2-22-1194/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

29. märts 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-1194

Tsiviilasi

Kannisaru Talu OÜ hagi Salva Kindlustuse AS vastu

kindlustushüvitise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

7383.42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Kannisaru Talu OÜ (registrikood 12759309,

Sauvälja

tee

2-1,

46105

Tapa

vald,

e-post

margitv@gmail.com),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi

abi

Katrin

Paulus

(e-post

katrin.paulus@emerald.legal)

Kostja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984,

Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn, e-post salva@salva.ee),

lepinguline esindaja M P (e-post xxx)

Kohtuistung

01.detsembril 2022

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin

Paulus

Kostja lepinguline esindaja M P

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada hageja Kannisaru Talu OÜ hagi kostja Salva Kindlustuse AS vastu

kindlustushüvitise ja viivise nõudes.

2. Välja mõista kostjalt Salva Kindlustus AS hageja Kannisaru Talu OÜ kasuks

kindlustushüvitis summas 6836,50 eurot ja väljamõistetava hüvitise pealt viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku

rahuldamiseni.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista kindlustushüvitis summas 6 836,50

eurot, väljamõistetava hüvitise pealt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni, jätta menetluskulud kostja kanda ja

mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude pealt välja viivis VÕS 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni.

2. 30.02.2020 sõlmisid pooled kindlustuslepingu nr xxx. Poliisi kohaselt kindlustati Ratastraktor

NEW HOLLAND T7.235 (xxx). Kindlustusperiood kehtis poliisi kohaselt kuni 02.02.2023.

Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olid kostja seadmete ja masinate kindlustuse tingimused

(CPM-09) ja üldtingimused (KÜ-18). 19.08.2021 teatas hageja kostjale, et 18.08.2021 saatis

hageja traktori treileriga Tartusse ja sõidu ajal lendas traktorilt katus pealt ära. Hageja esitas

kostjale taotluse kahju hüvitamiseks summas 6 836,50 eurot. 02.09.2021 teatas kostja, et keeldub

kahju hüvitamas, sest antud juhtum ei kvalifitseeru poolte vahel sõlmitud lepingu järgi

kindlustusjuhtumiks. Hageja on seisukohal, et antud juhtum kvalifitseerub kindlustusjuhtumiks

ning kostjal lasub lepinguline kohustus juhtumi käigus tekkinud kahju hüvitada. 19.09.2021 esitas

hageja kostja vastu Eesti Kindlustusseltside Liidu lepitusorganile avalduse lepitusmenetluse

algatamiseks. 04.11.2021 tegi lepitaja kostjale ettepaneku hüvitada hagejale 2/3 kahjust, millest

on maha arvatud omavastutuse summa, s.o 3 957,67 eurot (2/3 x 6836,50 – 600). Lepitaja leidis

viidatud ettepanekus kokkuvõtvalt, et avaldaja kindlustusvõtjana peab tõendama, et kahju tekkis

ettenägematu ootamatu sündmuse tagajärjel. Kuna tegemist on koguriskikindlustusega, siis

välistuste esinemist (kui tegemist on ettenägematu ootamatu sündmusega) peab välistusele

tuginemisel tõendama kindlustusandja. Lepitaja saab aru, et selle üle ei ole vaidlust, et kahju

tekkis ettenägematu ootamatu sündmuse tagajärjel, transpordi käigus lendas traktoril katus ära.

Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb kindlustustingimustes CPM-09 nimetatud kindlustuskaitse

välistus. Salva on esmalt tuginenud tingimuste CPM-09 p 5.3 sisalduvale välistusele. Selle järgi

ei ole kindlustusjuhtumiks tavapärase ekspluatatsiooni tingimustes ilma välisteguri mõjuta

põhjustatud purunemine või väsimuspurunemine. Lepitaja hinnangul ei ole tegemist

purunemisega, mis oleks toimunud ilma välisteguri mõjuta ja tavalise ekspluatatsiooni käigus.

Pooled ei vaidle, et traktor purunes transpordi käigus. Traktori transportimine treileril ei ole

traktori tavaline ekspluatatsioon. Pooled ei vaidle ka, et traktor purunes õhutakistuse mõjul ja et

tuule kiirus oli kuni 13,8 m/s. Õhutakistus ja tuul on käsitletavad välistegurina.

Koguriskikindlustuse puhul ei saa välistegurina käsitleda ainult tormi. Väsimuspurunemist ei ole

kindlustusandja tõendanud.

3. Salva on teisena tuginenud tingimuste CPM-09 p 5.6 sisalduvale välistusele. Selle järgi ei ole

kindlustusjuhtumiks kahjustumine, mille on põhjustanud pidevalt mõjuv ekspluatatsioonitegur ja

riknemine mittekasutamise või normaalse ilmastikutingimuse tagajärjel. Salva tugineb sellele, et

kõnealune juhtum leidis aset normaalse ilmastikutingimuse tagajärjel. Lepitaja hinnangul on

siinkohal oluline järgnev. Tuul kiirusega kuni 13,8 m/s on tugev, kuid see ei ole torm. Samas

juhtumi koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumiks lugemiseks ei ole määrav, et tegemist oleks

tormiga. Kas tuul kiirusega 13,8 m/s on normaalne ilmastikutingimus või see on ebatavaline, on

märkimisväärselt hinnanguline. Riigi Ilmateenistus annab 1. taseme hoiatuse ehk loeb ilma

ohtlikuks, kui tuulekiirus on vähemalt 12 m/s 10 minuti keskmisena või puhanguti vähemalt 15

m/s. Käesoleval juhul tuulekiirus ei vasta päris sellele tasemele, kuid on samas selle lähedal.

Juhtumi kindlustuskaitse välistuse alla liigitamiseks peaks kindlustusandja tõendama, et tuul

kiirusega 13,8 m/s on normaalne ilmastikutingimus, kindlustusvõtja ei pea tõendama ilmastikuolu

ebatavalisust. Praegusel juhul on avaldaja esitanud andmed tugeva tuule kohta ja tõendatud ei ole,

et selline tuul on tavapärane ja normaalne ilmastikutingimus.

4. Kostja keeldus lepitaja ettepanekust. VÕS § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub

üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu

tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu

muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja)

kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Poliisi eritingimuste kohaselt loetakse

kokkulepituks ja kooskõlastatuks, et vastavalt poliisis ja üldtingimustes kinnitatud tingimustele,

välistustele ja eritingimustele laieneb kostja hüvitamiskohustus hõlmates kahju või kahjustusi

poliisis nimetatud objektile liikumisel kindlustuskoha piires. Kindlustuslepingu tüüptingimuste

(CPM-9) p 4 kohaselt on kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti ettenägematu ja ootamatu

kahjustumine, hävimine või kadumine kindlustuskaitse kehtimise ajal mistahes kindlustusriski

realiseerumisel, mida ei ole eraldi välistatud. Kindlustusriski välistused on sätestatud

tüüptingimuste p-des 5 kuni 6. Punkt 5.3 sätestab, et kindlustusjuhtumiks ei ole kahjustumine,

hävimine või kadumine, mis on tekkinud tavapärase ekspluatatsiooni tingimustes ilma välisteguri

(nt liiklusavarii, eseme kukkumine, uppumine, tulekahju, vandalism) mõjuta. Viidatud punktis on

toodud ka järgmine näide (nr 2): „Tõstetöödel kukub tõstetav ese vastu tõstukit ja purustab selle

– selline kahju on kindlustatud. Kui aga tõstuk puruneb seetõttu, et tõstuki tõsteseade materjal on

amortiseerunud, siis sellise materjali väsimuse poolt põhjustatud purunemine ei ole kindlustatud.“

Punkt 5.6 sätestab, et kindlustusjuhtumiks ei ole kahjustumine, hävimine või kadumine, mis on

tekkinud pidevalt mõjuva ekspluatatsioonifaktori (näiteks kulumine, korrosioon, kavitatsioon,

katlakivi) ja riknemise, mittekasutamise või normaalse ilmastikutingimuse tagajärjel.

5. Hageja hinnangul on antud juhul eeldused kindlustushüvitise väljamaksmiseks täidetud.

Kindlustusjuhtum leidis aset kindlustuseseme transportimise ajal, mil õhutakistuse tõttu lendas

kindlustusesemel katus ära.

6. Hageja nõuab kostjalt väljamõistetava hüvitise pealt viiviste väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 II

lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Õiguslik

alus sellise nõude esitamiseks tuleneb TsMS §-st 367 (vt ka RKTKo 2-18-18420, p 14), mis

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina kohtu välja mõistetud põhinõudest.

7. Kindlustustingimustest ei tulene hageja kohustust tõendada, et välistusi ei esine. Tegu on

negatiivse asjaoluga, mida hageja ei saagi tõendada. Kostja viidatud kindlustustingimuste punkt

5.3 sätestab aga just sellised välistused. Kui kostja seisukoht oleks õige, tuleks hagejal tõendada

ka muude kindlustustingimuste punktis 5 nimetatud välistuste puudumine. Seda ei ole kostja aga

ka

ise

kunagi

nõudnud

ega

hüvitise

maksmisest

keeldumisel

sellele

tuginenud.

Kindlustustingimuste punkti 4 järgi on kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti ettenägematu ja

ootamatu kahjustumine, hävimine või kadumine kindlustuskaitse kehtimise ajal mistahes

kindlustusriski realiseerumisel, mida ei ole eraldi välistatud. Kindlustustingimuste punkti 5.3

kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks kahjustumine, hävimine või kadumine, mille on põhjustanud

tavapärase ekspluatatsiooni tingimustes ilma välisteguri (näiteks liiklusavarii, eseme kukkumine,

uppumine, tulekahju, vandalism) mõjuta põhjustatud purunemine või väsimuspurunemine. Kostja

märgib ka ise, et „kahju tekkimise tehniline põhjus on teadmata“. Siinkohal ei oma tähtsust kostja

väide „tehnilise“ või „põhjuse“ või „tehnilise põhjuse“ kohta.

8. Eelnevalt kokkulepitud sündmuseks oli

siinsel juhul ettenägematu ja ootamatu

kindlustusobjekti kahjustus (traktori katus lendas pealt) ning poolte vahel ei ole vaidlust, et selline

sündmust ettenägematult ja ootamatult aset leidis. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust traktorile

tekkinud kahjustuse üle, st selle üle, et katuse pealt ära lendamine oli kindlustusobjekti kahjustus.

Seega hageja kui kindlustusvõtja peab kindlustuslepingu kohaseks hüvitise saamiseks VÕS § 423

lg 1 järgi tõendama üksnes seda, et kokkulepitud sündmus toimus. Kuna sündmuse toimumise üle

vaidlust ei ole, on kõik hageja nõude rahuldamise eeldused täidetud. VÕS § 422 lg 1 järgi peab

kindlustusandja tekkinud kahju hüvitama. Välistus on kindlustusandja õigus ja võimalus

„eelnevalt kokkulepitud sündmuse“ toimumisel teatud olukorras hüvitist mitte maksta. Teisti

öeldes VÕS § 422 lg 1 järgi on võimalik eelnevalt kokku leppida, millise konkreetse sündmuse

korral ei pea kindlustusandja VÕS § 422 lg-st 1 tulenevat kohustust täitma.

Kostja vastuväited

9. Kostja hagi ei tunnista. Hageja esindaja R T edastas kostjale 19.08.21 kell 12:41 kahjuteate,

mille kohaselt kahjustus kõnealune ratastraktor 18.08.2021 ajal, mil seda transporditi treileriga

Reinaverest Tartusse. Ratastraktoril eraldus transpordi käigus katus. Hageja ei ole tõendanud, mis

on katuse eraldumise tehniline põhjus. Võimaliku versioonina on hageja seisukohal, et katuse

eraldumise põhjuseks oli tugev tuul. Õnnetuse hetkel poolte vahel kehtinud Salva Kindlustuse AS

CMP-09, Ettevõtja seadmete ja masinate kindlustuse tingimused, kindlustustingimuste punkti 4

kohaselt on kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti ettenägematu ja ootamatu kahjustumine,

hävimine või kadumine kindlustuskaitse kehtimise ajal mistahes kindlustusriski realiseerumisel,

mida ei ole eraldi välistatud. Salva Kindlustuse AS CMP-09 kindlustustingimuste punkti 5.3

kohaselt ei loeta kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti kahjustumist, hävimist või kadumist,

mille on põhjustanud tavapärane ekspluatatsioon ilma välisteguri (näiteks liiklusavarii, eseme

kukkumine, uppumine, tulekahju, vandalism) mõjuta. Kostja märgib, et hageja ei ole esitanud

ühtegi tõendit, millest saaks järeldada, et kõnealuse kahju põhjuseks on tugev tuul. Samuti ei ole

tõendamist leidnud, et kõnealune kahju oleks tekkinud liiklusõnnetuse, eseme kukkumise,

uppumise, tulekahju või vandalismi tõttu. Seega kohaldub tingimuste punkt 5.3, kuivõrd seos

välisteguri ja tekkinud kahju vahel on tõendamata. Seda ei saa eeldada. Salva Kindlustuse AS

CMP-09 kindlustustingimuste punkti 5.6 kohaselt ei loeta kindlustusjuhtumiks ja kahju ei

hüvitata, kui kahju tekkis normaalsete ilmastikutingimuste tõttu. Nagu käesoleva vastuse lisast 1

tuleneb, toimus kahju 18.08.2021 kell 13:00 paiku Reinaverest Tartusse sõites. Ilmajaama

andmete puhus sellel päeval kõnealuses piirkonnas tuul 3,1-4,1 m/s ning puhanguti 8,2 m/s. Seega

valitsesid kahju tekkimise ajal ja kohas täiesti normaalsed ilmastikutingimused. Tormiks saab

nimetada 20,8-24,4 m/s puhuvat tuult. Seega ei saa tekkinud kahju põhjuseks olla ebamõistlikud

ilmastikutingimused. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et esmalt välistab kahju

hüvitamise tingimuste punkt 5.3. Kui leiab tõendamist, et kahju on põhjuslikus seoses ilmajaama

andmetelt tuleneva tuule kiirusega, siis tuleks kohaldada punkti 5.6.

Kohtu põhjendused

10. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

12. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest

ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire

TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

13. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg

3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82

esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva ja kohustuse

täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

14. Asjaolud, millest kohus asja lahendamisel lähtuda saab, mille üle vaidlus puudub ning kohus

loeb tuvastatuks TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel:

• 30.02.2020 sõlmisid pooled kindlustuslepingu nr xxx koguriskikindlustusega.

• Poliisi kohaselt kindlustati Ratastraktor NEW HOLLAND T7.235 (xxx).

• Kindlustusperiood kehtis kuni 02.02.2023.

• Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olid kostja seadmete ja masinate kindlustuse

tingimused (CPM-09) ja üldtingimused (KÜ-18).

• Ratastraktoril eraldus transpordi käigus katus.

• Kindlustushüvitis makstakse välja käibemaksuta.

15. Pooltel on vaidlus selles, kas kindlustatud ratastraktori NEW Holland T7.235, reg-nr xxx

kahjustumine 18.08.2021 kell 13:00 on vaadeldav kindlustusjuhtumina kindlustustingimuste

mõistes. 19.09.2021 esitas hageja kostja vastu Eesti Kindlustusseltside Liidu lepitusorganile

avalduse lepitusmenetluse algatamiseks. Harju Maakohtu 05.02.2022 määrusega on hagi

menetlusse võetud.

16. Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb kindlustustingimustes CPM-09 nimetatud

kindlustuskaitse välistus. Kostja on esmalt tuginenud tingimuste CPM-09 p 5.3 sisalduvale

välistusele, mille järgi ei ole kindlustusjuhtumiks tavapärase ekspluatatsiooni tingimustes ilma

välisteguri, näiteks liiklusavarii, eseme kukkumine, uppumine, tulekahju, vandalism, mõjuta

põhjustatud purunemine või väsimuspurunemine.

17. Kostja on tuginenud kahjujuhtumi nr KK21-01174 käsitlemisel kahju hüvitamisest

keeldumise otsuse tegemisel tingimuste CPM-09 p 5.6 sisalduvale välistusele. Selle järgi ei ole

kindlustusjuhtumiks kahjustumine, mille on põhjustanud pidevalt mõjuv ekspluatatsioonifaktor,

korrosioon,

kavitatsioon,

katlakivi

ja

riknemine

mittekasutamise

või

normaalse

ilmastikutingimuse tagajärjel. Kostja väitel vaidlusalune juhtum leidis aset normaalse

ilmastikutingimuse tagajärjel. Vaidluse all ei ole, et juhtumi hetkel kehtisid poolte vahel Salva

Kindlustuse AS CMP-09, Ettevõtja seadmete ja masinate kindlustuse tingimused,

kindlustustingimuste punkti 4 kohaselt on kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti ettenägematu ja

ootamatu kahjustumine, hävimine või kadumine kindlustuskaitse kehtimise ajal mistahes

kindlustusriski realiseerumisel, mida ei ole eraldi välistatud. Salva Kindlustuse AS CMP-09

kindlustustingimuste punkti 5.3 kohaselt ei loeta kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti

kahjustumist, hävimist või kadumist, mille on põhjustanud tavapärane ekspluatatsioon ilma

välisteguri (näiteks liiklusavarii, eseme kukkumine, uppumine, tulekahju, vandalism) mõjuta.

18. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja)

kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma

kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil

(kindlustusandja

täitmise

kohustus).

Teine

isik

(kindlustusvõtja)

kohustub

tasuma

kindlustusandjale kindlustusmakseid. Vastavalt VÕS § 423 lg 1 on kindlustusjuhtum eelnevalt

kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust

tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustusandja kindlustuslepingu põhikohustus on VÕS § 422 lg 1

järgi kahju hüvitamine kindlustusjuhtumi toimumise korral. Kui kindlustusvõtja on tõendanud

kindlustusjuhtumi

toimumise,

tekib

kindlustusandjal

hüvitamise

kohustus

ning

hüvitamiskohustuse puudumist peab tõendama kindlustusandja. VÕS § 448 lg 1 kohaselt peab

kindlustusvõtja kahjujuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teatama. Poolte vahel

kehtivate kindlustuse üldtingimuste p 1.10 järgi on kindlustusjuhtum ootamatu ja ettenägematu

kindlustuslepingus määratletud sündmus. Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusandjal lepingust

tulenev täitmise kohustus. Salva Kindlustuse AS CMP-09 kindlustustingimuste p 4 järgi on

kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti ettenägematu ja ootamatu kahjustumine kindlustuskaitse

kehtimise ajal mistahes kindlustusriski realiseerumisel, mida ei ole eraldi välistatud.

19. Kahju hüvitamisest keeldumise otsusest ja käesolevas asjas esitatud vastuväidetest nähtuvalt

leiab kostja, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, kuna kahjuteate kohaselt lendas katus ära

ilma otsese välise mõjutuseta. Kohtu hinnangul on asja sisulise arutamise tulemusena tõendamist

leidnud, et traktorile on kahju tekkinud ettenägematu ootamatu sündmuse tagajärjel. Kohus

tuvastab, et kahjujuhtumi kirjelduse teatega on tõendatud, et vaidlusalusel traktoril lendas

18.08.2021 kella 13.00 paiku treileriga transportimisel katus pealt teel Reineverest Tartusse.

Esitatud asjaolude kohaselt on tekkinud tuule kiiruse tõttu 13,8 m/s õhutakistus, mis on käsitletav

ettenägematu välistegurina. Vaidluse all ei ole asjaolu, traktor oli treileril ja katuse eemaldumine

juhtus teel sõites (kohtuistungi protokoll 00:05:13). Kostja väited, et tegemist ei olnud tormiga,

vaid valitsesid normaalsed ilmaolud, kus ilmajaama andmetel oli tuule kiirus puhanguti 8,2 m/s,

ei lükka ümber võimalust, et tekkis õhutakistus. Hageja on esitanud andmed tuulekiiruse seisuga

18.08.2021 nii kella 13.00 kui 14.00 ajal, millest nähtub, et tuule kiirus oli puhanguti 10, 8 m/s

kuni 11,8 m/s. Kohtu korraldaval istungil 01.12.2022 väitis kostja esindaja, et teadmata on põhjus,

miks katus traktilt ära lendas (00:03:53). Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada täiendavaid

tõendeid asjaolu kohta, mis põhjusel traktorit treileril remonti transporditi. Hageja on 20.02.2022

menetlusdokumendis selgitanud, et traktor saadeti remonti seoses mootori töö probleemiga mitte

katusega. Kohus loeb selle väite tõendatuks tõenditega remondi kohta, 16.07.2021 ja 13.09.2021

arve mootori remondi kohta, samuti kinnitavad tehnoülevaatuste 2019, 2020, 2021 ja 2022

väljavõtted, et läbitud olid korrapärased hooldused ning katusega ( kabiin, raam, veermik)

probleeme ei olnud.

20. VÕS § 477 kohaselt kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui

on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal

kindlustusväärtusest suurem. Hüvitamisele kuuluva kahju ulatust reguleerib VÕS § 127 jj. VÕS

§ 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 kohaselt tuleb asja kahjustumise korral hüvitada

kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Kuivõrd asjas on tõendamist

leidnud kindlustusjuhtum, ning ei esine välistustingimusi ja kostja ei vaidlusta kahju suurust, tuleb

hagetav hüvitissumma kostjalt hageja kasuks välja mõista.

21. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 kohaselt võib ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb välja mõista viivis põhivõlgnevuselt

hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Arvestades,

et hagi on esitatud 25.01.2022 ning asjaolu, et hageja taotleb hagi esitamisest viivist, kuulub

viivise nõue seoses põhinõude väljamõistmisega rahuldamisele.

Menetluskulud

22. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja

kanda.

23. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

24. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik