks Harju Maakohtu 14.02.2017 tsiviilasjas nr 2-16-11502

tehtud määruse täitmiseks läbiviidav täitemenetlus (kohtutäitur Kristiina Feinman täiteasi nr

034/2018/112), kuna hagejal ei ole täitmata kohustusi sissenõudja Sotsiaalkindlustusameti ees.

8. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

 Harju Maakohtu 14.02.2017 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-16-11502 (Määrus I)

kohustus hageja tasuma alaealistele lastele A Lile ja A Lale igakuist elatist alates

01.03.2017 määrusega reguleeritud summas.

 18.01.2018 algatas A La seaduslik esindaja (ema) Määruse I alusel kohtutäitur Kristiina

Feinmani juures täiteasja nr 034/2018/112, et nõuda sisse kohtulahendist tulenev

täitmata kohustus.

 Harju Maakohus muutis oma 29.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-2135 (Määrus

II) varasemat Määrust I selliselt, et alates 01.01.2018 hagejal Määruse I alusel elatise

tasumise kohustust enam ei olnud, kuna hageja poeg A L asus alaliselt elama hageja

juurde ja vanemate ülalpidamiskohustused võrdsustusid.

 13.09.2021 esitas sissenõudja A La täitemenetluses avalduse, millega kinnitas, et hageja

on täiteasja nr 034/2018/112 raames sissenõutava kohustuse täitnud.

 15.09.2021 edastas kohtutäitur hagejale e-kirjad, milles teatas, et lõpetab täiteasjas nr

034/2018/112 menetluse pärast seda, kui hageja on tasunud kohtutäituri tasu 222,93

eurot.

 Järgmisel päeval, s.o. 16.09.2021, edastas kohtutäitur Kristiina Feinman hagejale uue

e-kirja, milles teatas, et peab täiteasjas nr 034/2018/112 menetlust jätkama seoses Eesti

Vabariigi poolt tasutud elatisabimaksetega 4 441,60 eurot. Kirjale lisas kohtutäitur ka

tabeli teostatud elatisabimaksete kohta.

 05.10.2021 edastas kohtutäitur hagejale teate nõude ülemineku ja suurendamise kohta.

Teate

kohaselt

on

täiteasjas

nr

034/2018/112

uueks

sissenõudjaks

Sotsiaalkindlustusamet, nõudeks elatisabi tagasinõue ja nõude suuruseks 2 974,40 eurot.

Täitedokumendiks on jätkuvalt Määrus I. Lisaks saatis kohtutäitur sama kuupäevaga

kohtutäituri tasu 600 eurot sissenõudmise otsuse.

9. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

10. Hageja menetluskulu on 2 275 eurot (riigilõiv 385 eurot ja lepingulise esindaja kulu

1 890 eurot). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva asjaga ja ta ei ole

käibemaksukohustuslane.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

11. Kostja ei tunnista hagi ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja toob esile järgmised

põhjendused ja vastuväited:

 Hageja nõude aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, kuid praegusel

juhul ei ole kostja nõuet rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kostja nõude aluseks

on perehüvitiste seaduse (PHS) § 57 lg 2, mille alusel läheb täitemenetlusaegse elatisabi

saaja elatisnõue riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi väljamakstud ulatuses. Lapse

esindaja kinnitustel ei ole tähendust.

 Hageja toob hagiavalduses välja, et Määrusest I ei saanud elatise maksmise kohustusi

tekkida pärast 31.12.2017, kuivõrd Määrusega II tsiviilasjas nr 2-18-2135 tühistas kohus

tagasiulatuvalt perioodilise elatise maksmise kohustuse alates 01.01.2018.

 Hagiavalduses jätab kostja märkimata, kas ta on kohtutäiturit teavitanud Määrusest II.

TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel,

millega täitmisele võetud täitedokument on tühistatud. Hagi kohaselt toimus asjas nr

038/2018/112 täitemenetlus veel aastal 2021 ning lõpetati pärast laste ema 13.09.2021

avaldust. 05.10.2021 uuendas kohtutäitur täitemenetluse riigi nõude osas ning kostjal

puudub info, kas hageja on selle vaidlustanud.

 Hagiavalduses leiab hageja, et kuivõrd kohtutäitur ei saa ise anda õiguslikku hinnangut

täitmiseks esitatud täitedokumendi alusel tekkinud nõuete kehtivusele, ei jää hagejal üle

muud kui esitada oma õiguste kaitseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

 Kohtutäitur otsustab, kas täitemenetluse läbiviimiseks on alust või ei ole ning see ei ole

sissenõudjate otsustada. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel

või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada

kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada

või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti

(TMS § 217 lg 1). Täitemenetlust viib läbi kohtutäitur ning PHSist ega mõnest muust

õigusaktist ei tulene Sotsiaalkindlustusameti pädevust igakuiselt kontrollida

kohtutäituri tegevust ning täitemenetluse läbiviimise või elatisabi maksmise õigustatust.

Lapse seadusliku esindaja avalduse alusel viib täitemenetlust läbi kohtutäitur ning

Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks on maksta lapsele täitemenetlusaegset elatisabi

(tuginedes seejuures kohtutäiturilt saadavale infole), kui võlgnik ei täida täitemenetluse

ajal oma kohustust lapsele elatise maksmisel. Kui võlgnik leiab, et täitemenetluse

läbiviimiseks alus puudub, tuleb tal täitemenetluse lõpetamiseks pöörduda kohtutäituri

poole.

 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 1 alusel lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade

eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja

seda korda ei saa enam rakendada.

12. Kostja palub menetlus lõpetada otsust tegemata. Ning juhul kui kohus siiski leiab, et

menetluse lõpetamiseks alus puudub palub kohus jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata

ja jätta menetluskulud hageja kanda.

25.01.2023 kohtuistung

13. 25.01.2023 toimunud kohtuistungil selgitati välja vaidlusalused asjaolud, kohus selgitas

menetlusosalistele tõendamiskoormist ning menetlusosalistele määrati täiendavate tõendite ja

seisukohtade esitamise tähtajad.

Hageja 26.01.2023 täiendav selgitus ja tõendid

14. Hageja esitas täiendava tõendina kohtutäitur Kristiina Feinmanile 08.04.2019 edastatud e-

kirja, mille manusena edastas hageja kohtutäiturile Määruse II, millega muudeti täiteasja nr

034/2018/112 aluseks olevat täitedokumenti. Osundatud e-kirja saatis hageja kohtutäiturile

seoses kohtutäituri 29.03.2019 teatega, et täiteasjas sissenõutavat kohustust on suurendatud

seoses perioodil veebruar 2018 – märts 2019 tekkinud jooksva elatise võlgnevusega.

15. Vastuseks hageja 08.04.2019 kirjale edastas kohtutäitur Kristiina Feinman 22.04.2019

e-kirjaga otsused täitemenetluste osalise lõpetamise kohta. Seega hiljemalt 08.04.2019 pidi

kohtutäitur saama teada sellest, et jooksva elatise maksmise kohustust Määruse I alusel ei saa

hagejal alates 01.01.2018 olla.

16. Määrust I ei ole ühegi hilisema ning käesolevas kohtumenetluses esitamata määruse või

otsusega muudetud ega täiendatud. Seetõttu puudus õiguslik alus täiteasjas nr 034/2018/112

täitemenetlusaegse elatisabi väljamaksmiseks mistahes perioodil alates 01.01.2018. Poolte

vahel ei ole vaidlust, et täitemenetlusaegset elatisabi makstakse perioodiliselt üksnes jooksva

elatiskohustuse täitmiseks, mitte aga elatisvõla likvideerimiseks.

17. Seega on Sotsiaalkindlustusamet Määruse I alusel maksnud täitemenetlusaegset elatisabi

õigusliku aluseta ning hagejal ei saa tekkida täitemenetluse raames kohustust alusetult tasutud

elatisabi hüvitamiseks Eesti Vabariigile.

Kostja 23.02.2023 täiendav seisukoht

18. Kostja tunnistab, et pärast kohtuistungit toimunud suhtlust kohtutäituriga ei ole leidnud

kinnitust, et täitemenetluses nr 034/2018/112 täidetud elatise kohtulahend (Määrus I) kuulus

täitmisele alates märts/aprill 2019, mis oleks andnud aluse elatisabi maksmiseks tulenevalt

PHSist. Seetõttu annab kostja kohtutäiturile sisendi selle täitemenetluse raames makstud

elatisabi hagejalt tagasi nõudmise tühistamiseks.

19. Kostja leiab jätkuvalt, et hageja oleks pidanud esmalt pöörduma kohtutäituri poole, kes viib

täitemenetlust läbi ning kellel on või kelleni peaks jõudma info täitemenetluse läbiviimise

õigustatuse kohta.

20. PHS alusel antud sotsiaalkaitseministri 11.11.2016 määruse nr 59 „Perehüvitiste taotluse

andmete loetelu“ § 4 kohaselt edastab kohtutäitur Sotsiaalkindlustusametile teatise andmetega,

mis muuhulgas sisaldavad lapse elatisnõudes tehtud makseettepaneku määruse või hagi

tagamise abinõu rakendamise määruse või elatisnõudes jõustunud kohtulahendi numbrit ja

kuupäeva.

21. Kohtulahendeid kohtutäitur kostjale elatisabi maksmiseks ei edasta. Kostjal on küll ligiääs

kohtutute infosüsteemile (KIS), kuid andmete vaatamiseks peab olema seadusest tulenev alus.

Lisaks ei muudetud antud juhtumis elatise maksmise kohustust samas, kostjale teadaolevas

kohtuasjas, nr 2-16-11502. Elatise maksmise kohustust muudeti kohtulahendiga nr 2-18-2135.

Tulenevalt PHS § 55 lg-st 2 ja lg 1 p-st 6 peab täitemenetlusaegse elatisabi saaja teavitama

elatise maksmise alusdokumendi muutmisest viivitamata kohtutäiturit. Kostjal puuduvad

andmed, et elatisabi saaja seda tegi ning puuduvad ka andmed, et kinnitada, et elatisabi saaja

seda ei teinud. Küll aga on hageja tõendanud, et ta on 08.04.2019 teavitanud kohtutäiturit

sellest, et Määruse II alusel hagejal alates 01.01.2018 elatise maksmise kohustust ei olnud.

Seepeale lõpetas kohtutäitur täitemenetluse elatise võlgnevuse osas veebruar 2018 – märts

2019. Eeltoodu tõendab seda, et tõele ei vasta hagiavalduse p-s 2.1 toodud väide, et kohtutäitur

ei saa ise anda õiguslikku hinnangut täitmiseks esitatud täitedokumendi alusel tekkinud nõuete

kehtivusele ning et hagejal ei jäänud oma õiguste kaitseks muud võimalust, kui esitada

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi.

22. Kohtutäitur edastas hagejale 05.10.2021 teate nõude ülemineku ja suurendamise kohta ning

hagejal oli võimalus see vaidlustada teades, et elatise maksmise kohustust selle kohtulahendi

alusel enam ei olnud. Samuti oli hagejal võimalus pöörduda Sotsiaalkindlustusameti, kui

otsuses nimetatud sissenõudja poole selgituste saamiseks ja/või nõude tühistamiseks.

Hageja seisukoht kostja 23.02.2023 menetlusdokumendile

23. Kostja on 23.02.2023 menetlusdokumendis sisuliselt hagi omaks võtnud selgitades, et

täiteasja nr 034/2018/112 esemeks olevat Eesti Vabariigi nõuet hageja vastu olemas ei ole.

Kostja on menetlusdokumendis avaldanud, et annab kohtutäiturile sisendi täitemenetluses

makstud elatisabi hagejalt tagasinõudmise tühistamiseks.

24. Hageja pöördus 09.03.2023 päringuga kohtutäituri poole. Kohtutäituri kinnitusel ei ole

sissenõudja siiski mingisuguseid täiendavaid avaldusi ega taotlusi täiturile esitanud. Ühtlasi ei

selgu kostja seisukohast, kuidas käsitleb kostja alusetu täitemenetluse raames hageja käest juba

sisse nõutud kohtutäituri tasuga ja kostjale üle kantud summadega seonduvat (seisuga

27.01.2023 on hagejalt täitemenetluse raames kokku sisse nõutud 900,62 eurot). Lisaks

eelnevale on kuni käesoleva ajani täitemenetluse tagamiseks arestitud hageja pangakontod ning

Maksu- ja Tolliameti tagastusnõuded vaatamata sellele, et kostja kinnitab ise, et täitemenetluse

esemeks olevat nõuet hageja suhtes eksisteerida ei saa. Vastav asjaolu võib kaasa tuua olukorra,

kus hageja vara arvelt toimub alusetu nõude täiendav täitmine.

25. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt pidi hageja pöörduma nõude

põhjendamatuse vastuväitega kohtutäituri poole. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja on

juba 2019 aastal viivitamatult kohtutäiturit teavitanud elatise maksmise kohustust muutvast

kohtulahendist. Põhjendatud ja õige ei ole kostja seisukoht, et alusetu täitemenetluse

läbiviimise või jätkamise korral on võlgnik kohustatud alustama õiguslikke vaidlusi

kohtutäituriga. Nõude täitmiseks esitamisel peab esimeses järjekorras asjaolusid hindama siiski

sissenõudja, kes nõude täitmiseks avalduse esitab. Juhul, kui nõuet ei ole tegelikult olemas või

see on täidetud, vastutab vastavate asjaolude eest samuti sissenõudja ning kohane

õiguskaitseviis on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine. Ilmselgelt ekslik ja

arusaamatu on kostja seisukoht, mille kohaselt tuleks alusetu nõude sissenõudmiseks

täitemenetluse alustamise või selle jätkamise korral asuda võlgnikul pidama õigusvaidlust

menetlust läbi viiva kohtutäituriga. Kohtutäitur algatab täitemenetluse ja viib seda läbi

sissenõudja avalduse alusel ning temale täitmiseks esitatud täitedokumendi alusel. Käesoleval

juhul nähtub kohtutäituri 05.10.2021 teatest, et kohtutäitur jätkab täiteasjas nr 034/2018/112

täitemenetlust kostja kui sissenõudja avalduse alusel tasutud elatisabimaksete sissenõudmiseks

hagejalt.

26. Sisulise hinnangu täitemenetluse esemeks oleva nõude põhjendatuse kohta saab anda

üksnes kohus. Ühtlasi ei pea ei kohtutäitur ega ka võlgnik lähtuma eeldusest, et sissenõudja

võis täitemenetluse läbiviimise avalduse esitada puudulikele andmetele tuginedes. Juhul, kui

see on siiski nii, lahendab vastava küsimuse kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

menetluses.

27. 20.10.2023 esitatud hageja lõplikes seisukohtades kordab hageja varasemas menetluses

esitatud väiteid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

28. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud poole ära kohtuistungil,

analüüsinud poolte täiendavaid seisukohti ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis,

leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

29. Kohus märgib esmalt, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse

eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik

asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2

ja § 394 lg 2 p-st 3.

30. Hageja on esitanud nõude TMS § 221 § 1 alusel, mis võimaldab esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue

on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja palub tunnistada lubamatuks Määruse I

sundtäitmine (kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses olev täiteasi nr 034/2018/112, mille

alusel nõuab kostja hagejalt 2 974,40 eurot), sest kostjal ei saa olla nõuet hageja vastu.

31. Kostja on esitanud menetlusliku vastuväite, et kostja oleks enne hagi esitamist pidanud

esmalt pöörduma kohtutäituri või kostja poole, seejärel vaidlustama kohtutäituri tegevust.

Seega leiab kostja, et hagejal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu hagi tuleb

jätta läbi vaatamata või rahuldamata.

32. Kohus kostjaga siinkohal ei nõustu. Kohustuslik kohtueelne menetlus on ette nähtud TMS

§ 218 lg 1, mille kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline

esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle

tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt

kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

33. Hagiavalduse esitamisega määrab hageja kindlaks vaidluse eseme, näidates ära oma

menetlusliku nõude ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud (vt TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2).

Hageja tugines hagiavalduses sellele, et kuigi Määruse II järgi lõppes hageja kohustus Määruse

I alusel elatist maksta 31.12.2017, jätkas kohtutäitur täitemenetlust kostja tagasinõude avalduse

alusel (kostja oli maksnud hageja elatisekohustuse täitmiseks õigustatud isikule elatisabi pärast

nimetatud kuupäeva).

34. Riigikohtu 15.06.2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-20-9975 on rõhutatud, et TMS mõttest

tulenevalt ei tohi sissenõudja esitada täitedokumenti täitmisele ja peab esitama täitemenetluse

lõpetamise avalduse, kui täitedokumendist tulenevat nõuet ei ole või see lõpeb (p 14.2).

35. Kostja on nõustunud sellega (vt kostja 23.02.2023 täiendavad seisukohad /t lk 76 jj/ ja seda

kinnitab ka hageja esitatud tõend: kohtutäitur Kristiina Feinmani 16.09.2021 e-kiri ja selle lisa

Eesti Vabariigi elatisabi maksete kohta /t lk 8-9), et Sotsiaalkindlustusamet on maksnud

täiteasjas nr 034/2018/112 ja 113 elatisabi alates 08.04.2019 kuni 06.08.2021 õigusliku aluseta.

36. Samuti on kostja nõustunud sellega, et hageja teavitas kohtutäiturit hiljemalt 08.04.2019

sellest, et Määruse II tõttu ei ole hagejal elatise tasumise kohustust Määruse I alusel alates

01.01.2018 (vt ka kostja 23.02.2023 täiendav seisukoht, t lk 76 pöördel ja ka hageja esitatud

tõendid täiturile teavituse ja Määruse II saatmise kohta 08.04.2019, t lk 71).

37. Elatise nõudes täitemenetluse alustamiseks sissenõudja avalduse alusel peab olema elatist

maksma kohustavast täitedokumendist tulenev kohustus jäänud täitmata, s.o peab olema

tekkinud elatise võlgnevus. Nimetatud tingimus on vajalik ka perioodilise elatisnõude

täitemenetluse alustamiseks. Kostja on 25.01.2023 kohtuistungil selgitanud, et elatiseabi

makstakse ainult jooksva elatise hüvitamiseks eelmise kuu eest. Kui midagi on võlgniku poolt

tasutud, siis selle võrra elatisabi summa väheneb. Täitur esitab kostjale avalduse igakuiselt,

kas on makstud või ei ole makstud ja kui palju kostja peab maksma (vt 25.01.2023 kohtuistungi

protokoll, t lk 67 pöördel ajapunkt 00:06:36).

38. Seega on hageja teinud enda poolt kõik temast sõltuva, et info elatisekohustuse lõppemise

kohta seisuga 01.01.2018, jõuaks täiturini, elatisabi saaja oli selle kohustuse lõppemisest

teadlik, kuna ta oli Määruse II tsiviilasjas menetlusosaliseks.

39. Hageja ei olnud teadlik sellest, et elatisabi saamiseks on avaldus esitatud ja ei teadnud seega

ka seda, et elatisabi makstakse. See selgus alles 05.10.2021 kohtutäituri teatest hagejale, et

elatise nõue on üle läinud Sotsiaalkindlustusametile, kes on täiteasjas uueks sissenõudjaks ja

täitedokumendi Määruse I täitmine jätkub.

40. Kostja on oma 23.02.2023 täiendava seisukoha esimese lõikes kinnitanud, et elatisabi

maksmiseks täiteasjas nr 034/2018/112 PHS-ist tulenev alus puudus ja Sotsiaalkindlustusamet

annab täiturile teabe selle kohta, et hagejalt elatisabi tagasinõudmine tühistataks.

41. Ometi ei ole kostja seda otsuse tegemise aja (29.03.2023) seisuga teinud – hageja suhtes ei

ole kõnealust täitemenetlust lõpetatud ja hageja suhtes on endiselt rakendatud kõik sundtäitmise

tagamise abinõud (hageja pangakontod arestitud jms).

42. Täitemenetluse lõpetamiseks peab sissenõudja esitama täiturile avalduse. Kui sissenõudja

sellist avaldust ei esita, võib võlgnik esitada tema vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi (vt ka Riigikohtu 16.02.2022 lahend tsiviilasjas nr 2-21-13350).

43. TMS ei kohusta olukorras, kus esinevad alused tunnistada sundtäitmine lubamatuks,

pöörduda eelnevalt kaebusega kohtutäituri poole kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks. Kohus

leiab, et siis, kui sundtäidetavat nõuet ei ole, on see hageja valik, millist õiguskaitsevahendit ta

kasutab. Olukorras, kus võlgniku hinnangul on täitemenetlus mingil põhjusel lubamatu, saab ta

TMS § 221 alusel esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (vt ka Riigikohtu lahend

18.12.2019 tsiviilasjas nr 2-17-14925). Võlgniku varalised õigused võivad vajada kiiret kaitset

ja kohtuvälised lahendused ei pruugi anda tõhusat tulemust. Seda nt juhul nagu praegu, kui

alustatud täitemenetluses on võlgniku vara suhtes juba tehtud täitetoiminguid, mille tagajärjel

võlgniku vara väheneb (vt ka kohtutäitur Kristiina Feinmani 27.01.2023 e-kiri hagejale, millest

selgub, et kostja nõuet on juba täidetud 487,17 euro ja kohtutäituri tasu sissenõudmise osas, t

lk 81. Samuti vt hageja 10.02.2023 täiendavad selgitused p 1, mille kohaselt on hagejalt

täitemenetluse raames alusetult sisse nõutud 900,62 eurot, t lk 78). Hageja on juba täiturit

teavitanud sellest, tema vastu ei saa olla nõudeid Määruse I alusel, kuid siiski on jätkatud

täitemenetlust.

44. Seega leiab kohus, et hagi läbivaatama jätmiseks TsMS § 423 mistahes alusel eeldused

puuduvad ja rahuldamata jätmise aluseks ei saa olla see, et hageja valis oma õiguste kaitseks

TMS § 221 lg 1 toodud võimaluse. Hagi esitamine näib põhjendatud seda enam, et ka

kohtumenetluse ajal, pärast seda kui kostja selgitas välja, et elatisabi andmine varasemale

sissenõudjale oli alusetu, ei astunud ikkagi samme hageja õiguste taastamiseks. Kohtu

hinnangul ei ole õige panna hageja kohustuseks välja selgitada, miks elatisabi saaja ja täitur on

Sotsiaalkindlustusametile ebaõigeid andmeid esitanud – hagejal puuduvad selleks vajalikud

õiguslikud atribuudid (erinevalt kostjast, kes on 23.02.2023 täiendavates seisukohtades

märkinud, et tal on ligipääs ka kohtute infosüsteemi andmetele jne).

45. Kohus viitab ka PHS §-le 51, millest nähtub, et täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks

suhtlevad omavahel elatisabi taotleja, kohtutäitur ja Sotsiaalkindlustusamet (PHS § 51 lg 2

kohaselt täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isiku seaduslik esindaja

(antud juhul laste ema) taotluse Sotsiaalkindlustusametile täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri

kaudu. Sama paragrahvi lg 3 järgi algatab Sotsiaalkindlustusamet täitemenetlusaegse elatisabi

menetluse kohtutäiturilt teate saamisega).

46. PHS § 55 ja § 56 lg 3 sätestavad elatisabi saaja ja kohtutäituri teavitamiskohustused

Sotsiaalkindlustusameti ees. Käesolevas menetluses ei ole tuvastatud, et elatisabi saaja või

täitur oleks osundatud kohustusi täitnud.

47. Võlgnikul ehk antud juhul hagejal, puuduvad võimalused elatisabi taotlemist ja saamist

mõjutada, kuna ta ei pruugi sellistest toimingutest teadlik olla – erinevalt kohtumenetlus- ja

pankrotimenetluseaegse elatisabi määramisest, ei kohusta PHS teavitama võlgnikku

täitemenetlusaegse elatisabi määramisest (vt PHS § 52 lg 4-6). Seega ei saa ka elatisabi

ebaseadusliku maksmise riski panna hageja kanda.

48. Muus osas ei ole kostja hageja nõuet vaidlustanud. Kostja pole vaidlustanud hagi aluseks

olevaid asjaolusid ning on oma 23.02.2023 täiendavas seisukohas tuvastanud ka ise, et täiteasjas

nr 034/2018/112 ei saanud hagejal olla ajavahemikus märts 2019-august 2021 jooksva elatise

maksmise kohustust Määruse I ehk täiteasjas esitatud täitedokumendi alusel, kuna see

täitedokument oli Määrusega II muudetud nii, et hagejal alates 01.01.2018 elatise maksmise

kohustust üldse polnud. Samuti on kostja tuvastanud, et hiljemalt 08.04.2019 edastas hageja

Määruse II kohtutäiturile ja taotles täitemenetluse lõpetamist (t lk 71). Alates 08.04.2019 on

aga kostja teinud elatise saajale hagejale teadmata põhjusel elatisabi väljamakseid 2 aasta

jooksul. Need maksed on olnud ebaseaduslikud, sest elatisabi saamiseks puudus seaduslik alus.

49. PHS 50 lg 1 kohaselt on täitemenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks täitedokument

TMS § 2 lõike 1 tähenduses, millega elatis on välja mõistetud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

makstakse täitemenetlusaegset elatisabi, kui elatise sissenõudmiseks täitetoimiku avamisest on

möödunud üks kuu ja pärast seda on tekkinud võlgnevus § 50 lõikes 5 sätestatud perioodi (ehk

sisuliselt 1 kuu) eest. Samad põhimõtted sätestas PHS § 50 redaktsioon, mis kehtis elatisabi

maksmise esimesel kuul aprillis 2019 ehk Sotsiaalkindlustusameti esimese toimingu tegemise

ajal).

50. Kuna käesolevas menetluses puudub vaidlus selle üle, et Määruse I ehk täitemenetluses nr

034/2018/112 täitmisel oleva täitedokumendi toime lakkas Määruse II tõttu alates 01.01.2018,

siis puudus aprillis 2019 täitedokument, mida täita ja mille mitte-täitmisest saaks tuleneda

elatisabi saajal õigus nõuda elatisabi ja Sotsiaalkindlustusametil kohustus elatisabi maksta.

51. PHS § 57 lg 2 kohaselt läheb täitemenetlusaegse elatisabi saaja kohtulahendist tulenev

elatisnõue riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest väljamakstud täitemenetlusaegse

elatisabi ulatuses. Kuna elatisabi saajal puudus kohtulahend, mille alusel elatist nõuda, siis ei

saanud riigile ka ühtegi nõuet üle minna.

52. Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus hagi ja tunnistab lubamatuks Harju Maakohtu

14.02.2017 tsiviilasjas nr 2-16-11502 tehtud määruse sundtäitmise kohtutäitur Kristiina

Feinmani juures täiteasjas nr 034/2018/112, mille alusel nõuab kostja hagejalt 2 974,40 euro

tasumist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

53. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

54. TMS § 221 lg 4 sätestab, et hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda.

TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.

55. Hageja on 20.03.2023 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema kulu

riigilõiv 385 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1 890 eurot (s.o vandeadvokaadi teenus 12,6

tunni eest tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks). Hageja menetluskulu kokku on

2 275 eurot. Hageja on esitanud ka nimekirja toimingutest, mida lepinguline esindaja on oma

ülesande täitmiseks kliendi nimel ja eest kohtumenetluses pidanud tegema (kliendile selgituste

jagamine, hagi koostamine, kohtuistungi ettevalmistamine ja sellel osalemine, täiendavate

tõendite ja selgituste kohtule esitamine jms). Kohtu hinnangul on riigilõiv ja esindaja kulu

vajalikud kulutused, esindaja toimingud menetluses on olnud õigustatud ja põhjendatud ning

tuleks kostjalt taotletud ulatuses välja mõista (TsMS § 173, 174 ja 175 alusel).

56. Käesoleval juhul rakendab kohus TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 2 ning määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. Põhjuseks on see, et menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramine põhjustaks praegusel juhul kohtulahendi tegemise edasilükkamise, kuna

kohus ei tuvasta, et täidetud oleks TsMS § 176 lg 7 ja 8 nõuded. Kohtulahendi teatavaks

tegemise edasilükkamine oleks aga ebaproportsionaalne ja ebavajalik praeguses olukorras, kus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine pärast kohtulahendi jõustumist

võimaldaks vaidluses sisulise õigusrahu saavutamise edasilükkamist vältida.

57. Kohus toimetab kostjale hageja menetluskulude nimekirja kätte ja teeb ettepaneku soovi

korral esitada sellele oma seisukohad, andes selleks 3-päevase tähtaja.

58. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik