1-21-7614/271 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-21-7614

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2023, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-21-7614 (21240100036)

Kohtunik

eesistuja Regiina Lebedeva, rahvakohtunikud Eevi

Paasmäe ja Eigor Timoska

Kohtuistungi sekretär

Ilona Berezina, Jelena Muttonen

Tõlk

Evelin Veeret, Olga Abakumova

Kriminaalasi

Dmitri Teplõhhi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2

järgi; Dmitry Ragozin-Jolkini süüdistuses KarS § 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi, üldmenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Mari Kartau

Süüdistatav

Dmitri Teplõhh

isikukood 37802152216; elukoht XXX; viibimiskoht Viru

Vangla; määramata kodakondsus; XXX; emakeel vene

keel; töökoht OÜ C ; kaks kehtivat kriminaalkaristust;

viibib vahi all alates 20.05.2021

Määratud kaitsja

Valeriy Gimaev

Süüdistatav

Dmitry Ragozin-Jolkin (end Ragozin)

isikukood 38404262218; elukoht XXX; viibimiskoht Viru

Vangla; Venemaa Föderatsiooni kodanik; XXX; emakeel

vene keel; töökoht XXX; kaks kehtivat kriminaalkaristust;

viibib vahi all alates 16.07.2021

Määratud kaitsja

Viktoria Ivanova

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 3101, 311, 313 ja 315, maakohus

otsustas:

1(49)

1-21-7614

1. Tunnistada Dmitri Teplõhhi süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõista talle

karistuseks 13 (kolmteist) aastat vangistust.

2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu 13. oktoobri 2011. a

otsusega nr 1-09-17925 mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolme) aastat 9

(üheksa) kuu 5 (viie) päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 16 aastat 9 kuud 5 päeva

vangistust.

3. Dmitri Teplõhhi karistuse kandmise algust arvata alates 20. maist 2021.

4. Dmitri Teplõhhile valitud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

5. Jätta Dmitri Teplõhhile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus

rahuldamata.

6. Tunnistada Dmitry Ragozin-Jolkin süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõista

talle karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust.

7. Dmitry Ragozin-Jolkini karistuse kandmise algust arvata alates 16. juulist 2021.

8. Dmitry Ragozin-Jolkinile valitud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

9. Mõista Dmitri Teplõhhilt Eesti Vabariigi kasuks välja

-

esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 kuupalga alammäära, s.o

1812,50 eurot;

-

ekspertiisikulu osaliselt summas 2065 eurot;

-

osutatud õigusabi kulud summas 5436 eurot,

s.o kokku menetluskulud summas 9313,50 eurot (sh käibemaks).

10. Jätta riigi kanda ekspertiisikulu summas 3990 eurot.

11. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Dmitri Teplõhh kohustub temalt välja mõistetud

menetluskulud 9313,50 eurot tasuma ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et esimesel üheteistkümnel kuul kuulub iga

kuu viimaseks kuupäevaks tasumisele vähemalt 776,13 eurot ja viimasel

kaheteistkümnendal kuul kuulub tasumisele 776,07 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda

Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr

EE522200221013264447 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank

AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „Dmitri Teplõhh, 1-21-

7614, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud

jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku

järgses täitemenetluses.

12. Mõista Dmitry Ragozin-Jolkinilt Eesti Vabariigi kasuks välja

-

esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 kuupalga alammäära, s.o

1812,50 eurot;

-

ekspertiisikulu osaliselt summas 2065 eurot;

-

osutatud õigusabi kulud summas 4946,92 eurot,

s.o kokku menetluskulud summas 8824,42 eurot (sh käibemaks).

13. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Dmitry Ragozin-Jolkin kohustub temalt välja

mõistetud menetluskulud 8824,42 eurot tasuma ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

2(49)

1-21-7614

jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et esimesel üheteistkümnel kuul kuulub iga

kuu

viimaseks kuupäevaks tasumisele vähemalt 735,37 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal

kuul kuulub tasumisele 735,35 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447

Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele

märkida viitenumber

XXX

ning selgitus „Dmitry Ragozin-Jolkin, 1-21-7614,

kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud

jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku

järgses täitemenetluses.

14. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Z A OÜ juhatuse liikmele A Z 29.07.2021. a

asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt Ida prefektuuris hoiul olevad:

-

sõidukviitung s/a Volvo XX 28.04.2021 03:00-29.04.2021 03:00 N P ,

sõidukviitung s/a Volvo XX 14.05.2021 N P , 4 kviitungit XX 30; 13 poola tšekki,

A N tšekk/arve 04.11.2021 (kinnine paberpakend nr 5, mis on kinnitatud

turvakleebisega nr XX);

-

transpordileht CMR NL 138.145 – 2 lehel, transpordileht CMR NL68010- 2 lehel,

transpordileht CMR numbrita- 2 lehel, transpordileht CMR NL 1244309- 2 lehel,

Hotel DI-A C C invoice 14513 summas 26 eurot - 1 lehel, Hotel L B V arve

XX- 2 lehel, H L B V arve XX - 1 lehel (kinnine paberpakend nr 9, mis on

kinnitatud turvakleebisega nr XX; kinnine paberpakend nr 6, mis on kinnitatud

turvakleebisega nr XX);

-

transpordileht CMR NO 05/06/2021-01 - 3 lehel, Poola Tolli kontrollleht

23.01.2021 Z auto OÜ XX - 2 lehel, Poola Tolli kontroll leht 5(13) 25.11.2020 Z

auto OÜ XX - 2 lehel, sõidukviitung s/a Volvo XX 10.05.2021 N P /XX (kinnine

kilepakend nr 7, mis on kinnitatud turvakleebisega nr XX).

15. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Dmitri Teplõhhile:

-

telefon RITZVIVA (pakend nr XX), nutikell (pakend nr XX) ja liisingu leping

(pakend nr XX), mis on 07.10.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr

XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris;

-

Iphone IMEI: XXX; Kulgu 16, Narva leitud ja ära võetud Router Huawei; Ritz

viva IMEI1: XXX IMEI2: XXX.

16. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Dmitry Ragozin-Jolkinile:

-

märkmik (pakend 8, XX), mis on 22.07.2021. a asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris;

-

XXX, korterist leitud ja ära võetud telefon Samsung IMEI1: XXX, IMEI2: XXX,

mis on 05.11.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul

Ida prefektuuris;

-

sõiduautost Volvo XX ära võetud telefon POCO X3 (XX) IMEI1: XXX; IMEI2:

XXX, mis on 05.11.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX

kohaselt hoiul Ida prefektuuris.

17. KarS § 83 lg 1, § 191 alusel konfiskeerida 06.10.2021. a asitõendi üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 21ATH13007 kohaselt Ida prefektuuris hoiul olevad:

-

musta värvi telefon, IMEI2: XX ja ESIM ID:XXX . SIM kaart number: XXX ;

3(49)

1-21-7614

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart

number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart

number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart

number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart

number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX . SIM kaart

number: XXX ;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart on

number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart on

number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart

number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart

number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart

number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart

number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart

number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart

number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart

number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX (numbri lõpp loetamatu) ja

ESIM ID:XXX. SIM kaart number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. Numbriga 17

markeeritud karbist avastatud SIM kaardil on number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart

number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart

number: XXX;

-

musta värvi telefon - IMEI1:XXX, IMEI2: XXX ja ESIM ID:XXX. SIM kaart

number: XXX.

18. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Redmi Note 9 Pro (XX) IMEI1: XXX; IMEI2:

XXX. 19. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel ning hävitada KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel:

4(49)

1-21-7614

-

5 rulli vaakumpakendite kottidega (pakend nr 4 turvakleebisega XX),

vaakumpakendaja (pakend nr 5 turvakleebisega XX); simkaart Zeltavitina XX

koos alusega (pakend nr 6 tutvakleebisega XX), mis on 22.07.2021. a asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris;

-

hõbedase korpusega digitaalne kaal (pakend nr 2 turvakleebisega XX); plastkarp

(pakend nr 2 turvakleebisega XX); soonsulguriga kilekott, mis oli lahtises

kilepakendis, mis oli omakorda õhukeses kilekotis (pakend nr 3 turvakleebisega

XX, mis on 04.08.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt

hoiul Ida prefektuuris.

20. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel:

-

ekspertiisiobjektid pakendites, mida töösse ei võetud (48 pakendit, 1 pitseeritud

pakk), mis on 11.08.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX

kohaselt hoiul Ida prefektuuris;

-

pakiruumi põrandast välja lõigatud osa, mis on 11.08.2021. a asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris;

-

vatipulgad ja kõik pakendid (ühes pakis, ekspertiisikt nr XX) – pakendid nr 1 –

13 turvakleebistega XX – XX, mis on 04.08.2021. a asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris;

-

2 mobiiltelefoni ja nende osad (pakitud kotti nr XX, mis kleebiti kinni

turvaelemendiga numbriga XX), mis on 29.07.2021. a asitõendi üleandmise-

vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris.

21. Ära võetud ja ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine, mis on hoiul Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudis, KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning NPALS §

7 lg 3 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile aine

säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest

Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav

Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 22.03.2023.

Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu

Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 22.03.2023. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb

esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus

menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

1. Süüdistuse kohaselt toimetas Dmitri Teplõhh, isikuna, keda on varasemalt karistatud Viru

Maakohtu 13.10.2011. a otsusega nr 1-09-17925 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 392 lg 2 p 2

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 18.05.2021 vahendlikult omandamise

5(49)

1-21-7614

eesmärgil üle Läti Vabariigi – Eesti Vabariigi vahelise riigipiiri suures koguses narkootilisi

aineid, s.o kokaiini ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablette.

Süüdistuse kohaselt leppis Dmitri Teplõhh eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne

05.05.2021 eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutega kokku suures koguses narkootiliste

ainete MDMA ja kokaiini omandamise ning korraldas nende vahendlikult üle riigipiiri

toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki edasiandmise eesmärgil.

Dmitri Teplõhh tagas 17.05.2021 narkootiliste ainete, s.o 7759 grammi MDMA tablettide

ning 5215 grammi kokaiini sisaldava pulbri veoauto Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse

panemiseks ligipääsu sõiduki peidikutele Dmitry Ragozinile, kes pani sinna aadressil XXX

vastavalt eeluurimisel tuvastamata isikult saadud juhistele Dmitri Teplõhhile mõeldud

narkootilised ained.

Pärast seda, kui Dmitry Ragozin oli pannud suures koguses narkootilised ained sõiduki Volvo

FH, reg-nr XXX peidikutesse, tagas Dmitri Teplõhh ainete vahendlikult üle riigipiiri

toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, kasutades selleks ära sõidukit Volvo FH, reg-nr

XXX 18.05.2021 juhtinud N P .

18.05.2021 kell 13.00 peeti XXX kinni N P poolt juhitud sõiduk Volvo FH, reg-nr XXX ja

selle peidikutest leiti kuus pakendit metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablette

(kogukaaluga 7759 grammi), viis pakendit kokaiiniga (kogukaaluga 5215 grammi).

Ekspertiisiakti nr XX kohaselt oleks leitud ja ära võetud kokaiinist (puhast ainet 366,6

grammi vastavalt ekspertiisiaktile nr XX) piisanud narkojoobe tekitamiseks 3055 – 36660

inimesele ja MDMA-st (puhast ainet vastavalt ekspertiisiaktile nr XX 1931,1 g) 9656 – 25748

inimesele.

Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase

arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad“ (edaspidi määrus) lisa 1 II nimekirja ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA)

I nimekirja.

Määruse § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud

nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid,

estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine

kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks

on 04.08.2021. a ekspertiisiakti nr XX kohaselt 0,1 – 1,2 g kokaiini ja 0,75 – 2,0 grammi

MDMA-d.

NPALS § 2 lg 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või

lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine,

valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse-

ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta

tarnimine kolmandale isikule.

Eelkirjeldatud tegevusega pani Dmitri Teplõhh toime narkootiliste ainete suures

koguses ebaseadusliku käitlemise grupis ja korduvalt, s.o KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistuse kohaselt toimetas Dmitry Ragozin (isikuna, keda on varasemalt karistatud

21.07.2017 Viru Maakohtu otsusega nr 1-17-5428 KarS § 184 lg 2 p 2, § 188 lg 2 p 2 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest), 17.05.2021 tema kasutuses olnud

sõidukiga Dacia Sandero, reg-nr XXX varasemalt (s.o enne 17.05.2021) eeluurimisel

6(49)

1-21-7614

tuvastamata asjaoludel omandatud suures koguses narkootilised ained (kuus pakendit

metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablette (kogukaaluga 7759 grammi), viis pakendit

kokaiiniga (kogukaaluga 5215 grammi) Eesti Vabariigist Läti Vabariiki, aadressile XXX.

Jõudes sihtkohta, pani Dmitry Ragozin tema valduses olnud suures koguses narkootilised

ained veoauto Volvo FH, reg-nr XXX, peidikutesse. Varasemalt oli nimetatud sõidukile

taganud ligipääsu Dmitry Ragozini jaoks Dmitri Teplõhh. Selliselt täitis Dmitry Ragozin

eeluurimisel tuvastamata isikute juhiseid.

Pärast seda, kui Dmitry Ragozin oli pannud suures koguses narkootilised ained sõiduki Volvo

FH, reg-nr XXX peidikutesse, tagas Dmitri Teplõhh ainete vahendlikult üle riigipiiri

toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, kasutades selleks ära sõidukit Volvo FH, reg-nr

XXX, 18.05.2021 juhtinud N P .

18.05.2021 kell 13.00 peeti XXX kinni N P poolt juhitud sõiduk Volvo (mudel FH, keretüüp

sadul, reg-nr XXX), mille peidikutest leiti kuus pakendit MDMA tablette ( kogukaaluga 7759

grammi), viis pakendit kokaiiniga (kogukaaluga 5215 grammi). Ekspertiisiakti nr XXX

kohaselt oleks leitud ja ära võetud kokaiinist (puhast ainet 366,6 grammi vastavalt

ekspertiisiaktile nr XXX) piisanud narkojoobe tekitamiseks 3055 – 36660 inimesele ja

MDMA-st (puhast ainet vastavalt ekspertiisiaktile nr XXX 1931,1 g) 9656 – 25748 inimesele.

Peale selle omandas Dmitry Ragozin eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne

16.07.2021 eeluurimisel tuvastamata isikult ja asjaoludel suures koguses narkootilisi aineid,

s.o 122,1 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit (pulber sisaldas 100g kokaiini) ning 9,48 grammi

hašišit (THC sisaldus 24%), mida hoidis oma elukohas, s.o XXX asuvas korteris, kuni see

16.07.2021 toimunud läbiotsimisel leiti ja politsei poolt ära võeti.

Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase

arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad“ (edaspidi määrus) lisa 1 II nimekirja ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA)

ning hašiš I nimekirja.

Määruse § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud

nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid,

estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine

kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks

on 04.08.2021. a ekspertiisiakti nr XXX kohaselt 0,1 – 1,2 g kokaiini ja 0,75 – 2,0 grammi

MDMA-d. Tuginedes 31.08.2021. a ekspertiisiaktile nr XXX piisab narkojoobe tekitamiseks

kümnele inimesele umbes 1,0 grammist hašišist.

NPALS § 2 lg 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või

lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine,

valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse-

ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta

tarnimine kolmandale isikule.

Eelkirjeldatud tegevusega pani Dmitry Ragozin toime narkootiliste ainete suures

koguses ebaseadusliku käitlemise grupis ja korduvalt, s.o KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

2. Prokurör leidis, et esitatud süüdistus on täies mahus kinnitust leidnud. D. Teplõhh ja D.

7(49)

1-21-7614

Ragozin-Jolkin on narkootilise aine käitlemise 2021. a maikuus toime pannud

kaastäideviimise vormis ja tahtlikult. Puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Lisaks ei ole prokuröri hinnangul vaidlust selles, et D. Ragozin-Jolkin oli see, kes omandas

16.07.2021 eeluurimisel tuvastamata isiklult ja asjaoludel suures koguses narkootilisi aineid,

mida hoidis oma elukohas, kuni see 16.07.2021 toimunud läbiotsimisel politsei poolt leiti ja

ära võeti.

Prokurör taotles D. Ragozin-Jolkini süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 10 aasta pikkuse vangistusega.

Karistuse kandmise alguskuupäevaks lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamise ja

vahistamise alguskuupäev 16.07.2021.

Samuti taotles prokurör D. Teplõhhu süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 13 aasta pikkuse vangistusega,

millele liita Viru Maakohtu otsusega nr 1-09-17925 mõistetud ärakandmata karistus 3 aastat 9

kuud 5 päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 16 aastat 9 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistuse

kandmise alguseks lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamise ja vahistamise kuupäev

20.05.2021.

3. D. Ragozin-Jolkini kaitsja Viktoria Ivanova palus D. Ragozin-Jolkin MDMA käitlemises

õigeks mõista. Süüdi mõistmisel palus kaitsja arvestada karistust kergendavaid asjaolusid –

puhtsüdamlik kahetsus, soov aidata kaasa süüteo avastamisele ja tõe tuvastamisele ning

süüteo toimepanemist tugeva hingelise erutuse mõjul. Kaitsja palus mõista proportsionaalne

karistus, prokuröri poolt taotletud karistust pidas kaitsja liiga karmiks. Kaitsja palus D.

Ragozin-Jolkinile tagastada telefon POCO X 3, kuna selles asuvad isiklikud fotod ja videod.

4. D. Teplõhhi kaitsja Valeriy Gimaev leidis, et tema kaitsealune tuleb õigeks mõista.

Kriminaalmenetluses tuvastamata isik juhtis pimesi kõikide osaliste tegevust, D. Teplõhh ei

teadnud ega pidanudki teadma, et ta osaleb narkootilise aine käitlemises suures ulatuses.

Kaitsja palus hüvitada valitud kaitsjale makstud õigusabikulud ning jätta määratud kaitsjale

makstud tasu ja kulud riigi kanda. Samuti palus kaitsja tagastada 20 telefoni.

5. D. Ragozin-Jolkin tunnistas end süüdi ja avaldas kahetsust kokaiini peidikusse panemises

ning tema elukohast leitud narkootilise aine käitlemises, kuid ei tunnistanud süüd MDMA

käitlemises. Kui ta oleks teadnud, et konkreetne inimene mässib teda ebaseaduslikku

tegevusesse, siis ta oleks tema ülesannete täitmised lõpetanud. Ta oli sunnitud tema poolt

ümberpakendatud pakendid peidikusse panema, kuna tema lähedasi ähvardati. Süüdistatav

palus mitte karistada teda rangelt. Samuti palus tagastada telefoni POCO X 3, milles on tema

isiklikud videod ja fotod, mis on väga tähtsad tema jaoks ja taastamisvõimalust teistes

kohtades ei ole.

6. D. Teplõhh end narkootiliste ainete käitlemises süüdi ei tunnistanud. Ta palus kohtul

pöörata tähelepanu kõikidele asjaoludele, mis kohtulikul uurimisel välja toodi ning saada

selgusele selles asjas, kuna tema pole mitte midagi kuritegelikku toime pannud ja palus

mõista teda õigeks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

7. Kohus käsitleb esmalt poolte vastuväiteid seoses menetluslike küsimuste ja tõendite

lubamatusega (I). Seejärel tuvastab kohus faktilised asjaolud, andes neile õigusliku hinnangu

(II) ja selgitab mõistetavat karistust (III). Pärast seda lahendab kohus muud kohtuotsuse

tegemisel tõusetuvad küsimused (IV).

I

8. Seonduvalt J B ja O P kohtueelses menetluses antud ütlustega märgib kohus, et

8(49)

1-21-7614

nimetatud isikute kohtueelses menetluses antud ütlused avaldas kohus prokuröri taotlusel

KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel, kuna J. B ja O. P keeldusid 26.05.2022 kohtuistungil

ütlusi andmast (KoTo II kd, lk 40-41; 43-44). J. B on süüdistuse esemeks oleva kuriteo osas

andnud kahtlustatavana kohtueelses menetluses ütlusi kolmel korral, s.o 21.05.2021 (KrTo VI

kd, lk 43-51), 15.07.2021 (KrTo VI kd, lk 52-51) ja 08.09.2021 (KrTo VI kd, lk 62-72). O. P

on kohtueelses menetluses tunnistajana andnud ütlusi 20.09.2021 (KrTo VI kd, lk 73-79).

KrMS § 291 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel tunnistaja poolt

varem antud ütlused tõendina vastu võtta, kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi

andmast. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt KrMS § 291 lg 1 p-s 2 sätestatud juhul võib kohus

erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused, kui on täidetud kõik järgmised

tingimused: 1) ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi

usaldusväärsuses; 2) kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist

kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks ja 3) tõendi taotleja

vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Seega on J. B ja O. P

kohtueelses menetluses antud ütlused tõendina lubatavad üksnes juhul, kui kõrvuti KrMS §

291 lg 1 p-s 2 nimetatud aluse esinemisega eksisteerivad ja on üheaegselt täidetud ka KrMS §

291 lg 3 p-des 1-3 nimetatud tingimused.

Kaitsja V. Gimaev on menetluses esitanud läbivalt vastuväite, et J. B ja O. P kohtueelses

menetluses antud ütluseid ei saa tõendina vastu võtta, kuivõrd neil puudus seaduslik alus

ütluste andmisest keelduda. Sellega seonduvalt märgib kohus esmalt, et KrMS § 291 lg 1 p 2

ei sea kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist sõltuvusse sellest, kas isik keeldub

ütluste andmisest seadustikus sätestatud alusel või ilma õigusliku aluseta. Samas on kaitsja

asjakohaselt viidanud kohtupraktikale, milles on leitud, et kui isikul ei ole õiguslikku alust

ütluste andmisest keelduda, ei anna tema kohtumenetluses ütluste andmisest keeldumine

reeglina alust avaldada tema kohtueelses menetluses antud ütlusi (RKKKo nr 3-1-1-89-12 p

12, TlnRKKo nr 1-12-12340). Samas peab kohus vajalikuks märkida, et J. B keeldus

kohtuistungil ütluste andmisest põhjusel, et tema ütlused võivad süüstada teda ennast.

Seejuures selgitas ta, et lähtub ütluste andmisest keeldumisel temale juriidiliste teadmistega

nõustaja antud selgitustest, et tal on seadusest tulenev õigus ütluste andmisest keelduda

(KoTo II kd, lk 40-41). O. P kohtuistungil küsitledes selgitas kohus välja, et tema keeldus

ütluste andmisest põhjusel, et need võivad süüstada tema lähedast (elukaaslast J. B ).

Seejuures selgitas ka O. P , et lähtub ütluste andmisest keeldumisel temale juriidiliste

teadmistega nõustaja antud selgitustest, et tal on seadusest tulenev õigus ütluste andmisest

keelduda (KoTo II kd, lk 43-44). Seejuures ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et J. B oli

selles kriminaalasjas algselt kahtlustatavana kinni peetud ning viibis ka üle 3 kuu vahi all

(KrTo V kd, lk 95-97). Seega ei olnud J. B ega tema elukaaslasel O. P nende subjektiivsest

hinnangust lähtuvalt võimalik välistada, et nende ütlused võivad tõepoolest J. B mingil viisil

süüstada ja tuginedes neile antud juristi nõuandest viitasid nad seadusest tulenevale õigusele

ütluste andmisest keelduda. See, kas neil tegelikkuses oli seaduslik alus ütluste andmisest

tervikuna keelduda, ei saa hinnata praeguses menetluses, vaid seda hinnatakse kõiki asjaolusid

kontrollides eraldiseisvas menetluses (kohus edastas selles osas kuriteoteated prokuratuurile –

KoTo II kd, lk 166-168 – ning 27.06.2022 edastas prokuratuur kriminaalasja materjalid

uurimisalluvuse kohaselt Ida prefektuuri Narva politseijaoskonda kohtueelse menetluse

korraldamiseks – KoTo II kd, 177-197). Sellisele seisukohale asus J. B osas algselt ka kaitsja

V. Gimaev ise (vt KoTo II kd, lk 40 pö-41)

Kaitsja poolt viidatud lahendites on kohus selgitanud ka seda, et tunnistaja poolt kohtuistungil

ütluste andmisest keeldumine ongi selle isiku subjektiivne otsustus. Seetõttu lasub ütluste

andmisest keeldumise korral riigil kohustus kasutada kõiki tema võimuses olevaid meetmeid

saavutamaks siiski tunnistaja küsitlemise võimalikkust. See tähendab seda, et kohus ei või

9(49)

1-21-7614

kergekäeliselt loobuda isiku ülekuulamisest kohtumenetluses, vaid peab tegema kõik endast

oleneva tagamaks konfrontatsiooniõigus. Selles asjas kohus selgitas tunnistajatele nii seda, et

neil on võimalus anda ütluseid osas, mis ei süüsta neid ennast või nende lähedast ning

keelduda vastamast konkreetsetele küsimustele, mis võivad süüstada neid või nende lähedasi.

Viimase meetmena selgitas kohus tunnistajatele ka seda, et kui nad keelduvad täielikult

ütluste andmisest, siis esitab kohus kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

Seega kasutas kohus kõiki võimalikke meetmeid tagamaks siiski tunnistaja küsitlemise

võimalikkust, kuid tunnistajad keeldusid sellele vaatamata kohtuistungil ütluste andmisest.

Mingeid muid meetmeid kohtul enam kasutada ei olnud, kuivõrd tunnistajaid ei saa sundida

vastu nende tahtmist kohtuistungil ütluseid andma. Sellest tulenevalt erinevad käesoleva

kriminaalasja asjaolud kaitsja poolt viidatud kriminaalasjades kajastatud asjaoludest, kuivõrd

viidatud asjades kohus ei püüdnudki omalt poolt saavutada tunnistaja küsitlemise

võimalikkust, vaid võttis koheselt vastu tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused.

Praeguses asjas kasutas kohus aga kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid, kuid tunnistajad

keeldusid sellele vaatamata kohtuistungil ütluste andmisest. Sellest tulenevalt jääb kohus oma

seisukoha juurde, et J. B ja O. P kohtueelses menetluses antud ütlused on KrMS § 291 lg 1

p-2 alusel lubatavad.

Oluline on seejuures silmas pidada et tõendite vastuvõtmine on selle tõendi kohtuliku

uurimise objektiks tunnistamine ilma tõendi sisu analüüsimata. Ka KrMS § 291 lg 3 p 1

tekstist tuleneb otsesõnu, et siin ei hinnata mitte ütluste sisu, vaid üksnes üldisemalt ütluste

andmise asjaolusid ja tunnistaja isikut. Sellel etapil ei nõuta tõendi usaldusväärsuse positiivset

tuvastatust, vaid üksnes seda, et puuduks esialgne alus kahelda tõendi usaldusväärsuses.

Kindlasti peavad ka need ütlused, mille kohus võttis vastu KrMS § 291 lg 3 p-le 1 tuginevalt,

alluma hiljem sisulisele hindamisele. See tähendab, et kohus, olles eelnevalt võtnud KrMS §

291 lg-le 3 tuginevalt tunnistaja ütlused tõendina vastu, võib tunnistada neid tõendite

hindamise tulemina siiski ebausaldusväärseteks (RKKKo nr 3-1-1-89-12, p 15). Seega J. B ja

O. P ütluste sisulise usaldusväärsuse küsimus ei ole samatähenduslik KrMS § 291 lg 3 p 1

nimetatud alusega, mistõttu ei analüüsi kohus ka selles staadiumis kohtueelse menetluse

ütluste lubatavuse hindamisel ütlusi nende usaldusväärsuse kontekstis.

Seonduvalt asjaoluga, et J. B oli samas kriminaalasjas kahtlustatav, märgib kohus esmalt, et

rääkides tõendi usaldusväärsusest KrMS § 291 lg 3 p 1 kontekstis ei ole seadusandja silmas

pidanud KrMS § 61 alusel tõendite hindamise tulemina tuvastatud tõendi usaldusväärsust.

Tuleb arvestada, et KrMS § 291 lg 3 p 1 kontekstis on kahtluse puudumine tõendi

usaldusväärsuses üks tingimustest, mis võimaldab kohtul üldse vastu võtta

konfrontatsiooniõiguseta saadud ütlusi. Kõnealune säte ei eelda ütluste andja mingit erilist

usaldusväärsust, võrreldes tavalise tunnistajaga, kuna isiku usaldusväärsuse astmestamine ei

ole reeglina võimalik. Kuigi kriminaalasja lahendamisel ei saa jätta arvestamata vastava isiku

menetlusseisundit ja sellest lähtuvaid huvisid, ei pruugi ka isiku varasem süüdimõistmine

samas teos (nn endine kaaskahtlustatav või -süüdistatav) iseenesest ja alati tähendada, et ta

oleks tunnistajana ebausaldusväärne (RKKKo nr 3-1-1-94-04, p 8). Seega ei ole ka J. B kui

endise kahtlustatava ütluste hindamisel seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid

hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega.

KrMS § 291 lg 3 p-s 1 silmas peetav usaldusväärsuse nõue seondub vahetult KrMS § 291 lg 3

p-s 3 sätestatud tingimusega ehk vastaspoole küllaldase võimalusega esitada tunnistaja

ütlustele vastuväiteid. Ütluste avaldamise järel kohtuistungil peab kohtumenetluse poolel

olema tagatud piisav võimalus esitada omapoolseid vastuväiteid ütluste sisu ja tõesuse kohta.

Kuigi vastuväidete esitamise kaudu ei realiseeru konfrontatsiooniõigus vahetult, saab selle

eesmärk olla siiski tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine ja neid

ümberlükkavate tõendite esitamise võimalus. J. B kohtueelses menetluses antud ütluste

10(49)

1-21-7614

usaldusväärsuse kontrollimiseks taotles kaitsja V. Gimaev kuulata tunnistajana üle A L , kes

viibis Viru Vangla 09.02.2022. a vastuse (KrTo VI kd, lk 175-176) kohaselt 13.07.2021 kella

13.00 paiku koos J. B meditsiiniosakonnas ning kohus selle taotluse ütluste usaldusväärsuse

kontrollimiseks ka rahuldas. Samuti võttis kohus kaitsja taotlusel täiendavalt kriminaalasja

materjalide juurde erinevad dokumentaalsed tõendid, mis võimaldavad kaitsja hinnangul

kontrollida J. B ja O. P ütluste usaldusväärsust.

J. B ja O. P ütlustega soovib riiklik süüdistaja tõendada narkootiliste ainete käitlemise

asjaolusid, seega on kõnealused ütlused olulised kriminaalasja kui terviku seisukohalt ning

seejuures on kaitsepoolele olnud tagatud küllaldane võimalus esitada neile ütlustele

vastuväiteid, millist õigust on kaitsepool ka realiseerinud. Seega asub kohus seisukohale, et J.

B ja O. P kohtueelse menetluse ütlused on tõendina lubatavad KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel

koostoimes § 291 lg 3 p-dega 1-3. Ütluste sisulisele usaldusväärsusele annab kohus hinnangu

otsuse II osas neid ütlusi teiste asjas kogutud tõenditega kõrvutades.

Siiski märgib kohus siinjuures koheselt ära, et A L ütlused ei sea kahtluse alla J. B ütluste

usaldusväärsust. Nimelt mis puudutab A. L ütlusi, kes viibis Viru Vangla 09.02.2022. a

vastuse (KrTo VI kd, lk 175-176) kohaselt 13.07.2021 kella 13.00 paiku koos J. B

meditsiiniosakonnas, siis esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et esimesed ütlused andis J. B

juba 21.05.2021 kell 11.20-12.55 ehk vahetult pärast kahtlustatavana kinnipidamist. Tema

hilisemad ütlused 15.07.2021 ja 08.09.2021 ei ole vastuolus tema esialgsete ütlustega, ütlused

on järjepidevad ja sarnased, lisanduvad vaid detailid sõidukite soetamise, rahade liikumise,

tööülesannete jm osas. Seejuures on J. B igal järgmisel korral kinnitanud täielikult enda poolt

varem antud ütlusi, mitte ei ole asunud oma varasemaid ütlusi muutma (vt KrTo IV kd, lk 54,

tõlge lk 57; lk 64, tõlge lk 69). Teiseks märgib kohus, et A. L ütlustesse tuleb suhtuda

kriitiliselt, kuivõrd A. L selgitas kohtuistungil, et ta oli alates 2021. a juuni või juuli keskelt

kuni 1. septembrini D. Teplõhhi kambrikaaslane, samuti kandsid nad eelmist vangistust koos.

D. Teplõhhiga oli ta kambrikaaslane juba siis, kui kohtus Viru vanglas meditsiiniosakonda

minnes J. B . Asjaolu, et A. L ütluste kohaselt oli J. B avaldanud, et uurijad käisid temaga

vestlemas, ei anna alust järeldada, et J. B kohtueelses menetluses antud ütlused oleks sellest

tulenevalt ebausaldusväärsed.

9. Mis puudutab prokuröri poolt 01.06.2022. a kohtuistungil esitatud jälitustoimingu

protokolli, kus oli esialgselt märgitud vale kuupäev ning istungil esitas prokurör parandatud

protokolli, siis kohus kontrollis selle küsimusega seoses jälitustoimikut, et veenduda

kuupäeva õigsuses. Selle protokolliga seonduvalt oli varjatud jälgimist teostatud prokuratuuri

jälitustoimingu loa nr XX alusel, luba oli välja antud 17.05.2021 ning selle alusel oli lubatud

teostada D. Teplõhhi suhtes varjatud jälgimist ajavahemikul 17.05.2021-17.06.2021.

Jälitustoimingu kokkuvõttest nr X nähtub, et 21.05.2021 protokollis kajastatud andmed

seonduvad tõepoolest 20. maiga 2021, mitte 18. maiga 2021. Kuigi jälitustoimingu aeg oli

esialgses protokollis vale, siis sisu osas vastab see jälitustoimikus oleva kokkuvõtte nr 3

sisule. Seega jälitustoimingu protokolli parandus on õige ja vastab tegelikkuses teostatud

toimingu ajale.

Ühtlasi nähtuvad prokuratuuri 17.05.2021. a jälitustoimingu loast nr XX ka konkreetsed

kriminaalasja tehioludest ja uurimise senisest käigust lähtuvad põhjendused kuriteokahtluse

esinemise kohta D. Teplõhhi osas, samuti põhjendused selle kohta, miks oli tõendite

kogumine sellel ajahetkel muude menetlustoimingutega välistatud või oluliselt raskendatud.

Prokuratuuri põhjendused on seotud konkreetsete faktiliste asjaoludega, seejuures ei olnud

prokuratuuri põhjendus deklaratiivne, vaid loast nähtus ka see, miks just selles kriminaalasjas

pole tõendite õigeaegne kogumine võimalik või on oluliselt raskendatud ehk selle

põhjendused vastasid ultima ratio põhimõttele.

11(49)

1-21-7614

Mis puudutab kaitsja väidet, et protokollis on kajastatud teave, mis on kaitstud advokaadi

kutsesaladusega, märgib kohus järgmist. KrMS §-d 72 ja 1267 lg 2 välistavad koosmõjus

salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel saadud advokaadi edastatava teabe tõendina

kasutamise, kui selle sisuks on advokaadile ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud

asjaolud. Asjaolu, et D. Teplõhh kohtus avalikus kohas advokaadi V. Gimaeviga ei sisalda

iseenesest advokaadile ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud teavet. Asjakohatu on ka

kaitsja viide EIK seisukohale, et mõistlikel alustel kujunenud põhjendatud usk, et kliendi ja

advokaadi vestlust kuulati pealt, võib olla piisav, et piirata advokaadi poolt osutatava abi

efektiivsust. Jälitustoimingut on tehtud prokuratuuri loa alusel, millega on antud luba D.

Teplõhhi varjatud jälgimiseks, mitte teabe salaja pealtkuulamiseks. Seejuures puuduvad ka

tõendid selle kohta, et 20.05.2021 oli D. Teplõhhi ja V. Gimaevi vahel üldse õigusteenuse

osutamise kokkulepe. AdvS § 45 lg-st 1 tulenev advokaadi kohustus hoida kutsesaladust on

seotud aga just tema professionaalse tegevusvaldkonnaga – õigusteenuste osutamisega.

Kriminaalasjas on kaitsja tõendina esitanud volituse kinnituse ja kirjavahetuse, millest nähtub,

et ta oli 20.05.2021 sõlminud kliendilepingu samas asjas tollel hetkel kahtlustatavana

kinnipeetud N. P ning taotles menetlusse kaasamist just tema kaitsjana (KrTo II kd, lk 166-

171). Eeltoodu kinnitab iseenesest prokuratuuri versiooni, et D. Teplõhh ei kohtunud V.

Gimaeviga kui klient, vaid soovis kaitsjat leida just N. P . Seega leiab kohus, et 21.05.2021

jälitustoimingu protokoll iseenesest on tõendina lubatav, kuivõrd see ei sisalda kutsetegevuses

teatavaks saanud asjaolusid. Seejuures kajastab parandus jälitustoimingu aja ja koha osas

õigesti just 20.05.2021 teostatud varjatud jälgimist.

Eeltoodule vaatamata jätab kohus 21.05.2021. a jälitustoimingu protokolli tõendikogumist

välja, kuivõrd see ei sisalda mingit teavet tõendamiseseme asjaolude ega ka muu olulise

asjaolu kohta. Asjaolu, et D. Teplõhh kohtus 20.05.2021 advokaadiga ei anna alust asuda

seisukohale, et ta soovis leida kaitsjat kahtlustatavana kinni peetud N. P just selleks, et

mõjutada menetlust enda kasuks. Kuivõrd D. Teplõhhiga seotud veoauto ja selle juht olid juba

kinni peetud, siis ei ole selles midagi tavapäratut, kui isik soovib juriidilist nõu oma õiguste

kaitseks võimalikus järgnevas menetluses ega sisuliselt ka selles, kui ta otsib kaitsjat enda

ettevõtte töötajale.

10. Mis puudutab 12.08.2021. a jälitustoimingu protokolli (KrTo VII kd, lk 1-30), millega

prokurör soovis tõendada N. P ütluste usaldusväärsust, siis märgib kohus, et J. B suhtes

tehtud jälitustoimingu protokolli esitas prokurör 01.06.2022. a kohtuistungil ja märkis, et

soovib sellega tõendada N. P ütluste usaldusväärsust. Kaitsjatel ei olnud vastuväiteid selle

tõendi vastusvõtmise osas (KoTo II kd, lk 118). Kohtuvaidluses viitas kaitsja sellele, et

jälitustoiminguid teostas PPA Sisekontrollibüroo, Ida sisekontrolli talitus. Kaitsja järeldas

sellest, et kuivõrd sisekontrollibüroo tegeleb politseiametniku rikkumisega seotud asjadega,

siis tõenäoliselt olid J. B suhtes jälitustoimingud läbi viidud seoses A. P ja J. B tutvusega.

Selline kaitsja järeldus on aga meelevaldne ega tugine ühelgi tõendil. Jälitustoimingu

protokollis on kajastatud, et toiming on tehtud kriminaalasjas nr 21240100036 (ehk sama

kriminaalasi, milles on süüdistus esitatud) ja isikuks, kelle suhtes toiminguid tehakse on J. B ,

mitte A. P . Seejuures viitab kohus ka kaitsja enda poolt esitatud 05.01.2022. a jälitustoimingu

protokollile, kus kaitsja palus sellest protokollist arvestada ainult prokuratuuri taotluse esitajat

(KrTo VI kd, lk 170). Ka selle taotluse on esitanud sama prokurör ja teostaja on olnud PPA

Sisekontrollibüroo, Ida sisekontrollitalitus, kuid seal on isikuks, kelle suhtes toiminguid

teostati, D. Teplõhh. Seda, et ka D. Teplõhhil võis olla tutvus A. P , kaitsja kordagi väitnud ei

ole. Lisaks on jälitustoimingud tehtud 2020. a novembris ja detsembris ehk ammu enne seda,

kui üldse ilmnes mingi kokkupuude süüdistatavate ja A. P vahel. Sellest järeldab kohus, et

kaitsja väidetel justkui jälitustoiminguid tehti A. P tegevusega seonduvalt, puudub igasugune

alus.

12(49)

1-21-7614

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 12.08.2021. a jälitustoimingu protokoll on lubatav ja

asjakohane tõend N. P ütluste usaldusväärsuse hindamisel. Kaitsja poolt esitatud 05.01.2022.

a jälitustoimingu protokolli (KrTo VI kd, lk 177-180), milles kaitsja palus arvestada vaid

jälitustoimingu loa taotluse esitajat, jätab kohus tõendi kogumist välja, kuna see ei oma asjas

mingit tõenduslikku väärtust.

11. Mis puudutab väiteid nii süüdistatava D. Ragozin-Jolkini kui ka tunnistajate mõjutamise

ja survestamise osas, siis kohus ei tuvastanud, et kriminaalasjas oleksid leidnud aset olulised

menetlusõiguse rikkumised, mis muudaks mõne tõendi sellest tulenevalt lubamatuks. Nii

süüdistatavad kui tunnistajad andsid oma ütlused kohtuistungil (v.a J. B ja O. P ), seejuures

oli neid hoiatatud valeütluste andmise tagajärgede eest. Menetluses tuvastamata isiku poolt

mõjutamise osas on nt A Z vastupidiselt andnud täiendaval ülekuulamisel ütlusi, et investor

Dmitri ütles talle, et ütle kõik nagu oli (KoTo IV kd, lk 162 pö).

12. Tunnistaja A H ütlused (KoTo III kd, lk 96-103 pö) jätab kohus tõendikogumist välja,

kuivõrd tema ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks. Kohtumenetluse käigus selgus, et

meesterahvas 2, kellega D. Ragozin-Jolkin süüdistuses kajastatud ajavahemikul pidevalt

suhtles, oli A. H . Seega esineb kahtlus, et A. H võib samuti olla seotud süüdistuse esemeks

oleva kuriteoga. A. Z ütlustest nähtuvalt tunneb ta A. H juba ammu ühiste tuttavate kaudu.

Viimati (hiljuti, 1 kuu tagasi, võib-olla natuke rohkem - st märts/aprill 2022) andis ta A. H

Laagna teel Z A OÜ-le kuulunud veoauto XXX müügist saadud raha edasi investor Dmitri

jaoks, see oli 12 000 eurot. A. H pidi selle raha üle andma investorile. Seda, et A. H tuleb

raha üle anda, ütles talle investor Dmitri. Kohtuistungil olid A. H ütlused väga üldsõnalised

ja põiklevad ning kohati vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Arvestades eeltoodut ning

A. H võimalikku seotust menetletava kuriteoga jätab kohus tema ütlused kui

ebausaldusväärsed tõendikogumist välja.

13. Muude tõendite lubatavuse osas menetluspooled vastuväiteid ei esitanud.

II

Objektiivne koosseis

14. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja

ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt

karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle

toimepanemises süüdi. Kohus märgib, et arutatavas asjas süüdistatavatele etteheidetava

kuriteoliigi eripära tõttu on süüdistuse tõendamine võimalik valdavas osas kaudsete tõendite

abil. Otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda aga veel kahtluste

olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatavate kasuks. Täiesti loomulik on, et otseste

tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja

põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele

tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest.

Kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult

mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem),

mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab just

kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata

tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba

põhimõtteliselt tõendite paljusust (RKKKo nr 3-1-1-15-12). Alles tõendamisprotsessi

lõppetapil - siis, kui kõigi - nii otseste kui kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina

pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo

põhimõtte poole. Kriminaalasjas kogutud tõenditele ja kohtu siseveendumusele tuginedes

võimaldavad tõendid siiski järeldada, et D. Teplõhh ja D. Ragozin-Jolkin panid toime neile

13(49)

1-21-7614

etteheidetava kuriteo.

15. Süüdistuse kohaselt toimetas D. Teplõhh, isikuna, keda on varasemalt karistatud KarS §

184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest,

18.05.2021 vahendlikult omandamise eesmärgil üle Läti Vabariigi – Eesti Vabariigi vahelise

riigipiiri suures koguses narkootilisi aineid, s.o kokaiini ja metüleendioksümetamfetamiini

(MDMA) tablette. Süüdistuse kohaselt leppis ta eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid

enne 05.05.2021 eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutega kokku suures koguses

narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise ning korraldas nende vahendlikult üle

riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki edasiandmise eesmärgil. D. Teplõhh

tagas 17.05.2021 narkootiliste ainete, s.o 7759 grammi MDMA tablettide ning 5215 grammi

kokaiini sisaldava pulbri veoauto Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse panemiseks ligipääsu

sõiduki peidikutele D. Ragozin-Jolkinile.

D. Ragozin-Jolkin isikuna, keda on varasemalt karistatud KarS § 184 lg 2 p 2, § 188 lg 2 p 2

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest, toimetas 17.05.2021 tema kasutuses

olnud sõidukiga Dacia Sandero, reg-nr XXX varasemalt (s.o enne 17.05.2021) eeluurimisel

tuvastamata asjaoludel omandatud suures koguses narkootilised ained (kuus pakendit

metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablette kogukaaluga 7759 grammi, viis pakendit

kokaiiniga kogukaaluga 5215 grammi Eesti Vabariigist Läti Vabariiki, aadressile XXX.

Jõudes sihtkohta, pani D. Ragozin-Jolkin tema valduses olnud suures koguses narkootilised

ained veoauto Volvo FH, reg-nr XXX, peidikutesse. Varasemalt oli temale nimetatud

sõidukile taganud ligipääsu D. Teplõhh.

Pärast seda, kui D. Ragozin-Jolkin oli pannud suures koguses narkootilised ained sõiduki

Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse, tagas D. Teplõhh ainete vahendlikult üle riigipiiri

toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, kasutades selleks ära sõidukit Volvo FH, reg-nr

XXX 18.05.2021 juhtinud N. P .

16. See, et sõidukist Volvo reg-nr XXX leiti narkootilised ained, tõendab 18.05.2021. a

läbiotsimisprotokoll (KrTo I kd, lk 5-31), mille kohaselt teostati 18.05.2021 läbiotsimine N. P

kasutuses olnud sõidukis Volvo mudel FH, keretüüp sadul, reg-nr XXX ja sellega ühendatud

haagises, reg-nr XXX, mark ŠCHMITZ, mudel XX. Läbiotsimise käigus tuvastati, et sõiduki

kabiini paremal ja vasakul välisküljel asuva pagasiruumi põhja oli muudetud, nimelt mõlema

pakiruumi põrandasse oli välja lõigatud ava, mis oli kaetud kummimatiga. Nii vasaku kui

parema pagasiruumi põranda all asuva peidiku ava oli mõõtmetega 36x25x91 cm.

Läbiotsmisel avastati sõiduki kabiini (sadula) paremal küljel asuvast peidikust kokku kuus

vaakumpakendit, milles olid erinevat värvi tabletid (roosad, helerohelised, sinised, punased),

peidiku põhjast leiti ka beežikat värvi tablettide fragmente, mis korjati kokku, tabletid koos

pakendiga kogukaaluga 7759 grammi. Samuti avastati samast peidikust viis kilepakendit

ainega, koos pakendiga kogukaaluga 5215 grammi.

17. Ekspertiisiakti nr XXX (KrTo II kd, lk 141-145) kohaselt sisaldavad peidikust leitud

tabletid kokku 1931,1 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Peidikust leitud valge

pulber sisaldab kokku 366,6 grammi kokaiini. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005. a

määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil

käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 II nimekirja ja metüleendioksümetamfetamiin

(MDMA) I nimekirja.

18. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi

on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning

tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

14(49)

1-21-7614

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 2 p 3 kohaselt on

käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine,

vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine,

pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri

transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

19. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine

kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks

on 04.08.2021. a ekspertiisiakti nr XXX (KrTo II kd, lk 148-152) kohaselt 0,1 – 1,2 g kokaiini

ja 0,75 – 2,0 grammi MDMA-d. Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt oleks leitud ja ära võetud

kokaiinist (puhast ainet 366,6 grammi) piisanud narkojoobe tekitamiseks 3055 – 36660

inimesele ja MDMA-st (puhast ainet 1931,1 g) 9656 – 25748 inimesele.

20. Seejuures ei ole oluline, millise kvaliteediga oli segatud aine, kuivõrd asjaolu, millises

vahekorras puhast ainet segatakse muu ainega, ei muuda tuvastatud puhta narkootilise aine

kogust. Üldjuhul narkootilisi aineid ei käideldagi puhtal kujul, vaid neid lahjendatakse

erinevate lisaainetega. Riigikohus on korduvalt viidanud, et narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete suure koguse tuvastamisel tuleb lähtuda üksnes puhta aine sisaldusest. NPALS § 31 lg 3

teist lauset – kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele –

tuleb mõista vaid tähenduses, et vaatamata sellele, millise kontsentratsioonini on segamise

tulemusel viidud reaalse narkootilise aine kogus, on jätkuvalt tegemist narkootilise ainega.

Nagu eelnevalt märgitud oleks ekspertiisiakti nr XX kohaselt leitud ja ära võetud kokaiinist

piisanud narkojoobe tekitamiseks 3055 – 36660 inimesele. Siiski peab kohus kaitseargumendi

osas vajalikuks märkida, et kuigi aine ei olnud tõepoolest suure puhtuseastmega, siis

arvestades ekspertiisiga tuvastatud segaaine kogumassi ja seal sisalduva puhta aine

omavahelist suhet ning asjaolu, et ühele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 0,01-0,12

grammist kokaiinist, piisaks ära võetud pulbrist ühele isikule narkojoobe tekitamiseks

vähemalt 1,3-1,9 grammist leitud segaainest (arvestades viies äravõetud pakendis sisalduva

puhta kokaiini ja segaaine suhet ning seda, et ühele inimesele piisab narkootilise joobe

tekitamiseks maksimaalselt 0,12 g puhtast kokaiinist). Kohus ei nõustu kaitsjate ja D.

Ragozin-Jolkiniga, et sellist kogust ainet ei ole üks keskmine inimene võimeline narkojoobe

saamiseks manustama. Ka on oluline siinjuures viidata sellele, et D. Ragozin-Jolkini

subjektiivne arvamus joobe tekitamise osas ei oma tõendiväärtust, arvestades seejuures

asjaolu, et D. Ragozin-Jolkin on ise pikaaegne narkootikumide tarvitaja ning nagu märkis ka

tema kaitsja kohtuvaidluses – pikema tarvitamise kogemusega inimese annus on

mitmekordselt suurem kui esmatarvitaja annus. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et üheselt on

tuvastatud, et sõidukist Volvo reg-nr XXX leitud narkootiline aine moodustas suure koguse.

21. Ekspertiisiaktist nr XX (KrTo II kd, lk 123-138) nähtuvalt saadi ühe ainega kilepakendilt

kaaluga 1024 g (pakitud kotti 16, suletud turvaelemendiga nr XX) kile ja läbipaistva teibi

vahel olnud paberitükilt DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles

segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis andmebaasiotsingu tulemuse alusel on

kokkulangev D. Ragozin-Jolkini DNA-profiiliga. Antud peamise DNA-profiili saamine on

1022 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb D. Ragozin-

Jolkinilt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult

isikult. Selles osas tunnistab ka D. Ragozin-Jolkin, et kokaiini sisaldavad pakendid pani tema

17.05.2021 sõidukisse Volvo reg-nr XXX (KoTo I kd, lk 178; KoTo III kd, lk 111 pö).

22. Seda kinnitab ka 12.10.2021. a asitõendi vaatlusprotokoll (KrTo V kd, lk 123-126),

millest nähtuvalt vaadeldi tankla „Viada“ aadressil XXX turvakaamerate videosalvestisi

17.05.2021 kuupäevast. Videosalvestiselt nähtub, et 17.05.2021 kell 13:02:00 saabub tankla

territooriumile sõiduk Volvo reg-nr XXX. Kell 13:02:16 sõiduk peatub tankla territooriumil.

15(49)

1-21-7614

17.05.2021 kell 13:43:17 sõidab tankla territooriumile punast värvi takso Ford Focus reg-nr

XXX ning kell 13:43:26 peatub tankla kaupluse ees. 17.05.2021 kell 13:44:26 on näha

liikumas mööda tankla territooriumi meesterahvast, kes on hiljem tuvastatud kui sõiduki

Volvo reg-nr XXX juht N. P , kes hoiab käes A4 formaadis pabereid ning liigub sõiduki Ford

Focus reg-nr XXX poole ning istub sõiduki tagumisele istmele. Kell 13:44:55 alustab sõiduk

Ford Focus reg-nr XXX liikumist ning lahkub tankla territooriumilt.

17.05.2021 kell 13:58:14 on näha, et tankla territooriumil pargitud Volvo reg-nr XXX taga

peatub sõiduk Dacia Sondero. 17.05.2021 kell 14:04:47 alustab liikumist mööda tankla

territooriumit pruuni värvi Dacia Sondero reg-nr XXX (vaatlusprotokollis ekslikult märgitud

XXX, õige number on tuvastatav videosalvestistelt). Sõiduk liigub mööda tankla territooriumi

ning kell 14:05:05 lahkub tankla territooriumilt.

17.05.2021 kell 16:34:51 alustab liikumist sõiduk Volvo reg-nr XXX mööda tankla

territooriumit ning kell 16:35:25 lahkub tankla territooriumilt.

Kohtuistungil tuvastati 12.10.2021. a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevat salvestist

vaadates ka see, et sõiduk Dacia Sondero reg-nr XXX tuli uuesti tanklasse 17.05.2021 kell

15.27 ja lahkus sealt samal päeval umbes kell 15.36 (KoTo III kd, lk 142).

23. A M OÜ rendilepingu nr XX (KrTo III kd, lk 160-163) kohaselt rentis D. Ragozin-

Jolkin 15.05.2021 kell 9.30 A M OÜ-lt sõiduki Dacia Sandero, reg-nr XXX.

Transporivahendi väljaandmise koht oli XXX ning sõiduk tuli tagastada samale aadressile

20.05.2021 kell 9.30. Renditasu perioodi eest oli 125 eurot (5 päeva x 25 eurot) ning

omavastutus 300 eurot.

24. 09.08.2021. a pangakontode vaatlusprotokollist (KrTo IV kd, lk 28-53) nähtub, et

16.05.2021-17.05.2021 teostati D. Ragozin-Jolkini XX N R AS S arvelduskontoga nr XXX

seotud kaardimakseid Läti Vabariigi territooriumil. Kuna ajaliselt ühtib see aeg D. Ragozin-

Jolkini Lätis viibimisega, siis on selge, et nimetatud kontoga seotud kaarti kasutas D.

Ragozin-Jolkin. Sellele viitavad üheselt ka pangakontode vaatlusprotokollis kajastatud

fotosalvestised, millest nähtuvalt 08.05.2021, 10.05.2021 ja 26.05.2021 ehk vahetult enne ja

pärast Lätis käiku teostas pangaautomaadis sularahatehinguid D. Ragozin-Jolkin, kasutades

selleks AS S pangakaarti nr XXX (arvelduskonto nr XXX). 17.05.2021 on sama kaardiga

teostatud makse Narva kesklinna C K tanklas ja M , seega hiljemalt 17.05.2021 õhtuks oli D.

Ragozin-Jolkin tagasi Narvas. Eeltoodu kinnitab üheselt seda, et 16.05.2021-17.05.2021

viibis D. Ragozin-Jolkin Läti Vabariigis.

25. Eeltoodud tõendid kogumis koos D. Ragozin-Jolkini enda süü tunnistamisega kinnitavad

üheselt, et ta pani 17.05.2021 Läti Vabariigis „V “ tanklas aadressil XXX, kokaiini sisaldavad

pakendid sõidukisse Volvo reg-nr XXX.

26. Seonduvalt MDMA käitlemisega märgib kohus järgmist. Kui täiendavalt ka muudelt

kilepakenditelt, mis sisaldasid kokaiini, ei saanud välistada D. Ragozin-Jolkini DNA-d, siis

MDMA pakenditelt saadud DNA-segaprofiilid ei olnud ühelgi juhul seostatavad D.

Ragozin-Jolkini DNA-profiiliga. Küll aga ühe MDMA pakendi osas ei saa välistada isikut,

kellelt pärineb pakiruumi põrandast väljalõigatud osalt võetud proovis (proov XX)

määratletud peamine DNA-profiil, pärineva bioloogilise materjali sisaldumine selles

segaproovis (XXX – KrTo II kd, lk 123-138). See viitab aga sellele, et sõiduki Volvo reg-nr

XXX juures toimetas lisaks D. Ragozin-Jolkinile ja sõiduki juhile veel menetluses

tuvastamata isikuid. Eeltoodule viitavad ka N. P ütlused, et kui ta auto juurde tagasi jõudis,

siis ta märkas, et Volvo XXX kabiini sees olev kardin oli eemale tõugatud ning asjad ei olnud

omal kohal, nimelt tema kott isiklike asjadega. Samuti oli näha, et jalatsites oli käidud autos,

seest oli must, ning telefoni laadija oli pistikust välja võetud. N. P rääkis ka ühe

kaugveojuhiga, kelle sõiduk oli paremal pool tema veokist. Kuna tegemist oli poolakaga, siis

16(49)

1-21-7614

N. P ei saanud poolest jutust aru, kuid sai aru, et veoki juurde sõitis hõbedast värvi Hyundai

Eesti registreerimisnumbriga. N. P mäletamist mööda ütles poolakas ka seda, et see, kes tuli

Hyundaiga, sisenes ka veokisse (KoTo II kd, lk 28).

Lisaks nähtub D. Ragozin-Jolkini mobiiltelefonist Xiaomi Redmi Note 9 Pro leitud

häälsõnumitest (11.10.2021. a asitõendi vaatlusprotokolli lisa 2 – KrTo IV kd, lk 168-193), et

D. Ragozin-Jolkin selgitab 17.05.2021 pärast seda, kui N. P on toimetatud veoauto juurest

ära Ja ümbrikut ärge võtke, öelge, et praegu käivad seal läbirääkimised, nagu ära

otsustatakse, nii kohe võtate ära. Ma kirjutan teile, kui läbirääkimised läbi saavad. Ja ilma

signaalita ärge temalt ümbrikut ära võtke. Ma kirjutan, praegu veel räägivad, lepivad kokku.

Häälsõnumid viitavad samuti sellele, et käitlemisega oli seotud veel isikuid, kes pidasid sel

ajal, kui N. P sõiduki juurest ära viidi, läbirääkimisi, millel D. Ragozin-Jolkin silma peal

hoidis. D. Ragozin-Jolkin ise on kategooriliselt eitanud MDMA-tablettide panemist sõiduki

peidikusse. Ühtegi muud tõendit, mis kinnitaks, et just D. Ragozin-Jolkin MDMA-tabletid

Lätti toimetas ja need peidikusse pani, kriminaalasjas esitatud ei ole. Tegemist on

kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks.

Seega ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, et D. Ragozin-Jolkin isiklikult toimetas MDMA-

tabletid Eesti Vabariigist Lätti ja pani need sõiduki Volvo XXX peidikusse.

27. Samas asjaolu, et D. Ragozin-Jolkin neid tablette peidikusse isiklikult ei pannud, ei

välista tema vastutust kaastäideviijana ka MDMA grupis käitlemises. Kaastäideviimise

materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb

vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja

kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt

faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha

järgi tuleb KarS § 21 lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui

funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana

käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu

objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja

kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma

(RKKKo nr 3-1-1-10-15, p 12). Isiku süüditunnistamist grupilises kuriteos ei välista

iseenesest see, et mõne grupi liikme isik on jäänud kohtueelsel uurimisel tuvastamata.

28. Isegi, kui MDMA tabletid pani peidikusse kohtueelses menetluses tuvastamata isik, ei

oleks ta seda teha saanud ilma D. Ragozin-Jolkini teopanuseta. Esmalt nähtub D.

Ragozin-Jolkini ütlustest, et just temale anti ülesanne leida parkimiskoht rekkale, nimelt üks

nädal enne sõitu anti talle ülesanne valida maanteel üks koht, see tee, mis viib Euroopast

Eestisse Tallinnasse. Selle ülesande andis talle Dmitri (KoTo III kd, lk 113). Eeltoodut

kinnitab ka D. Ragozin-Jolkini mobiiltelefonist Xiaomi Redmi Note 9 Pro leitud 08.05.2021

häälsõnum, kus D. Ragozin-Jolkin küsib A kas tead kuskil Riia-Tallinna trassil veokite

parklaid? Soovitavalt mõne linna lähedal. Seepeale meesterahvas 2 (kohtumenetluses

tuvastatud kui A. H ) pakub erinevaid variante (11.10.2021 asitõendi vaatlusprotokolli lisa 2 -

KrTo IV kd, lk 170, 171, 173). Samuti nähtub D. Ragozin-Jolkini ütlustest, et ta käis ka

eelmisel õhtul, s.o 16.05.2021 (eelnevate ütluste kohaselt 7 hommikul väljus Narvast ja 9

paiku /õhtul/ oli Riias hotellis) seda kohta kontrollimas ning sellest andis aru Dmitrile

Messengeri kaudu, seejärel sõitis hotelli (KoTo III kd, lk 113-113 pö). Samuti on D. Ragozin-

Jolkin prokuröri küsimustele vastates selgtanud, et Dima sai sellest kohast teada just tema

kaudu, talle anti ülesanne valida koht, valis koha ja edastas koordinaadid. N. P mobiiltelefoni

vaatlusest nähtub, et tankla asukohast sai ta teada D. Teplõhhilt pühapäeval, s.o 16.05.2021

õhtusel ajal kell 21.07 (KrTo I kd, lk 133-138). Seega esmane teave sõidukisse narkootiliste

ainete panemiseks sobiva koha osas pidi teiste grupi liikmeteni jõudma D. Ragozin-Jolkini

kaudu.

17(49)

1-21-7614

29. Samuti on D. Ragozin-Jolkin andnud ütlusi, et tema suhtles Riias S -nimelise isikuga, kes

pidi kohtuma veoki juhiga. Just D. Ragozin-Jolkin pidi temale Dmitri korralduse andma

(KoTo III kd, lk 122). 17.05.2021. a vestlusest meesterahvaga 2 (A. H ), selgub ka see, et

eelmisel päeval oli D. Ragozin-Jolkin leppinud S kokku, et 17.05.2021 helistab talle, annab

instruktsioonid, aga S telefon oli välja lülitatud. Samuti on häälsõnumitest tuvastatud, et D.

Ragozin-Jolkin uurib kas te valisite välja koha, kuhu ta (tõenäoliselt veokijuht) tuua. Ja

pange ta sööma. Teil on vaja ta hõivata kaheks, kaheks pooleks tunniks koos teega. (KrTo IV

kd, lk 176-177). Samal hetkel, kui tankla videosalvestiselt nähtub, et tankla territooriumile

saabub sõiduk Volvo reg-nr XXX (s.o 17.05.2021 kell 13.02), edastab D. Ragozin-Jolkin

häälsõnumi Inimene on kohal (17.05.2021 kell 10:02:56 UTC+0, Läti asub suveajal UTC+3

ajavööndis, seega oli häälsõnum saadetud kell 13:02:56).

30. D. Ragozin-Jolkin on avaldanud kohtuistungil ristküsitlusel, et ta käis sõiduki juures

kahel korral. Esimene kord kontrollis peidikut ja ei näinud, et seal midagi oleks olnud, teine

kord oli aga peidikus juba midagi sees (KoTo III kd, lk 114-114 pö; lk 124 pö; 142-142 pö).

Kohtus uuritud asitõendi vaatlusprotokollist, mis puudutab Kekava tanklat, on tõepoolest näha

D. Ragozin-Jolkini poolt kasutatud sõiduki liikumine nimetatud tanklas kahel korral

(12.10.2021. a asitõendi vaatlusprotokoll – KrTo V kd, lk 123-126). Järelikult selles osas on

D. Ragozin-Jolkini jutt usaldusväärne ning kinnitab, et enne sõiduki Volvo reg-nr XXX Riiga

jõudmist ei olnud peidikus MDMA-tablette. See tähendab seda, et see aine pandi peidikusse

samas K tanklas, kus D. Ragozin-Jolkin pani peidikusse ka kokaiini. Eluliselt ei ole usutav, et

D. Ragozin-Jolkin ei märganud kokaiinipakke peidikusse pannes, et seal on juba ees MDMA-

tabletid, kuivõrd tableti olid erksavärvilised ning läbipaistvates kottides. Samuti ei ole

kokaiini pakendid peidikusse puistatud, nagu seda väitis D. Ragozin-Jolkin kohtuistungil,

vaid need on peidikusse sätitud selliselt, et suurem osa pakke on avause serva all peidiku

väiksemas osas (vt 18.05.2021 läbiotsimise protokoll koos sellele lisatud DVD fotodega –

KrTo I kd, lk 4-31).

31. D. Ragozin-Jolkin on andnud kohtuistungil ütlusi, et talle anti enne kokaiini peidikusse

panemist ka korraldus parklasse kohale tulla ja vaadata autot. Ta läks kabiini sisse ja vaatas

ringi, pidi kontrollima, kuidas peidikuga lood on. Tal olid võtmed, need sai Narvas (KoTo III

kd, lk 114). Prokuröri küsimustele vastates on D. Ragozin-Jolkin selgitanud, et talle anti

eelnevalt kaks komplekti võtmeid (KoTo III kd, lk 123). Veokil oli kolm komplekti võtmeid

(D. Teplõhhi ütlused KoTo III kd, lk 184), üks võtmete komplekt oli veoauto juhi N. P käes.

N. P ütlustest nähtub, et kui ta veoauto Riias parklasse jättis ja sõiduki juurest ära läks, siis ta

lukustas autoukse ning kui ta sõiduki juurde tagasi tuli, siis oli autouks samuti lukus (KoTo II

kd, lk 35 pö). Kohus nõustub prokuröriga, et eluliselt ei ole usutav, et ligipääs võtmetele oleks

olnud määratlemata arvul isikutest, seega ainuvõimalik viis veoautosse siseneda oli D.

Ragozin-Jolkini abiga, kellele eelnevalt oli antud veoki võtmed.

32. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et ka MDMA käitlemisel oli D. Ragozin-Jolkinil

oluline teopanus, ilma milleta ei oleks saanud MDMA-tablette peidikusse panna ning see oli

teostatud kooskõlas D. Ragozin-Jolkiniga. Tema roll oli tagada juurdepääs sõidukile ja selles

olevale peidikule ning võimaldada narkootilise aine peidikusse panemine. Suures koguses

narkootilise aine käitlemine on toime pandud ühtsest tahtest hõlmatuna ja kuriteokoosseisu

tunnustele vastavate sündmuste kulgemine oli nii kriminaalmenetluses tuvastamata isiku (kes

pani MDMA veoauto peidikusse) kui ka D. Ragozin-Jolkini (tagas juurdepääsu peidikutesse)

kontrolli all. Eeltoodust tulenevalt on tegemist kaastäideviimisega ning D. Ragozin-Jolkin

vastutab MDMA suures koguses käitlemise eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud.

33. Süüdistuse kohaselt oli just D. Teplõhh isikuks, kes eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal,

kuid enne 05.05.2021 eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutega leppis kokku suures koguses

18(49)

1-21-7614

narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise ning korraldas nende vahendlikult üle

riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki edasiandmise eesmärgil. D. Teplõhh

tagas süüdistuse kohaselt 17.05.2021 narkootiliste ainete, s.o 7759 grammi MDMA tablettide

ning 5215 grammi kokaiini sisaldava pulbri veoauto Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse

panemiseks ligipääsu sõiduki peidikutele D. Ragozin-Jolkinile, kes pani sinna aadressil XXX

vastavalt eeluurimisel tuvastamata isikult saadud juhistele D. Teplõhhile mõeldud

narkootilised ained. Pärast seda, kui D. Ragozin-Jolkin oli pannud suures koguses

narkootilised ained sõiduki Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse, tagas D. Teplõhh ainete

vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, kasutades selleks ära

sõidukit Volvo FH, reg-nr XXX 18.05.2021 juhtinud N. P .

34. Nagu kaitsja oma kaitsekõnes märkis – kui tõesti see oleks nii olnud nagu riiklik

süüdistaja kirjeldas, siis mingil juhul ei oleks saanud D. Teplõhhi seostada selle sõidukiga,

milles narkootiline aine leiti. Kaitsja hinnangul oleks otsene tee viinud D. Teplõhhini ükskõik,

millises riigis sõiduk narkootilise ainega kinni oleks peetud. Samas nähtub kriminaalasja

materjalidest aga just see, et D. Teplõhh on igal viisil vältinud enda otsest seostamist veoki

omanikuks oleva Z A OÜ-ga. Nii nähtub äriregistri väljavõttest, et Z A OÜ juhatuse liige

oli A. Z . Samas erinevate tunnistajate ütlused viitavad üheselt sellele, et A. Z oli ettevõtte

ametliku juhina n-ö tankist ja kõiki küsimusi lahendas tegelikkuses D. Teplõhh. Samas ei

olnud D. Teplõhhi ja Z A OÜ vahel sõlmitud isegi töölepingut (D. Teplõhhi ütlused KoTo

III kd, lk 146 pö). Ka ei ole Z A OÜ poolt tehtud D. Teplõhhi isiklikule pangakontole ühtegi

ülekannet töötasu ega muude kulutuste osas (14.07.2021. a vaatlusprotokoll koos DVD-R

plaadiga - KrTo III kd, lk 164-203).

Z A OÜ ametlik tegutsemise aadress on äriregistri kohaselt XXX, mis on A. Z elukoha

aadress. A. Z on aga 30.05.2022. a kohtuistungil selgitanud, et see ettevõtte tegutses alguses

Narvas, hiljem (pärast D. Teplõhhi kinnipidamist) Tallinnas. A. Z ei osanud kohtuistungil

isegi öelda, millisel aadressil tema juhitud ettevõte Narvas tegelikkuses tegutses ning sellel

aadressil oli ta käinud vaid ühel korral, kui ta firma avas (KrTo II kd, lk 56).

35. Kaitsja V. Gimaev on kohtuvaidluses viidanud küll sellele, et A. Z ei olnud lihtsalt

tankist, ta tegeles nt ka selle olukorraga, kui sõiduki kabiini uksed lukustusid. Samas nähtub

autojuhi N. P ütlustest, et ta helistas A. Z seetõttu, et sai telefoni samas tanklas olnud

kolleegilt, leidis Z A OÜ direktori andmed ning helistas sellele telefoninumbrile (KoTo II

kd, lk 21 pöördel). Nagu eelnevalt märgitud, oli ametlike andmete kohaselt Z A OÜ juhatuse

liikmeks A. Z . 12.08.2021 koostatud jälitustoimingu protokollist nähtub, et A. Z helistas

pärast N. P kõnet J. B . Seejuures nähtub nimetatud kõnest, et A. Z ise on öelnud, et tema

isegi ei tea, milline auto hetkel Saksamaal on ehk millise auto uks lukustus (KrTo VII kd, lk

22). Kohtuistungil on A. Z selle sündmuse osas selgitanud, et alguses helistas juht, ütles, et

lukustus autouks. Siis ma helistasin J . Dmitrit sel ajal ma vist kätte ei saanud telefoni kaudu

(KoTo II kd, lk 57 pöördel-58). Seega viitavad ka A. Z ütlused sellele, et tavapäraselt pöördus

ta esmalt D. Teplõhhi poole, nii ka selles olukorras, ja alles siis, kui teda kätte ei saanud ja

kuna tegemist oli siiski kiireloomulise küsimusega, kuna lukustunud oli töötava mootoriga

auto, pöördus J. B poole ja koos asuti lahendust otsima.

36. Süüdistuse kohaselt oli D. Teplõhh seotud veoki Volvo reg-nr XXX liikumise

korraldamisega ja kasutas narkootiliste ainete käitlemise eesmärgil ära N. P . Kohtuistungil

üle kuulatud N. P ütlustest (KoTo II kd, lk 19-35 pö) nähtub, et tema asus tööle Z A OÜ-sse

2020. a detsembri alguses. Sellele eelnevalt sai ta augustis-septembris 2020 oma tuttavalt

Erikult D. Teplõhhi numbri seoses sellega, et N. P otsis autojuhi tööd. Novembri lõpus 2020

võttis ta D. Teplõhhiga ühendust ning sai kokku D. Teplõhhi ja J. B Narvas Espak poe

juures. Kohtumisel räägiti tööst, palgast, kuidas töö toimub, kuhu sõita reiside ajal, kõigest,

mis seondub tööga. Kohtumisel sai ta teada, et ettevõte, kuhu tööle asub, tegeleb veoteenuse

19(49)

1-21-7614

osutamisega suunal Eesti-Holland ja tagasi. Lepingut temaga ei sõlmitud, oli volikiri autole.

N. P ütlusest nähtub, et kui ta tegi enda kaardiga reisidel kulutusi seoses ööbimisega, siis

need tasuti talle hiljem ettevõtte poolt. Kulutustega seotud dokumendid esitas ta iga kord D.

Teplõhhile (KoTo II kd, lk 26 pö). Samuti on ta selgitanud, et kui ta töötasu sularahas sai, siis

selle raha andis talle iga kord üle D. Teplõhh (KoTo II kd, lk 35 pö).

37. Süüdistuse esemeks oleva reisi osas on N. P andnud ütlusi, et läks reisile 2021. aasta 6.-

8. mail autoga XXX. Sihtkoht oli Eestist Hollandisse ja Hollandist tagasi. Sellel reisil andis

temale juhiseid Dmitri /Teplõhh/. J. B suhtles sellel reisil vaid asjus, mis puudutas veost –

dokumendid ja mahalaadimised. D. Teplõhhiga suhtles absoluutselt kõigest, väljaminekutest

nt tankimiseks, töö väljaminekud üldiselt, kohast, kus ta peatus tee peal siis, kui puhkama

pidi, ja nt siis, kui ta peatus mingi täiendav kord. See reis erines varasematest reisidest selle

poolest, et D. Teplõhhi poolt oli rohkem tähelepanu, rohkem küsimusi. Varasemate reiside

ajal ta ei suhelnud nii palju D. Teplõhhiga (KoTo II kd lk 25 pöördel-26).

08.10.2021. a asitõendi vaatlusprotokollist (KrTo IV kd, lk 69-108) nähtuvalt on vaadeldud

20.05.2021 menetlustoimingu käigus D. Teplõhhilt ära võetud mobiiltelefoni iPhone 8 PLUS,

mille sisust on vaatluse käigus tehtud koopia. Sõnumivestlusest nähtub samuti, et reisil

04.05.2021-18.05.2021 andis N. P juhiseid D. Teplõhh. Seejuures edastas just D. Teplõhh

Lätis asuva bensiinijaama koordinaadid N. P 16.05.2021 kell 21.07 (kell 18:07:43 UTC+0,

Eesti asub suveajal UTC+3 ajavööndis, seega oli sõnum saadetud kell 21:07:43). N. P on ka

selgitanud, et kui ta sõitis kõnealusel reisil Hollandist naastes Poola, siis just Dmitri /Teplõhh/

ütles, et ta peab tulema tanklasse Riias, samuti andis Dmitri /Teplõhh/ geolokatsiooni selle

tankla kohta ning küsis ka ligikaudset aega, millal ta sinna tanklasse kohale jõuab (KoTo II

kd, lk 26 pö).

Sama nähtub ka 21.05.2021 koostatud N. P mobiiltelefon Apple iPhone 11

vaatlusprotokollist (KrTo I kd lk 127-158, tõlge 159-179), milles on tuvastatud D. Teplõhhi ja

N. P suhtlust 06.05.2021 kuni 18.05.2021. Viimane kuupäev, mis sõnumivahetusest

tuvastatav on, on 14. mai, seejärel vahetatakse sõnumeid veel pühapäeval (s.o 16. mai),

esmaspäeval (s.o 17. mai) ja teisipäeval (s.o 18. mai). Pühapäeval, s.o 16. mail kell 21.07 on

numbrilt +XXX edastatud N. P sõnum Riia tankla koordinaatidega (KrTo I kd, lk 136, 137,

138). Tegemist on D. Teplõhhi kasutuses olnud telefoninumbriga. Kaitsja näitas N. P

küsitledes talle nimetatud kirjavahetust (seoses 6. mail saadetud haagise õhkpadja pildiga)

ning N. P kinnitas üle, et tegemist oli tema ja D. Teplõhhi kirjavahetusega (KoTo II kd, lk 31

pöördel).

38. D. Ragozin-Jolkini ütlustest nähtub, et ta käis eelmisel õhtul, s.o 16.05.2021 (eelnevate

ütluste kohaselt 7 hommikul väljus Narvast ja 9 paiku /õhtul/ oli Riias hotellis) seda kohta

kontrollimas ning sellest andis aru Dmitrile Messengeri kaudu, seejärel sõitis hotelli (KoTo

III kd, lk 113-113 pö). Samuti on D. Ragozin-Jolkin prokuröri küsimustele vastates

selgitanud, et Dima sai sellest kohast teada just tema kaudu, talle anti ülesanne valida koht,

valis koha ja edastas koordinaadid. Eelnevalt viidatud sõnumivahetus D. Teplõhhi ja N. P

vahel viitab aga sellele, et Dima, kellele D. Ragozin-Jolkin edastas parkla geolokatsiooni, oli

justnimelt D. Teplõhh, kes vahetult pärast geolokatsiooni saamist D. Ragozin-Jolkinilt edastas

selle veoautojuhile N. P korraldusega seal parklas peatuda.

N. P on kohtuistungil selgitanud, et sellel reisil olles D. Teplõhh ütles, et peab tulema

tanklasse Riias, talle tuleb seal vastu meesterahvas, kellele pidi andma dokumendid, mis

Hollandis sai, ja võtma talt dokumendid ja edastama D. Teplõhhile. Kaitsja küsimusele vastas

N. P , et Poolas sai ka D. Teplõhhilt selle inimese numbri, kellega pidi kohtuma, see oli

eelmine päev sellest, kui Riias oli (KoTo II kd, lk 33 pö).

Nimetatud inimene kutsus N. P takso, millega ta viidi Riia kesklinna. See oli isik, keda

kutsuti S (KoTo II kd, lk 26 pöördel-27). Euroopa uurimismääruse vastusest nähtub, et N. P

20(49)

1-21-7614

on helistanud S A kuuluvale telefoninumbrile (XXX) – nagu teda oli juhendatud D. Teplõhhi

poolt. See kokkulangevus kinnitab N. P ütluste usaldusväärsust. See S A telefoninumber,

millele N. P helistas, on kindlaks tehtud Euroopa uurimismääruse vastusega (KrTo V kd, lk

99-121), samuti on see telefoninumber kahel korral edastatud D. Teplõhhi poolt teisele isikule

– 29.01.2021 J. B ja 14.04.2021 kontaktile S V (KrTo IV kd, lk 103, DVD+R plaat lk 108,

kaust D.Teplohh-iPhone 8 plus>D.Teplohh-iPhone 8 plus_2021-10-08_Report). Selle sama S

A on suhelnud K tanklas toimunud sündmuste ajal ka D. Ragozin-Jolkin.

Edasi nähtub N. P ütlustest, et veoautost oli ta eemal üle kahe tunni. Sellel ajal esmalt istus ta

S söögikohas, kuhu S ta viis. Ühe tunni pärast läks S minema, pool tundi teda ei olnud.

Seejärel tuli tagasi ning ütles, et natuke tuleb veel oodata, kuna juhatusel on koosolek. 10

minuti pärast S helistati, ta ütles, et koosolek on läbi ning kutsus N. P takso, millega ta

tagasi veoauto juurde sõitis. Omalt poolt andis N. P S dokumendid üle, kuid vastu mingeid

dokumente ei saanud (KoTo II kd lk 27 pöördel). Samuti nähtub N. P ütlustest, et vaadates J.

B saadetud sõnumit „S , ta on Dima poolt, helista talle kohe“, on N. P selgitanud, et S on

inimene, kes elab Riias, kohtus temaga kaks korda. Prokuröri küsimusele Kas oskate öelda,

mis Dimast siin jutt käib? osutas N. P kohtusaalis D. Teplõhhile (KoTo II kd, lk 25 pö).

39. D. Ragozin-Jolkini ütlustest nähtuvalt suhtles ta Dmitri kontaktiga, kelle nimeks oli S ,

Riias põhjusel, et S pidi veoki juhiga kohtuma. D. Ragozin-Jolkin pidi S edasi andma

korralduse, et kas edastada või võtta mingi ümbrik. See oli Dmitri korraldus (KoTo III kd, lk

122). D. Ragozin-Jolkini mobiiltelefonist Xiaomi Redmi Note 9 Pro leitud häälsõnumitest

(11.10.2021. a asitõendi vaatlusprotokolli lisa 2 – KrTo IV kd, lk 168-193) nähtuvalt selgitas

D. Ragozin-Jolkin 17.05.2021 pärast seda, kui N. P oli toimetatud veoauto juurest ära Ja

ümbrikut ärge võtke, öelge, et praegu käivad seal läbirääkimised, nagu ära otsustatakse, nii

kohe võtate ära. Ma kirjutan teile, kui läbirääkimised läbi saavad. Ja ilma signaalita ärge

temalt ümbrikut ära võtke. Ma kirjutan, praegu veel räägivad, lepivad kokku. D. Ragozin-

Jolkin on seejuures kohtus selgitanud, et suhtles Sunatiga Riias olles, oli mitu sõnumit. Ta

pidi S ütlema, et nüüd ta võib võtta või edasi anda mingi ümbriku. Dmitri ütles seda, et peab

edasi ütlema (KoTo III kd, lk 124 pö). Kõrvutades D. Ragozin-Jolkini ja N. P ütlusi, saab

teha järelduse, et ümbriku üleandmist ja S kohtumist juhendas just D. Teplõhh, mitte keegi

kolmas isik. Arvestades ka N. P ütluseid, et kui ta sai Riias teada, et keegi oli tema äraolekul

sõidukisse sisenenud, helistas ta D. Teplõhhile ja küsis, mis toimub. Sellele D. Teplõhh

vastas, et mitte muretseda ja sõita edasi (KoTo II kd, lk 28). Kohtul puudub alus kahelda N. P

nende ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd videosalvestiselt on tõepoolest tuvastatav, et N. P

enne sõidukiga parklast väljasõitmist räägib telefoniga (KrTo V kd, lk 126, mälupulgal

kaustas

XX

olev

fail

K

26_Camera6_Kekava

26_20210517163154_20210517163652_3780863). Eeltoodu viitab samuti sellele, et D.

Teplõhh oli teadlik sellest, mis Riias toimus – et isikud pidid sisenema sõidukisse ja sinna

narkootilised ained panema –, mitte ei täitnud pimesi üksnes kellegi korraldusi.

40. Süüdistuse kohaselt tagas ka D. Teplõhh 17.05.2021 narkootiliste ainete veoauto Volvo

FH, reg-nr XXX peidikutesse panemiseks ligipääsu sõiduki peidikutele D. Ragozin-Jolkinile.

Sellega seonduvalt viitab kohus esmalt A M OÜ rendilepingule nr XX (KrTo III kd, lk 160-

163), mille kohaselt rentis D. Ragozin-Jolkin 15.05.2021 kell 9.30 A M OÜ-lt sõiduki Dacia

Sandero, reg-nr XXX. Transporivahendi väljaandmise koht oli XXX ning sõiduk tuli

tagastada samale aadressile 20.05.2021 kell 9.30. Renditasu perioodi eest oli 125 eurot (5

päeva x 25 eurot) ning omavastutus 300 eurot. Kohtuistungil on D. Ragozin-Jolkin selgitanud,

et Dacia Sandero rentimiseks oli talle Dmitri poolt enne sõitu edastatud 1000 või 1500 eurot

(KoTo III kd, lk 121 pö). Z A OÜ AS S arvelduskonto nr XXX vaatlusprotokollist nähtub,

et 11.05.2021-14.05.2021 on Z A OÜ kontolt võetud välja sularaha kokku 2165 eurot, sh

11.05.2021 1500 eurot (750+750). Ehk tegemist on sama summaga, mis D. Ragozin-Jolkini

21(49)

1-21-7614

sõnul temale eelnevalt üle anti. Vaatlusega on tuvastatud, et sularaha võttis välja just D.

Teplõhh. Sularaha väljavõtmiseks on kasutatud pangakaarti lõpuga 3307 ehk kaarti, mis oli

kinnipidamisel D. Teplõhhi valduses (KrTo IV kd, lk 17-18; lk 25-26 ning lisatud CD-R plaat

lk 27). Kohtu hinnangul viitab eeltoodu sellele, et D. Ragozin-Jolinile antud sularaha pärineb

ZVR A OÜ arvelt ning selle edastamise D. Ragozin-Jolkinile narkootiliste ainete

transportimiseks korraldas D. Teplõhh.

41. Seonduvalt sõiduki võtmete üleandmisega on D. Ragozin-Jolkin andnud ütlusi, et tal olid

sõiduki Volvo võtmed, need sai Narvas, enne seda kuller tõi kohale (KoTo III kd, lk 114).

Prokuröri küsimustele vastates on D. Ragozin-Jolkin selgitanud, et võtmed tõi talle mingi

meesterahvas, jala tuli, isikut ta kirjeldada ei osanud, tavaline keskmine inimene oli. D.

Ragozin-Jolkin istus autos, inimene tuli auto juurde ja anti aknast võtmed. Talle anti kaks

komplekti võtmeid (KoTo III kd, lk 123). D. Teplõhhi ütlusi osas, et 2 komplekti võtmeid

saadeti Venemaale ning vaid 1 komplekt jäi tema juurde (KoTo III kd, lk 184), ei pea kohus

usutavaks ning kohus jätab need tõendikogumist välja. Arvestades seda, et erinevate

tunnistajate ütlustest nähtuvalt tuli mitmel korral ette juhtumit, kus auto uksed lukustusid, siis

sellises olukorras ei ole eluliselt usutav, et mõlemad tagavaravõtmed saadetakse Venemaale,

kust neid on vajadusel raske kiiresti kätte saada. Ka ei ole usutav D. Teplõhhi väide, et üks

komplekt autovõtmeid saadeti Venemaa Dmitri poolt Saksamaale, kuna just seal oli ükskord

juhus auto uste lukustumisega (KoTo III kd, lk 184). Auto uksed oleks võinud lukustuda

ükskõik kus Hollandi ja Eesti vahel, seega puudub mõistlik põhjendus sellel, et just

Saksamaale saadeti üks komplekt võtmeid. Igati usutav ja mõistlik on eeldada, et vähemalt

üks komplekt varuvõtmeid oli just seal, kust oleks olnud neid vajaduse tekkimisel kõige

operatiivsem edastada veoautojuhile ehk seal, kus oli autobaas ja kust korraldati sõidukite

liikumist, s.o Narvas. Ka D. Ragozin-Jolkin on oma ütlustes kinnitanud, et just Narvas temale

veoauto võtmed üle anti. Kohtuistungil on D. Teplõhh väitnud, et andis 2 komplekti

autovõtmeid M. K , kui viimane sõidukiga Volvo reg-nr XXX 06.11.2020 Venemaale läks

(KoTo III kd, lk 192 pö). Täiendaval ülekuulamisel on M. K kinnitanud, et tema ei ole

sõiduki XXX ega ka ühegi teise sõiduki teist komplekti võtmeid Venemaa Föderatsiooni

viinud (KoTo IV kd, lk 169-169 pö). D. Teplõhhi ütlused veoauto võtmete Venemaale

saatmise osas ei ole seega usaldusväärsed.

Asjaolule, et kontroll veokite võtmete üle oli just D. Teplõhhil viitavad kaudselt tunnistaja V.

M ütlused (KoTo II kd, lk 10-12 pö), millest nähtub, et 2021. aastal vist kevadel võttis J. B

ta tööle C OÜ-sse, kuid ta sõitis ka D. Teplõhhiga seotud autodega. D. Teplõhhil oli sel ajal

kaks Volvot, nende mõlemaga V. M sõitis vaid Venemaale. Ükskord millalgi kevadel

Venemaal tanklas Volvo (XXX) kabiin lukustus, siis ta helistas D. Teplõhhile, kes ütles, et ta

ei teeks mitte midagi, kohe tuuakse võti kohale. Tuli kohale naisterahvas, tegi ukse lahti. V.

M selgitas, et ta ei sõitnud kaugele, sõitsid Venemaal Leningradi oblastis, Peterburis vist, ja

D. Teplõhh jättis sinna selle võtme. Seega, isegi, kui üks komplekt mõlema auto võtmeid oli

Venemaal, siis just D. Teplõhhi korraldusel need ka Venemaal veoautojuhini organiseeriti.

Samuti on J. B 21.05.2021 andnud ütlusi, et enne reisi sai autojuht auto otse D. Teplõhhilt, ta

jälgis transporti, kõik autode võtmed olid D. Teplõhhi käes (KrTo VI kd, lk 43-51). Seejuures

on need ütlused antud J. B poolt koheselt pärast tema kinnipidamist ning enne väidetavat

mõjutamist uurijate poolt.

42. D. Ragozin-Jolkin on küll väitnud, et tema D. Teplõhhi ei tundnud, tutvus temaga

kohtusaalis, samas on ta selgitanud, et ülesandeid andis talle Dmitri, ülesanded olid, et vaja

mööda Eestit ringi sõita ja dokumente, ümbrikuid, telefone ja muud taolist vedada. Alati olid

samasugused ülesanded. Oli ka vahepeal nii, et tee pealt oli vaja võtta CMR dokumente,

saatelehti. Dokumendid tuli viia Tallinnasse, Narva või Sillamäele, Dmitri ütles, kuhu sõita ja

sinna tuli inimene vastu. Ülesanded tulid äppides Surespot, Signalis ja Telegramis. Need olid

22(49)

1-21-7614

kolm peamist rakendust, aga ka Whatsapp ja Viber (KoTo III kd, lk 111 pö-113). Ükskord

käis ta Dmitri palvel Riias, teda viis A. H , see oli 2020. a sügisel vist. A. H viis teda Riiasse,

kuna Dmitri ütles, et vot mul on juht ja et sõidaks temaga (KoTo III kd, lk 112 pö). D.

Ragozin-Jolkini kirjeldust Dmitrist (keskmist kasvu, heledate juustega – KoTo III kd, lk 112)

ei pea kohus usaldusväärseks, kuna D. Ragozin-Jolkin on ise öelnud, et kohtus inimesega,

keda ta pidas Dmitriks, mitte aga seda, et tegemist oli kindlasti sama inimesega, kes talle

rakendustes ülesandeid jagas.

D. Ragozin-Jolkini ütluseid, et tema ei tunne D. Teplõhhi, ei pea kohus usaldusväärseks.

Esmalt on D. Ragozin-Jolkin kaitsja küsimusele kaassüüdistatava osas vastanud, et tutvus

temaga kohtusaalis (KoTo III kd, lk 111 pö). Pisut hiljem prokuröri küsimustele vastates

selgitas D. Ragozin-Jolkin juba, et teadis D. Teplõhhi varasemast, kuna remontisid ühes

autoteeninduses autosid ning kohtusid seal paar korda, teretasid teineteist. Seejärel on D.

Ragozin-Jolkin selgitanud, et oli Dmitriga Venemaalt rääkinud D. Teplõhhist ja tema

varasemast kriminaalkorras karistatusest. (KoTo III kd, lk 118).

Samamoodi on eitanud D. Teplõhhi tundmist ka A. H , kes on menetluses osutunud isikuks,

kes vedas juhte, dokumente ja raha. A. H on ka D. Ragizin-Jolkini sõnul inimene, kes teda

just Dmitri palvel viis Riiga. Esiteks viitas kohus juba kohtuistungil, et kuigi A. H väitis

istungil, et tunneb D. Ragozin-Joklininit, kuid ei tunne D. Teplõhhi, oli visuaalselt näha,

kuidas A. H otsis küsimustele vastates pigem silmsidet D. Teplõhhiga kui D. Ragozin-

Jolkiniga (KoTo III kd, 103 pö). Teiseks seonduvalt kohtus uuritud käsikirjalise märkmega,

millel olid A. H andmed ja mille D. Teplõhh edastas J. B , siis võrreldes käekirja nii J. B

ülekuulamise protokollidega (KrTo VI kd, lk 43-72) kui D. Teplõhhi

kinnipidamisprotokolliga (KrTo II kd, lk 56-61), on ilmne, et J. B käekirjaga ei sarnane see

vähimalgi määral. Küll on aga tuvastatavad märkimisväärsed sarnasused D. Teplõhhi

käekirjaga. Lisaks on märkme ülemises servas tuvastatavad märkmed /…/ Monteci luce 12

(0,75) ja Antinori 12 (0,7/…/). D. Teplõhhi iPhone Plus 8 vaatlusel on tuvastatavad fotod

veinidest, sh Luce ja Antinori. O. G on andnud ütlusi, et D. Teplõhh pidas veinide ja juustude

üle arvet, tal oli märkmik olemas ja pani sinna kirja (KoTo II kd, lk 95). Kuivõrd D. Teplõhhi

puhul on tõepoolest tuvastatav, et mingis ulatuses tegeles ta ka veinide transpordiga, sellele

viitavad ka K K kirjad Luxcargost ja D. Teplõhhi telefonist leitud fotod, siis on põhjust

järeldada, et selle märkme A. H andmetega on kirjutanud D. Teplõhh.

Kohus ei pea ka usaldusväärseks D. Teplõhhi ütlusi, et siis, kui Saksamaal lukustusid veoauto

uksed, siis helistas tema esmalt Venemaa Dmitrile ja rääkis juhtumist ning just Venemaa

Dmitri saatis juhi (A. H ) R. B Leetu viimiseks (KoTo III kd, lk 185 pö). 12.08.2021

vormistatud jälitustoimingu protokollist nähtuvalt helistas J. B 13.12.2020 kell 21.11 R. B

ning selgitab, et R. B viib kohale inimene, kelle Dimon leidis. R. B ei tekkinud mingeid

küsimusi, millisest Dimonist jutt on (KrTo VII kd, lk 11, 25). Samas ei ole R. B kohtuistungil

rääkinud ühestki teisest Dmitrist, Dimast või Dimonist, kellega tema oleks seoses selle sama

juhtumiga kokku puutunud, vaid üksnes D. Teplõhhist (KoTo II kd, lk 51-55). Lisaks on J. B

13.12.2020 vestluses R. B ka öelnud M peame homme siin olema, Dimon sõidab haiglasse

isa juurde. Prokurör viitas kohtuistungil asjakohaselt sellele, et D. Teplõhhi isa oli 2020. aasta

detsembris haiglas (KoTo IV kd, lk 61 pö-62), see viitab aga üheselt sellele, et Dimoni all on

J. B pidanud silmas just D. Teplõhhi. Kohus ei pea usaldusväärseks D. Teplõhhi väidet, et

Dimoni all ei pidanud J. B silmas teda (KoTo III kd, lk 185 pö). Nimelt nähtub ka J. B

15.07.2021. a ütlustest, et oli üks hetk, kui N. P lõi ukse kinni ja temale saadeti appi autojuht

R. B Kes B P juurde viis, J. B ei teadnud, sest need inimesed leidis ja saatis D. Teplõhh

(KrTo VI kd, lk 52-61). Seega leiab kohus, et eeltoodud tõenditega on ümber lükatud nii A. H

kui D. Teplõhhi väide, et nemad üksteist ei tundnud. D. Ragozin-Jolkini väide, et ta käis

ükskord Dmitri palvel Riias, teda viis A. H , viitab koostoimes teiste tõenditega aga taaskord

sellele, et Dmitri, kes D. Ragozin-Jolinile juhiseid andis, oli just D. Teplõhh.

23(49)

1-21-7614

43. Esimesel ülekuulamisel 21.05.2021 on J. B andnud ütlusi selle kohta, et 18.05.2021 pidi

Volvo reg-nr XXX Tallinnast mahalaadimisele naasma, teel Narvasse helistas tema (J. B )

juhile N. P ja palus tal kohe pärast Narva saabumist lasti laadida, mis asub aadressil: Tiigi 6,

Narva. N ütles, et täidab ülesande. Pärast laadimist pidi N. P viivitamatult üle andma

sõiduauto Volvo reg-nr XXX D. Teplõhhile baasis aadressil XXX, kus teda ootas D. Teplõhh.

D. Teplõhh pidi auto koos lastiga teisele juhile üle andma ja saatma reisile Euroopasse (KrTo

VI kd, lk 43-51). Nende J. B ütluste usaldusväärsusele viitab 20.05.2021. a jälitustoimingu

protokoll (KrTo I kd, lk 125-126), millest nähtub, et 18.05.2021 kell 12.44 alustas XXX

kortermaja juurest Toyota Land Cruiseriga sõitu D. Teplõhh, kes esmalt käis Astri keskuses,

seejärel andis XXX asuva kaupluse E A juures tundmatule meesterahvale üle 2 kotti ning

seejärel (kell 13.22) sõitis XXX asuva hoone juurde, tegi tagasipöörde, sõitis ringi ning paar

minutit hiljem XXX territooriumile (mis on XXX territooriumi kõrval). Eeltoodu viitab

tõepoolest sellele, et just D. Teplõhh ootas baasi juures Volvo reg-nr XXX saabumist, mis

omakorda tõendab seda, et narkootilised ained pidid Eestis temani jõudma.

J. B andis ka ütlusi, et pärast seda, kui auto Volvo reg-nr XXX oli kinni peetud, kohtus ta D.

Teplõhhiga ja esitas talle küsimuse: „Mis toimub?“. Dima vastas, et kõik on korras, et ei

muretseks. Veenid J. B , et kõik on normaalne (KrTo VI kd, lk 43-51). Seda, et J. B kohtus

pärast Volvo kinnipidamist D. Teplõhhiga, kinnitab 20.05.2021. a jälitustoimingu protokoll

(KrTo I kd, lk 125-126). Protokollist nähtub, et 18.05.2021 kell 13.24 (mõned minutid hiljem)

sõitis XXX territooriumile halli värvi Merzedes-Benz, mille kõrvalistuja kohal oli J. B . D.

Teplõhh ja J. B , kes väljus Merzedes-Benz kõrvalistuja kohalt, vestlesid hetke, misjärel

viimane istus tagasi kõrvalistuja kohale ja sõiduk sõitis territooriumilt välja. Kell 13.32 sõitis

D. Teplõhh Toyotaga XXX territooriumilt välja, tegi Rahu-Kadastiku tn-l tagasipöörde ning

jäi tee ääres seisma.

44. D. Teplõhhi kaitsetaktika seisneb sisuliselt selles, et tema täitis vaid Venemaa Dima

korraldusi, kellega suhtles telefoni kaudu, mis tal tiiki uppus. See telefon uppus mõned

päevad enne seda, kui need juhtumid autoga olid. Paar päeva enne seda, kui ta telefoni ära

uputas, andis Venemaa Dima talle väidetavalt korralduse, et Hollandist tuleb mingid

dokumendid ära tuua (KoTo IV kd, lk 58). Selliseid D. Teplõhhi väiteid arvestades ei oleks ta

aga saanud 2 päeva enne veoauto kinnipidamist edastada N. P Venemaa Dima korraldusi

geolokatsiooni ega S kohtumise osas. D. Teplõhh on ka väitnud, et tankla koordinaadid saatis

talle A. Z (KoTo IV kd, lk 58 pö), kuid A. Z on täiendaval ülekuulamisel selgitanud, et tema

ei mäleta, kas ta on 3-4 päeva enne sõiduki kinnipidamist D. Teplõhhile mingeid sõnumeid

sõidukite asukoha lokatsiooni kohta Venemaa Dmitri poolt edastanud. Ta suhtles viimati D.

Teplõhhiga võib-olla nädal enne tema kinnipidamist (KoTo IV kd, lk 166-166 pö). Seega ei

pea kohus D. Teplõhhi väiteid Venemaa Dima korralduste täitmise osas usaldusväärseks.

45. Kriminaalasjas uuritud tõendid viitavad siiski sellele, et asjaga oli tihedalt seotud ka keegi

tuvastamata isik Venemaalt. Nii viitavad kellelegi Dimale lisaks tunnistajate ja süüdistatavate

ütlustele ka D. Teplõhhi enda telefonist 25.10.2020 edastatud sõnumid – „+XXX Dima. Ütle

Dima poolt. Helista siia, annad saadetised ära. Ja ta annab ümbriku. Sa helista Dimale. Kuskil

tunni aja pärast viiakse talle ümbrikud kohale“. Samuti on edastatud 15.11.2020 D. Teplõhhi

telefonist sõnumid „+XXX Dima. Ütle, et Dima poolt. Helista. Tal peaks ümbrik olema. Kas

oled Dimaga ühendust saanud?“ (08.10.2021. a asitõendi vaatlusprotokoll - KrTo IV kd, lk

69-108). Dima/V /A (nii nagu erinevad isikud teda nimetasid) kohta ei anna aga ükski

menetlusosalistest konkreetseid andmeid, võimaldamaks kontrollida kaitseteesi, et kogu

tegevus oli korraldatud ainuisikuliselt selle tuvastamata isiku poolt ning süüdistatavaid on

nende teadmata ära kasutatud. Samas kõrvutades just D. Ragozin-Jolkini ütlusi muude asjas

kogutud tõenditega, on üheseid viiteid sellele, et Dmitri, kes temale 2021. a mais juhiseid

andis, oli just D. Teplõhh, kuivõrd nimetatud Dmitri tegevus kattub paljuski just D. Teplõhhi

24(49)

1-21-7614

tegevusega (nt sularaha väljavõtmine enne D. Ragozin-Jolkini poolt sõiduki rentimist, Riia

tankla koordinaatide saatmine, juhised N. P poolt ümbriku üleandmist puudutavas osas).

Kohus ei pea usaldusväärseks D. Teplõhhi ütlusi, et tema täitis vaid Venemaa Dmitri

korraldusi, ka seetõttu, et esmalt on ta kohtuistungil muuhulgas selgitanud, et tal ei olnud vaja

Venemaa Dmitri perekonnanime teada, kuna firma oli A. Z nimele vormistatud ja D. Telõhh

kontakteerus just temaga firma asjus (KoTo IV kd, lk 63 pö). Sellisel juhul on aga küsitav,

milliseid Venemaa Dmitri korraldusi ta täitis, kui ta firma asjus kontakteerus just A. Z .

Seoses ümbrikute vahendamisega nähtub 08.10.2021. a asitõendi vaatlusprotokollist (KrTo IV

kd, lk 69-108) ühtlasi see, et D. Teplõhh on ka varasemalt organiseerinud mingite ümbrikute

ja saadetiste üleandmist – 12.04.2021 häälsõnum „S , kuule, /…/, praegu laadige, pärast

lähete, see tähendab üldiselt homme hommikust peaks toodama ümbrik, lühidalt, ja sealt just

sulle ja N . Kui midagi on, pea silmas, et neid ümbrikke on sul võib-olla vedada veel

hunnik.“; 12.04.2021 häälsõnum „Nikita, ma teatan sulle homme hommikupoole, üldiselt

homme hommikul peaks ümbrikud kohale toodama, (arusaamatu) S ma juba kirjutasin, et

seal, noh, tuleb laiali jaotada, sellepärast, et kahe ümbriku osale need, teile kummalegi tuleb

ümbrik, ei tea, palju seal tuleb /…/ idee järgi peab olema vististi rublasid /…/ arvatavasti

rublasid 6-7 arvatavasti meie.“; 14.04.2021 häälsõnum „Siin on telefon, sa helista inimesele,

kellele Riias peab dokumendid ära andma…üle andma. Lihtsalt helistage temaga omavahel…

ma ei tea, praegu peatud, helistad talle praegu. Umbes, mis kell sa seal peatud, arvesta välja,

millal sa seal oled…Noh, ja ütle talle, leppige kokku, kus see koht seal on. Olgu siis.“

Seejuures kattub viimane häälsõnum ajaliselt D. Teplõhhi poolt kontaktile S Voditel S A

numbri saatmise ajaga, millel kohus viitas juba varasemalt (vt otsuse p 38).

46. Lisaks viitab kohus sellele, et seoses Volvo XXX edasise sihtkohaga vastas D. Teplõhhi

kohtuistungil kaitsja küsimustele, et see veok pidi pärast Narva saabumist sõitma uuesti

Hollandisse, samal päeval oli plaanis. Planeeritud oli, et veok sõidab Venemaale. Kuna

Hollandis olid pühad, siis reis venis. Seepärast veos Euroopast Narvast Venemaale oli

tühistatud (KoTo III kd, lk 187 pö). Eluliselt ei ole aga usutav, et D. Teplõhh oleks saatnud

sõiduki, mis ütlustest nähtuvalt niigi oli Hollandi pühade tõttu graafikust maas, veel mitmeks

tunniks Riiga parklasse lihtsalt seisma, seetõttu, et inimene, kelle nime ta isegi ei tea, on

palunud mingisuguseid dokumente üle anda. Kohtupraktikas üheselt väljakujunenud

seisukoha kohaselt peab süüdistatav, kui ta otsustab end aktiivselt kaitsta, ise esitama tõendid

oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende

väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete

õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole

alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlusest, mida tuleks tõlgendada

süüdistatava kasuks (RKKKo nr 3-1-1-104-05). D. Teplõhh ei ole kohtule Venemaa Dima

nime avaldanud, mistõttu ei olnud kohtul võimalik ka isikut üle kuulata. Samas ei ole eluliselt

ka usutav, et D. Teplõhh ei tea isiku nime, kellega ta on ühiselt ettevõtte asutanud ning

kellega 2 aastat suhelnud ja üle aasta koostööd teinud. Ilmselgelt selle isiku andmete

avaldamine ei oleks kooskõlas kaitsetaktikaga ning viitab teisalt ka sellele, et grupi liikmed on

jätkuvalt lojaalsed ning nende vahel valitseb kuritegelikule grupile omane sisemine reeglistik

ja käitumiskoodeks, kus omasid ei reedeta.

47. Süüdistuse kohaselt leppis D. Teplõhh eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne

05.05.2021 eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutega kokku suures koguses narkootiliste

ainete MDMA ja kokaiini omandamise. Selle süüdistuse osaga seoses on oluline viidata Z A

OÜ-ga seonduvale tegevusele, kuivõrd kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad sellele, et

rahalised vahendid narkootiliste ainete käitlemiseks liikusid läbi selle ettevõtte.

48. Esmalt nähtub A. Z ütlustest, et rahalised vahendid Z A OÜ asutamiseks anti sularahas

ning mingid vahendid tagas C ja veel mingi firma. Seoses C OÜ ja Z A OÜ vahel sõlmitud

25(49)

1-21-7614

laenulepinguga nr XX nähtub A. Z ütlustest, et investor Dmitri vist ütles, et tuleb laenu võtta

ja et seda on vaja kas uue sõiduki või haagise ostmiseks. A. Z ise selle laenulepinguga seoses

mingeid läbirääkimisi ei pidanud (KoTo II kd, lk 58 pö). D. Teplõhh on kohtuistungil

selgitanud, et läbirääkimisi C OÜ-ga seoses laenu andmisega Z A OÜ asutamiseks pidas

just tema. Dmitri Peterburist J. B laenutingimusi ei arutanud (KoTo III kd, lk 149). A. Z

ütlustest nähtuvalt tõi sularaha ettevõte asutamiseks kohale noormees, kellega sai A. Z kokku

Kristiine keskuses, see noormees lihtsalt sõitis kohale ja andis /raha/. Summa oli suur, vist 20

000. Seda, et noormees tuleb ja annab sularaha, ütles talle Dmitri /investor/, helistas, et peab

selle noormehega kokku saama. Samas nähtub D. Teplõhhi kohtuistungil antud ütlustest, et

Dmitri /Venemaalt/ palus ükspäev veokiga saadetud raha vastu võtta. Seal ei olnud rohkem

kui 10 000 eurot. D. Teplõhh jättis firma kulutusteks 2500 eurot, endale 250 eurot, ülejäänud

summa viis isiklikult A , kuna viis talle ka dokumente allkirjastamiseks. Kui ei eksi, siis oli

see laenuleping C (KoTo III kd, lk 149). Eeltoodu viitab sellele, et tuvastamata Dima

otseseks kontaktiks ja korralduste vahendajaks Eestis seoses ettevõtte asutamiseks rahaliste

vahendite hankimisega oli D. Teplõhh.

Kolmas ettevõte, kust Z A OÜ sai finantsvahendeid, oli A. Z ütluste kohaselt R L OÜ, ka

selle kontakti andis investor Dmitri. Samuti ütles investor Dmitri talle, et niikaua, kui tema

(s.o Z) õpib ja litsentse ja lubasid saab, siis tegeleb selle ettevõttega teine inimene. Seda, et D.

Teplõhh hakkab tegelema Z A OÜ-ga sai ta teada üks, kaks või kolm kuud pärast ettevõtte

registreerimist äriregistris. See oli enne sõiduauto Volvo XXX soetamist. Pärast D. Teplõhhi

ettevõttega liitumist ei võtnud A. Z ettevõttega seoses mingeid otsuseid vastu, investor Dmitri

helistas talle ja ütles mida teha, kuhu minna. Hiljem palus ka D. Teplõhh tal arveid tasuda,

helistada kindlustusse, lepingut sõlmida. A. Z kinnitas ise, et tema oli selle ettevõtte juhatuse

liige ainult äriregistri järgi ja tegelikult ta ei juhtinud selle ettevõtte igapäeva tegevust. Pärast

ettevõtte asutamist soetas see ettevõte sõidukid Volvo XXX ja XXX ning kaks haagist.

Sõiduk XXX soetati investor Dmirti heakskiidul ja sõiduki XXX lingi saatis talle D. Teplõhh,

et tuleb tasuda ja siis see sõiduk tuleb Narva (KoTo II kd, lk 57).

49. Tunnistaja S K ütlustest (KoTo III kd, lk 106-106 pö) nähtub, et sõiduauto Volvo reg-nr

XXX liisingu vormistamise osas pidas tema kompanjon läbirääkimisi Juri-nimelise isikuga,

kuid arved saadeti Z A OÜ-le e-posti aadressile XXX Seda kinnitab ka kohtueelse menetleja

nõudekirja vastusena edastatud S. K e-kiri koos arvega (KrTo V kd, lk 47-48). Tegemist on

D. Teplõhhi kasutuses olnud e-posti aadressiga, sellele viitavad nii prokuratuuri poolt esitatud

tõendid kui kaitsja enda poolt esitatud kirjavahetused LuxCargo esindajaga (KoTo V kd, lk

133-138). Kohtuistungil on ka D. Teplõhh kinnitanud, et liisingu arved tulid tema e-postile,

teised arved tulid firma e-postile, mille sai kätte A. Z ja saatis need edasi D. Teplõhhile (KoTo

III kd, lk 150). Eeltoodu tõendab aga, et ka Z A OÜ arvete tasumisega tegeles D. Teplõhh,

mitte registrisse kantud ametlik ettevõtte juhataja A. Z.

50. A. Z ütlustest (KoTo II kd, lk 55 pöördel-66 pöördel) nähtub, et initsiatiiv selleks, et ta

asutaks veoteenuse ettevõtte Eestis, tuli Dmitrilt Venemaalt, kellega ta suhtles esimest korda

talvel 2019. Dmitri Venemaalt helistas talle ja tegi sellise ettepaneku, et tahab avada firma

Eestis veoteenuste osutamiseks ja tagab selleks algvahendid. Tal on vaja inimest, kes saaks

avada selle firma, läbiks logistika kursused ja saaks ka veoteenusele litsentsi. Firma

avamiseks tuli A. Z Narva, firma avamisel aitasid üks naisterahvas ja J. B . J. B on

15.07.2021 andnud ütlusi, et ühel päeval tõi D. Teplõhh aadressile XXX asuvasse baasi A. Z

nimelise noormehe ja ütles, et firma peab tema nimele registreerima. D. Teplõhh ütles

seejuures, et tema ei saa firmat enda nimele registreerida, kuna avas selle firma koos

kellegagi. Hiljem kuulis J. B D. Teplõhhilt, et tema kompanjon firma juhtimises asub

Venemaal (KrTo kd VI, lk 52-61). Need A. Z ja J. B ütlused on omavahel riiumvad, seega

loeb kohus need usaldusväärseks. Kohtuistungil on ka D. Teplõhh andnud ütlusi, et tema

26(49)

1-21-7614

palus J. B t aidata firma asutamisel ja J. B omakorda palus O. P . D. Teplõhh on

kohtuistungil selgitanud, et ütles J. B , et inimene pakkus talle tegeleda logistikafirma

juhtimisega ja küsis temalt /J. B lt/, kas tasub üldse sellega tegeleda. J. B ise ei tundnud selle

firma asutamise vastu huvi. Kaitsja küsimusele Kas ütlesite isiku nime J. B , kelle palvel te

firma asutasite, siis vastas D. Teplõhh Jah, ütlesin, et mul on tuttav, kes pakkus (KoTo III kd,

lk 148). Esmalt tekitab küsimusi see, et kui D. Teplõhh kinnitab, et ütles isiku nime, kelle

palvel firma asutas, siis millise konkreetse nime D. Teplõhh J. B väidetavalt ütles, kui ta on

terve menetluse väitnud, et ei teadnud isegi Dmitri perekonnanime. Samuti on D. Teplõhh

andnud kohtus ütlusi, et ta ei andnud J. B kohtakte Dmitrile Venemaalt, ütles vaid, et XXX

territooriumi haldab J , vist perekonnanime ütles ka (KoTo III kd, lk 148 pö). Eeltoodu viitab

aga üheselt sellele, et kriminaalmenetluses tuvastamata jäänud Dmitri Venemaalt oli seotud ja

suhtles justnimelt D. Teplõhhi, mitte J. B . Sellele viitavad ka D. Teplõhhi enda ütlused

seonduvalt sellega, kuidas ta pidas Dmitriga Venemaalt läbirääkimisi ettevõtte asutamiseks

(KoTo III kd lk 147-149 pö). Mõneti vastuolus on aga D. Teplõhhi enda ütlused seoses

sellega, kummalt poolt tuli initsiatiiv ettevõtte loomiseks. Nimelt on ta kohtuistungil

prokurörile vastates selgitanud, et Dmitriga jäädi pärast Narvas ööklubis kohtumist edasi

suhtlema hoopis seetõttu, et D. Teplõhhil endal oli vaja tuttavaid Venemaal, kuna ta hakkas

tasapisi tegelema kauba vedamisega (KoTo III kd, lk 189). Seega ei ole tema ütlused

järjepidevad, mis seab tema ütluste usaldusväärsuse firma asutamise initsiatiivi osas kahtluse

alla. Arvestades nii A. Z kui ka J. B ütlusi, asub kohus seisukohale, et Z A OÜ asutamine oli

D. Teplõhhi ja Venemaa Dmitri ühine plaan ning just selle ettevõtte sõiduki abil toimus

süüdistuse kohaselt narkootiliste ainete transport. Seetõttu peab kohus oluliseks ka D.

Teplõhhi seotust selle ettevõttega.

51. Z A OÜ AS S Pank konto vaatlusest nähtub, et ajavahemikus 03.08.2020 kuni

11.06.2021 kasutati AS S Pank pangakontot enamjaolt Z A OÜ AS S arvelduskontole

kannete teostamiseks, sularaha sissemakseteks, väljaspool Eesti Vabariigi territooriumit

kaardimaksete teostamiseks, muude kaardimaksete teostamiseks ning Z A OÜ kontode vahel

teostatud rahaliste tehingute arvel sularahaväljamakseteks. Arvelduskontolt ei nähtu töötasude

maksmist ning laekumisi kolmandatelt isikutelt, sh juriidilistelt isikutelt (KrTo IV kd, lk 5,

CD-R plaat lk 27). AS S kontolt nähtuvalt on Z A OÜ ainsad tuvastatavad legaalsed

sissetulekud C OÜ laekumised arvete alusel. Kõik muud vahendid pärinevad kas laenudest

või tuvastamata päritolu sularaha sissemaksetest. Seega praktiliselt muud äritegevust kui C

OÜ vahendusel toimunud kaubavedu Z A OÜ tegevusest esi nähtu. Ka J. B on esimesel

ülekuulamisel 21.05.2021 selgitanud, et ettevõttes Z A OÜ täitis tema ekspediitori

ülesandeid, otsis koormaid, sel viisil teenindab ta veel kolme ettevõtet. 15.07.2020. a

ülekuulamisel on J. B täpsustanud, et tema võttis ekspediitorina firmadelt tellimusi ning

koostas reisiplaani algusest lõpuni. Eelnevalt ütles iga firma direktor talle kuupäeva ja suuna,

kuhu ta oma autot reisile saata soovib. D. Teplõhhiga töötas samamoodi, nagu ka kõikide

teiste kompanjonidega. Enne reisi algust planeeris marsruuti, see seisnes täislaadimise

kuupäevas ja ajas, selleks anti välja referentsnumber, samuti planeeriti mahalaadimise

kuupäeva ja aega. Firma direktori soovil planeeris tema ka tagasiteed koos auto täislaadimise

kuupäevade ja aegadega ning selle teekonnaga lõpupunkti. Iga täislaadimise kuupäeva ja aja

kohta saadi referentsnumber. J. B ütluste usaldusväärsust selles osas kinnitab muuhulgas ka

11.08.2021. a fototabel koos tõlkega (KrTo VI kd, lk 80-168). Fototabelis on M. K vestlus D.

Teplõhhiga (Dima Töö). Fototabelist nähtub, et 20.09.2020 on D. Teplõhh ise saatnud M. K

sõnumi J. B telefoninumbriga (kriminaalasja materjalidest on tuvastatav, et telefoninumbrit

+XXX kasutas just J. B ), selgitades, et see on meie logist. Samuti nähtub M. K vestlusest J.

B , et see puudutab tõepoolest vaid peale- ja mahalaadimise asjaolusid, kaartide PINe ja

teemaksusid. Ka 30.05.2022. a kohtuistungil on M. K selgitanud, et J. B on talle tuttav –

kõik, mis puudutas pealelaadimisi, logistikaküsimusi, siis seda kõik lahendas J . D.

27(49)

1-21-7614

Teplõhhiga suhtles M. K kõige osas, mis puudutas tööd ja sõitu, kütuse tankimist, umbkaudse

saabumise aega Eestisse nt mahalaadimiseks (KoTo II kd, lk 68). Seega on alust asuda

seisukohale, et kaubavedudega seotud seaduslikku tegevust Z A OÜ poolt juhtis ennekõike

J. B , kogu muu tegevus oli D. Teplõhhi kontrolli all.

52. J. B on 15.07.2021 ülekuulamisel selgitanud ka seda, et kui firma ei täitnud ajatingimusi,

sai trahvi, mille suurus protsentides oli tellimuses kirjas. See tähendab, et kaubaveo

teostamisel peab autojuht trahvi vältimiseks rangelt järgima marsruuti ja aega. Firma Z A

töötamise ajal väljendas D. Teplõhh soovi, et tema vajab kauba täislaadimist Hollandist

Eestisse konkreetsel kuupäeval. J. B lähtus enda ütluste kohaselt ekspediitorina kliendi

soovist, koostas Z A veoauto marsruudi täis- ja mahalaadimistega Eestist Hollandisse ja

Hollandist Eestisse. Ta koostas Z Auto firmale marsruudi, sai referentsnumbri, andis kõik

tellimused D. Teplõhhile edasi, autojuhtidega suhtles telefoni teel, saates sõnumeid. Kuid tihti

juhtus nii, et Z A rikkus veotingimusi. Reisi ajal sai J. B autojuhilt teada, et ta hilineb, kuna

sai firma direktorilt D. Teplõhhilt ülesande oodata ära mingid dokumendid. Selliste tõrgete

tulemusel maksis Z A trahve, D. Teplõhh ei reageerinud sellele kuidagi, võttis seda

rahulikult (KrTo VI kd, lk 52-61). Ka nende ütluste usaldusväärsust kinnitavad M. K

30.05.2022. a kohtuistungil antud ütlused. Nimelt on M. K samuti andnud ütlusi, et lahkus Z

A , kuna temale ei sobinud töötingimused, olid pidevad ja arusaamatud situatsioonid. Lisaks

sellele, et tundmatud inimesed käisid Venemaal tema äraolekul autos sees, oli ka Hollandis

intsident, kui pealelaadimine oli järjekordselt edasi lükatud ja ta suundus hotelli, siis ka sel

korral talle tundus, et keegi oli autos sees olnud. Kaitsja V. Gimaevi küsimustele vastates

selgitas M. K , et pealelaadimiste edasilükkamised toimusid pidevalt ja pidevalt olid ka

viivitused ning seda öeldi viimasel hetkel. Samuti kinnitas M. K seda, et kui oli veose

edasilükkamine teisele kuupäevale, siis tema viibis hotellis ja sõiduk oli samal ajal parklas.

53. Kohus peab kõigele eeltoodule lisaks oluliseks viidata ka sõiduki Volvo reg-nr XXX

peidikute ehitamisega seonduvatele asjaoludele. Nimelt 22.06.2021 koostatud asitõendi

vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelist (KrTo I kd, lk 32-39) nähtub, et sadulat Volvo

reg-nr XXX ja sadula haagist reg-nr XXX vaadeldi 22.06.2021. Vaatlusel kasutati

röntgenseadet NUCTECHI, mille abil tehti sadula ja haagise röntgenpildid. Röntgeni abil oli

sadula kabiinis näha peidikuseinu. Haagis oli lahti ühendatud sadulaga, sadul oli eraldi

skanneeritud. Pärast mida sadulakabiin oli üles tõstetud ning vasakpoolne logar eemaldati,

mille all avastati kaks metallist kasti (peidikut), mis on monteeritud kere külge. Parempoolne

logar eemaldati, mille all avastati kaks metallist kasti (peidikut), mis on monteeritud kere

külge. Paremalt peidikult eemaldati mitteoriginaal plastikkate, millel oli kiri

www.tehnokam.com (avaliku internetiotsingu tulemusel on tegemist Venemaal tegutseva

ettevõttega).

20.05.2022. a kuulati kohtuistungil üle asjatundja D G (KoTo II kd, lk 2-9), kes töötab MTA

tolliinspektorina Narva piiripunktis ja kelle tööülesandeks on röntgeniga töötamine – autode

ja busside valgustamine. Sõidukiga Volvo reg-nr XXX puutus ta kokku seoses

järelanalüüsiga. See tähendab, et ta vaatas arhiivist, kas antud sõiduk on varem valgustatud ja

kui on, siis võrdleb pilte omavahel. Arhiivi on salvestatud kõik autod, mis on läbi valgustatud,

sinna jäävad andmed teostatud pildi, kuupäeva, auto numbri kohta. Sõidukist reg-nr XXX oli

arhiivis kaks või kolm fotot, millel olid erinevused sees. Need fotod pärinesid aastast 2020.

Piltide peal oli näha, et sinna on tekkinud vaheseinad kabiini alla. Asjatundja selgitas, et selle

ümberehituse tulemusel ainuke järeldus, mille tema saab teha, on see, et on tekkinud

vaheseinad ehk siis arvatavasti on sinna tehtud sisse tühimik, kuhu võib midagi panna.

Esimene pilt on tehtud 06.11.2020, järgmine pilt on tehtud 20.11.2020 ja selle kahe pildi

alusel saab järeldada, et tühimik on tekkinud 6. ja 20. novembri vahel.

Prokurör esitas tõendina ka sõiduki XXX röntgenläbivaatuse fotod (KrTo kd VI, lk 1-2), mis

28(49)

1-21-7614

kinnitavad asjatundja ütlusi, et 06.11.2020 sõiduki läbivaatusel peidikud puudusid ning

20.11.2020 olid sõiduki kabiini osasse tekkinud vaheseinad. Piiriületusandmete kohaselt

(KrTo II kd, lk 148-151) väljus veoauto Volvo reg-nr XXX Eesti Vabariigist Venemaa

Föderatsiooni 06.11.2020 ning sisenes uuesti Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki

20.11.2020. Sellest saab üheselt järeldada, et peidikud ehitati sõidukisse sellel ajavahemikul

Venemaa Föderatsioonis. Prokurör on esitanud tõendina ka 11.08.2021. a fototabeli koos

tõlkega (KrTo VI kd, lk 80-168). Fototabelis on vaadeldud M. K telefonivestlusi muuhulgas

D. Teplõhhiga (Dima Töö). Fototabelist nähtub, et 06.11.2020 on M. K saatnud D.

Teplõhhile sõnumi, kuid selle kustutanud, 09.11.2020 on D. Teplõhh saatnud M. K fotofaili,

mis pole fototabelis tuvastatav. Seejärel on M. K küsinud D. Teplõhhilt: „Kas saad tema

numbri saata?“ ning D. Teplõhh on saatnud nr + XXX. 10.11.2020 on üks vastamata

audiokõne ning 20.11.2020 kirjutas M. K D. Teplõhhile: „Osta teed. Sõidan Eesti poole“.

Seega on tuvastatud, et ajal, mil sõidukile ehitati peidikud, on sõiduki Venemaale viinud ja

selle sealt tagasi toonud autojuht suhelnud D. Teplõhhiga ja saanud temalt juhiseid ning

Venemaa abonentnumbri. Sellega seoses on ka J. B 15.07.2021 andnud ütlusi, et peaaegu

kohe pärast sõiduauto Volvo reg-nr XXX soetamist, 2020. aasta sügisel, saatis D. Teplõhh

selle auto Venemaale väidetavalt kauba järele. Auto oli Venemaa territooriumil ligi kaks

nädalat. J. B küsis D. Teplõhhilt, mis toimub, millal tööle hakkame. D. Teplõhh vastas, et

seal on midagi kindlustusega, nagu paigaldatakse mingit oma jälgimissüsteemi ja sellega

tegeleb Venemaal asuv direktor-peremees (KrTo VI kd, lk 52-61). Eeltoodu viitab kohtu

hinnangul sellele, et ka peidikute ehitamine toimus D. Teplõhhi otsesel teadmisel. Ühtlasi

viitab asjaolu, et üsna pea pärast ettevõtte asutamist ja sõidukite soetamist on sõidukile

koheselt paigaldatud peidikud, samuti sellele, et Z A OÜ kaudu oli plaanis kaubaveo varjus

narkootiliste ainete transpordi korraldamine.

54. A. Z on andnud ka ütlusi, et Z A OÜ-le töötajate värbamisega tegeles D. Teplõhh, kes

helistas talle ja ütles, et tuleb juhid MTA-sse sisse registreerida – saatis isikukoodi ja

perekonnanime ja ütles, et tuleb tööle vormistada.

A. Z ütlustega haakuvalt on tunnistaja M. K kohtuistungil selgitanud (KoTo II kd, lk 67-71),

et suhtles esimest korda D. Teplõhhiga vist 2020. aastal, sügise alguses, tööga seoses, arutasid

töötingimusi. Sellel ajal ta asuski tööle D. Teplõhhi juurde Z A OÜ-sse. D. Teplõhhiga

tutvustas teda Dmitri kompanjon, kes elab Venemaal ja kelle nimi on V . Prokuröri

küsimusele Kes seda firmat juhtis vastas tunnistaja Ma ei tea täpselt, kes juhataja oli.

Kõikides küsimustes oli direktorina Dmitri (tunnistaja kinnitas, et kui ta räägib Dmitrist, siis

ta peab silmas just D. Teplõhhi, ühtegi teist Dmitrit ta sellega seoses ei tea). Ettevõttesse tööle

asumise osas pidas ta läbirääkimisi algul V , hiljem D. Teplõhhiga. Temaga võttis algselt

ühendust V ja pakkus talle tööd. Siis, kui ta pidevalt hakkas seal töötama, siis juhatajaks oli

D. Teplõhh. Tunnistaja ütlusi kinnitab prokuröri poolt kohtule esitatud 11.08.2021. a fototabel

koos tõlkega (KrTo VI kd, lk 80-168). Fototabelis on vaadeldud muuhulgas M. K

telefonivestlusi V -nimelise isikuga (V T ). Vestlusest nähtub, et algselt tõepoolest pakub M.

K le tööd V -nimeline isik. Samas seda, et D. Teplõhh korraldab hiljem tunnistaja sõite,

kinnitab 28.09.2020. a vestlus, mille kohaselt küsib Viktor M. K M , kuhu tulete ja millal,

orientiirid? ning M. K vastab Veel ei oska täpselt öelda, ootan infot Dimalt. Arvan, et tunni

jooksul saan täpselt teada. Praeguseks tean, et ületan piiri kell 8 hommikul, vastavalt olen

päeval Piiteris.

Samuti nähtub A K ütlustest (KoTo II kd, lk 83 pöördel-91 pöördel), et ta töötas Z A OÜ-s

autojuhina peaaegu 2 aastat. D. Teplõhh oli selles ettevõttes tema tööandja – andis tööd, kuhu

sõita peale- ja mahalaadimiseks. Veosed leidis logist J. B . Logist hakkab pärast

mahalaadimist otsima veost, mida tagasi viia. D. Teplõhhiga suhtles selles osas, kus tankida,

mis marsruudil sõita, millistes tanklates tankida, igasuguseid nüansse. A. K on samuti andnud

ütlusi, et kaupa, mida pidi peale laadima ja kuskile viima või kuskilt peale võtma ja Eestisse

29(49)

1-21-7614

tooma otsis J. B , tema oli logist (KoTo II kd, lk 89). Z A OÜ-s töötades maksis talle töötasu

juhataja D. Teplõhh (KoTo II kd, lk 91 pöördel).

Tunnistaja J B on samuti kinnitanud (KoTo II kd, lk 120-124), et tööandja oli D. Teplõhh,

sõitude ajal suhtles peamiselt tööandajaga või siis sellega, kes teda abistab, logist, kes

korraldab seda sõitu. Tööandajaga suhtles sõidu ajal telefoni teel tööteemadel puhtalt, maha-

ja pealelaadimine, tankimise asjaolud. Kui sinna firmasse tööle läks, siis töötasu ja

töötingimuste osas pidas läbirääkimisi D. Teplõhhiga, töötasu maksis talle D. Teplõhh, kanti

arvele. A. Z nimi ei öelnud tunnistajale midagi.

55. Seonduvalt Z A OÜ rahaliste vahendite üle kontrolli omamisega viitab kohus tunnistaja

A. Z ütlustele, et Z A oli Eestis kaks pangaarvet, S -s ja S . S oli üks kaart ja S pangas kaks

kaarti. Neid kontosid kasutas tema ja D. Teplõhh. Kaitsja küsimustele vastates on A. Z ka

selgitanud, et D. Teplõhh helistas talle ja ütles, et tal on vaja juurdepääsu internetile, et ise

arveid maksta, et mitte A. Z helistada ja palus seepärast teha talle PIN-kalkulaator ja kaart.

Pangakontode avamisest võib-olla ühe kuu pärast andis ta D. Teplõhhile selle ettevõtte

kontode kasutamisõigused ja mõne aja pärast andis PIN-kalkulaatori ja juurdepääsu. Ettevõtte

kütusekaardid ja pangakaardid andis ta D. Teplõhhile, sest viimane ütles, et igasse autosse

tuleb panna pangakaart ja kütusekaart.

A. Z eeltoodud ütluste usaldusväärust kinnitab asjaolu, et üks Z A OÜ S pangakaart oli

18.05.2021. a läbiotsimisprotokolli (KrTo I kd, lk 5-31) kohaselt läbiotsimise hetkel sõidukit

Volvo XXX juhtinud N. P valduses (nähtub protokollile lisatud DVD-plaadilt - KrTo I kd, lk

31), seega saab järeldada, et Z A OÜ üks S pangakaart oli mõeldud autojuhi tarbeks tööga

seotud kulutuste katmiseks. Selle kaardiga (kaardi viimased neli nr 9878) tasus N. P nii

06.05.2021 toimunud sõiduki haagise ülevaatuse eest (vt KrTo I kd, lk 105) kui ka Hollandis

hotelliarved (vt KrTo I kd, lk 59-70).

20.05.25021. a läbiotsimisprotokollist (KrTo II kd, lk 35-55) nähtub, et D. Teplõhhi kasutuses

olnud sõiduauto Toyota reg-nr XXX läbiotsimisel leiti muuhulgas musta värvi rahakott

erinevate kaartide ja sularahaga summas 170 eurot. Samas leiti ka sõiduki parempoolselt

tagaistmelt tumehalli värvi Tomtailori kott, milles oli kaust erinevate dokumentidega,

sülearvuti ja erinevad kaardid. Läbiotsimisprotokolli lisaks olevast fototabelist fotodelt 18-23

nähtub, et D. Teplõhhi käsutuses olid muuhulgas Z A OÜ juhatuse liikme A. Ž nimele

väljastatud AS Swedbank pangakaart ja Z A OÜ O kaart (kaart 3). 21.07.2021 on

eelviidatud dokumente ja kaarte täiendavalt vaadeldud (KrTo II kd, lk 85-119).

Vaatlusprotokollist nähtub, et D. Teplõhhi valduses olid muuhulgas 3 ümbrikut ZVR Auto

OÜ nimele vormistatud O kaartide koodidega (millest üks kaart, s.o kaart 3 oli eelnevast

nähtuvalt D. Teplõhhi enda valduses; kaart 2 oli sõidukis XXX, mis nähtub nimetatud sõiduki

läbiotsimisprotokolli lisaks olevalt DVD-plaadilt – KrTo I kd, lk 31), laenuleping XX C OÜ

ja Z A OÜ vahel (lepingu järgi sõlmimise kuupäev 07.04.2020) ja Z A OÜ 04.04.2021. a

taotlus C OÜ-le.

06.09.2021. a vaatlusprotokollist (Z A OÜ ja A. Z arvelduskontode vaatlus – KrTo IV kd, lk

1-27) nähtuvalt on tuvastatud, et 11.05.2021 kell 19.40 ajal teostas Z A OÜ S

arvelduskontolt XXX sularaha väljamakseid D. Teplõhh, pangaautomaadi asukoht oli

Maxima Soldino, XXX. Z A OÜ AS S P konto vaatlusest nähtuvalt on ka sellele

arvelduskontole tehtud sularaha sisse- ja väljamakseid valdavalt Narva linnas asuvate

pangaautomaatide kaudu (Tallinna mnt 41, Kreenholmi 52). Eeltoodu viitab üheselt sellele, et

Z A OÜ kontol asuv raha oli kuni D. Teplõhhi kinnipidamiseni tema kontrolli all. Sellele

viitab muuhulgas ka 08.10.2021. a asitõendi vaatlusprotokoll (KrTo IV kd, lk 69-108) D.

Teplõhhi kõnedega, nt „Varsti panen hotelli jaoks raha sinu isiklikule kontole“ (23.12.2020);

„Ära maksa firma kaardiga“ (23.12.2020). A. Z on täiendaval ülekuulamisel kinnitanud, et

Dmitril, kes elab Venemaal, ei ole ligipääsu ettevõtte pangakontole (KoTo IV kd, lk 161 pö).

30(49)

1-21-7614

56. Seonduvalt kõigest palgalise töötajana Z A OÜ-s töötamisega on D. Teplõhh istungil

andnud ütlusi, et tema palk oli 1000 euro ringis kuus pluss kütus auto jaoks (KoTo III kd, lk

183 pö). D. Teplõhhi ütluste kohaselt lepiti töötasu maksmine kokku sularahas (KoTo III kd,

lk 148). Samas ei nähtu Z A OÜ pangakontode vaatlusest, et D. Teplõhh oleks regulaarselt

konkreetset summat ettevõte kontolt sularahas välja võtnud. Sularahaväljamakseid ühes kuus

on teostatud valdavalt kordades rohkem kui väidetav töötasu 1000 eurot kuus. Ainuüksi 2021.

a veebruaris on Z A OÜ kontolt võetud välja sularaha 16 475 eurot. Kõikidel kordadel on

sularaha välja võetud Narvas asuvast pangaautomaadist ning kasutatud on pangakaarti, mis

kinnipidamisel oli D. Teplõhhi valduses (KrTo IV kd, lk 17-17 pö, 27). D. Teplõhhi väidet, et

ta võttis sularaha välja selleks, et see vajadusel pangaautomaadis teisele Z A OÜ kontole

kanda (KoTo III kd, lk 190 pö), ei pea kohus usutavaks, olukorras, kus internetis on võimalik

ülekanne teha minutitega ja kodust või töökohast lahkumata. Siinjuures on asjakohane viidata

ka sellele, et 2020. a sügisel on suurtes summades sularaha Z A OÜ S Pank kontole kantud

Narva linnas asuvate pangaautomaatide kaudu (600 eurot 07.10.2020; 10 000 eurot ja 4 000

eurot 02.11.2020). Seejärel 02.11.2020 on tehtud samalt kontolt ülekanne Z A OÜ AS S

kontole summas 13 970 eurot. AS S konto väljavõttest nähtub omakorda, et enne seda

ajavahemikul 31.10.2020 kuni vähemalt 02.11.2020 on ettevõte kaardiga tehtud väljamakseid

Amsterdamis hotellis (KrTo IV kd, lk 3, 20, CD-R plaat lk 27). Tasutud on pangakaardiga,

mis oli kinnipidamisel D. Teplõhhi valduses. Lisaks viitab kohus rahade liikumisega seoses

ka D. Teplõhhi telefoni vaatlusel tuvastatud sõnumitele kuupäevast 15.11.2020 – DM (D.

Teplõhh): „Seal on 13. Ümbrikus.“ N fura: „Summa kokku 13750.“ DM „Jah, ma eksisin“.

See jällegi tõendab taas seda, et ka suurtes summades sularaha liikus D. Teplõhhi korraldusel

erinevate asukohtade ja isikute vahel. Tõsi, pärast D. Teplõhhi kinnipidamist on ilmselt

püüdnud D. Teplõhhi poolt C OÜ-le ülekantud 25 000 eurot saada tagasi tuvastamata isiku

(nn Venemaa Dima) vahendusel, kuid see ei väära asjaolu, et enne seda käsutas Z A OÜ

rahasid D. Teplõhh.

57. Kõik eeltoodu kogumis viitab üheselt sellele, et D. Teplõhhi kontrolli all olid Z A OÜ

rahalised vahendid, millest suurem osa liikus kontodele ja kontodelt ära sularahas, mida

opereeriti Narvas asuvate pangaautomaatide kaudu, samuti kontrollis tema sõidukijuhtide

liikumist nii Hollandisse kui sealt tagasi, sh vahepeatuste tegemise aega ja kohta, samuti

kokkusaamisi, siis saab sellest väljaspool mõistlikku kahtlust järeldada, et just D. Teplõhh

leppis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 05.05.2021 eeluurimisel tuvastamata

viisil ja isikutega kokku suures koguses narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise.

Ilma D. Teplõhhi olulise teopanuseta ei oleks saanud selline skeem veoki marsruudi,

narkoainete veoki peidikusse peitmise ning transpordi osas toimida.

58. Väljaspool kahtlust on see, et D. Teplõhh suhtles nii Venemaa Dmitri kui teiste

narkootiliste ainete käitlemisega seotud isikutega eraldi telefoni kaudu, mida menetlejal ei ole

õnnestunud tuvastada. Et suhtlus toimus teise spetsiaalse telefoni vahendusel kinnitab ka

08.10.2021. a asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud D. Teplõhhi 25.03.2021 häälsõnum

„Kohe, tulen tunni aja pärast välja, valin! Need, raisk (arusaamatud sõnad) helista teiselt

telefonilt“ (KrTo IV kd, lk 73, tõlge lk 77). Mis puudutab XXX baasis leitud põlenud

telefone, siis selles osas ei ole võimalik muude tõenditega J. B ütluste usaldusväärsuses

veenduda. Nagu kaitsja asjakohaselt märkis, ei ole D. Teplõhhil kinnipidamisel tuvastatud

ühtegi vigastust (põletushaava) nagu seda väitis J. B . Ka ei saa täielikult välistada, et J. B

siiski teadis või vähemalt kahtlustas, et kinnipeetud veoautoga transporditi keelatud aineid.

Nii on ta ise ülekuulamisel korduvalt väljendanud, et küsis D. Teplõhhilt, kas viimane on oma

minevikuga lõpetanud ja ka pärast veoauto kinnipidamist küsis D. Teplõhhilt, mis toimub.

08.09.2021. a ülekuulamisel on J. B välja öelnud, et 2020. aasta sügisel jõudsid temani

kuuldused selle kohta, et D. Teplõhh võib Z A OÜ veoautodega narkootikume vedada (KrTo

31(49)

1-21-7614

VI kd, lk 64, tõlge lk 69). Samuti suhtles ta enda sõnul veoauto kinnipidamise järgselt A. P ,

kes on tema koolivend ning kellelt ta võis samuti saada teavet sõiduauto kinnipidamise

asjaolude kohta. J. B ütlustele tuginedes ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et just D.

Teplõhh põletas telefonid, mis leiti Kulgu 16 baasist. Täielikult ei saa välistada ka seda, et J.

B võis ise põletada telefone, et raskendada enda või C OÜ seostamist Z A OÜ-ga.

See telefon, mis võimaldaks kontrollida D. Teplõhhi versiooni, uppus aga tema enda sõnul

tiiki mõned päevad enne sõiduki Volvo kinnipidamist. Kohus nõustub prokuröriga, et ei ole

eluliselt usutav, et inimene ei püüa päästa oma vette kukkunud telefoni, milles on tal kõik

olulised ärilised kontaktid. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et eelmisest kohtuotsusest

nähtuvalt tuvastati D. Teplõhhi osalus narkootiliste ainete käitlemises muuhulgas telefonide

pealtkuulamise abil. Seega oli D. Teplõhh seekord ilmselgelt ettevaatlikum ning kasutas

erinevaid telefone, mille hulgas võis olla ka krüptotelefone. Sellele viitavad läbiotsimise ajal

tema koju saabunud telefonid. Nimelt nähtub 28.05.2021 koostatud asitõendi

vaatlusprotokollist (KrTo II kd, lk 1-25), et D. Teplõhhi elukohast XXX 20.05.2021

läbiotsimise käigus kaasa võetud kõikide 20 telefonikarbi põhjadel olid sulgurkleebised

vigastatud ehk telefonikarbid olid eelnevalt avatud. Neid telefonikarpe ei saanud avada D.

Teplõhh, kuivõrd telefonid saabusid Hollandist hetkel, kui tema korteris viibisid PPA

ametnikud, kes teostasid läbiotsimist (vt 20.05.2021. a läbiotsimisprotokoll – KrTo I kd, lk

184-202). Kõikide telefoni karpide seest kasutusjuhendi vahelt avastati ka valget värvi SIM-

kaart. On üldteada, et telefone ei müüda koos SIM kaartidega, vaid SIM-kaart tuleb soetada

lõpptarbijal endal. Kohtu hinnangul viitab see üheselt sellele, et telefonikarbid avatigi enne

väljasaatmist selleks, et lisada telefonidele SIM kaardid ning edastada need D. Teplõhhile

juba koos telefonidega. 19.08.2021 koostatud vaatlusprotokollist (KrTo II kd, lk 1-25) nähtub,

et mobiiltelefon nr 19 (IMEI1:XXX, IMEI2:XXX) ja nr 20 (IMEI1: XXX, IMEI2: XXX)

lülitati sisse, seadistati kellaaeg ja ühendati WIFI võrku. Pärast seda telefone prooviti

vaikeseadistada tehaseseadetele, mis ei andnud resultaati. Telefonid on tavakasutuseks

kõlbmatud. Tegemist on „ANOM“ krüptotelefonidega, mis ei olnud veel seadistatud. Sellest

saab aga järeldada, et tegemist ei olnud tavapärase ostu-müügi vahendusega nagu seda väitis

D. Teplõhh, vaid telefonide edasitoimetamise eesmärk oli tagada narkootiliste ainete

käitlemisega seotud isikutele turvaline suhtluskanal. Lisaks on J. B andnud 15.07.2021. a

ütluseid, et 2020. aastal oli mitu juhtumit, kui D. Teplõhhile saadeti Venemaalt ükshaaval

mingeid mobiiltelefone (KrTo VI kd, lk 52-61). Seda, et ta oleks ka Venemaalt Euroopasse

telefone vahendanud, D. Teplõhh istungil kordagi ei väitnud. Eeltoodu kinnitab seda, et

narkootiliste ainete käitlemine toimus koostöös Venemaal viibivate isikutega ning suhtluse

tagamiseks ja selle varjamiseks vahendati erinevaid telefone Eestist Venemaale ja Venemaalt

Eestisse.

59. Kohus leiab, et tõendatud on ka see, et D. Teplõhh tegeles mingil määral toiduainete,

veinide ja muu kauba vahendamisega Euroopast Venemaale. Esmalt viitavad sellele O G

ütlused, et D. Teplõhh töötas koos J. B , kuid teenis sissetulekut ka piiritegevusega, vedas

veini Itaaliast, juustu (KoTo II kd, lk 92-98). Seda kinnitab ka kaitsja poolt esitatud

sõnumivahetus (KrTo VI kd, lk 14-42). Suures osas ei ole sõnumivahetusest küll võimalik

tuvastada, kelle telefonist nimetatud kirjavahetus pärineb, mis ajavahemikust see pärineb ning

esitatud on vaid mingi piiratud osa vestlustest, mistõttu suhtub kohus nendesse tõenditesse

kriitiliselt. Ometi on kirjavahetuses selgelt viiteid nii Kristina kui Sveta/Svetlana sõnumites

veini ja toiduainete transpordile Itaaliast Venemaale. D. Teplõhhi iPhone Plus 8

vaatlusprotokolli lisaks olevalt DVD-R plaadilt on muuhulgas tuvastatavad fotod

veinikastidest, mis arvult kattuvad K (XXX) kirjaga (KrTo V kd, lk 147) ja seal loetletud

pakendite arvuga. Mis puudutab aga vestlusi V ja M , siis need kirjavahetused on niivõrd

abstraktsed, et sealt ei ole võimalik tuvastada mingit konkreetset teavet legaalse kauba

vahendamise kohta. Kohtuistungil on D. Teplõhh selgitanud, et V G oli klient ja tegeles

32(49)

1-21-7614

majapidamiskeemiaga. Me vedasime tal kodukeemiat Venemaa klientidele (KoTo III kd, lk

189-189 pö). Mingeid viiteid majapidamisekeemiale esitatud kirjavahetus aga ei sisalda.

Kaitsja poolt edastatud DPD kättetoimetuse kinnitustest ei ole samuti võimalik tuvastada, mis

kaupadega on tegemist, pigem viitavad kinnitustel olevad fotod sellele, et tegemist ei ole

veinidega (KrTo kd V, lk 157-168).

Täiendavalt on ka tunnistaja R. B 30.05.2022. a kohtuistungil kinnitanud, et kui ta Venemaal

käis, siis oli olukordi, kus D. Teplõhh palus tal Narvast Venemaale viia ja anda ühele tuttavale

eesti toiduaineid (juust, vein). Tuttava nimi oli S . Paar korda oli ka sõidukite varuosi, aga

neid palus viia vist pigem J . See tuttav, kellele ta toiduained üle andis, võis Venemaa

territooriumil ka mingit raha selle eest anda, kuid seda, kas ta seda raha ka Eestisse tõi, R. B

ei mäletanud (KoTo II kd, lk 54-54 pöördel). R. B ütluste järgi võis see olla kuni 5 kg

toiduaineid ja normijärgselt ka veini, 3-4 pudelit (KoTo II kd, lk 55). Ka A. K on kinnitanud,

et neil harvadel kordadel, kui tema Venemaal käis, siis oli selliseid olukordi, et D. Teplõhh

palus tal viia sinna toiduaineid. See, kes vastu tuli, sellele andis üle. Nad lihtsalt teadsid, et ta

tuleb (KoTo II kd, lk 86 pöördel). Sellist olukorda, et Venemaalt Eestisse D. Teplõhhi jaoks

midagi üle anti tema kaudu, ta ei mäleta (KoTo II kd, lk 87). Samuti on J. B andnud ütlusi, et

ka temal on palunud D. Teplõhh viia Venemaale juustu ja veini (hiljem täpsustas, et üks kord

oli), kõik lubatud koguses. Tavaliselt anti kott lihtsalt üle ja ta vaatas, et seal oli vein ja juust.

Venemaal tulid inimesed vastu, öeldi, et Dima poolt ja võeti ära. Kauba eest talle vastu mitte

midagi ei antud (KoTo II kd, lk 122-122 pöördel, 124).

J P on samuti andnud ütlusi (KoTo II kd, lk 124 pö-132 pö), et tegeles koos D. Teplõhhiga

kauba (alkohol, vein, šampus, toiduained, telefonid, sülearvutid jm) toimetamisega

Venemaale. J. Panfilovi ütluste kohaselt viisid need kaubad Venemaale peamiselt juhid,

kelleks olid R. B , A. K ja J. B , nemad olid need, kes pidevalt sõitsid. Samas ei ole need

ütlused kooskõlas nimetatud isikute enda ütlustega, kuivõrd R. B on öelnud, et selliseid

olukordi oli, kuid mitte pidevalt. A. K on öelnud, et seda oli pigem harva ja J. B ütluste

kohaselt palus D. Teplõhh tal vaid üks kord viia Venemaale juustu ja veini. V. M , kes enda

ütluste kohaselt sõitis ka D. Teplõhhiga seotud Volvodega, on kinnitanud, et temal mitte

kunagi D. Teplõhh ei palunud mingeid asju (nt veini, juustu) Peterburi viia (KoTo II kd, lk

12). J. P on D. Teplõhhi iPhone 8 vaatlusel tuvastatud fotode kohta selgitanud, et need on

pildid SDEK-st, see, et seda kaaluti ja pildistati, et midagi ei oleks kadunud ja saadeti edasi.

Pilt on tehtud Ivangorodis SDEK-s. Need fotod seostuvad K saadetud e-kirjaga (XXX) ja

seal loetletud pakendite arvuga (KrTo V kd, lk 147). Seega selles osas on veinide

vahendamine tõendatud. Samas nähtub esitatud fotodelt, et kui need pildid on tehtud

Ivangorodis, nagu J. on väitnud, siis need tooted on järelikult Ivangorodi saadetud edasi

samasugusel kujul kastidesse pakendatuna, nagu need saabusid D. Teplõhhile Eestisse. See

seab aga kahtluse alla väite, et toieduaineid ja veine saadeti edasi autojuhtidega 1-2 koti

kaupa. Seega ei saa kohtu hinnangul J. P ütlusi pidada usaldusväärseks selles osas, et

kaubavahendus toimus just sellises koguses ja selle eest saadud tasu oli 2000 või 3000 eurot

kuus kummalegi. Lisaks sai J. P sõnul mingi protsendi sellest vahendusest ka veel D (D ). O.

G ütluste kohaselt tõi kuller veini koju, võis olla 10 korda. Arvestades aga seda, et O. G elab

D. Teplõhhiga 2019. aasta aprillist koos (s.o 2 aastat) ja kogu selle aja jooksul toodi 10 korda

kulleriga toidukraami (KoTo II kd, lk 97 pö), siis ei saanud selle eest teenitud sissetulek olla

märkimisväärselt suur. Kaitsja poolt esitatud DSV vastusega on tuvastatud lisaks ka kuuel

korral Luxcargo saadetiste edastamine aadressile XXX (KrTo V kd, lk 169-176), mida ei saa

samuti pidada märkimisväärselt suureks kordade arvuks. Kokkuvõtvalt ei saa ka asjaolust, et

D. Teplõhh tegeles mingis ulatuses ka toiduainete ja veini vahendamisega ning teenis nii

sellest kui osalt ka muust tegevusest teatud ulatuses legaalset sissetulekut, järeldada seda, et ta

samal ajal ei saanud tegeleda ka narkootiliste ainete käitlemisega.

60. Süüdistuse kohaselt pandi narkootilise aine suures koguses käitlemine toime grupis.

33(49)

1-21-7614

01.10.2021. a asitõendi vaatlusprotokollis (KrTo IV kd, lk 114-165) vaadeldud häälsõnumid

(D. Ragozin-Jolkini ja A. H vahelised vestlused) viitvad sellele, et narkootiliste ainete

käitlejate näol oli tegemist organisatsiooniga, kus oli ka üks vanem (S ) ja mitu ülemust

(Dmitri ja A ). Süüdistatavate ütlusi, et narkootilise aine käitlemisega oli seotud ka keegi isik

Venemaalt, kinnitavad muuhulgas ka A. Z, J. B ja M. K ütlused (viimase ütluste kohaselt oli

Venemaal V -nimeline isik). Samuti viitavad grupis ühise teoplaani alusel tegutsemisele D.

Ragozin-Jolkini telefoni vaatlusega tuvastatud häälsõnumid – nt No kõik, töötame siis plaani

järgi. (KrTo IV kd, lk 177). Seega kinnitavad kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud

tõendid, et narkootilise aine suures koguses käitlemine on toime pandud grupis.

KarS § 21 lg 2 sätestatud grupis tegutsemiseks ei pea olema eelnevat suusõnalist kokkulepet,

vaid piisab ühisest koos tegutsemisest. D. Teplõhh, D. Ragozin-Jolkin ja kriminaalmenetluses

tuvastamata isikud tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, igaüks valitses tegu ja igaüks eeldas,

et süüteoskoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Mõlemal süüdistataval oli

grupiviisilise kuriteo toimepanemisel täita tähtis roll, mis kuriteo kui terviku seisukohast oli

oluline. Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav

isik paneks toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest

hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis

võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse

alusel toimuva kaasvalitseja (vt RKKKo nr 3-1-1-97-04, p 21 ja nr 3-1-1-108-06, p 8). Kohtu

hinnangul viitavad tõendid üheselt sellele, et D. Teplõhh ühes tuvastamata isikuga (Dmitri

Venemaalt) oli teoplaani väljatöötaja ning just D. Teplõhh leppis eeluurimisel täpselt

tuvastamata ajal, kuid enne 05.05.2021 eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutega kokku

suures koguses narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise ning korraldas nende

vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki edasiandmise

eesmärgil. Narkootiliste ainete käitlemiseks soetati Z A OÜ-le sõidukid, millest üks varustati

peidikutega. D. Teplõhh korraldas veoki Volvo reg-nr XXX liikumist, kasutades narkootiliste

ainete käitlemise eesmärgil ära veoauto juhti N. P . Samuti tagas ta 17.05.2021 narkootiliste

ainete veoauto Volvo FH, reg-nr XXX peidikutesse panemiseks ligipääsu sõiduki peidikutele

D. Ragozin-Jolkinile. D. Ragozin-Jolkin toimetas narkootilise aine (kokaiini) Eestist Lätti,

pakendas selle ümber, pani kokaiini peidikuesse ning tagas kriminaalmenetluses tuvastamata

isikule ligipääsu peidikule MDMA-tablettide panemiseks. Seega valitses igaüks oma tegudega

ühist tegu. Eeltoodust nähtub, et tegutseti koos, kuid erinevate teo panustega.

Seejuures annab süüdistatavate teoeelne käitumine aluse arvata, et kogu tegevus on toimunud

mitmeid kordi sarnase käitumismustri alusel. Sellele, et peidikus võidi transportida

narkootilisi aineid ka varem, viitavad peidiku põhjast veoauto kinnipidamisel leitud MDMA

puru värvides, mida veoki kinnipidamisel avastatud pakenditest ei leitud. Kõik narkootilise

aine käitlemisega seotud isikud annavad ütlusi, et nad teineteist ei tunne ja ütlused on osalt

tuvastatud asjaolude osas ebaõiged ning eluliselt ebausutavad. Selline varjamistegevus

kinnitab antud kuritegeliku grupi seotust süüdistuses toodud tegudega.

61. Lisaks eelnevale episoodile süüdistatakse D. Ragozin-Jolkinit ka selles, et ta omandas

eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 16.07.2021 eeluurimisel tuvastamata isikult ja

asjaoludel suures koguses narkootilisi aineid, s.o 122,1 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit

(pulber sisaldas 100g kokaiini) ning 9,48 grammi hašišit (THC sisaldus 24%), mida hoidis

oma elukohas, s.o Sillamäe linnas, Kajaka 18-3 asuvas korteris, kuni see 16.07.2021

toimunud läbiotsimisel leiti ja politsei poolt ära võeti.

62. Lisaks D. Ragozin-Jolkini poolt süü tunnistamisele (KoTo III kd 111 pö) tõendab tema

süüd 16.07.2021. a läbiotsimisprotokoll (KrTo II kd, lk 157-177) millest nähtuvalt leiti ja

võeti D. Ragozin-Jolkini elukohast aadressil XXX muuhulgas ära plastikust karp tumerohelise

tiheda konsistentsiga ainega ning mini-gripp kott pulbrilise valget värvi ainega. Ekspertiisiakti

34(49)

1-21-7614

nr XXX (KrTo III kd, lk 10-13) kohaselt on kaanega plastkarbis ainetükk massiga 9,48 g

kanepist valmistatud hašiš, mille tetrahüdrakannabinooli (THC) sisaldus on 24%. Valge

pulber massiga 122,1 g soonsulguriga kilekotis sisaldab 92% kokaiinhüdrokoloriidi, pulbris

sisaldub 100 g kokaiini.

63. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase

arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad“ lisa 1 II nimekirja ja hašiš I nimekirja.

64. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine

kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks

on 31.08.2021. a ekspertiisiakti nr XXX kohaselt 0,1 – 1,2 g kokaiini ja umbes 1,0 grammi

hašišit. Ekspertiisiakti kohaselt oleks leitud ja ära võetud kokaiinist (puhast ainet 100 grammi)

piisanud narkojoobe tekitamiseks umbes 833-10000 inimesele ja 9,48 grammist hašišist

umbes 95 inimesele. Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt võib ekspertiisiakti nr XXX märgitud

kogu narkootiline/psühhotroopne aine – 0,0093 grammi metadooni, 100 grammi kokaiini ja

9,48 grammi hašist tekitada narkootilise joobe umbes 928-10096 inimesele.

65. Kõike eeltoodut arvestades ning hinnates uuritud tõendeid kogumis, on kohus veendunud,

et D. Teplõhh ja D. Ragozin-Jolkini on toime pannud korduva suures koguses narkootilise

aine grupis käitlemise. D. Teplõhhi tegevuse korduvus tuleneb tema varasemast

süüdimõistmisest narkootilise aine suures koguses käitlemise eest Viru Maakohtu 13.10.2011.

a otsusega nr 1-09-17925 (KrTo III kd, lk 43-75 pö). Seega on nende teod õigesti

kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi.

66. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Subjektiivne koosseis

67. KarS § 15 lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui KarS ei sätesta

karistust ettevaatamatu teo eest. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus,

otsene ja kaudne tahtlus. Sealjuures on tahtliku kuriteo toimepanemise vormidest kõige

kergem kaudne tahtlus ning kõige raskem kavatsetus. KarS § 184 subjektiivne koosseis on

täidetud, kui see on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

68. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad panid kuriteo toime kavatsetult. Süüdistatavad

seadsid endale eesmärgiks toimetada narkootiline aine Eestist peidikust Lätti, kust see liikus

tagasi Eestisse ning pidi jõudma D. Teplõhhi valdusesse. Arusaamatuks ei saanud jääda

süüdistatavatele ka see, et tegemist on suure koguse narkootilise ainega. Isikud tegutsesid

kooskõlastatult grupis eelnevalt väljatöötatud teoplaani alusel, igaühel oli teo toimepanemisel

oluline teopanus. Kohus leiab, et süüdistatavate liikuma panevaks jõuks oli eesmärk saada

ebaseadusliku narkootilise aine käitlemisega varalist kasu.

69. Kindlustamaks, et nende ebaseaduslikku tegevust ei tuvastataks ja seeläbi ei võetaks ära

võimalust saada kuritegeliku käitumise läbi varalist kahju, tegutseti konspiratiivselt, erinevaid

osategusid panid toime erinevad isikud. D. Teplõhh ei pannud küll ise vahetult toime ühtegi

koosseisupärast tegu: ta ei ole vahetult omandanud, vallanud, edasi andnud ega vedanud

narkootilist või prühhotroopset ainet. Samas osales ta teo planeerimisel, kontrollis ja korraldas

aine edasitoimetamist pärast selle kaasosalise valdusesse jõudmist. D. Teplõhh, andis nii grupi

liikmetele kui veoauto juhile N. P korraldusi, püüdes end samal ajal distantseerida välisest

kuriteopildist. D. Teplõhhi rolli olulisusele narkootiliste ainete käitlemisel viitab

lõppkokkuvõttes ka see, et pärast tema kinnipidamist selline väljatöötatud skeem edasi enam

ei toiminud. A. Z on andnud ütlusi, et ta küll proovis ettevõtet edasi juhtida, kuid ei saanud

hakkama. Kõiki tõendeid kogumis hinnates on kohtu hinnangul ümber lükatud D. Teplõhhi

35(49)

1-21-7614

kaitseväide, et tema narkootiliste ainete käitlemisest midagi ei teadnud ja teda kasutati ära. D.

Teplõhhi roll narkootiliste ainete käitlemises on olnud oluline, just tema jagas juhiseid

erinevatele grupi liikmetele ning koordineeris aine transporti, seda suure tõenäosusega

koostöös tuvastamata isikuga Venemaalt. Sellist planeeritud tegevust saab vaieldamatult

pidada eesmärgipäraseks ehk kavatsetuks.

70. D. Ragozin-Jolkin pani samuti teo toime kavatsetult, sest seadis eesmärgiks narkootilise

aine suures koguses valdamise, ümberpakkimise, transportimise ning tema kodust leitud

narkootilise aine omandamise. Esmalt on D. Ragozin-Jolkin kohtuistungil selgitanud, et võttis

Dmitri ülesandel 16.05.2021 paki peidikust Riigikülast ja viis selle Riiga. 17.05.2021

hommikul käis poes, ostis toidukilet, kleeplinti, käärid, kindad. Tuli hotelli tagasi ning pakkis

Riigikülast peidikust võetud aine ümber ja hakkas ootama järgmisi korraldusi. Järgmiseks

läks parklasse ja vaatas üle veoauto peidiku. Siis läks tagasi hotelli, võttis sealt narkootilise

aine pakendid, tuli tagasi veoauto juurde ning pani pakendid peidikusse. Selleks ajaks olid

peidikus juba ka MDMA-tabletid. (KoTo III kd, lk 113-114 pö). Kohus ei pea sellist

plaanipärast üksikasjalikku tegutsemist arvesse võttes usutavaks D. Ragozin-Jolkini

kohtuistungil avaldatut, et ta tegutses paanikas ning hirmus füüsilise kättemaksu ees.

Mingisugusele paanikale ei viita ka 16.07.2021 D. Ragozin-Jolkinilt läbiotsimise käigus ära

võetud mobiiltelefoni Redmi Note 9 Pro vaatlusel tuvastatu. Mobiiltelefoni koopiafaili

hulgast leiti muuhulgas häälsõnumid ja vestlused. Häälsõnumid viitavad üheselt sellele, et D.

Ragozin-Jolkin jagas rahulikult juhiseid isegi samal päeval, kui väidetavalt hommikul avastas,

et pakendites, mida pidi Eestist Riiga vedama, oli kokaiin ja sellest enda sõnul šokis oli.

Häälsõnumitest nähtuvalt on ta näiteks jaganud 17.05.2021 juhiseid isikutele, kes pidid

tulema tanklasse ja veokijuhi eemale toimetama – D. Ragozin-Jolkin uurib kas te valisite

välja koha, kuhu ta tuua. Ja pange ta sööma. Teil on vaja ta hõivata kaheks, kaheks pooleks

tunniks koos teega. Samuti teatab ta pärast N. P saabumist parklasse Inimene on kohal. No

kõik, töötame siis plaani järgi. (KrTo kd IV, lk 12). Selline plaanipärane tegevus ei viita

kuidagi mingile šokiseisundile. Samas viitab see just sellele, et D. Ragozin-Jolkinile ei olnud

kõik toimunu mingi üllatus, vaid tegutseti varem kokkulepitud plaani alusel. Ka ei pea kohus

usutavaks D. Ragozin-Jolkini väidet, et ta ei teadnud Riigikülas peidikust pakki võttes

koheselt, et seal olid narkootilised ained. D. Ragozin-Jolkin on kohtuistungil selgitanud, et

pakk oli maa süvendis mullaga peale puistatud mustas kilekotis, täpselt selle koha peal oli

kastrul. Geoasukoht koos piltidega oli talle eelnevalt saadetud Dmitri poolt (KoTo III kd, lk

121 pöördel). Varasemalt narkootiliste ainete käitlemise eest karistatud ning ka narkootiliste

ainete enda tarbeks soetamisega tegelenud isikuna ei saa olla kahtlust selles, et sellisel viisil

peidikust pakke transportides sai D. Ragozin-Jolkin väga hästi aru, et pakis on narkootilised

ained. Ka ei viita mingile šokiseisundile ega hirmus tegutsemisele D. Ragozin-Jolkini

mobiiltelefoni POCO X3 vaatlusega tuvastatu. Nimelt on vaatluse käigus tehtud koopia

mobiiltelefoni POCO X3 (01.10.2021. a asitõendi vaatlusprotokoll – KrTo IV kd, lk 114-165)

sisust. Sõnumivestlused viitavad sellele, et D. Ragozin-Jolkin jätkas juunis ja juulis erinevate

pakkide käitlemist, küsides jätkuvalt juhiseid pakendamise ja pildistamise kohta ning jagades

ülevaadet oma tegevusest.

III

Karistus

71. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

72. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtuda sanktsiooni keskmisest

36(49)

1-21-7614

määrast ja arvestades kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, mille põhjal saadakse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb

esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge

ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks toimepanija süüle tuleb KarS § 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr

1-17-1629/44, p 28). Eripreventiivsete kaalutlustena tuleb kohtul hinnata, kuidas kõige

efektiivsemalt muuta süüdlase hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist,

üldpreventsiooni abil kinnitatakse aga inimeste usku normi kehtivusse ja usaldust õiguskorra

vastu (RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7). Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda

süüdistatava varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis tema edasise käitumise

suhtes (RKKKo nr 3-1-1-76-12, p 8). Üldpreventiivsed kaalutlused tagavad aga signaali, et

rikkumisele järgneb sellele vastav karistus (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 18).

73. KarS § 184 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse,

sanktsiooni keskmine on seega 9 aastat vangistust. Vaieldamatult suurendab nii D. Teplõhhi

kui D. Ragozin-Jolkini süüd asjaolu, et nende teos on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse

olemasolu, mis väljendub süüteo korduvas toimepanemises ja grupis. Kahe kvalifitseeriva

tunnuse sedastamine võrdsustub suurema süüga.

74. Kõnealune süüteokoosseis paikneb rahvatervisevastaste süütegude peatükis. Sellega

kaitstakse rahvatervist kahju eest, mida põhjustab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ebaseaduslik levik inimeste tervisele. Seda silmas pidades oleneb narkootilise või

psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise hukkamõistetavus ja karistamisväärsus eeskätt

sellest, mil määral ja kui paljude inimeste tervist sellise käitumisega ohustatakse või

kahjustatakse. See omakorda oleneb suuresti käideldud narkootilise aine kogusest ja liigist.

Mida suurem on ebaseaduslikult käideldud narkootilise või psühhotroopse aine kogus, seda

suurema hulga inimesteni võib see eelduslikult jõuda ja seda suuremat kahju see aine nende

inimeste tervisele eelduslikult põhjustab. KarS §-ga 184 kaitstava õigushüve kahjustamise

ulatust peegeldabki esmajoones käideldud mõjuaine kogus, s.o puhta narkootilise või

psühhotroopse aine hulk. Just käideldud puhta narkoaine koguse järgi on võimalik hinnata,

kui suurele hulgale inimestele oleks käideldud narkootilisest ainest narkojoobe tekitamiseks

piisanud ja kui ulatuslikult süüdlane sellise teoga rahvatervist ohustas. Niisamuti on

narkootilise aine käitlemisega rahvatervisele tekitatav kahju või oht seda suurem, mida

tugevatoimelisem on käideldud aine ja mida rohkem ta sõltuvust tekitab (RKKKo nr 1-18-

2232, p 76).

75. D. Teplõhh ja D. Ragozin-Jolkin panid teo toime kavatsetult ja narkootilise aine müümise

eesmärgil. Kuriteo tehiolud lubavad toimepanijaid seostada kuritegeliku maailmaga,

muuhulgas on organisatsioonist ja vanemast (starshõi) omavahelistes kõnedes rääkinud ka A.

H ja D. Ragozin-Jolkin. Kuriteol oli piiriülene mõõde, kuivõrd vähemalt osa narkootilisi

ained viidi esmalt Eestist Lätti, kust need liikusid peidikus tagasi Eestisse ning pidid ilmselt

seejärel liikuma kas edasi Venemaale või jõudma käibesse Eestis. Selline tegu on võrreldes

riigisisese narkodiilerlusega ohtlikum ja suurema süüga. Meelemürkide käitlemise puhul saab

suurest või isegi keskmisest süüst rääkida eeskätt sellisel juhul, kui teo toimepanija on oluline

lüli uimastite käitlemise ahelas või kui käideldavaid uimasteid on väga palju või kui

käideldakse n-ö eriti ohtlikke uimasteid. Nii D. Teplõhhil kui D. Ragozin-Jolkinil oli oluline

roll uimastite käitlemise ahelas. D. Teplõhh leppis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid

enne 05.05.2021 eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutega kokku suures koguses

narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise ning korraldas nende vahendlikult üle

riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki edasiandmise eesmärgil. Ta korraldas

veoki Volvo reg-nr XXX liikumist, kasutades narkootiliste ainete käitlemise eesmärgil ära

37(49)

1-21-7614

veoauto juhti N. P , ja tagas 17.05.2021 narkootiliste ainete veoauto Volvo FH, reg-nr XXX

peidikutesse panemiseks ligipääsu sõiduki peidikutele D. Ragozin-Jolkinile. D. Ragozin-

Jolkin toimetas narkootilise aine (kokaiini) Eestist Lätti, pakendas selle ümber, pani kokaiini

peidikuesse ning tagas kriminaalmenetluses tuvastamata isikule ligipääsu peidikule MDMA-

tablettide panemiseks.

76. Ekspertiisiakti kohaselt oleks leitud ja ära võetud kokaiinist (puhast ainet 366,6 grammi

vastavalt ekspertiisiaktile nr XXX) piisanud narkojoobe tekitamiseks 3055 – 36660 inimesele

ja MDMA-st (puhast ainet vastavalt ekspertiisiaktile nr XXX 1931,1 g) 9656 – 25748

inimesele. Seega käitlesid D. Teplõhh ja D. Ragozin-Jolkin narkootilist ainet sadades

kordades suuremas koguses võrreldes sellega, mille eest minimaalselt saab isikut KarS § 184

lg 2 alusel vastutusele võtta. Lisaks arvestab kohus ka sellega, et lähtudes narkootilise aine

kogusest, on ilmselge, et narkootilise aine käitlemise eesmärk on olnud selle edasi müümine

ning selle pealt tulu teenimine. Seega on süüd raskendava asjaoluna tuvastatav omakasu

motiiv KarS § 58 p 1 tähenduses. Samuti suurendab isikute süü suurust asjaolu, et tegemist ei

ole juhuslike või tavaliste narkodiileritega, vaid oluliste narkomüügiahela lülidega.

77. Lisaks pani D. Ragozin-Jolkin toime veel 122,1 grammi kokaiini sisaldava pulbri (pulber

sisaldas 100g kokaiini) ning 9,48 grammi hašiši (THC sisaldus 24) käitlemise. Iga uus

süütegu muudab võrreldes esimese süüteoga teo ebaõiguse suuremaks ning mida suurem on

korduvalt toimepandud kuritegude arv, seda suurem on isiku süü.

78. Samas ei saa D. Teplõhhi süüd pidada väiksemaks vaatamata asjaolule, et sama

süüdistuse raames talle n-ö faktilist korduvust narkootilise aine käitlemisel ette ei heideta. D.

Teplõhhi süüd suurendab tema roll narkootiliste ainete käitlemise ahelas. Nimelt leppis just

tema kokku suures koguses narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise ning

korraldas nende vahendlikult üle riigipiiri toimetamise edasiandmise eesmärgil. Ka tuvastas

kohus, et narkootiliste ainete käitlemiseks vajalikud rahalised vahendid liikusid Z A OÜ

tegevuse varjus T. Teplõhhi vahendusel, kellel käsutuses ettevõtte kontod olid. Lisaks asjaolu,

et isikulised tõendiallikad eitavad igasugust seost D. Teplõhhiga, viitab tema mõjuvõimule ka

teiste grupiliikmete hulgas.

79. Karistusmäära valikul saab silmas pidada sedagi, et süüdistatavad pole eelnevatest

karistusest õigeid järeldusi teinud. D. Ragozin-Jolkin on varem narkokuriteo eest karistatud

isikuks. Eelmist karistust kandis ta kanepi kasvatamise ja kanepitaimedest narkootilise aine

valmistamise eest. Praeguse kuriteo esemeks on suures koguses narkootilise aine, s.o MDMA

tablettide kogukaaluga 7759 grammi ja viie pakendi kokaiini kogukaaluga 5215 grammi,

käitlemine. Seega narkoaine, mille käitlemises D. Ragozin-Jolkin süüdi mõistetakse, on

võrreldes varasemaga tunduvalt ohtlikum. Arvestades ka seda, et vaatamata varasemale

vangistusele, ei ole D. Ragozin-Jolkin oma käitumist muutnud ja jätkab narkokuritegude

toimepanemist, seejuures grupis, leiab kohus, et prokuröri poolt taotletud karistus 10 aastat

vangistust on põhjendatud ja vastab nii D. Ragozin-Jolkini süü suurusele kui ka üld- ja

eripreventiivsetele kaalutlustele.

80. D. Ragozin-Jolkin avaldas kohtumenetluses küll kahetsust, kuid arvestades seda, et isikut

on varem narkokuritegudes süüdi tunnistatud, kuid sellele vaatamata jätkas ta veel

ohtlikumate meelemürkide käitlemist omakasu motiivil, siis sellist süüdistatava käitumist

arvestades suhtub kohus kahetsusse kriitiliselt ega saa seda kahetsust pidada siiraks. Siirale

kahetsusele ei viita ka D. Ragozin-Jolkini poolt narkootiliste ainete käitlemise jätkamine

pärast seda, kui ta sai teadlikuks veoki kinnipidamisest ning sealt tema osalusel käideldud

narkootiliste ainete leidmisest menetleja poolt. Ka temale juhiseid andnud isikute varjamine ei

viita puhtsüdamlikule kahetsusele, kohtu hinnangul kahetseb D. Ragozin-Jolkin vaid seda, et

on enda tegude eest kohtu all.

38(49)

1-21-7614

Mis puudutab D. Ragozin-Jolkini avaldatud, et ta soovis aidata kaasa süüteo avastamisele ja

tõe tuvastamisele, siis ka selles osas ei pea kohus tema väiteid siiraks. Esmalt seetõttu, et kui

ta sai teada veoauto kinnipidamisest ja sellest, et teda on väidetavalt petetud narkootilisi

aineid käitlema, siis ei pöördunud ta koheselt politseisse. Kohtuistungil väitis ta, et kartis oma

pere pärast. Samas hiljem, olles kinnipeetud, siis ta enam oma pere turvalisuse pärast ei

kartnud ja lubas aidata tuvastamata isiku tabamisele kaasa. Kohtuistungil antud vastuolulised

ja osalt umbmäärased vastused aga ei viita kuidagi sellele, et D. Ragozin-Jolkin oleks

soovinud tegelikkuses tõe tuvastamisele kaasa aidata – ei mäletanud ta isegi isikuid, kes talle

raha, võtmeid, pakke ja ümbrikuid andsid või vastu võtsid. Samuti oli D. Ragozin-Jolkinil

võimalus oma endise abikaasa vahendusel aidata tuvastamata isiku tabamisele kaasa, kuivõrd

enda sõnul ta teadis, et tema endine abikaasa on Venemaa Dima palvel istungeid kuulamas.

Selle asemel, et tabada isikut, kes väidetavalt kõiki ära kasutas, läks aga olukord hoopis nii

kaugele, et ka D. Ragozin-Jolkini eksabikaasa peeti kahtlustatavana kinni.

Kaitsja poolt väljatoodud asjaolu, et D. Ragozin-Jolkini eelmise karistusega kaasnenud

kriminaalhooldus möödus rikkumisteta, ei vähenda kuidagi tema süü suurust ega ole ka KarS

§ 57 lg-s 1 nimetatud karistust kergendav asjaolu.

81. D. Teplõhhi on varem korduvalt narkokuritegude toimepanemise eest karistatud, viimati

vangistusega 12 aastat. Varasem karistus mõisteti talle suures koguses MDMA ja hašiši

käitlemise eest grupis. Seega osalt on narkoaine liik muutunud ohtlikumaks, kuivõrd kokaiin

on üldeteadaolevalt ohtlik narkootiline aine ja tekitab kergesti sõltuvust. Ka narkootiliste

ainete käitlemisega seotud isikud ise on teadlikud, et amfetamiin, rattad (s.o MDMA) ja

kokaiin on n-ö rasked ained (vt D. Ragozin-Jolkini ja A. H häälsõnumid – 11.10.2021. a

asitõendi vaatlusprotokoll, KrTo IV kd, lk 186). Nagu öeldud, ekspertiisiakti kohaselt oleks

leitud ja ära võetud kokaiinist (puhast ainet 366,6 grammi) piisanud narkojoobe tekitamiseks

3055 – 36660 inimesele ja MDMA-st (puhast ainet 1931,1 g) 9656 – 25748 inimesele. Kohus

leiab ka seda, et kui isiku käitumisele pole senine karistus mõju avaldanud, siis tuleb

keelunormi kehtivuse kinnistamiseks normi rikkumisele reageerida rangemalt. Eriti

ükskõikset suhtumist õiguskorda iseloomustab uue raske kuriteo toimepanemise katseajal, kui

isik on ennetähtaegselt vabastatud samaliigilise kuriteo toimepanemise eest mõistetud

karistuse kandmiselt. Eripreventiivseid kaalutlusi arvestades leiab kohus seega, et eelmisest

raskem karistus, s.o 13 aastat vangistust vastab nii D. Teplõhhi süü suurusele kui ka üld- ja

eripreventiivseletele kaalutlustele.

65 lg 2 sätestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse

täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust

eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. D. Teplõhh pani uue

kuriteo toime temale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaegsel

vabastamisel määratud katseajal. KarS § 76 lg 8 alusel, kui süüdlane paneb katseajal toime

uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud

karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-s 2

sätestatule. KarS § 65 lg 2, § 76 lg 8 alusel tuleb seega suurendada mõistetud karistust Viru

Maakohtu 13.10.2011. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandamata osa võrra ning

D. Teplõhhile tuleb mõista liitkaristuseks 16 aasta 9 kuud ja 5 päeva vangistust.

82. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb D. Ragozin-Jolkini karistusaja hulka arvata tema

eelvangistuses viibitud aeg. Kuivõrd D. Ragozin-Jolkin on kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p-

de 1, 2 järgi viibinud eelvangistuses alates tema kinnipidamisest 16.07.2021 ning viibib seal

ka kohtuotsuse tegemise ajal, siis tuleb karistuse alguseks lugeda eelnimetatud D. Ragozin-

Jolkin kahtlustatavana kinnipidamise päev.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb D. Teplõhhi karistusaja hulka arvata tema eelvangistuses viibitud

aeg. Kuivõrd D. Teplõhh on kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi viibinud

39(49)

1-21-7614

eelvangistuses alates tema kinnipidamisest 20.05.2021 ning viibib seal ka kohtuotsuse

tegemise ajal, siis tuleb liitkaristuse alguseks lugeda eelnimetatud D. Teplõhhi

kahtlustatavana kinnipidamise päev.

83. Kohtueelses menetluses on D. Ragozin-Jolkin kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p 1, 2

järgi kinni peetud 16.07.2021 kell 12.23 ning Viru Maakohtu 21.05.2021. a määrusega on ta

vahistatud kuni kaheks kuuks, s.o kuni 16.09.2021 (KrTo III kd, lk 123-131). Viru Maakohtu

13.09.2021. a määrusega on vahi all pidamise tähtaega pikendatud kahe kuu võrra, s.o kuni

16.11.2021 (KrTo III kd, lk 138-144).

D. Teplõhh on kohtueelses menetluses kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kinni

peetud 20.05.2021 kell 10.45 ning Viru Maakohtu 21.05.2021. a määrusega on ta vahistatud

kuni kaheks kuuks (KrTo III kd, lk 86-94). Viru Maakohtu 16.07.2021. a määrusega on vahi

all pidamise tähtaega pikendatud kahe kuu võrra, s.o kuni 20.09.2021 (KrTo III kd, lk 100-

105). Viru Maakohtu 15.09.2021. a määrusega on vahi all pidamise tähtaega pikendatud veel

kahe kuu võrra, s.o kuni 20.11.2021 (KrTo III kd, lk 112-117).

Kriminaalasja arutav kohus jättis 15.11.2021. a kohtu alla andmise määrusega D. Ragozin

Jolkini ja D. Teplõhhi suhtes kohaldatud vahistamise muutmata (KoTo I kd, lk 17-19).

17.12.2021. a kohtumäärusega kontrollis kohus D. Teplõhhi vahistuse jätkuvat põhjendatust

ja jättis kaitsja taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega rahuldamata (KoTo I

kd, lk 96-99). 22.12.2021. a kohtumäärusega kontrollis kohus D. Ragozin Jolkini vahistuse

jätkuvat põhjendatust ja jättis süüdistatava taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise

valvega rahuldamata (KoTo I kd, lk 116-119). 14.06.2022. a kohtumäärusega luges kohus

mõlema süüdistava vahistuse jätkuvalt põhjendatuks ja jättis tõkendi muutmata (KoTo III kd,

lk 55-60). Uuesti kontrollis kohus vahistuse jätkuvat põhjendatust 14.11.2022. a

kohtumäärusega, luges vahistuse jätkuvalt põhjendatuks ning jättis taotlused vahistamise

asendamiseks elektroonilise valvega rahuldamata ( KoTo IV kd, lk 84-91). Seega on D.

Ragozin-Jolkin katkematult alates 16.07.2021 ja D. Teplõhh katkematult alates 20.05.2021

käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses vahi all viibinud.

Kuivõrd kohus mõistis D. Ragozin Jolkinile ja D. Teplõhhile pikaaegse reaalse vangistusliku

karistuse, millest D. Teplõhh on otsuse tegemise ajaks kandnud ära juba 1 aasta ja 10 kuud

ning D. Ragozin Jolkin 1 aasta ja 8 kuud, siis on otstarbekas, et süüdistatavad kannaks

karistust alates nende kahtlustatavana kinnipidamisest ilma neid vahepeal vabastamata,

mistõttu jätab kohus D. Ragozin Jolkini ja D. Teplõhhi suhtes tõkendina kohaldatud

vahistamise muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni.

IV

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus

84. Kaitseaktis taotles D. Teplõhhi kaitsja V. Gimaev õigeksmõistva kohtuotsuse hüvitada

süüdistatavale alusetult vahi all viibitud ajaga tekitatud kahju. SKHS § 5 lg 1 p 1 kohaselt

võib isik nõuda vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui ta mõistetakse õigeks või

tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1, 2 või 5 alusel. Kuivõrd

kohus mõistab D. Teplõhhi süüdi, jääb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus

rahuldamata.

Menetluskulud

85. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kulud, mis võivad olla

menetluskuludeks, on välja toodud KrMS §-s 175.

Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatavate menetluskuludeks süüdimõistva otsusega

kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1

40(49)

1-21-7614

p 1), määratud kaitsjatele kohtueelses menetluses ning kohtumenetluses makstud tasu (KrMS

§ 175 lg 1 p 4) ja ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3).

Sundraha

86. Kuna D. Teplõhh ja D. Ragozin-Jolkin tunnistatakse süüdi esimese astme kuriteos, tuleb

neilt kummaltki Eesti Vabariigi kasuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1

alusel sundraha 1812,50 eurot (2,5 kuupalga alammäära ehk 2,5x725 eurot). Sundraha näol on

tegemist menetluskuluga, mis ei ole käsitatav materiaalses mõttes karistusena, seega tuleb

sundraha väljamõistmisel kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti

(vt RKKKo nr 3-1-1-83-10, p 28).

Ekspertiiside kulud

87. Prokuratuuril ja uurimisasutustel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel õigus otsustada,

kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on

menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses

ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on

läbi viidud kuus ekspertiisi kogusummas 8120 eurot:

1) DNA ekspertiisi nr XXX kulud kogusummas 5244 eurot;

2) narkootilise aine ekspertiisi nr XXX kulud kogusummas 1 267 eurot;

3) toksikoloogia ekspertiisi nr XXX kulud kogusummas 95 eurot;

4) DNA ekspertiisi nr XXX kulud kogusummas 1083 eurot;

5) narkootilise aine ekspertiisi nr XXX kulud summas 336 eurot;

6) toksikoloogia ekspertiisi nr XXX kulud summas 95 eurot.

KES § 26 lg 5 kohaselt kannab kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja

ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata

menetlusseadustes ettenähtud korras.

DNA ekspertiisiaktile nr XXX lisatud õiendi kohaselt on ekspertiisimaksumus 5244 eurot,

mis moodustub analüüsiobjektide arvust 92 ja ühiku hinna 57,00 eurot korrutisest.

Ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi reaktsioonid või tõepära suhte

arvutus, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna.

Ekspertiisiaktist nähtub vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võetud proovide arv 34.

DNA ekspertiisiaktile nr XXX lisatud õiendi kohaselt on ekspertiisimaksumus 1083 eurot,

mis moodustub analüüsiobjektide arvust 19 ja ühiku hinna 57,00 eurot korrutisest.

Ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi reaktsioonid või tõepära suhte

arvutus, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna.

Ekspertiisiaktist nähtub vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võetud proovide arv 7.

KES § 261

kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks

kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud

ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või

toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja

ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe

analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2

sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 07.12.2012. a kohtumääruse nr 3-1-1-120-12 punktis 6.2

väljendanud järgmist seisukohta: Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega

41(49)

1-21-7614

analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et

mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle

antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove

analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult

kulutatakse. Seega on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgesõnaliselt öelnud, et ekspertiisi

maksumus kujuneb eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud objekti arvu, mitte muude

asjaolude, nt läbiviidud reaktsioonide arvu, alusel.

Eeltoodust johtuvalt leiab kohus, et DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada summani, mis

vastab analüüsiobjektide (proovide) arvule. Seega DNA ekspertiisi nr XXX kulu summas 3

306 eurot ja DNA ekspertiisi nr XXX kulu summas 684 eurot jääb riigi kanda.

Menetluskulude osas, mida kohus ei jäta riigi kanda, kuuluvad need menetluskulud

süüdimõistva kohtuotsusega süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium

on 07.12.2012. a määruse nr 3-1-1-120-12 p-s 6.1 selgitanud, et vaid teatud erandjuhtudel

võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt väljamõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei

saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud

tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise

kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Süüdimõistetule ei saa panna ka

sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust

ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav.

Kuivõrd praegusel juhul sellistest erandjuhtudest kõneleda ei saa, jäävad menetluskulud

süüdimõistetute kanda.

DNA ekspertiisi nr XXX järgi väljamõistmisele kuuluv kulu summas 1938 eurot, narkootilise

aine ekspertiisi nr XXX järgi väljamõistmisele kuuluv kulu summas 1267 eurot ja

toksikoloogia ekspertiisi nr XXX järgi väljamõistmisele kuuluv kulu summas 95 eurot kuulub

D. Teplõhhi ja D. Ragozin-Jolkini süüdimõistmise tõttu väljamõistmisele mõlemalt

süüdistatavalt. D. Teplõhh ja D. Ragozin-Jolkin vastutavad nende menetluskulude hüvitamise

eest hüvitise saamiseks õigustatud Eesti Vabariigi ees osavõlgnikena. Arvestades D. Teplõhhi

suuremat intellektuaalset panust teo planeerimisel, kontrollimisel ja korraldamisel, et tema

leppis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 05.05.2021 eeluurimisel tuvastamata

viisil ja isikutega kokku suures koguses narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise

ning korraldas nende vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki

edasiandmise eesmärgil. Tema tagas narkootilise aine veoauto Volvo FH, reg-nr XXX

peidikutesse panemiseks ligipääsu sõiduki peidikutele D. Ragozin-Jolkinile ning pärast seda,

kui suures koguses narkootilised ained olid pandud sõiduki peidikusse, tagas D. Teplõhh

ainete vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, kasutades

selleks ära sõidukit juhtinud N. P . Seega leiab kohus, et kuriteo toimepanemisel oli D.

Teplõhh juhtivamas rollis, arvestades seega süü suurusest ning juhindudes KrMS § 180 lg-st

2, on põhjendatud ja proportsionaalne välja mõista süüdistatavalt ekspertiisiaktide nr XXX, nr

XXX ja nr XXX järgi veidi enam kui pool nende kogusummast, s.o kogusummas 2065 eurot

ja D. Ragozin-Jolkinilt on proportsionaalne välja mõista veidi vähem kui pool nende

kogusummas, s.o summas 1235 eurot.

Narkootilise aine ekspertiisi nr XXX ja nr XXX ning toksikoloogia ekspertiisi nr XXX ja nr

XXX kulu osas märgib kohus, et prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude

väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks

ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise

kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud

uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. Ekspertiis oli

42(49)

1-21-7614

kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd

tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub

kohus seisukohale, et kuna ekspertiisitulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat

tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus.

Ekspertiisiaktid nr XXX, nr XXX ja nr XXX on seotud 16.07.2021 sündmusega, milles D.

Ragozin-Jolkin tunnistatakse süüdi. Seetõttu kuuluvad nimetatud menetluskulud summas 399

eurot, 336 eurot ja 95 eurot väljamõistmisele D. Ragozin-Jolkinilt.

Määratud kaitsjale makstud tasud

88. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav

määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu

põhjendustest. Kohtueelsel menetlusel makstud tasu on tuvastatav kaitsja taotlustest, millistes

on kirjeldatud kaitsja osavõttu menetlustoimingutest ning kohtulikus menetluses osalemine on

tuvastatav lisaks taotlustele ka kohtuistungiprotokollidest. Kuivõrd kriminaalasi saadeti

kohtusse üldmenetluses, oli kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Sellest tulenevalt ei

saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja toimingud süüdistatava kaitsmiseks olid

vajalikud või mitte. Kohus lahendas kaitsjatasu taotlused tervikuna või osaliselt põhjendatuna

pealdisega, ning esitas seejuures kohtu põhjendused tasutaotlustele. Kohus ei hakka neid

esitatud põhjendusi täiendavalt otsuses üle kordama. Üldpõhimõttena kriminaalmenetlusest

kui tervikust tulenevalt asus seisukohale, et isegi juhul, kui kaitsja osavõtt ei oleks olnud

kohustuslik, olid kaitsja toimingud vajalikud ja põhjendatud.

D. Teplõhhile kohtueelses menetluses riigi õigusabi ei osutatud. Seega kuulub D. Teplõhhilt

väljamõistmisele riigi õigusabi tasu ja kulude katteks kohtumenetluses osutatud õigusabi eest

kokku 5 436 eurot.

D. Teplõhhi kaitsja esitas kohtuvaidlustes taotluse mõista süüdistatav õigeks ja KrMS § 175

lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel hüvitada valitud kaitsjale makstud õigusabikulud. Lepingulise

kaitsja tasu on tasu, mida süüdistatav on kohustatud maksma valitud kaitsjale. Valitud

kaitsjale makstud tasu on käsitatav menetluskuluna osas, milles see on mõistliku suurusega,

mõistlik on ka ühikuhind ning osutatud teenus oli vajalik ja põhjendatud. Kohus on

seisukohal, et kaitsja taotlus rahuldamisele ei kuulu. Nimelt kehtestab KrMS § 180 lg 1, et

süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, siis jäävad

menetluskulud isiku kanda, kelle huvides on need on tekkinud. Seega jäävad valitud kaitsja

kulud süüdistatava enda kanda ja nende hüvitamiseks seaduslikud alused puuduvad.

D. Ragozin-Jolkinilt kuulub väljamõistmisele riigi õigusabi tasu ja kulude katteks kohtueelses

menetluses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest kokku 4 946,92 eurot.

Kokkuvõte

89. Menetluskuludena kuuluvad süüdistatavalt D. Teplõhh riigi kasuks KrMS § 180 lg 1, §

175 lg 1 p-de 2, 3, 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel väljamõistmisele sundraha 1 812.50 eurot,

ekspertiisi tegemise kulud 2 065 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 5 436 eurot, s.o kulud

kokku 9 313.50 eurot.

Menetluskuludena kuuluvad süüdistatavalt D. Ragozin-Jolkinilt riigi kasuks KrMS § 180 lg 1,

§ 175 lg 1 p-de 2, 3, 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel väljamõistmisele sundraha 1 812.50 eurot,

ekspertiisi tegemise kulud 2 065 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 4 946.92 eurot, s.o

kulud kokku 8 824.42 eurot.

Riigi kanda jääb KrMS § 180 lg 3 alusel osa ekspertiisi nr XXX ja nr XXX tegemise kulu, s.o

kokku summas 3 990 eurot.

43(49)

1-21-7614

Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitamise aeg

90. Ei kaitsjad ega süüdistatavad D. Teplõhh ja D. Ragozin-Jolkin ole välja toonud ühtegi

aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale

kaldumise. Selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud ka kohus, vaid vastupidi –

süüdistatavate näol on tegemist täisealiste, töövõimeliste ja nooremapoolsete isikutega. Seega

on süüdistatavatel maksevõime riiginõuete täimisel.

Süüdistatava D. Teplõhh ankeetandmete kohaselt ja maksukohuslaste registri andmetest

nähtub, et D. Teplõhh töötab. Süüdistatav viibib pikemaajaliselt, s.o alates 20.05.2021 vahi

all. Samas süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku

olukorra tõttu maksevõimeline.

Süüdistatava D. Ragozin-Jolkin ankeetandmete kohaselt ja maksukohuslaste registri

andmetest nähtub, et D. Ragozin-Jolkin töötab. Süüdistatav viibib pikemaajaliselt, s.o alates

16.07.2021 vahi all. Samas süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma

majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline.

Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult

isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud

isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude

vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset

eripreventiivset toimet. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel

menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid

aluse kaaluda süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. Kohus leiab

sedagi, et kui süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, mida

menetletakse üldmenetluses, mille menetlemisega kaasnevad süüteo eripärast ja

tõendamisesemest tulenevalt ka suuremad menetluskulud. Seega ei ole süüdistuses

etteheidetud õigusvastane käitumine juhuslik episood süüdistatavate elus, vaid tegemist on

raske kuriteo toimepanemisega, mille varjamiseks on kasutatud erinevaid meetodeid. Kuivõrd

süüdistatavad on ka varem karistatud isikuks, siis on nii D. Teplõhh kui ka D. Ragozin-Jolkin

teadlik ka sellest, et iga järgmise kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud jäävad taas tema

kanda süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulude suuremas

ulatuses riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet.

KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid

rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS 417 lg 2 näeb ette, et kui süüdimõistetu

ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse

jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole või

kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ning rahalise karistuse tasumise

tähtaega ei ole KrMS-s sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse

ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. Seega tuleneb eelmärgitud

sätetest, et üldreeglina tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Kuigi ei süüdistatav D. Teplõhh ega tema kaitsja ei taotlenud kohtult, et süüdimõistva

kohtuotsuse korral võimaldaks kohus süüdistataval menetluskulusid tasuda pikema aja kui 1

kuu jooksul (KrMS 417 lg 2), leiab kohus, et praegusel juhul on põhjendatud anda

süüdistatavatele võimalus tasuda menetluskulud pikema perioodi jooksul. Siinkohal märgib

kohus lisaks, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel korral väljendanud seisukohta,

mille kohaselt KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada

maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2016. a

kohtumääruse nr 3-1-1-47-16 punkti 7 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.2012. a

44(49)

1-21-7614

kohtumääruse nr 3-1-1-120-12 punkti 7). Kohus leiab, et arvestades D. Teplõhhilt riigi kasuks

väljamõistetavate menetluskulude suurust – 9313,50 eurot, asjaolu, et D. Teplõhh asub

karistust kandma, oleks eelnimetatud menetluskulude summa tasumine ühe kuu jooksul

üldjuhul raskendatud või koguni mõeldamatu. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et D.

Teplõhhile tuleb anda menetluskulude tasumiseks maksimaalne võimalik ehk 1 aasta pikkune

periood. Seetõttu määrab kohus, et D. Teplõhhil tuleb tasuda riigi kasuks väljamõistetud

menetluskulud kogusummas 9313,50 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel ositi ühe aasta jooksul

arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt. D. Teplõhhil tuleb kohustus tasuda 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena iga kuu viimaseks kuupäevaks.

Kohus määrab kindlaks ka igakuise osamakse suuruse, diferentseeritult. Esimesel

üheteistkümnel kuul kuulub tasumisele vähemalt 776,13 eurot viimasel kaheteistkümnendal

kuul kuulub tasumisele 776,07 eurot.

Ei süüdistatav D. Ragozin-Jolkin ega tema kaitsja ei taotlenud kohtult, et süüdimõistva

kohtuotsuse korral võimaldaks kohus süüdistataval menetluskulusid tasuda pikema aja kui 1

kuu jooksul (KrMS 417 lg 2), leiab kohus, et praegusel juhul on põhjendatud anda

süüdistatavatele võimalus tasuda menetluskulud pikema perioodi jooksul. Siinkohal märgib

kohus lisaks, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel korral väljendanud seisukohta,

mille kohaselt KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada

maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2016. a

kohtumääruse nr 3-1-1-47-16 punkti 7 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.2012. a

kohtumääruse nr 3-1-1-120-12 punkti 7). Kohus leiab, et arvestades D. Ragozin-Jolkin ilt riigi

kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust – 9313,50 eurot, asjaolu, et D. Ragozin-

Jolkin asub karistust kandma, oleks eelnimetatud menetluskulude summa tasumine ühe kuu

jooksul üldjuhul raskendatud või koguni mõeldamatu. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus,

et D. Ragozin-Jolkin ile tuleb anda menetluskulude tasumiseks maksimaalne võimalik ehk 1

aasta pikkune periood. Seetõttu määrab kohus, et D. Ragozin-Jolkin il tuleb tasuda riigi

kasuks väljamõistetud menetluskulud kogusummas 9313,50 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel

ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt. D. Ragozin-Jolkin il tuleb

kohustus tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena iga kuu

viimaseks kuupäevaks. Kohus määrab kindlaks ka igakuise osamakse suuruse,

diferentseeritult. Esimesel üheteistkümnel kuul kuulub tasumisele vähemalt 776,13 eurot

viimasel kaheteistkümnendal kuul kuulub tasumisele 776,07 eurot.

Asitõendid

91. Tulenevalt KrMS § 306 lg-st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu

hulgas küsimuse asitõenditega toimimise kohta.

KrMS § 124 lg 1 kohaselt on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise

vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või

kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme

asjaolude selgitamisel.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid

esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama

küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või

konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete

osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis

on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures.

Tagastamisele kuuluvad asitõendid

92. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid,

45(49)

1-21-7614

mis kõik asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas.

KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või seaduslikule

valdajale. Kuivõrd peale kohtuotsuse jõustumist ei ole neid esemeid enam vajalik kasutada

tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel ning need kuuluvad tagastamisele, siis tuleb need

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist nende omanikule või

seaduslikule valdajale.

Selliselt kuulub Z A OÜ juhatuse liikmele A Z tagastamisele 29.07.2021. a asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt Ida prefektuuris hoiul olevad: Sõidukviitung s/a

Volvo XXX 28.04.2021 03:00-29.04.2021 03:00 N P , sõidukviitung s/a Volvo XXX

14.05.2021 N P , 4 kviitungit XX 30; 13 poola tšekki, Alexela Narva tšekk/arve 04.11.2021

(kinnine paberpakend nr 5, mis on kinnitatud turvakleebisega nr XX); transpordileht CMR

NL 138.145 – 2 lehel, transpordileht CMR XX- 2 lehel, transpordileht CMR numbrita- 2

lehel, transpordileht CMR NL XX- 2 lehel, Hotel DI-A C C invoice 14513 summas 26

eurot - 1 lehel, Hotel L B V arve XX- 2 lehel, Hotel L B V arve XX - 1 lehel (kinnine

paberpakend nr 9, mis on kinnitatud turvakleebisega nr XXX; kinnine paberpakend nr 6, mis

on kinnitatud turvakleebisega nr XX); transpordileht CMR NO 05/06/2021-01 - 3 lehel, Poola

Tolli kontrollleht 23.01.2021 Z a OÜ XXX - 2 lehel, Poola Tolli kontroll leht 5(13)

25.11.2020 Z a OÜ XXX - 2 lehel, sõidukviitung s/a Volvo XXX 10.05.2021 N P /XXX

(kinnine kilepakend nr 7, mis on kinnitatud turvakleebisega nr XX).

D. Teplõhhile tagastada telefon RITZVIVA (pakend nr XX), nutikell (pakend nr XX) ja

liisingu leping (pakend nr XX), mis on 07.10.2021. a asitõendi üleandmise vastuvõtmise akti

nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris; Iphone IMEI: XXX; XXX leitud ja ära võetud Router

Huawei; Ritz viva IMEI1: XXX IMEI2: XXX.

D. Ragozin-Jolkinile tagastada märkmik (pakend 8, XXX), mis on 22.07.2021. a asitõendi

üleandmise vastuvõtmise akti nr XXX kohaselt hoiul Ida prefektuuris; XXX, korterist leitud

ja ära võetud telefon Samsung IMEI1: XXX 0, IMEI2: XXX, mis on 05.11.2021. a asitõendi

üleandmise vastuvõtmise akti nr XXX kohaselt hoiul Ida prefektuuris.

93. Konfiskeerimisel proportsionaalsuse põhimõttega arvestamine tähendab, et ära võtta või

konfiskeerida võib vaid sellises ulatuses andmeid või andmekandjaid, mis on menetluse

läbiviimiseks ja tõendamiseseme asjaolude selgitamiseks vajalikud. Võimaluse korral tuleks

asjassepuutuvad andmed kopeerida, süüdistatava andmekandjalt kustutada või talle

kättesaamatuks muuta, mitte aga andmekandjat tervikuna ära võtta. Neid põhimõtteid tuleb

arvestada ka kohtul asitõenditega toimimise viisi silmas pidades (vt nt RKKKm 3-1-1-57-12,

p 16).

Kuigi D. Ragozin-Jolkin kasutas telefoni POCO X3 omavahelises suhtluses narkokuriteo

toimepanemisel, siis puuduvad andmed selle kohta, et selles telefonis oleks talletatud mingit

keelatud materjali. Kaitsja on avaldanud, et telefon sisaldab süüdlase jaoks vajalikke ning

õiguspäraseid andmeid (nt fotod). Isegi, kui telefon sisaldab muuhulgas ka võimalikke

kuritegelikke kontakte, siis arvestades seda, et D. Ragozin-Jolkinile mõistetakse pikaajaline

vanglakaristus ja eeldatav aeg, millal ta saab telefoni kontaktidele taas ligipääsu, on väga

pikk, siis ei oma need kontaktid tema vabanemisel enam samaväärset tähendust. Seega leiab

kohus, et telefoni konfiskeerimisega riivatakse kahtlemata D. Ragozin-Jolkini

omandipõhiõigust ning selline toimimisviis ei ole konfiskeerimise eesmärgiga kõrvutades

proportsionaalne. Sellest tulenevalt tuleb ka telefon POCO X3 KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel

tagastada D. Ragozin-Jolkinile.

Konfiskeerimisele kuuluvad asitõendid

94. Riigikohus on 29. mai 2013. a määruse nr 3-1-1-51-13 p-des 9 ja 20 selgitanud: KrMS §

46(49)

1-21-7614

126 lg 3 p 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või seaduslikule valdajale.

See tähendab muu hulgas seda, et kohus ei saa otsuse tegemisel määrata KrMS § 126 lg 2 p 4

alusel hävitamisele asitõendit, mis ei kuulu riigile ja mille omanik või seaduslik valdaja on

teada. Vastupidise tõlgenduse korral riivataks ebaproportsionaalselt asitõendina ära võetud

eseme omaniku omandipõhiõigust (põhiseaduse § 32). Kohtul puudub seaduslik alus anda

riigile luba teisele isikule kuuluva vara hävitamiseks. Kohus saab kohtuotsuse tegemisel

määrata asitõendi hävitamisele või ümbertöötamisele (KrMS § 126 lg 3 p 4) üksnes juhul, kui

asitõendina ära võetud ese kuulub (hiljemalt otsuse täitmise ajaks) riigile või kui tegemist on

peremehetu asjaga asjaõigusseaduse (AÕS) § 96 lg 3 mõttes (nt kui asja senine omanik on

avaldanud tahet asja omandist loobuda). Eelmärgitu tähendab muu hulgas seda, et

süüdistatava või kolmanda isiku omandis oleva asitõendi võib kohtuotsuse tegemisel

hävitamisele määrata vaid juhul, kui kohus ühtlasi selle eseme mõnel seaduses sätestatud

alusel seniselt omanikult konfiskeerib.

Süüteo toimepanemise vahend, mida kasutati või kavatseti kasutada kuriteo toimepanemise

vahendina minetavad otsuse jõustumisel oma tõendusliku väärtuse ja kuna on tegemist

väärtusetute asjadega, siis tuleb need KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse

jõustumisel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Sellisteks

esemeteks on 5 rulli vaakumpakendite kottidega (pakend nr 4 turvakleebisega XX),

vaakumpakendaja (pakend nr 5 turvakleebisega XX); simkaart Zeltavitina XX koos alusega

(pakend nr 6 tutvakleebisega XX), mis on 22.07.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise

akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris; hõbedase korpusega digitaalne kaal (pakend nr 2

turvakleebisega XX); plastkarp (pakend nr 2 turvakleebisega XX); soonsulguriga kilekott, mis

oli lahtises kilepakendis, mis oli omakorda õhukeses kilekotis (pakend nr 3 turvakleebisega

XX, mis on 04.08.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida

prefektuuris.

D. Ragozin-Jolkin kasutas kuriteo toimepanemiseks ka telefoni Redmi Note 9 Pro (XX)

IMEI1: XXX; IMEI2: XXX, mis kuulub KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerimisele. Selle

telefoni tagastamist ei ole D. Ragozin-Jolkin ise ka taotlenud.

95. 28.05.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (KrTo II kd, lk 1-25) nähtub, et D.

Teplõhhi elukohast XXX 20.05.2021 läbiotsimise käigus kaasa võetud kõikide 20

telefonikarbi põhjadel olid sulgurkleebised vigastatud ehk telefonikarbid olid eelnevalt

avatud. Neid telefonikarpe ei saanud avada D. Teplõhh, kuivõrd telefonid saabusid Hollandist

hetkel, kui tema korteris viibisid PPA ametnikud, kes teostasid läbiotsimist (vt 20.05.2021. a

läbiotsimisprotokoll – KrTo I kd, lk 184-202). Kõikide telefoni karpide seest kasutusjuhendi

vahelt avastati ka valget värvi SIM-kaart. On üldteada, et telefone ei müüda koos

SIM-kaartidega, vaid SIM-kaart tuleb soetada lõpptarbijal endal. Kohtu hinnangul viitab see

üheselt sellele, et telefonikarbid avatigi enne väljasaatmist selleks, et lisada telefonidele

SIM-kaardid ning edastada need D. Teplõhhile juba koos telefonidega. Sellest saab aga

järeldada, et tegemist ei olnud tavapärase ostu-müügi vahendusega, vaid telefonide

edasitoimetamisel oli mingi muu otstarve.

19.08.2021 koostatud vaatlusprotokollist (KrTo II kd, lk 1-25) nähtub, et mobiiltelefon nr 19

(IMEI1:XXX, IMEI2:XXX) ja nr 20 (IMEI1: XXX, IMEI2: XXX) lülitati sisse, seadistati

kellaaeg ja ühendati WIFI võrku. Pärast seda telefone prooviti vaikeseadistada

tehaseseadetele, mis ei andnud resultaati. Telefonid on tavakasutuseks kõlbmatud. Tegemist

on „ANOM“ krüptotelefonidega, mis ei olnud veel seadistatud.

Need telefonid ei olnud kuriteo toimepanemise vahendid, kuivõrd ese on käsitatav süüteo

toimepanemise vahendina juhul, kui seda on kasutatud kuriteo käigus ehk pärast teo vahetut

alustamist, s.o vähemalt katse staadiumis (vt RKKKm nr 3-1-1-88-15, p 14). D. Teplõhhi

47(49)

1-21-7614

elukohast ära võetud telefonid olid kasutamata ning uued. See ei välista aga nende

konfiskeerimist, kuivõrd KarS § 83 lg 1 võimaldab konfiskeerida ka vahendi, mida kavatseti

kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks.

Eelnevalt väljatoodu viitab selgelt sellele, et telefone ei plaanitud kasutada tavakasutuses,

telefoni karbid olid avatud ning nendele oli lisatud SIM-kaardid, osad telefonidest olid

krüptotelefonid. Arvestades seda, et D. Teplõhh tunnistatakse süüdi narkootiliste ainete grupis

käitlemises, siis on alust järeldada, et need telefonid olidki mõeldud kuritegeliku grupi

omavaheliseks varjatud suhtluseks. Telefonid võeti ära D. Teplõhhi valdusest, need olid

edastatud nimeliselt temale, seega on alust järeldada, et D. Teplõhh oli nende telefonide

äravõtmise ajal nende omanik. Ühtegi tõendit selle kohta, et telefonid kuuluksid kellelegi

teisele, kaitsepool kohtumenetluses ei esitanud. Ka ei sisalda need telefonid mingeid D.

Teplõhhile olulisi või vajalikke andmeid, mis võiksid kaaluda üles telefonide konfiskeerimise.

Seega tuleb kõnealused 20 telefoni KarS § 83 lg 1, § 191 alusel konfiskeerida.

Väärtusetu asi

96. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel ekspertiisiobjektid

pakendites, mida töösse ei võetud (48 pakendit, 1 pitseeritud pakk), mis on 11.08.2021. a

asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris; pakiruumi

põrandast välja lõigatud osa, mis on 11.08.2021. a asitõendi üleandmise vastuvõtmise akti nr

XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris; vatipulgad ja kõik pakendid (ühes pakis, ekspertiisikt nr

XX) – pakendid nr 1 – 13 turvakleebistega XX – XX, mis on 04.08.2021. a asitõendi

üleandmise vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris; 2 mobiiltelefoni ja nende

osad (pakitud kotti nr L4, mis kleebiti kinni turvaelemendiga numbriga XX), mis on

29.07.2021. a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX kohaselt hoiul Ida prefektuuris.

Narkootiline aine

97. KarS § 184 järgi sätestatud süüteo vahetuks objektiks olnud aine konfiskeerimine on

kohustuslik. NPALS § 7 lg 3 järgi antakse kuriteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele

kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine üle riiklikule

ekspertiisiasutusele.

Seega menetluses ära võetud ja ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine, mis on hoiul Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudis, tuleb KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning NPALS §

7 lg 3 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile aine

säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

Andmekandjad

98. Kriminaalasja materjale talletavad 16 erinevat andmekandjat plaati ja mälupulka on

KrMS § 1601 lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde

jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist

KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud

jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära

võetud objektiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Regiina Lebedeva

eesistuja

Eevi Paasmäe

rahvakohtunik

Eigor Timoska

rahvakohtunik

48(49)

1-21-7614

Viru MK 28.02.2023 kohtuotsus on tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2024

otsusega.

49(49)