3-22-2132/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2132

Haldusasi

Xi kaebus tühistada Keskkonnaameti 09.09.2022 korraldus

nr

DM-115648-35

„Maavara

kaevandamiseks

keskkonnaloa andmine Miti II kruusakarjääri mäeeraldisel”

ja sellega antud maavara kaevandamise keskkonnaluba nr

KL-516344

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Y

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Evelyn

Jallai

Kolmas isik ‒ Põllumaade Ost OÜ, volitatud esindaja

Mihkel Nukka

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tühistada Keskkonnaameti 09.09.2022 korraldus nr DM-115648-

35 „Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Miti II kruusakarjääri

mäeeraldisel” ja sellega antud maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KL-516344.

2. Mõista Keskkonnaametilt Xi kasuks välja menetluskulud summas 40 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.04.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1

sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Põllumaade Ost esitas Keskkonnaametile (edaspidi ka: vastustaja või KeA) Miti II

kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka: kaevandamisluba) taotluse.

KeA 09.09.2022 korraldusega nr DM-115648-35 anti OÜ-le Põllumaade Ost maavara

kaevandamise keskkonnaluba nr KL-516344 Miti II kruusakarjääris kehtivusajaga 15 aastat.

2. Miti II kruusakarjäär asub Valga maakonnas, Otepää vallas, Miti külas eraomandisse

kuuluval maaüksusel Miti (tunnus 58201:002:2260). Mäeeraldis hõlmab Miti (Mitiküla,

Palupera) kruusamaardla (registrikaart nr 0528) ehituskruusa aktiivse tarbevaru 5 plokki ja

ehitusliiva aktiivse tarbevaru 15 plokki. Miti II kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 16,28 ha,

teenindusmaa pindala 19,77 ha.

3. Xi omandisse kuulub kinnistu (katastritunnus 58201:002:1150) registrinumbriga 746640,

asukohaga Kulla, Astuvere küla, Elva vald, Tartu maakond (edaspidi ka: Kulla kinnistu või

Kulla maaüksus), mis asub mäeeraldise lõunatipust ehk lähimast küljest ca 1,5 kilomeetri

kaugusel.

4. Üle taotletava mäeeraldise teenindusmaa kulgeb lääne-ida suunaliselt Miti tee, mis on eratee

(tee nr 5820060). Miti maaüksuse läänepiiril põhja-lõuna suunaliselt kulgev Palupera-Miti-

Puka tee (5820006) on Maanteeameti kaardirakenduse kohaselt lõiguti era- ja avalikus

kasutuses olev tee. Avalikus kasutuses olevaks on tee märgitud taotletava mäeeraldise

lõunaosas ca 200 m ulatuses.

5. Tallinna Halduskohtusse saabus 08.10.2022 Xi kaebus nõuetes tühistada KeA 09.09.2022

korraldus nr DM-115648-35 „Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Miti II

kruusakarjääri mäeeraldisel” ja sellega antud maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KL-

516344.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kulla maaüksus asub Miti maaüksusest ca 1,5 km kaugusel ning osaliselt Otepää looduspargi

Natura 2000 alal, kus peaks arvestades ala kaitse-eesmärke olema loodusrahu – mh müravaba

keskkond, piisav veevaru jne. Korraldusega antud luba rikub kaebaja kui Kulla maaüksuse

omaniku subjektiivset õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale elukeskkonnale oma kodus

ja kinnistul, samuti seab ohtu omandi kasutamise sellele senise juurdepääsutee likvideerimise

või oluliselt raskendamise tõttu. Kaevandamisluba on väljastatud kõiki olulisi asjaolusid

arvestamata ning keskkonnamõjusid hindamata ning seab ohtu nii juurdepääsu kaebaja kodule

kui ka kinnistu elukohana kasutamiseks vajalikud joogi ning tarbevee varud, samuti võimendab

müra elukeskkonnas. Kaevandamisloal märgitud kaevandamistegevusega kaasnevad olulised

põhjendamatud kaebaja põhiõiguste s.o omandiõiguse, liikumisvabaduse rikkumised. Luba

riivab oluliselt kaebaja kui Kulla kinnisasja omaniku omandipõhiõigust (PS § 32), mille

oluliseks osaks on õigus kinnisasja kasutada, hõlmates ka kinnisasjale juurdepääsuõigust.

2) Luba ei ole kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega ning selle tegemisel on vastustaja

diskretsiooni kasutamata jätmisega pannud toime diskretsioonivea. Haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 54 lg 1 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. Keskkonnaameti (KeA) kui keskkonnaloa andja kohustus oli

haldusmenetluse käigus välja selgitada kõik asjaolud, millel on loa andmisel määrav tähtsus,

ning kohustus kaaluda loa menetluses osalevate isikute vastanduvaid ja põrkuvaid erinevaid

õigusi ja huvisid ning neid korralduses tasakaalustada.

3) KeA ei ole enne kaevandamisloa andmist teinud valdkonna usaldusväärseimatest

teadusandmetest lähtudes kindlaks kõiki projekti aspekte, mis eraldi ja koos teiste Miti

karjääridega võivad avaldada mõju uue karjääri mõjupiirkonnale ja inimestele ning ka

lähipiirkonna Natura 2000 alale. Ka ei nähtu keskkonnamõju (KMH) eelhinnangust, et KeA

oleks enne loa andmist selgitanud välja Miti maaüksusel valitseva tegeliku olukorra ja oleks

teostanud Miti maaüksusel ning selle lähipiirkonnas kaitstavate liikide uuringuid või oleks

arvestanud, et justnimelt kõnelausel Palupera-Miti-Puka teelõigul on nähtud korduvalt

aastakümneid Miti katastriüksusel pesitsenud III kategooria kaitsealust liiki rästikut. KeA ei ole

välja selgitanud, milline II või III kategooria kulliliik hangib toitu Miti katastriüksuselt, mistõttu

ei saa välistada kulli pesapaika Miti maaüksusel. KeA ei ole viidanud ühelegi uuringule ega

seirele peale kaevandamisloa taotleja tellitud eksperthinnangu ja ka eksperthinnangus märgitud

järeldustele on viidatud suvaliselt.

4) HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida

kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vaidlustatud korraldus ei

sisalda arusaadavaid kaalutlusi ega põhjendusi, kus oleks märgitud selgelt loa alusel avatava

karjääri tegevusse puutuvad asjaolud, nii et oleks võimalik KeA kaalutlustest sh loa

kõrvaltingimustest aru saada. Mainimata ja kaalumata on jäetud KeA-le teadaolevad olulised

asjaolud ning erinevad huvid ja sellest tulenevalt ei saa olla õiguspärane ja objektiivne ning

õige keskkonnamõjude KMH eelhinnang ja selle alusel antud keskkonnaluba. Kuigi

vaidlustatud korralduse punkt 3 peaks pealkirja järgi sisaldama loa andmise kaalutlusi, ei

sisalda see HMS kohaseid kaalutlusi ega menetluse käigus menetlusse kaasatud kaebaja

esindaja esitatud asjaolusid ja arvamusi, pigem on vaidlustatud korralduse punkti 3 sisuks

kopeeritud seadusesätete tekst. Kuna haldusakti kaalutlusi loas esitatud ei ole, siis puuduvad ka

kaalutlusi kajastavad põhjendused.

5) Vaidlustatud korralduse ja kaevandusloa alusel Miti II karjääri avamisel alaneb olulistest

karjäärist lähtuvatest häiringutest tuleneva elukeskkonna kvaliteedi (eelkõige põhjavee

probleemid ja müra) languse tõttu kaebaja kinnisvara väärtus. Kaitsealal asuva kinnistu ja

elamu väärtust vähendab potentsiaalsete ostjate vastumeelsus elamu soetamise vastu, mille

läheduses asuvad karjäärid, mille tegevus avaldab nii müra kui ka joogi- ja olmevee

kättesaadavuse raskuste tõttu tavapärasest suuremat mõju. Kinnisvara väärtust vähendab ka

raskendatud juurdepääs kinnistule.

6) Kuigi KeA on üritanud seada loale täiendavaid tingimusi otseselt kaevandamisest

tulenevatele ebasoodsate keskkonnamõjude leevendamiseks, ei ole selge, kes peab neid

tingimusi täitma ja kuidas on KeA kavandanud tagada loa kõrvaltingimuste täitmise. Ebasoodsa

keskkonnamõju leevendamiseks seatud kõrvaltingimused on ebaselged ning seetõttu

kontrollimatud ja mittetäidetavad.

7) Kavandatav kaevandamine on vastuolus 2011. aastal kehtestatud ja endiselt kehtiva Palupera

valla üldplaneeringuga. Palupera valla üldplaneeringus öeldakse, et antud üldplaneeringuga

kavandatakse mäetööstusmaad Miti külas Palupera karjääri laiendusena Kasemäe maaüksuse

selles osas, mis piirneb Palupera karjääri maa-alaga ja kuhu on juba väljastatud kaeveluba.

Mujal üldplaneeringuga täiendavat mäetööstusmaad ja uusi kaevandusalasid ei kavandata, kuna

olemasolevates karjäärides on varud piisavad, mistõttu täiendavate alade kaevandamine ja

kasutuselevõtmine ei ole vajalik ja põhjendatud.

8) Kulla kinnistuni ja sellel asuva elamuni on ainus olemasolev ligipääs riiklikusse

teeregistrisse kantud avalikult kasutatavat Palupera-Miti-Puka teed mööda. Kaevandamisluba

seab ohtu omandi kasutamise sellele senise juurdepääsutee likvideerimise või olulise

raskendamise tõttu. Ühtegi teist teed mööda ei ole võimalik pääseda Kulla kinnistuni

sõiduautoga ning ka talvel lume ja libedaga päästesõidukitel (tuletõrje, kiirabi, politsei) ning

jäätmeveokitel. Elva vallal ei ole kohustust hooldada Kulla kinnistust lõuna poole jäävat Otepää

vallas olevat sõiduautoga läbimatut teeosa.

Kuigi kaebaja esindaja on seda korduvalt KeA-lt küsinud, ei ole keskkonnaloa lisal 1 ühtegi

märget ajutise läbipääsutee kohta. KeA ei ole tee tagamise kõrvaltingimuse täitmise asjaolusid

korralduses selgitanud, mistõttu on kõrvaltingimuse nr 8 täitmine võimalikkus ebaselge ning

tingimus ei taga kaebajale ligipääsu oma koduni. Loa lisa 4 joonise kohaselt hakkaks pärast

kaevandamise lõppemist Palupera-Miti-Puka tee piirnema vahetult karjääri põhja tekkiva

veekoguga. Ka eriteadmisteta isikule on selge, et selline olukord ei ole liiklusohutuse ja tee

säilimiseks reaalselt võimalik.

Ei selgu, mis asjaolusid arvestades määratakse ja kes määrab kindlaks ning hindab tee

samaväärusust (laius, katendi paksus, teekaitsevöönd, läbipääsetavus kinnistuomanike ning

päästeteenistuse ja jäätmevedu teostavatele sõidukitele), kes ja millal teeb vastavad mõõtmised.

KMH eelhinnangus puuduvad igasugused põhjendatud kaalutlused Miti kinnistul paiknevate

teede likvideerimise ja uue tee rajamise keskkonnasäästlikkuse osas.

9) Kaevandamise mõjusid on ebapiisavalt hinnatud. Pole arvestatud karjääride kumulatiivse

mõjuga. Põhjendamatult jäeti KMH Miti II karjääri puhul algatamata.

Miti kruusamaadlas ei kaevandata veealust varu ning seega ei ole veealuse varu kaevandamist

piirkonnas ka varem hinnatud. Kuna Miti karjäär ja Miti II karjäär asetsevad vahetult kõrvuti

ning neil toimub kaevandamistegevus samal ajal, siis ei ole tegemist kahe eraldi asuva

pealmaakaevandamise alaga, vaid need kaks karjääri moodustavad ühe ala, kus maavara

pealmaakaevandamise tegevus toimuks aastani 2028 suuremal kui 25 ha alal s.o 36,87 ha

suurusel alal. Lisaks asub Miti II kruusakarjäärist ca 200-300 m kaugusel Palupera

kruusakarjääri laiendus, Palupera III kruusakarjäär ja Kasemäe kruusakarjäär, mis külgnevad

üksteisega ning moodustavad kokku ühe suure, kolmest karjäärist koosneva ala, mille

kaevandatavate alade pindala kokku on 33,24 ha. Seega on Miti külas pealmaakaevandamise

ala, kus asub neli juba tegutsevat ja loa alusel uus karjäär ning toimub seega samaaegselt

kaevandamistegevus kokku 70,11 ha suurusel alal ning vastavad load kehtivad kuni aastani

2035.

Miti II ehituskruusa tarbevarust 50% ehk 567 000 m³ ja ehitusliiva tarbevarust 69% ehk 70 000

m³ ehk kokku 637 000 m³ maavara asub allpool pinnasevee taset ning kaevandamise lõppedes

tekib väljatud maavara mahu arvelt 9 ha suurune kohati kuni 4 m sügavune veekogu, mis

hakkab toituma lähipiirkonna põhjaveest. KeA ei ole selgitanud, mille põhjal on jõutud

järeldusele, et 9 ha suuruse veekogu tekkimine ei ole olulise keskkonnamõjuga. KMH

eelhinnangus ei ole olemasolevaid või tekkivaid veekogusid mainitud ega hinnatud juba

olemasolevate ja tekkivate veekogude ning uue Miti II 9 ha suuruse 4 m sügavuse tekkiva

veekogu koosmõju piirkonna veetasemele ja põhjaveele. KMH eelhinnangust ega

eksperthinnangust ei nähtu, et oleks arvestatud kõigi Miti (Palupera) maardlas tegutsevate

karjääride tegevuste koosmõjuga või koosmõju kuidagigi analüüsitud piirkonna vee- ja

põhjaveerežiimile.

Veealuse kaevandatava varu osakaalu mahtu ega ka protsenti ei ole mainitud ei loa taotluses,

eksperthinnangus, KMH eelhinnangus ega ka vaidlustatud korralduses. Seega on see asjaolu

märkimata ning selgitamata, kuid on ilmselgelt oluline karjääri mõjude hindamisel.

Kaebaja esindaja on oma kirjades KeA-le korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et Miti II

karjääri kaevandamisalast jääb vaevalt 600 meetri kaugusele Otepää looduspargi (Natura 2000

ala) Tsorro sihtkaitsevöönd (KLO1101658), mille kaitse-eesmärk vastavalt kaitse-eeskirjale on

ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ja kaitstavate liikide elupaikade kaitse.

„Kaitstavad elupaigad on niiskuslembesed kõrgrohustud, siirde- ja õõtsiksood, allikad ja

allikasood, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised salumetsad,

rohunditerikkad kuusikud, okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel, soostuvad ja soo-

lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ning jõed ja ojad “ Otepää looduspargi piirid Miti

piirkonnas ühtivad ühtlasi Natura 2000 võrgustiku ala Otepää linnualaga (rahvusvaheline kood

EE0080401), mis jääb seega samuti kaevandamisalast 600 m kaugusele. KMH eelhinnangus

on jäetud mainimata Otepää looduspargi Tsorro sihtkaitsevöönd (Tsorro sihtkaitsevöönd asub

looduspargi kahes osas sh ka Koolimetsa katastriüksusel nr 58201:002:2150) ja selle kaitse-

eesmärk ning oma arvamust põhistamata on üldistades eeldatud, et kaevandamisega ei mõjutata

Natura 2000 võrgustiku ala.

10) KMH eelhinnangus tehakse järeldus, et kavandatava tegevusega ei mõjutata oluliselt

piirkonna veevarustust (põhjavee taset ja kvaliteeti). Kaebajal ei ole võimalik aru saada

millistele andmetele ja uuringutele ning teaduspõhistele teadmistele tuginedes on KeA sellisele

järelduseni jõudnud. Samuti ei avalda maavara kaevandamine KeA järelduste kohaselt mõju

pinnavee režiimile, kuna vett karjäärist välja ei pumbata ning vett eesvooludesse ei juhita.

Kaebajal ei ole võimalik aru saada, kuidas on KeA sellise üldsõnalise järelduseni jõudnud, kui

isegi teiste töötavate karjääride andmeid ega ka Miti II karjääri veealuse maavara mahtu ei ole

üheski menetlusdokumendis märgitud ning samuti on KMH eelhinnangus selgitamata

võimalikud veetaseme muutused karjääri mõjualas. Kaebajal on alust arvata, et veetaseme

alanemine ning joogivee nappus piirkonnas on tingitud Miti maardla karjääridesse tekkinud

veekogudest. Seetõttu on põhjust arvata, et Miti II karjääri tegevuse alustamisel jääb ka kaebaja

oma kinnistul joogiveeta. KeA ei ole olemasolevaid seire andmeid arvuliselt ja seega

kontrollitavana KMH eelhinnangus välja toonud, kuid on siiski jõudnud järelduseni, et Miti

kruusamaardlad ei ole oluliselt mõjutanud põhjavee taset. Ka eksperthinnang ei sisalda seniseid

seireandmeid. Seega KeA hinnangud ei toetu uuringutele ega arvulistele näitajatele, mistõttu ei

ole need kontrollitavad ja on seega hüpoteetilised ning ebamäärased.

11) Miti karjääridest kostuv müra kahjustab kaebaja heaolu omas kodus ega ole enam kuidagi

mõistlik looduskaitsealal juba praegu. Kaevandamine karjäärides toimub enamasti

suveperioodil, mistõttu on ka häiringud suuremad just suveperioodil, mil esinevad

põuaperioodid ning eluhoone aknad on õhutamiseks avatud. Karjäärist kostuv müra võib küll

vastata kehtestatud piirnormidele, kuid see on häiriv ja heaolu rikkuv. KMH eelhinnangust ega

eksperthinnangust ei nähtu, et reaalsuses oleks kontrollitud praegust tegelikku mürataset, mida

põhjustavad juba olemasolevad Miti karjäärid. Kuna seda tehtud ei ole, siis ei ole mingilgi moel

võimalik kontrollida ka eksperthinnangus antud mudelarvutusi. On võimalik, et päevaaja norm

50 dB (mis on tegelikult väga kõrge) on juba praegu ületatud.

12) KeA ei ole selgitanud, milline on arvestades karjääride rohkust piirkonnas ülekaalukas riigi

avalik huvi Miti II karjääri avamiseks. Arvestades maavarade säästliku kasutamise põhimõtet

ning piirkonnas olevate karjääride rohkust (45) jääb keskkonnaluba lugedes selgusetuks,

milliste üleriigiliste tee-ehituste ja ehitusobjektide vajaliku materjaliga varustamiseks ja miks

on uue karjääri avamine praegu ilmtingimata ja möödapääsmatult vajalik ning põhjendatud.

13) Arvestades loa saaja äriregistri avalikke andmeid, mille kohaselt on kolmanda isiku

aadressiks korter Tartus Kalevi tn 9-9, tal puuduvad aastaid töötajad, osaühingu põhitegevusala

on raamatupidamine ning osaühingul on miljonitesse eurodesse ulatuv võlg (2 052 930 eurot),

ei ole kaebajal mingit kindlust, et kaevandamise ajal ja pärast seda tee säilitatakse või

taastatakse ja teistele maaomanikele ligipääs tagatakse ning ka teisi loa kõrvaltingimusi

täidetakse. Avalike andmete kohaselt on Miti maaüksuse omanik OÜ Põllumaade Ost

(registrikood 10828533) sisuliselt riiulifirma, kelle eesmärgid Miti maaüksuse kasutamisel on

ärilised, sooviga avada kruusakarjäär teenides sellest tulu, ning ajutised, arvestades maa

kasutamise soovi karjäärina.

7. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

1) Kaebajal saab kaebeõigus olla üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitseks, mis on seotud

eelkõige juurdepääsuga kaebajale kuuluvale Kulla kinnistule mööda Palupera-Miti-Puka teed

(tee nr 5820006), kaebaja kinnistu joogi- ning tarbevee varude ja võimaliku kaebaja kinnistule

ulatuva müraga. Kaebaja on kaebeõiguse alusena viidanud keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (edaspidi KeÜS) § 23 lg-le 1, mille kohaselt on igaühel õigus tervise- ja

heaoluvajadusetele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Kaebaja elukoht

jääb karjäärist piisavalt kaugele, et pidada tõenäoliseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuste

ületamist kaevandamise tõttu. Kaebajal puudub kaebeõigus kaebuse esitamiseks Palupera

kohalike elanike õiguste kaitseks seoses karjääride läheduses asuvate majapidamiste kaevude

võimaliku veetasemete languse või karjääridest kostuva müraga. Samuti puudub kaebajal

kaebeõigus kõigi teiste isikute õiguste kaitseks, kes kasutavad Palupera-Miti-Puka teed.

Kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku asjaolud, kas 1,5 km kaugusel asuval Miti II kruusakarjääri

mäeeraldisel asub kaitsealuseid liike, kas kaevandamise mõju ulatub Natura 2000 võrgustiku

alale või kas kaevandamisloaga kavandatud tegevus on kooskõlas kehtiva Palupera valla

üldplaneeringuga. Nimetatud asjaoludega seotud väited tuleb jätta kohtu poolt tähelepanuta.

2) Kuigi üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt on Palupera-Miti-Puka tee määratud

kohalikuks maanteeks, ei ole eratee asukoha kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringus

näidatud võimalust rakendanud ega läbi viinud juriidilisi toiminguid, millega kõnealune eratee

oleks määratud avalikuks kasutamiseks. Kuna tegemist ei ole avalikuks kasutamiseks määratud

erateedega, siis ei kohaldu ka ehitusseadustiku (EhS) § 71 tulenev avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd ning EhS § 72 lg 1 p 3, mille kohaselt on tee kaitsevööndis keelatud kaevandada

maavara ja maa-ainest. Vaatamata asjaolule, et Palupera-Miti-Puka ja Miti tee ei ole täies

ulatuses avalikuks kasutamiseks määratud teed, on KeA siiski arvestanud muuhulgas ka kaebaja

huve ja seadnud kaevandamisloale kõrvaltingimuse nr 8: „Tagada kaevandamise ajal vähemalt

samaväärse tee olemasolu kogu kaevandamisprotsessi vältel ja läbipääs ning ohutus Palupera-

Miti-Puka tee (5820006) ja Miti tee (5820060) kasutajatele ning ehitada uus avalikult kasutatav

tee ligilähedases asukohas enne kaevandamise lõppemist.“ Selliselt sõnastatud kõrvaltingimust

on sobilikuks pidanud nii Elva Vallavalitus 25.07.2022 kirjas nr 5-5/130-1 kui ka Otepää

Vallavalitsus 24.03.2022 kirjas nr 6-7/712-1. Seega peab kaebaja läbipääs olema tagatud kogu

kaevandamisprotsessi ajal ja peale kaevandamise lõpetamist. Kõrvaltingimus on täidetav,

asjakohane ja hästi kontrollitav. Seetõttu jääb arusaamatuks kaebaja järjepidev seisukoht, et

Palupera-Miti-Puka tee ja Miti tee likvideeritakse ning juurdepääs võimaldamine Kulla

kinnistule ei ole mitte millegagi tagatud. Arvestades üldplaneeringu mõõtkava, ei saa sama

kinnisasja piires tee ümberpaigutamist käsitleda üldplaneeringus kokkulepitud tee asukoha osas

suure muudatuste tegemisena. Maapõueseadus (MaaPS) ei näe ette kohustust nõuda

kõrvaltingimuste täitmise tagamiseks tagatist, ka ei ole MaaPS-s kaevandamisloa andmisest

keeldumise alused seotud kaevandamisloa taotleja kõikvõimalike varasemate äritegevustega.

Puhtalt asjaolu, et kolmandal isikul puudub kogemus kaevandamisvaldkonnas ning väidetavalt

üldse igasugune reaalne tegevus, ei ole aluseks kaevandamisloa andmisest keeldumiseks või

täiendavate tagatiste nõudmiseks. Kolmandal isiku on kohustus määrata kaevandamist

korraldama vastavat kompetentsust omav vastutav isik (MaaPS § 74 lg 1).

3) Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et vastustaja on jätnud õigusvastaselt KMH algatamata ning

Miti II KMH eelhinnangus (kaebuse lisa 3) ei ole märgitud kõiki tegelikke asjaolusid ega

hinnatud häiringute mõju, välja selgitamata on karjääride kumulatiivne mõju piirkonna elanike

elukeskkonnale ning looduskeskkonnale. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku asjaolu, kas Miti

maaüksusel asub kaitsealuseid liike või mitte ning kas on välja selgitatud karjääride

kumulatiivne mõju piirkonna looduskeskkonnale ning Natura 2000 alale. Seega tuleb nimetatud

asjaoludega seotud kaebaja väited jätta tähelepanuta. Maa-ameti andmete järgi on Miti

(Mitiküla, Palupera) maardla suurus 72,37 ha ning kui kõik maardlal asuvad kehtivad

kaevandamisloa mäeeraldiste ja nende teenindusmaade pindalad kokku arvata, siis nende

mäeeraldiste teenindusmaade pindala on kokku 64,66 ha: Miti kruusakarjäär 17,10 ha + Miti II

kruusakarjäär 19,77 ha + Kasemäe kruusakarjäär 9,6 ha + Palupera III kruusakarjäär 2,65 ha +

Palupera kruusakarjäär (laiendus) 15,54 ha. Lisaks ei toimu kogu Miti maardlas veealuse varu

kaevandamist, sest Miti karjääris kaevandatakse vaid veepealset varu. Teiseks on 01.03.2013

korraldusega nr PVV 1-15/13/68 antud kaevandamisloa nr L.MK/323025 menetluse käigus läbi

viinud Miti (Palupera) kruusamaardla Miti kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandamisega

kaasneva keskkonnamõju hindamine (edaspidi: Miti KMH). See tähendab, et kaebaja väide, et

piirkonnas ei ole üldse tegevuse keskkonnamõjusid hinnatud, on ilmselgelt põhjendamatu. Miti

II kruusakarjäär (mäeeraldise pindalaga 16,28 ha) asub vahetult Miti karjääri kõrval.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 28

kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus pealmaakaevandamisel suuremal kui 25 hektari

suurusel alal ning KeHJS § 11 lg 6 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt

oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui

eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju

hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal

on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Käesoleval juhul on KeA Miti II KMH eelhinnangu

koostamisel asunud seisukohale, et kaevandamisloa taotluses, Miti KMH-s ning OÜ

Inseneribüroo STEIGER koostatud „Miti II kruusakarjääri eksperthinnangus“ (töö nr 21/3777)

(edaspidi ka Miti II eksperthinnang) oli tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, et jätta KMH

algatamata. Just võimalike keskkonnamõjude hindamiseks koostatigi Miti II eksperthinnang

ning eksperthinnangus on hinnatud Miti II karjääri ja Miti kruusamaardlas paiknevate ülejäänud

nelja karjääri (Kasemäe, Palupera, Palupera III, Miti) koosmõju tuginedes karjääride tegelikule

aktiivsusele ja reaalselt kaevandatud mahtudele möödunud aastatel (vt Miti II eksperthinnang,

lk 5). Seetõttu jääb arusaamatuks kaebaja väide, et eksperthinnangus ega Miti II KMH

eelhinnangus ei ole analüüsitud karjääride tegevuse koosmõju. KeHJS § 6 lg 1 tähenduses ei

ole olulise keskkonnamõjuga kaevandamise järgselt 9 ha suuruse veekogu tekkimine.

Veeseaduse § 187 p 16 kohaselt ei ole vee erikasutuse keskkonnaluba kohustuslik maavara

kaevandamisel

tekkiva

veekogu

rajamisel.

m

mõjuala

ulatus

tuleneb

kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitest, mis jõuab maksimaalselt 250 m

kaugusele, mis on omakorda järeldus Miti II eksperthinnangust.

4) Miti II KMH eelhinnangus toodud väide, et Miti II mäeeraldisel jääb valdav osa maavara

kasulikust kihist põhjavee tasemest kõrgemale, võib puhtalt matemaatilises mõttes (53% on

siiski veidi üle poole) tunduda eksitav ning jätta mulje, et Keskkonnaamet ei ole varu veealuse

osa mahtu Miti II KMH eelhinnangus ega 09.09.2022 korralduse andmisel piisavalt kaalunud.

Tegelikkuses tuleb aga täiendavalt arvestada asjaoluga, et tõenäoliselt osa praegu arvel olevast

veealusest kaevandatavast varust jääb kaevandamata, vähemasti selles ulatuses, mis jääb

tulevikus vaidlusalusel alal paiknema hakkava tee alla. Täpne veealune varu, mis võidakse

kaevandamata jätta sõidutee tõttu, arvutatakse välja kaevandamisprojektis ning sõltub sellest,

kuidas täpselt maa omanik plaanib tagada samaväärse tee säilimise. Kaevandamise mõju joogi-

ja põhjaveerežiimile on lokaalne ja lühiajaline eelkõige seetõttu, et Miti II karjääris ei alandata

veetaset st vett välja ei pumbata ning karjääris kujuneb kaevandamise järgselt stabiilne

veerežiim. Seda seisukohta ei muuda ka asjaolu, et veidi üle poole mäeeraldise piires arvel

olevast maavara varust asub allpool põhjavee taset. Eksperthinnangus on peetud põhjendatuks

karjääride võimaliku veerežiimi mõjuala ulatuseks lugeda maksimaalselt ca 1 km. Kuna kahest

kaevandamisloast tulenevalt teostatakse kaevude üle juba seiret, siis topelt seire kohustus

vaidlusaluse kaevandamisloaga ei ole asjakohane. Just seirekohustuse puhul on tegemist

meetmega, mis otseselt tagab keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vältimise. Kui

piirkonnas peaks kaevandamise tagajärjel ilmnema kaebaja poolt välja toodud võimalik

põhjavee taseme oluline alanemine, siis on see eelkõige seire tulemusel märgatav lähimates

kuni 1 km kaugustes salvkaevudes ning kaevandamisloa omanik on seejärel kohustatud tagama

kvaliteetse joogi- ja tarbevee, kas vana salvkaevu süvendamise või uue salv- või puurkaevu

rajamise teel. Kulla kinnistu kaevu toiteala jääb reljeefis kõrgemale ehk lõunapoole, mistõttu ei

sõltu kaebaja kaevu veetase karjääride tegevusest, kuna karjääride tegevus ei mõjuta

vooluhulka, mis nendesse kaevudesse jätkuvalt kõrgemalt voolab. Kaebaja kinnistu asub

väljaspool võimalikku karjääri mõjuala ning isegi, kui asuda seisukohale, et KMH II

eelhinnangus ei ole kirjeldatud või põhjendatud karjääri mõjuala ulatust, on selge, et karjääri

mõju ei ulatu 1,5 km kaugusele.

5) Arvestades asjaolu, et Kulla kinnistule ulatuv müratase on eksperthinnangu kohaselt

märgatavalt madalam (vähem kui 40 dB) tööstusmüra päevasest piirväärtusest (60 dB) ning

näiteks müra 50-60 dB tekib keskmise valjusega jutuajamisel, siis ei ole alust eeldada, et Kulla

kinnistul on rikutud kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale tulenvalt

karjääridest kostuvast mürast. Kaevandamisloal on kõrvaltingimus nr 3: „Müra mõju

vähendamiseks rajada lähimate majapidamiste suunal karjääri piirile (lõuna ja ida suunas) kuni

5 m kõrgune katendivall.“ Seega on juba sätestatud tingimus, mis leevendab mürahäiringuid

ning eksperthinnangu kohaselt ei levi ülenormatiivne müratase lähimate majapidamiste

õuealadeni. Kõrvaltingimus nr 6 „Juhul kui kohalikelt elanikelt laekub põhjendatud kaebusi,

tuleb õhukvaliteedi ja müra taset kontrollida kohapealsete mõõtmistega kaebuse esitaja

katastriüksusel“ on lisatud olukordadeks, kui siiski võib tekkida prognoositust suuremat

mürataset aktiivse kaevandamise käigus. Juhul, kui mõõtetulemuste kohaselt levib

ülenormatiivne müratase tootmisterritooriumilt väljapoole, tuleb rakendada sobilikke

leevendusmeetmeid.

Keskkonnaametil

on

võimalik

vajadusel

kaaluda

täiendavate

leevendustingimuste seadmist, kui selleks peaks tekkima ülekaalukas vajadus ja

kaevandamisloa omanik ei võta vajalikke leevendusmeetmeid kasutusele.

6) Asjaolust, et Otepää vald ei pidanud vajalikuks oma arvamust esitada, ei saa vahetult

järeldada, et kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kaevandamisloa andmisega nõus. Samuti ei saa

kohaliku omavalitsuse üksuse poolt seisukoha mitteesitamine olla kaevandamisloa andmisest

keeldumise aluseks MaaPS § 55 lg 2 p 11 mõttes. Otepää Vallavalitsus on 24.03.2022 kirjas nr

6-7/712-1 esitanud oma arvamuse kaevandamisloa eelnõule ning Miti II KMH eelhinnangu

eelnõule.

7) Võimalik vastuolu üldplaneeringuga ei ole kaevandamisloast keeldumise alus MaaPS

tähenduses. Miti II KMH eelhinnangus on selgitatud, et Valga maakonna maakonnaplaneeringu

2030+ teemaplaneeringu „Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (edaspidi:

teemaplaneering) ja Palupera valla üldplaneeringu andmetel jääb kavandatava karjääri lõunaosa

Astuvere–Miti rohevõrgustiku tugiala põhjaservale, kus kaevandustegevus ei saa oluliselt

mõjutada rohevõrgustiku ühe põhilise eesmärgi (loomade elukeskkonna ja liikumisteede

säilimine) elluviimist. Rohevõrgustiku tugialale jääva karjääriosa pindala moodustab vaid

üliväikse osa tugiala pindalast. Riigikohtu halduskolleegium on 15.10.2013. a otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-35-13 leidnud (p 13), et asjaolu, et kehtivad planeeringud kaevandamist

ette ei näe, ei muuda kaevandamisluba ilmselgelt realiseerimatuks. Planeeringute muutmine ei

ole välistatud. Kohus leidis, et planeeringute muutmine ei ole välistatud isegi vaatamata

asjaolule, et nimetatud haldusasjas paiknes vaidlusalune ala maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu rohevõrgustiku tugi- ehk tuumalas ning üldplaneeringu järgi kaitsemetsas.

8) Kuna Miti II kruusakarjäär asub eramaal ning kaevandatavateks maavaradeks on eraisikule

kuuluv ehitus- ja täiteliiv ning ehitus- ja täitekruus, siis ei kaaluta riiklike huve varustuskindluse

aspektist ning kaevandamisloa taotlus ei saa olla vastuolus riigi huvidega. Kaebuse täienduses

välja toodud Riigikohtu 30.09.2022 otsus haldusasjas nr 3-20-1247 ei ole käesoleval juhul

asjakohane, kuna nimetatud haldusasjas oli vaidluse all eramaal riigile kuuluva maavara

(kõrgemargilise ehituslubjakivi) kaevandamisloa taotlus, kus tõesti riikliku huvi kaalumiseks

kasutatakse varustuskindluse analüüsi ning võetakse seisukoht, kas kaevandamisluba on või ei

ole vastuolus riigi huvidega.

9) Kuna Miti II karjääri mõju ei ulatu kaebaja kinnistuni, ei pidanud KeA ka Miti II KMH

eelhinnangus ega 09.09.2022 korralduses kaaluma võimalikke kaebaja kinnistu väärtuse

vähenemise asjaolusid. Kaebaja soovimatus nõustuda KeA seisukohtadega ei tähenda vahetult,

et KeA seisukohad ei ole põhjendatud.

8. Kolmanda isiku hinnangul tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kolmanda isiku põhjendused on

kokkuvõtlikult järgnevad.

1) Kaebaja seisukoht, et vaidlustatud korraldus rikub tema omandiõigust, kuna see seab ohtu

Kulla kinnistule juurdepääsu Palupera-Miti-Puka teed mööda, on põhjendamata. Vaidlustatud

korraldus ei ole õiguslikuks aluseks tee lammutamisele, seega ei kahjusta see kaebaja

subjektiivseid õiguseid juurdepääsu küsimuses. Vastustaja on arvestanud kohaliku

omavalitsuse arvamusega vaidlustatud korralduse andmisel ja näinud ette kaevandamisloa

kõrvaltingimusena Otepää Vallavalitsuse poolt nõutud kohustuse tagada kaevandamise ajaks

juurdepääs isikutele, kes kasutavad Palupera-Miti-Puka teed ja Miti teed. Kaebaja ei ole Otepää

Vallavalitsuse korraldust vaidlustanud ega taotlenud viidatud kõrvaltingimuse täpsustamist.

Kaevandamisloa kõrvaltingimus nr 8 on arusaadav ja täidetav. Põhjendamatu ja alusetu on

kaebaja eeldus, et kolmas isik hakkab tegutsema õigusvastaselt ega täida vaidlustatud

korralduses märgitud lisatingimusi. Kuna Miti kinnistul asuv Palupera-Miti-Puka tee ei ole

riigitee, kohalik tee ega määratud avalikuks kasutamiseks, siis tuleb seda käsitada erateena. Tee

avalikult kasutavaks määramiseks on ettenähtud konkreetsed tingimused, mis on antud juhul

täitmata.

2) Vastustaja on KMH algatamata jätmisel tegutsenud õiguspäraselt. Praegusel juhul ei olnud

kaevandamisloa menetluses KMH kohustuslik (tegemist ei olnud KeHJS § 6 lg 1 p-s 28

nimetatud olukorraga), kuid sellegipoolest tuli vastustajal anda KMH eelhinnang (KeHJS § 6

lg 2 p 2). KMH eelhinnang tugineb põhjalikele eksperthinnangutele ja vastustaja kui

järelevalveasutuse pikaajalisele kogemusele samas piirkonnas senise kaevandustegevuse

mõjude kohta. KMH hindamine ei olnud vastustajale kohustuslik, sest Miti II kruusakarjääri

mäeeraldise pindala jääb alla 25 ha (KeHJS § 6 lg 1 p 28) ning vastustaja koostatud KMH

eelhinnang käsitles põhjalikult võimalikke keskkonnamõjusid. Seejuures on vastustaja võtnud

arvesse 01.03.2013 korraldusega nr PVV 1-15/13/68 antud kaevandamisloa nr L.MK/323025

menetluse käigus läbi viinud Miti (Palupera) kruusamaardla Miti kruusakarjääri mäeeraldisel

kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise tulemusi. Vastustaja on põhjendanud

KMH eelhinnangus, et kaevandamisel puudub oluline keskkonnamõju, kuna see ei mõjuta

väljakujunenud põhjaveerežiimi ja sellega ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja

vibratsiooni osas. Vastustaja järeldus tugineb eksperthinnangutele. Ka karjääride kumulatiivse

mõjuga on eksperthinnangutes arvestatud ning leitud, et Miti II kruusakarjääril märkimisväärne

mõju põhjaveele, müratasemele ja õhukvaliteedile puudub.

3) Veeseaduse § 187 p-de 16 ja 17 alusel ei ole kaevandamisel tekkiva veekogu korral veeloa

taotlemine ja olemasolu nõutav. Seega on ebaõige kaebaja väide, et kaevandamistegevus eeldab

vee erikasutusluba.

4) Miti II eksperthinnangus on analüüsitud põhjavee tasemest allpool oleva maavara

kaevandamise mõju põhjavee tasemele. Eksperdid leidsid, et arvestades naabruses töötavaid

karjääre, veealuse maavara lasundi paksust ja pigem väikeseid kaevandamismahtusid, siis

veetaseme alanemine karjääris on vähene ja lühiajaline ehk olulist lisanduvat mõju põhjavee

režiimile oodata ei ole. Sellest tulenevalt ei oma põhjavee tasemest allpool kaevandamine

kaevandamisloa taotluses toodud ulatuses märkimisväärset negatiivset mõju põhjaveele.

Eksperthinnangule tuginedes on vaidlustatud korralduses põhjendatult asutud seisukohale, et

kaevandamine ei too kaasa olulist negatiivset mõju põhjavee seisundile. Samuti ei avalda

maavara kaevandamine mõju pinnavee režiimile, kuna vett karjäärist välja ei pumbata ning vett

eesvooludesse ei juhita. Priit Kallaste ja hüdrogeoloog Marge Uppin on selgitanud 30.11.2022.

a Miti II eksperthinnangut täiendavalt ja esitanud joonise, mille kohaselt kaevud paiknevad

toiteala ja karjääri vahelisel alal, mistõttu esmalt jõuab toitealalt vesi kaevudesse ning karjääris

kaevandamine ei mõjuta vee jõudmist nendesse kaevudesse. Seega kinnitavad eksperdid, et

lõunapoolsetes kaevudes (sh Kulla kinnistul asuvas kaevus) veerežiim kaevandamise tõttu ei

muutu, sest need täituvad lõunapoolsetest toiteallikatest ja toiteala põhjavesi voolab edasi

põhjasuunas alles siis, kui kaevus on põhjaveetase saavutatud. Eksperdid on kinnitanud, et Miti

II kruusakarjääris kaevandamine ei avalda mõju karjäärist ca 1,5 km kaugusel asuva Kulla

kinnistu veevarustusele ja põhjaveerežiimile. Kuna Miti II kruusakarjääri alast põhjapool

maapinna reljeef langeb edasi, siis jätkub põhjavee voolamine samadel tingimustel (karjäär

muutub läbivoolu veekoguks) ehk kruusakarjäär Kulla kinnistu veerežiimi ei mõjuta. Praeguses

olukorras, kus Miti II karjääris ei kaevandata, toimub põhjavee voolamine samamoodi

madalamate alade suunas. Kuna Kulla kinnistu asub ca 1,5 km kaugusel karjääri lõunaservast,

siis puudub kaevandustegevuse ajal isegi lühiajaliselt mõju kaebaja kinnistu veerežiimile.

Põhjendamata on kaebaja väited aurumise mõjust Kulla kinnistu veerežiimile. Vaidlustatud

korralduses on ette nähtud leevendusmeede, et kui kaevandamise tõttu vesi lähimatest

kaevudest kaob, tuleb kaevandamisloa omanikul tagada kvaliteetne joogi- ja tarbevesi kas vana

salvkaevu süvendamise või uue salv- või puurkaevu rajamise teel. Seega on kaebajale igal juhul

tagatud joogivesi. Kaebaja ei ole selgitanud ega toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendeid,

millest saaks järeldada, et senine kaevandustegevus või sellele lisanduv Miti II karjääris

kaevandamine toob kaasa Kulla kinnistu kaevu põhjaveetaseme alanemise ehk kaebaja õiguste

rikkumise.

5) Eksperdid tuvastasid müraallikate moduleerimise kaudu, et aktiivne kaevandamine Miti,

Kasemäe ja Palupera mäeeraldistel ei põhjusta ülenormatiivset (>60 dB) mürataseme levimist

väljapoole tootmisterritooriume ega lähimate majapidamiste õuealadeni. Samuti on hinnatud

müra kumulatiivne mõju marginaalseks, s.t Miti II karjääri tegevus ei põhjusta märkimisväärset

lisamüra olemasolevale mürafoonile, mida tekitavad teised ümberkaudsed kaevandused.

Eksperdid modelleerisid Miti II karjäärist lähtuvat mürataset Kulla kinnistule ja tuvastasid, et

summaarne müratase on maksimaalselt 34,0 dB. Seega jääb müratase peaaegu kahekordselt

allapoole elamumaa-aladele kehtestatud piirnormi (60 dB).

6)

Vaidlustatud

korralduse

andmisel

ei

pidanud

kaaluma

piirkonna

maavara

varustuskindlustust, kuna Miti II kruusakarjäär kuulub eraõiguslikule juriidilisele isikule, mitte

riigile. Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud „Juhend

riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste

menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi: juhend) punkti 3 kohaselt tuleb

kaaluda riiklike huve varustuskindluse seisukohalt ainult olukorras, kus taotletakse riigile

kuuluva ehitus- ja täiteliiva või ehitus- ja täitekruusa kaevandamisluba.

7) Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas Miti II kruusakarjäärile kaevandamisloa andmine vähendab

kaebaja kinnistu väärtust, arvestades, et samal karjäärialal on juba mitu tegutsevat karjääri.

8) Kaebaja väidab kaebuses, et kolmandal isikul on võlg summas 2 052 930 eurot. Selline väide

on ilmselgelt vale ja pahatahtlik. Kolmandal isikul ei ole viidatud võlga ega muud täitmata

kohustust, mida kinnitavad mh avalikult kättesaadavad andmed Põllumaade Ost OÜ kohta.

Põllumaade Ost OÜ-le kuulub 15 kinnistut, mida on võimalik kontrollida kinnistusraamatust.

1 617 367,64 eurose käibe ja arvestava kinnisvara portfelliga ettevõtet ei ole alust pidada

riiulifirmaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja omandisse kuulub Kulla maaüksus, millel asub 1938. aastast pärit elamu, mis on

kaebaja elukohaks ja tema pereliikmete teiseks elukohaks Elva vallas (endise Palupera valla

osa). Vaidlustatud KeA korraldusega antud kaevandusluba rikub kaebaja hinnangul tema kui

Kulla maaüksuse omaniku subjektiivset õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

elukeskkonnale oma kodus ja kinnistul, samuti seab luba ohtu omandi kasutamise senise

juurdepääsutee likvideerimise või juurdepääsu oluliselt raskendamise tõttu. Kaebaja on samuti

esile tõstnud kaevandustest lähtuvat müraprobleemi ning kaevandamise mõju piirkonna

veerežiimile, mis väljendab kaevude kuivaks jäämises. Samuti on kaebaja väitnud tema

kinnisasja väärtuse vähenemist täiendava kaevanduse avamise tõttu. Kaebajale kuuluv Kulla

kinnistu asub mäeeraldise lõunatipust ehk lähimast küljest 1,5 kilomeetri kaugusel. Lisaks

kasutab kaebaja juurdepääsuks Kulla kinnistule Palupera-Miti-Puka teed, mis läbib taotletavat

mäeeraldist ja selle teenindusmaad. Kohtu arvates on kaevandamisest lähtuvad mõjutused

eeskätt seotud lähiümbruse elanike, sh kaebaja õigusega tervise ja omandi kaitsele, samuti

õigusega eraelu puutumatusele (PS §-d 28, 32 ja 26). Samuti on käesoleval juhul asjakohane

KeÜS-st tulenev õigus tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale, millega kaebajal on

oluline puutumus (KeÜS § 23 lg 1). Kaebaja puutumust ei ole vastustaja ega kolmas isik

kahtluse alla seadnud. Küsimus, kas kaebaja elukoht jääb piisavalt kaugele, et pidada

tõenäoliseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuste ületamist kaevandamise tõttu, ei välista kaebaja

kaebeõigust, kuna seda saab hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus. Kohus nõustub

vastustajaga, et kaebajal puudub kaebeõigus avalikku huvi puudutavates küsimustes (teiste

piirkonna elanike ja loodusväärtuste kaitse osas). Vastustaja on ka leidnud, et kaebajal puudub

õigus tugineda kaevandamisloa vastuolule üldplaneeringuga. Kohus sellega seisukohaga ei

nõustu.

10. Riigikohus on leidnud, et kohtus kaitstavad ei ole ainult põhiõigused, vaid kaitstav õigus

võib muuhulgas võrsuda isiku huve kaitsvast haldusaktist, seega ka planeeringust (Riigikohtu

Halduskolleegiumi 16.12.2016 otsus nr 3-3-1-87-16, p 10 ja seal viidatud praktika). Seega

olukorras, kus kaebajal on puutumus, et vaidlustada kaevandamisluba enda subjektiivsete

õiguste kaitseks, on tal ka õigus tugineda kaevandamise vastuolule kehtivate planeeringutega ‒

käesoleval juhul nii teemaplaneeringuga kui ka Palupera valla üldplaneeringuga.

11. Järgnevalt kontrollib kohus, kas väljastatud kaevandamisluba on kooskõlas

teemaplaneeringu ja Palupera valla üldplaneeringuga. Haldusreformi eelselt kuulus Miti küla

Palupera valla koosseisu. Haldusreformi järgselt on kaebaja elukohaks olev Astuvere küla Elva

valla koosseisus, karjääri asukoht Miti küla jääb aga Otepää valla koosseisu. Ehitusseadustiku

ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 5 lõige 11 sätestab, et haldusreformi raames

ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringud vaatab haldusterritoriaalse korralduse

muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus üle hiljemalt 2018. aasta 1.

juuliks. Otepää Vallavolikogu otsustas 24. mail 2018. a otsusega nr 1-3/31 kinnitada ühinenud

kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringute ülevaatamise tulemused, sealjuures loeti

Palupera Vallavolikogu 20. detsembri 2011. a otsusega nr 1-1/25 kehtestatud Palupera valla

üldplaneering ülevaadatuks ja jäeti üldplaneering kehtima senisel kujul (otsuse p 2.2). Seega on

Palupera valla üldplaneeringu näol tegemist jätkuvalt kehtiva planeerimisdokumendiga.

12. Miti II karjäär saaks osaliselt asuma teemaplaneeringu järgsel rohevõrgustiku Astuvere-

Miti tugialal. Valga Maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja kohaselt („Tingimused rohelise

võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks“ p. 8.1 , lk 37) tuleb maardlate kasutuselevõtul vältida

võimalusel alasid, mis asuvad rohelises võrgustikus. „Juhul, kui nimetatud aladel on

kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid rohelise

võrgustiku komponentidele.“ Antud juhul on kaevandamisloa seletuskirjas põhjendatud, et

kaevandus puudutab vaid väikest osa Astuvere-Miti rohevõrgustiku tugialast. Tegemist on

Valga maakonna suurima rohevõrgustiku tugialaga, mille pindala on 18,5 km². Samasugune

põhjendus esitati ka Miti karjääri KMH aruandes (Kavandatava karjääri lõunaosa jääb vaid 7

ha ulatuses 1850 hektari suuruse Astuvere–Miti rohevõrgustiku tugiala põhjaservale,

mis moodustab vaid 0,4% tugiala pindalast ja selle tõttu ei häiri kavandatav tegevus

rohevõrgustiku toimimist ‒ Miti KMH aruanne, lk 7, dtl 82). Kohus kahtleb, kas pelk viide

kaevanduse pindala vähesele osakaalule tugialal saab olla ainsaks või peamiseks argumendiks

lubamaks

rohevõrgustiku

tugialal

kaevandamist.

Kohtu

arvates

eeldab

Valga

Maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirjas toodu laiemat kaalumist ning alternatiivide

analüüsimist. Muuhulgas tuleb hinnata ka seda, kas uue karjääri avamine on vajalik

varustuskindluse aspektist. Vastasel korral muutuks rohevõrgustiku säilitamise kohustus

sisutühjaks. Käesoleval juhul pole vastustaja sellist analüüsi teinud põhjendusel, et tegemist on

eraomanikule kuuluva kaevandusega ja maavaraga ning riiklikku huvi kaaluma ei pea. Kohtu

arvates esines kaalumise kohustus tulenevalt sellest, et Miti II karjäär kattub osaliselt

rohevõrgustiku tugialaga, mis maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb säilitada.

13. Kaalumise kohustus tulenes ka Palupera valla üldplaneeringust. Palupera valla

üldplaneeringu kohaselt pole rohevõrgustiku tugialadele ja koridoridele soovitatav teatud

infrastruktuuride (sh mäetööstuse ja teiste kõrge keskkonnariskiga objektide) rajamine. Juhul,

kui nende rajamine on vajalik või vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste

asukohta ning koostada keskkonnamõjude hindamine (seletuskiri p 4, lk 38). Praegusel juhul

on piirdutud üksnes KMH eelhinnanguga. Lähtutud on sellest, et kaevandatav ala hõlmab

pelgalt väikese osas rohevõrgustiku tugialast. Samas on see Miti karjääriga võrreldes järgmise

tüki hõlmamine rohevõrgustiku tugialast. Kohtu arvates ei saa kogu analüüs piirduda sellega,

et rohevõrgustiku kadu on konkreetse rohevõrgustiku tugiala pindala arvestades väike.

Riigikohtu Halduskolleegium on selgitanud, et kõrgema tasandi planeeringuga terviklikult

kujundatud rohevõrgustiku tõhusust ei tohi ohtu seada selle tükkhaaval muutmisega

detailplaneeringu tasandi, st väiksemale alale fokusseeritud otsustega. Tulenevalt keskkonna

säästmise põhimõttest ja igaühe kohustusest (PS §-d 5 ja 53) peab rohevõrgustiku ebasoodne

mõjutamine olema proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Rohevõrgustiku alal tuleb

elurikkuse kaitset pidada oluliseks eesmärgiks. Ka rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks

mõjutamiseks üksnes lokaalselt tuleb kohalikul omavalitsusel näidata, millised muud olulised

huvid selle mõju üles kaaluvad. Seejuures ei saa kaalukaks pidada kinnistuomaniku erahuvi

kinnistu tulusaks arendamiseks, kui maa kasutust sellisel viisil piiravad juba enne kinnistu

omandamist kehtinud kõrgema astme planeeringud (Riigikohtu Halduskolleegiumi 23.03.2023

otsus asjas nr 3-21-125/47, p 17). Kohtu arvates puudutab see ka juhtumeid, kus

kaevandustegevuse käigus hõlmatakse järjest uusi tükke rohevõrgustikust, mille mõju üksikuna

võib olla väike, kuid hindamata jääb tervikpilt.

14. Teemaplaneeringu kohaselt asub Miti maaüksus tervikuna maakondliku tähtsusega

väärtuslikul maastikul „Palupera-Hellenurme-Lutike-Neeruti“. Väärtuslike maastike kaardi

kohaselt on sellel alal kultuurilis-ajalooline-, loodus-, esteetiline- ja rekreatiivne väärtus.

Maastikku muutvateks tegevusteks loetakse mh kaevandamist (Valgamaa väärtuslikud

maastikud, lk 4). Miti KMH aruandes on välja toodud: „Kavandatav karjäär jääb 8070 ha

suurusele Palupera–Hellenurme–Lutike–Neeruti (KLER 20) väärtuslikule alale, mis piirneb

Otepää looduspargiga, kus on väärtuslikule alale sarnane mosaiikmaastik. Kavandatav tegevus

mosaiikmaastikku oluliselt ei kahjustu – kaevandatud alal säilib senine lainjas, põhjasuunalise

kallakusega reljeef, mis on senisest keskmiselt 5 m madalam. Peale maavara ammendumist

karjääri ala korrastatakse metsamaaks.“ Miti II KMH eelhinnangus ei ole täiendava karjääri

avamise mõju väärtusliku maastiku säilimise aspektist analüüsitud ega hinnatud. Samas on

selge, et üha uute karjääride avamine piirkonnas avaldab mõju väärtuslikele maastikele, mille

kaitsmisele on teemaplaneering suunatud. Vastavat mõju ei ole kaevandamisloas ega KMH

eelhinnangus hinnatud. Miti KMH aruande kohaselt pigem mõju puudub. Samas tuleb

arvestada ka piirkonnas juba olemasolevaid teisi karjääre, st erinevate karjääride maa-ala kokku

on ca 70 hektarit.

15. Palupera valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt kavandatakse üldplaneeringuga

mäetööstusmaad Miti külas Palupera karjääri laiendusena Kasemäe maaüksuse selles osas, mis

piirneb Palupera karjääri maa-alaga ja kuhu on juba väljastatud kaeveluba (lk 29). Seletuskirja

kohaselt mujal üldplaneeringuga täiendavat mäetööstusmaad ja uusi kaevandusalasid ei

kavandata, kuna olemasolevates karjäärides on varud piisavad, mistõttu täiendavate alade

kaevandamine ja kasutuselevõtmine ei ole vajalik ja põhjendatud (sealsamas). Seega ei näe

Palupera

valla

üldplaneering

ette

perspektiivse

mäetööstusmaana

Miti

kinnistut,

üldplaneeringust tulenevalt täiendavaid kaevandusi juba olemasolevatele lisaks ei kavandata, st

nähtub üldplaneeringu kehtestaja tahe kaevandamisala mitte laiendada.

Seega võib asuda seisukohale, et Miti II karjääri avamine on vastuolus Palupera valla

üldplaneeringuga. On tõsi, et üldplaneering ei näinud ette ka olemasolevat Miti karjääri, kuid

see ei tähenda, et üldplaneeringust lahknevat tegevust võib veelgi laiendada. Otepää

Vallavolikogu 24.05.2018 otsusega nr 1-3/31 loeti Palupera Vallavolikogu 20. detsembri 2011.

a otsusega nr 1-1/25 kehtestatud Palupera valla üldplaneering ülevaadatuks ja jäeti

üldplaneering kehtima senisel kujul (otsuse p 2.2). Nimetatud otsuse lisas 1 leiti, et edasine

üldplaneeringu realiseerimine on võimalik üldplaneeringu seletuskirja ja maakasutusplaani

alusel (p 2.1.5). Seega ei nähtu, et Otepää Vallavolikogu oleks soovinud Palupera valla

üldplaneeringus toodud maakasutuse põhimõtteid muuta.

16. Vastustaja on viidanud Riigikohtu halduskolleegium on 15.10.2013. a otsusele haldusasjas

nr 3-3-1-35-13, mille kohaselt asjaolu, et kehtivad planeeringud kaevandamist ette ei näe, ei

muuda kaevandamisluba ilmselgelt realiseerimatuks, kuna planeeringute muutmine ei ole

välistatud. Kohus leidis nimetatud kohtuasjas, et planeeringute muutmine ei ole välistatud isegi

vaatamata asjaolule, et nimetatud haldusasjas paiknes vaidlusalune ala maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu rohevõrgustiku tugi- ehk tuumalas ning üldplaneeringu järgi kaitsemetsas.

Halduskohus leiab, et praegune olukord on mitmeski mõttes erinev haldusasjast nr 3-3-1-35-

13. Esiteks näeb kohus peamise probleemina seda, et antud juhul puudub Otepää Vallavolikogu

seisukoht kaevandamisloa taotluse kohta ning vastustaja on lugenud Otepää valla nõusoleku

vaikides antuks. Nõuetele vastavaks seisukohaks MaaPS mõttes ei saa kohtu hinnangul lugeda

Otepää Vallavalitsuse nõusolekut mitte KMH-d algatada. Riigikohus on leidnud, et KOV kui

asjaomase asutuse seisukoht keskkonnamõju olulisuse kohta on teise sisu, eesmärgi ja

tähendusega kui MaaPS § 49 lg 6 alusel antav arvamus kaevandamisloa taotluse kohta

(Riigikohtu Halduskolleegiumi 30.09.2022 otsus asjas nr 3-20-1247, p 17).

Olukord, kus üldplaneeringus on kaevandamisele seatud selged piirid, on halduskohtu

hinnangul erinev olukorrast, mil kaevandamist konkreetsel alal pole üldplaneeringus käsitletud.

Vastustaja ei saa vastuolust üldplaneeringuga lihtsalt mööda minna. Juhul, kui on selge, et KOV

ei soovi enda seisukohta esitada, tuleb kaevandamisloa andjal analüüsida, kas luba on võimalik

anda vaatamata võimalikule vastuolule üldplaneeringuga. Antud juhul näiteks on

üldplaneeringus viidatud sellele, et uute kaevanduste avamise järele piirkonnas puudub vajadus.

Kui see vajadus on vahepealsel ajal tekkinud, siis tuleb vastustajal see välja tuua. Antud juhul

ei ole KeA pidanud vajalikuks hinnata maavara kaevandamise vajadust, kuna leidis, et

eraomanikule kuuluva kaevanduse puhul pole vaja riiklikku huvi varustuskindluse aspektist

välja selgitada. Kohtu arvates tulnuks Palupera valla üldplaneeringu kontekstis aga analüüsida,

kas täiendava karjääri avamine piirkonnas tegutseva nelja tegutseva karjääri kõrvale on

varustuskindluse seisukohast vajalik.

Seega kohtu arvates, kui esineb selge vastuolu üldplaneeringuga, ei tohiks KOV reageerimata

jätmist lugeda vaikivaks nõusolekuks. Ka vastustaja viidatud kohtuasjas nr 3-3-1-35-13 tõi

Riigikohus välja, et kaevandamise eelduseks oleks KOV üldplaneeringu muutmine (otsuse p

18). Riigikohus viitas, et MaaPS § 34 v.r ei näe ette kaevandamisloa andmisest keeldumise

alusena ette vastuolu planeeringuga, mistõttu kaevandamist välistav planeering ei muuda

kaevandamisluba õigusvastaseks (otsuse p 19). Siiski tõi Riigikohus välja, et „Olukord, kus

samaaegselt kehtib nii kaevandamisluba kui ka planeering, mis vastavasse asukohta maardlat

ette ei näe, võib isikuid eksitada. Kaevandamisloaga tutvujale võib jääda mulje, nagu poleks

kaevandamistegevusele täiendavaid takistusi, samas kui tegelikkuses võib planeeringu

muutmise vajadus tuua kaasa olulise viivituse ning on võimalik, et kaevandamisluba ei

õnnestugi realiseerida. Selgusetust aitaks mõnevõrra vähendada kaevandamisloa andmine koos

selgitusega, et esineb vajadus planeeringu muutmiseks.“ (p 20). Seega leidis ka Riigikohus, et

üldplaneeringu ja kaevandamisloa vastuolu tuleb vältida ning, kui selline vastuolu esineb,

tuleks sellele kaevandamisloas viidata. Seda praegusel juhul ei ole tehtud. Seega pole kindlust,

kas kaevandamisluba oleks realiseeritav. Oleks ju kaevandamiseks vajalik ka Miti maaüksuse

sihtotstarvet muuta, mis on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

17. Olukorras, kus Otepää valla seisukoht puudub, ei ole võimalik veenduda, kas kohaliku

kogukonnaga on arvestatud ja kuivõrd teadlikud üldsegi kohalikud elanikud kaevandamisloa

väljastamisest olid. Keskkonnaamet jättis kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise teate

avalikustamata kohalikus ja maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on KeA

hinnangul väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike

ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi (KeA 09.09.2022 korralduse ptk 2

„Asjaolud“). Keskkonnaamet teavitas 12.05.2021 kirjaga nr DM-115648-3 kaevandamisloa

taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2

nimetatud isikuid, st kaevandusega piirnevate kinnisasjade naabreid, kuid mitte kogukonda

laiemalt. Arvestades sellega, et kaevandamine piirkonnas on põhjustanud erinevaid häiringuid

ja probleeme, pole selge, kas kõik uue karjääri mõjud on korrektselt arvesse võetud. See võib

puudutada näiteks ka mõju rohevõrgustikule või muid mõjusid (nt piirkonda läbib Tartu

rattamaratoni marsruut). Kohus näeb Otepää valla seisukoha välja selgitamata jätmises seega

olulist kaalutlusviga.

18. Vaidlustatud loa kohaselt läbib taotletavat mäeeraldist ja selle teenindusmaad põhja-lõuna

suunaliselt Palupera-Miti-Puka tee nr 5820006. Loa kõrvaltingimuse nr 8 kohaselt tuleb

kaevandamise ajal tagada vähemalt samaväärse tee olemasolu kogu kaevandamisprotsessi

vältel ja läbipääs ning ohutus Palupera-Miti-Puka tee (5820006) ja Miti tee (5820060)

kasutajatele ning ehitada uus avalikult kasutatav tee ligilähedases asukohas enne kaevandamise

lõppemist. Kaebaja on väitnud, et juurdepääsutee tema kinnistule likvideeritakse või vähemasti

seatakse kahtluse alla juurdepääs tema kinnistule. Kaebaja on kohtu arvates piisavalt

tõendanud, et Palupera-Miti-Puka tee on ainsaks aastaringselt kasutatavaks teeks kaebaja

kinnistule (vt kaebaja 09.11.2022 menetlusdokument ja sellele lisatud fotod). Menetlusosalised

on palju tähelepanu pööranud sellele, kas Palupera-Miti-Puka tee on (kogu ulatuses) avalikult

kasutatav tee. See seondub kaebaja väitega, et EhS § 72 lg 1 p 3 kohaselt on avalikult kasutatava

tee kaitsevööndis keelatud kaevandada maavara ja maa-ainest. Kohtu arvates ei ole käesoleva

vaidluse raames vajalik tuvastada, kas või siis millises ulatuses on Palupera-Miti-Puka tee

käsitletav avalikult kasutatava teena. Väljastatud kaevandamisluba ei muuda kuidagi selle tee

õiguslikku staatust. Vaidlus tee õigusliku staatuse üle pole seega praegusel juhul asjassepuutuv.

Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus nõuda kindla õigusliku režiimiga juurdepääsuteed. Kui

tee õigusliku režiimi küsimus on kaebaja õiguste kaitse seisukohalt oluline (näiteks juurdepääs

oma kodule, tee hooldamine vms), on see käesolevast asjast eraldiseisev teema. Praegusel juhul

ei nähtu, et oleks piiratud kaebaja võimalusi seda teed kasutada. Kaevandamisloa

kõrvaltingimuse nr 8 kaudu on kaebajale tagatud õigus seda teed ka edaspidi kasutada mh

kaevandamise toimumise ajal. Kaebaja on tõstatanud erinevaid kahtlusi, kas temale ikkagi

tagatakse juurdepääs kaevetööde tegemise ajal ning kas ajutine tee vastab nõuetele.

Kolmas isik on 30.11.2022. a vastuses asjakohaselt selgitanud, et Keskkonnaametil puudub

pädevus ja kohustus reguleerida kaevandusloas teede planeerimisalaseid küsimusi. Kui

kaevandamisel peab kaevandaja vajalikuks teid lammutada ja ehitada, siis tuleb selleks taotleda

vastavad load kohalikult omavalitsuselt. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et KeA-l ei olnud

kohustust ega pädevust asuda vaidlustatud korralduses lahendama tee lammutamise ja ajutise

tee rajamise planeerimisküsimusi. Asjaoludest nähtuvalt on kolmas isik sõlminud Otepää

vallaga võlaõigusliku isikliku kasutusõiguse kokkuleppe (kolmanda isiku 13.02.2023

menetlusdokumendi lisa 1), mille punktis 6.1 on sätestatud, et tee omanik (kolmas isik) on

kohustatud alates lepingu sõlmimisest, sh keskkonnaloa nr KL-516344 alusel toimuva maavara

kaevandamise perioodil, tagama läbipääsu kinnistut läbiva olemasoleva tee või ajutise

samaväärse läbipääsu kaudu. Kokkuleppe punktis 6.2 on pooled kokku leppinud, et kõik

olemasoleva tee kaevandamise aegse ajutise ümbersuunamise ja kaevandamise järgse uue tee

ehitamisega seotud toimingud teostab ning kulud kannab tee omanik. Seega on lisaks

kaevandamisloa kõrvaltingimusele kolmandal isikul ka lepinguline kohustus Otepää valla ees

omal kulul tagada ligipääs läbi Miti kinnistu. Viidatud isikliku kasutusõiguse seadmise

kokkuleppe punktis 6.4 on vald kinnitanud, et kolmanda isiku kinnistut läbiv tee ei ole

käesoleval hetkel avalikult kasutatav tee EhS § 71 tähenduses. Kolmas isik on selgitanud, et on

nõustunud pärast teealuse maavaravaru realiseerimist rajama uue tee, mille osas sõlmitakse

asjaõigusleping isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja millisel juhul on kolmas isik nõus andma

tee kokkuleppel avalikuks kasutamiseks. Seega, kui kolmas isik jätab talle kaevandamisloast

ning eraõiguslikust kokkuleppest tulenevad kohustused täitmata, on sellel selged õiguslikud

tagajärjed. Oluline on see, et kaebajale on õiguslikult tagatud juurdepääs enda kinnistule ja seda

ka kaevandamise ajal.

19. Kaebaja on leidnud, et vastustaja oleks pidanud enne kaevandamisloa väljastamist tegema

uue KMH hindamise ning et vastustaja on jätnud kaevandamise mõjud korrektselt välja

selgitamata. Riigikohus leidis 21.10.2021 otsuses asjas nr 3-18-913: „Selleks, et tugineda

Natura võrgustiku ala kaitseks loodud nõuetele, tulnuks kaebajal ära näidata, et nende nõuete

eiramine toob kaasa tema õiguste rikkumise, näiteks et rikutud on tema õigust oma tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23). Selleks, et füüsiline isik saaks nõuda

Natura ala kaitset KeÜS § 23 alusel, peab tal olema alaga eriline seos, st ala mõjutamine

vaidlusaluse tegevusega peab kahjustama tema tervist või heaolu tegelikult ja oluliselt. Kaebaja

ei saa oma kaebuses kaitsta avalikke huve (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2).“ Halduskohtu hinnangul

ei saa kaebaja nõuda, et karjäärist lähtuvad mõjud oleksid hinnatud kindlal viisil, st KMH

menetluse käigus. Kaebajal on õigus nõuda, et teda puudutavad kaevandamise mõjud oleksid

adekvaatselt hinnatud. See võib toimuda ka KMH eelhinnangu menetluses, kus samuti on

võimalik erinevaid uuringuid läbi viia ning seda on ka tehtud. Vaidlust ei ole selles, et Miti II

karjäär ei ületa künnist, mille puhul oleks KMH läbiviimine kohustuslik (25 ha). Asjaoludest

nähtuvalt on Miti II ekspertarvamuses arvesse võetud olemasolevate karjääride kumulatiivseid

mõjusid. KMH eelhinnangu raames uuriti mõju piirkonna veerežiimile ja veevarustusele,

samuti müra ja tolmu levikut. Need on mõjurid, mis potentsiaalselt kaebajat puudutavad.

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda täiendavate uuringute tegemist, mis puudutaksid

kaevandamise mõju Natura 2000 või Otepää looduspargi alale.

20. Miti II mäeeraldisel jääb valdav osa maavara kasulikust kihist põhjavee tasemest kõrgemale

(KMH eelhinnang, p 1.2.1.3). Arvestades naabruses töötavaid karjääre, veealuse maavara

lasundi paksust ja pigem väikeseid kaevandamismahtusid, siis veetaseme alanemine karjääris

on vähene ja lühiajaline ehk olulist lisanduvat mõju põhjavee režiimile KMH eelhinnangu

kohaselt oodata ei ole. Samuti ei avalda maavara kaevandamine Miti II eksperthinnangu

kohaselt mõju pinnavee režiimile, kuna vett karjäärist välja ei pumbata ning vett eesvooludesse

ei juhita (sealsamas). Hinnangu andmisel lähtuti keskkonnaloa taotluses toodud

informatsioonist, mille kohaselt veealune maavaravaru esineb mäeeraldise kesk- ja põhjaosas.

Veealune varu moodustab ligikaudu pool mäeeraldise koguvaru mahust. Konkreetse veealuse

varu protsendi märkimata jätmine kaevandamisloas ei mõjuta kohtu hinnangul selle

õiguspärasust. Eksperdid leidsid, et arvestades naabruses töötavaid karjääre, veealuse maavara

lasundi paksust ja pigem väikeseid kaevandamismahtusid, siis veetaseme alanemine karjääris

on vähene ja lühiajaline ehk olulist lisanduvat mõju põhjavee režiimile oodata ei ole. Samuti ei

avalda maavara kaevandamine mõju pinnavee režiimile, kuna vett karjäärist välja ei pumbata

ning vett eesvooludesse ei juhita. Vastustaja on välja toonud, et Kulla kinnistu kaevu toiteala

jääb reljeefis kõrgemale ehk karjääridest lõunapoole, mistõttu ei sõltu kaebaja kaevu veetase

karjääride tegevusest, kuna karjääride tegevus ei mõjuta vooluhulka, mis nendesse kaevudesse

jätkuvalt kõrgemalt voolab. Kaebaja kinnistu asub väljaspool võimalikku karjääri mõjuala ning

vastustaja hinnangul isegi, kui asuda seisukohale, et KMH II eelhinnangus ei ole kirjeldatud

või põhjendatud karjääri mõjuala ulatust, on selge, et karjääri mõju ei ulatu 1,5 km kaugusele,

st kaebaja kinnistuni. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et Miti II

eksperthinnanguga, samuti ekspertide Priit Kallaste ja Marge Uppini 30.11.2022 seisukohaga

„Vastus täiendavatele küsimustele eksperthinnangu nr 21/3777 kohta“ (dtl 1049-1055) on

tõendatud, et rajataval karjääril ei saa olema mõju kaebaja kaevu veetasemele. Vastupidiseid

tõendeid asjas esitatud ei ole ja kaebaja subjektiivne arvamus ja kahtlused ekspertide

erapooletuses ei ole piisav, et asuda asjas teistsugusele seisukohale. Kuna kaebaja ei saa esitada

kaebust teiste piirkonna elanike huvides, tuleb jätta tähelepanuta kaebaja väited, mis käsitlevad

veetasemeid ja seireandmeid karjäärile lähemal asuvates majapidamistes. Kaebaja

subjektiivseid õigusi ei puuduta ka karjääri sulgemisel tekkiv 9 ha suurune veekogu ja asjaolu,

kas sellise veekogu tekkimine eeldanuks hindamist KMH raames.

21. KMH eelhinnangu kohaselt põhjustavad suurimat mürahäiringut töötavad mäemasinad,

kuid kõrgemad tasemed levivad vahetult masinate ümbruses. Miti II ekspertarvamuse

kohaselt ülenormatiivne müratase väljapoole mäeeraldist ei levi ning müra levikut aitavad

tõkestada rajatavad katendivallid taotletava mäeeraldise piiridel. Taotletava Miti II karjääri

lisandumisel kaasneb lähimate majapidamiste juures müratasemete kasv vahemikus ~1-5 dB

(sõltuvalt mäetööde asukohast karjäärides), kuid tase jääb allapoole kehtestatud piirväärtusi,

sealjuures ka olemasolevate karjääride koostöötamisel. Priit Kallaste ja Marge Uppini

30.11.2022 seisukoha kohaselt kasvab Miti II kruusakarjääri lisandumisel müratase Kulla

kinnistul kõige rohkem 1,8 dB võrra, mistõttu antud juhul võib müra kasvu ekspertide

hinnangul lugeda minimaalseks (üldiselt ei ole 1 dB mürataseme kasv inimkõrvale eristatav).

Eksperdid toovad välja, et arvuliselt jääb müratase Kulla kinnistul tunduvalt allapoole ka kõige

rangemast kehtestatud müratasemest ehk I kategooria maa-ala (virgestusrajatised, vaiksed alad)

päevasest piirväärtusest 55 dB. Kohtu hinnangul kinnitavad ekspertarvamused, et Miti II

karjäärist lähtuvad mürahäiringud kaebaja kinnistul on minimaalsed ning seetõttu ei ole kaebaja

õigusi rikutud. Vastupidiseid tõendeid esitatud ei ole.

22. Väited kaebaja kinnistu väärtuse vähenemisest on kohtu arvates tõendamata. Arvestades

mh asjaolu, et piirkonnas on juba neli tegutsevat karjääri, ei ole usutav, et kaebaja kinnisasja

väärtus väheneks täheldavalt just uue karjääri avamise tõttu.

23. Väited selle kohta, et kolmas isik on riiulifirma ning et tal on suured võlad, on

asjassepuutumatu, kuna ei kujuta endast kaevandamisloa väljastamisest keeldumise alust.

Kolmas isik on need kaebaja väited ka ümber lükanud. Ka muud kaebaja esitatud väited ei anna

alust kaevandamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema õiguspärase

ootuse põhimõtet oleks rikutud. Kohtu arvates sisaldab vaidlusalune korraldus kaebaja õigusi

puudutavalt piisavaid kaalutlusi. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on vastustaja poole korduvalt

pöördunud ja ka oma küsimustele ja vastuväidetele saanud vastused (nt KeA 18.06.2021 kiri

DM-115648-7, 01.03.2022 kiri nr DM-115648-20, 29.08.2022 kiri nr DM-115648-34).

Asjaolu, et kaebajat saadud vastused ei rahulda, ei tähenda, et vastustaja oleks jätnud enda

põhjendamiskohustuse täitmata. Kohtu arvates ei olnud vastustajal kohustust kaebajale

vastuskirjades toodut asuda põhjalikult kajastama vaidlustatud korralduses.

24. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et KeA tegi asjas mitmeid kaalutlusvigu, mistõttu tuleb kaebus

rahuldada. Kohus peab olulisteks kaalutlusvigadeks Otepää valla seisukoha selgitamata jätmist

ning tähelepanu pööramata jätmist asjaolule, et kaevandamisluba on vastuolus kehtiva Palupera

valla üldplaneeringuga. Samuti pole piisavalt põhjendatud kaevandamise lubamist

teemaplaneeringu kohasele rohevõrgustiku tugialale ning väärtuslikule maastikule. Ülaltoodut

arvestades tuleb kaebus rahuldada. Kohus tühistab Keskkonnaameti 09.09.2022 korralduse nr

DM-115648-35 „Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Miti II kruusakarjääri

mäeeraldisel” ja sellega antud maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-516344.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on tasunud 40 eurot riigilõivu kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt. Muude

menetluskulude kohta pole kaebaja andmeid esitanud. Seega on kaebaja menetluskulud kokku

40 eurot ning vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista 40 eurot. Kuna kolmas isik oli

vastustaja poolel, jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)