3-22-602/52 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-602

Haldusasi

Xe kaebus Tallinna Vangla ametniku poolt kaebaja

solvamise

ja

väärikuse

alandamisega

tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 100 eurot

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: X

Vastustaja: Tallinna Vangla

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28. aprill 2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 11.03.2022 esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinn Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 100 eurot kaebaja solvamise eest ja kaebaja väärikuse alandamise

eest. Lisaks palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks vangla tegevused, mis rikuvad VSKE §

49¹ lõikeid 1, 2 kohtueelse menetluse läbimisel.

Kaebaja märgib, et on esitanud 10.01.2022 ka kohustusliku kohtueelse kahju hüvitamise

taotluse vanglale, kuid seda ei ole sisuliselt lahendatud (vangla nõuab kaebajalt taotluse tõlget).

Tallinna Vangla tagastas kaebaja taotluse kaebuse kohaselt oma 08.03.2022 vastusega nr 5-

37/22/5-4 läbi vaatamata.

2. 25.03.2022 kohtunõudega palus kohus eelmenetluse toimingute sooritamiseks Tallinna

Vanglal esitada kohtule andmed, kas kaebaja on läbinud ülal toodud kahju hüvitamise nõudes

kohustusliku kohtueelse menetluse. Ühtlasi palus kohus esitada kõik vastavad haldusmenetluse

materjalid.

3. Tallinna Vangla esitas 01.04.2022 kohtule dokumendid, mille kohaselt tagastas Tallinna

Vangla kaebajale kahju hüvitamise taotluse 08.03.2022 kirjaga nr 5-37/22/5-4, kuna kaebaja ei

kõrvaldanud sellest puuduseid, s.o esitanud vanglale taotlust eesti keeles. Tallinna Vangla

selgitas Xele 10.02.2022 kirjas nr 5-37/22/5-2 pöördumise tõlkimise korda ning andis tähtaja

taotluses puuduste kõrvaldamiseks hoiatades kaebajat, et puuduste kõrvaldamata jätmisel

jäetakse taotlus läbi vaatamata.

4. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse oma 12.04.2022 määrusega.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 13.05.2022 määrusega Tallinna Halduskohtu

12.04.2022 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 ning saatis asi halduskohtule kaebuse

menetlusse võtmise otsustamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus Riigikohtu

21.06.2022 määrusega.

6. 27.06.2022 määrusega võttis kohus Xe kaebus Tallinna Vangla ametniku poolt kaebaja

solvamise ja väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 100

eurot menetlusse. 09.01.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku

menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

7. Kaebuse esitaja palub Tallinna Vanglalt välja mõista kaebaja kasuks vastu mittevaralise

kahju hüvitis summas 100 eurot alljärgnevatel põhjustel.

7.1. Kaebus on esitatud seoses 07.01.2022 kontaktisiku Dorel Poogna tegevusega– käskkirja

tõlkimata jätmine ja ebaviisakas käitumine. Kaebuse kohaselt D. Poogna karjus kaebaja peale

ja lõi käega vastu toiduluuki, viskas kaebajale käskkirja näkku ning lõi seejärel väljakutsuvalt

ja agressiivselt toiduluugi pauguga kinni ning lahkus. Kaebaja märgib, et see kõik on olemas

videokaamera salvestisel 07.01.2022 kell 10.00–10.05.

7.2. Kaebaja märgib, et vastavalt õiguskantsleri 04.06.2009 seisukohale nr 7-

4/080940/0903300 peab vangla kontaktisiku kaudu vangla käskkirjade sisu kinnipeetava jaoks

arusaadavasse keelde tõlkima ja kinnipeetavale edastama. Käesoleval juhul on selleks vene

keel. Selleks, et eesti keelt mittevaldav kinnipeetav saaks aru ja teaks, millest vangla kirjutab,

saaks neid vangla käske täita ning edasi kaevata.

7.3. Kaebaja ei valda eesti keelt. Kaebaja nimesildile on märgitud eesti keele tase A. 07.01.2022

kutsus kaebaja kontaktisiku D. Poogna, et ta tõlgiks kaebajale vene keelde vangla käskkirja

06.01.2022 nr 1-22/1-27, mille alusel kohaldas vangla kaebaja suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid, paigutades kaebaja lukustatavasse kambrisse. Kaebajal on õigus teada,

mida vangla käskkirjas kirjutas ja millega on ta oma otsust põhjendanud.

7.4. Kui D. Poogen saabus, hakkas ta väljendama rahulolematust ja soovimatust kaebajat

tõlkimisega aidata. Ütles, et ta pole tõlkija. Oli ärritunud ja provotseeris konflikti. Kaebaja

selgitas talle, et kui vangla ei tee ise oma käskude tõlkeid vene keelde, siis soovib kaebaja ise

kirja panna kõik, mida kontaktisik tõlgib, kuna kaebaja soovib seda käskkirja kohtus

vaidlustada. Lisaks selgitas kaebaja, et kontaktisiku kohustuste hulka kuulub vangla

käskkirjade tõlkimine vastavalt õiguskantsleri nõudele. Siis hakkas kontaktisik kaebaja peale

karjuma, et tal on ükspuha, mida õiguskantsler kirjutab, tal on olemas oma juhtkond. Ta ei

hakka midagi tõlkima, tal pole aega, ta ei ole tõlkija. Lõi käega vastu toiduluuki, viskas

kaebajale käskkirja näkku ning lõi seejärel väljakutsuvalt ja agressiivselt toiduluugi pauguga

kinni ning lahkus.

7.5. Kaebaja leiab, et selline agressiivne ja matslik käitumine ametniku D. Poogna poolt oma

töökohustuste täitmisel ei ole lubatav. Selline käitumine solvas kaebajat, vanglaametnik näitas

üles oma lugupidamatust kaebaja suhtes. Kaebaja peale karjutakse, tõstetakse häält. Visatakse

näkku käskkirju nagu koerale, lüüakse vastu söögiluuki, provotseerides kaebajat

vastureaktsioonile ja konfliktidele. See ei ole esimene D. Poogna konflikt kinnipeetavatega, kus

ta omale jõhkrusi lubab, karjub, käitub jämedalt, väljakutsuvalt ja agressiivselt, millega seoses

on tema kohta kaebusi esitatud. Kaebaja leiab, et D. Poogen on rikkunud VangS § 4¹ lg 1,

Kodukorra punkte 1.9; 1.2; 1.13.1; 1.14.12; 1.14.14; 1.14.16.

7.6. Kokkuvõtvalt palub kaebaja kaebuse rahuldada. Ühtlasi viitab kaebaja VangS § 41 lg 1,

Euroopa Ministrite Komitee Euroopa vanglareeglistiku Rec (2006)2 reeglile 72.1 p 72.3, p 72.4,

reeglit 74 p 75, PS § 13 ja § 18, samuti ka HKMS § 2 lg 2 paludes viidatud regulatsiooniga asja

lahendamisel arvestada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

8.1. VangS § 41 lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust

ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi

või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas

kinnipidamisega. VangS-s sellise üldklausli sätestamine tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu

(edaspidi EIK) praktikast, mis aitab ühest küljest rõhutada inimväärikuse olulisust, samas aga

juhib tähelepanu sellele, et iga ebameeldivustunne, mida inimene kogeb, pole veel

inimväärikuse rikkumine. Inimväärikuse põhimõttega ei saa vastuolus olevaks lugeda mistahes

haldusakti või toimingut, mille adressaat leiab, et sellega rikutakse tema väärikust. Väärikust

alandavaks saab lugeda üksnes sellist toimingut, mis kahjustab isiku olukorda

ebaproportsionaalselt taotletava legitiimse eesmärgiga või mis toob kaasa isiku põhiõiguste

moonutamise. Väärikuse alandamise alla ei asetu igasugused hingelised läbielamised, vaid

tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud

põhilisi inimõigusi.

EIK praktikas on inimväärikuse alandamisena kvalifitseeritud näiteks alljärgnevad olukorrad:

täielik sotsiaalne isolatsioon (EIK otsus asjas Messina v Itaalia (nr 2), 28.09.2000); halvad

sanitaartingimused kogumina (EIK otsus asjas Valasinas v Leedu, 24.07.2001); invaliidist

kinnipeetavate erivajaduste ignoreerimine (EIK otsus asjas Price v Ühendkuningriik,

10.07.2001); arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või isiku surm

ning põhjendamatu jõu kasutamine kinnipeetava vastu (EIK otsus asjas Ilhan v Türgi,

27.06.2000); kinnipeetava sundtoitlustamine, kui selleks puudub meditsiiniline vajadus (EIK

otsus asjas Nevmerzhitsky v Ukraina, 05.04.2005); kinnipidamisasutuste ülerahvastatus (EIK

otsus asjas Labzov v Venemaa, 16.06.2005); alasti läbiotsimised vastassoost vanglaametniku

juuresolekul (EIK otsus asjas Valasinas v Leedu, 24.07.2001); kolmeks kuuks isiku

paigutamine pimedasse väiksesse kambrisse, ilma jalutamisvõimalusteta (EIK otsus asjas I.I v

Bulgaria, 09.06.2005) jne. Tegemist on tõsiste näidetega, mis ei jäta kahtlust, et selline teguviis

on tsiviliseeritud ühiskonnas mitteaktsepteeritav ning käsitletav inimväärikuse alandamisena.

Tallinna Vangla leiab, et faktilised asjaolud käesoleval juhul sellisele õiguste riivele ei viita.

8.2. Kaebuse esitaja arusaam, et õiguskantsleri 04.06.2009 soovitusest nr 7-4/080940/0903300

tuleneb inspektor-kontaktisikutele kohustus tõlkida kinnipeetavatele vangla haldusakte ja

vastuskirju, on väär. Õiguskantsler on leidnud, et Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel ja vangla

ei ole kohustatud tingimusteta ja tasuta tagama kinni peetavale isikule kirjaliku tõlke teenust.

Samuti on õiguskantsler leidnud, et Eesti Vabariigi põhiseadusega ei ole vastuolus lahendus,

kus riik ei taga kõigi riigi poolt kinni peetavale isikule edastatavate dokumentide kirjalikku

tõlget talle arusaadavasse keelde ja kompenseerib seda inspektor-kontaktisikute selgitustega

dokumentides öeldu kohta (Õiguskantsleri 04.06.2009 soovitus nr 7-4/080940/0903300,

õiguskantsleri 16.05.2012 seisukoht nr 7-4/120704/1202392). Õiguskantsler on seisukohal, et

vanglal on kohustus teatud määral hoolitseda selle eest, et kinni peetavatel isikutel, kes

küllaldaselt riigikeelt ei valda, oleks võimalik nende igapäevaelu enam mõjutavate

üldkorralduste (eeskätt päevakavad jms aktid) sisust küllaldaselt aru saada. Vangla võib seda

tagada kas nimetatud üldkorraldusi tõlkides või ka seeläbi, et inspektor-kontaktisikud või muud

vanglateenistuse ametnikud selgitavad kinni peetavatele isikutele nende sisu (Õiguskantsleri

16.07.2012 seisukoht nr 7-4/120987/1203388).

Vastustaja märgib, et õiguskantsleri seisukohad on soovituslikud dokumendid, mis ei ole

õiguslikult siduvad ning neist ei tulene vanglateenistujate õigused ja kohustused. Ka inspektor-

kontaktisiku ametijuhendist, mis sätestab tema teenistuskohustused, ei tulene tõlkimise

kohustust. Kuna inspektor-kontaktisik aitab mh kinnipeetaval vanglas viibimisega seonduvaid

küsimusi ja tekkinud probleeme lahendada, siis aidatakse ka vähese riigikeele oskusega isikutel

riigikeeles koostatud vangla haldusaktidest ja vastuskirjadest aru saada. Inspektor-kontaktisik

ei ole ametlik tõlk, kes tõlgib teksti sõna-sõnalt ja vastutab tõlke õigsuse eest, vaid ta selgitab

kinnipeetavale kirja pandut vastavalt oma võõrkeele teadmistele ja oskustele.

8.3. Inspektor-kontaktisik D. Poogen on staažikas vanglaametnik, kes täidab oma

teenistuskohustusi nõuetekohaselt ja tema vene keele oskus on piisav kinnipeetavatele

riigikeelsete dokumentide sisu selgitamiseks. Haldusasjas nr 3-22-1123 on D. Poogen andnud

kirjaliku selgituse kaebajale dokumentide tõlkimisega seonduvalt. Inspektor-kontaktisiku

sõnutsi on ta Xele dokumente tõlkinud aga teda ei rahulda lihtsalt sisu tutvustus, vaid ta nõuab

dokumentide sõna-sõnalt tõlkimist. Samas segab ise igale lausele vahele, et kõrgendatud

hääletoonil laused ümber pöörata, vastu vaielda ja näidata oma negatiivset suhtumist toimuva

osas.

8.4. Kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel

paiknes X 07.01.2022 Tallinna Vanglas esimeses üksuses, osakonnas O4, kambris nr 3k-O4-

02. Kaebuse kohaselt kutsus X 07.01.2022 D. Poogeni kambri juurde, et ta tõlgiks Tallinna Vangla

06.01.2022. käskkirja nr 1-22/1-2/7 sisu. Nimetatud käskkirjaga kohaldati Xe suhtes

täiendavaid julgeolekuabinõusid. Turvakaamerate salvestiselt (22.08.2022 lisa 7, piiratud

juurdepääs) nähtub, et inspektor-kontaktisik D. Poogen tuleb 07.01.2022 kell 10.00 kambri nr

3k-O4-02 juurde. Vangiregistri andmetel paiknes selles kambris X. Ametnik avab kambri uksel

toiduluugi, võtab mapi vahelt dokumendid ja räägib kaebajaga. D. Poogen žestikuleerib aegajalt

kätega, osundab käega dokumendile ja veab sõrmega paberil järge. Ametniku kehakeelest saab

välja lugeda, et räägitakse dokumendi sisust. Kuna kaebaja on käskkirjaga seonduvalt vanglale

vaide esitanud ning haldusasjas nr 3-22-69 Tallinna Halduskohtule ka esialgse õiguskaitse

taotluse ja kaebuse kirjutanud, saab järeldada, et kaebaja on käskkirjast aru saanud.

Salvestiselt nähtuvalt annab kell 10.03.50 D. Poogen dokumendi kaebajale kambrisse, suleb

seejärel rahulikult toiduluugi ja lahkub kambri juurest. Kaebaja väited, et D. Poogen lõi käega

vastu toiduluuki, viskas talle käskkirja näkku ning seejärel väljakutsuvalt ja agressiivselt

toiduluugi kinni lõi, ei vasta tõele. Kell 10.01.41 liigub kambri 3k-O4-02 juurde esimese üksuse

vanemvalvur Helerin Krais ja lahkub kambri juurest hetkel, kui D. Poogen toiduluugi sulgeb.

Seega ei ole tegemist üks-ühele situatsiooniga, vaid situatsiooni nägi pealt teine ametnik. Kuna

H. Kraisi teenistussuhe on ajutiselt peatunud (kuni 30.08.2022), ei ole vastustajal võimalik

temalt kirjalikku seisukohta hetkel võtta ja vastusele lisada. Vanglateenistujatel tuleb lähtuda

justiitsministri 13.11.2018 käskkirjaga nr 176 kinnitatud Vanglateenistuja eetikakoodeksist

(Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.vangla.ee/et/karjaar-ja-tookohad/vanglateenistuja-

eetikakoodeks), mille punktide 1.4 ja 1.6 kohaselt peab vanglateenistuja olema suhtlemisel

viisakas ja käituma igal ajal ja igas olukorras viisakalt. Vastustajal ei ole alust kahelda, et D.

Poogen eetikakoodeksi reegleid järgib ja ei ole eluliselt usutav, et ta 07.01.2022 kaebajaga

suheldes viisaka suhtlusvormi minetas, liiatigi kolleegi juuresolekul.

8.5. Kuna solvumine on isiklik tundereaktsioon, ei saa vastustaja kaebaja poolset võimalikku

solvumist ka eitada, kuid tõendid kinnitavad, et inspektor-kontaktisik D. Poogen ei ole

kaebajaga 07.01.2022 teda alavääristavalt käitunud ega teda teadlikult ja tahtlikult solvanud.

Arvestades, missugust robustset kõnepruuki kaebaja ise igapäevaselt vanglaametnike suheldes

kasutab ja neid ebatsensuursete väljenditega solvab (22.08.2022 vastuse lisad 8-11), on

ebatõenäoline, et D. Poogeni hääletoon vesteldes ja kätega žestikuleerimine kaebajale selliseid

hingelisi üleelamisi põhjustasid, mis hüvitise nõuet õigustaks. Eesti õigustraditsiooni kohaselt

on avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine erandlik ja piiratud

ning on ette nähtud vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral.

8.6. X ei ole pidanud taluma 07.01.2022 kannatusi, mis tuleks talle riigivastutuse seaduse alusel

kompenseerida. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et kaebajale ei ole sellist mittevaralist

kahju tekkinud, mis tuleks Tallinna Vanglal talle hüvitada ja kaebus rahuldamisele ei kuulu.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Vaidlus seisneb selles, kas on põhjendatud kaebaja nõue hüvitada talle väidetavalt Tallinna

Vangla poolt kaebaja väidetava solvamisega ehk inimväärikuse alandamisega tekitatud

mittevaraline kahju.

Kaebaja väitel on kahju põhjustatud sellega, et 07.01.2022 Tallinna Vangla ametnik inspektor-

kontaktisik Dorel Poogna käitus kaebajaga ebaviisakalt, samuti jättis kaebajale 06.01.2022

käskkirja nr 1-22/1-27 tõlkimata, milline kohustus tuleneb talle kaebaja seisukoha kohaselt

õiguskantsleri poolt antud soovitusest. Kaebuse kohaselt D. Poogna karjus kaebaja peale ja lõi

käega vastu toiduluuki, viskas kaebajale käskkirja näkku ning lõi seejärel väljakutsuvalt ja

agressiivselt toiduluugi pauguga kinni ning lahkus.

Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebajale ei ole mittevaralist kahju, mis

kuuluks rahas hüvitamisele, tekitatud.

10. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane

tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4)

põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite

ammendatus.

RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

11. Vaidlust pole selles, et vastustaja (Tallinna Vangla) on avaliku võimu kandja, kes täidab

talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet (vangistuse täideviimine).

10. Järgnevalt tuleb kohtul võtta seisukoht, kas vangla tegevus oli õigusvastane ning kas

kaebuse esitaja poolt väidetud mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele.

10.1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Tallinna Vangla ametnik D. Poogen tutvustas

kaebuse esitajale 07.01.2022 Tallinna Vangla 06.01.2022 käskkirja, millega kohaldati kaebaja

suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vaidlust ei ole ka selles, et D. Poogen tutvustas

kaebajale vastavat käskkirja vene keeles. Kaebaja on vaidlustanud vastava käskkirja (haldusasi

nr 3-22-69), millest tulenevalt võib järeldada, et ta sai käskkirja sisust aru.

Haldusasjas nr 3-22-1123 on D. Poogen andnud kirjaliku selgituse kaebajale dokumentide

tõlkimisega seonduvalt. Inspektor-kontaktisiku sõnutsi on ta Xele dokumente tõlkinud aga teda

ei rahulda lihtsalt sisu tutvustus, vaid ta nõuab dokumentide sõna-sõnalt tõlkimist. Samas segab

ise igale lausele vahele, et kõrgendatud hääletoonil laused ümber pöörata, vastu vaielda ja

näidata oma negatiivset suhtumist toimuva osas.

10.2. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust see, kui põhjalikult kaebajale

käskkirja tõlgiti, vaid hoopis see, kas seda tehti viisakalt või alandati selle käigus kaebaja

inimväärikust nagu väidab kaebaja.

Turvakaamerate salvestiselt (Tallinna Vangla 22.08.2022 vastuse lisa 7, piiratud juurdepääs)

nähtub, et inspektor-kontaktisik D. Poogen tuleb 07.01.2022 kell 10.00 kambri nr 3k-O4-02

juurde. Vangiregistri andmetel paiknes selles kambris X. Vastustaja on asjakohaselt

kirjeldanud, et ametnik avab kambri uksel toiduluugi, võtab mapi vahelt dokumendid ja räägib

kaebajaga. D. Poogen žestikuleerib aegajalt kätega, osundab käega dokumendile ja veab

sõrmega paberil järge. Ametniku kehakeelest saab välja lugeda, et räägitakse dokumendi sisust.

Mingit silmnähtavat agressiivsust või halvustavat käitumist kaebaja suhtes videosalvestiselt

välja lugeda pole võimalik. Vestlus toimub kohtu hinnangul rahulikus ja asjalikus stiilis.

Salvestiselt nähtuvalt annab kell 10.03.50 D. Poogen dokumendi kaebajale kambrisse, suleb

seejärel rahulikult ja kohtu hinnangul kindlasti mitte agressiivselt toiduluugi ning lahkub

kambri juurest. Seega on asjas esitatud turvakaamera salvestisega otseselt ümber lükatud

kaebaja väited, et D. Poogen lõi käega vastu toiduluuki, viskas talle käskkirja näkku ning

seejärel väljakutsuvalt ja agressiivselt toiduluugi kinni lõi, millega solvas kaebajat. Vastavad

väited ei ole tõesed ja on pigem pahatahtlikud.

Turvakaamera salvestiselt nähtub ka , et kell 10.01.41 liigub kambri 3k-O4-02 juurde esimese

üksuse vanemvalvur Helerin Krais ja lahkub kambri juurest hetkel, kui D. Poogen toiduluugi

sulgeb. Vastustaja on siinkohal põhjendatult välja toonud, et seega ei ole tegemist üks-ühele

situatsiooniga, vaid situatsiooni nägi pealt ka teine ametnik.

Kuna H. Kraisi teenistussuhe on ajutiselt peatunud, siis vastustaja tema seletust seoses antud

vaidlusega ei ole küsinud. Sellele vaatamata ei ole eluliselt usutav, et D. Poogen oleks teise

ametniku juuresolekul käitunud agressiivselt või ebaviisakalt kinnipeetava suhtes. Seda ei

kinnita ka videomaterjal. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja väited D.Poogna

agressiivsest ja ebasobivast käitumisest on ümber lükatud.

10.3. Kohus, arvestades eelpool tuvastatud faktiliste asjaoludega, leiab, et vangla tegevuses –

so kontaktisik D. Poogna käitumises 07.01.2022 kaebajale käskkirja tutvustamisel toiduluugi

kaudu – puudub õigusvastasus ja sellest ei ole võimalik kuidagi välja lugeda kaebaja solvamist

või veel vähem inimväärikuse alandamiseks kvalifitseeruvat tõsist solvamist.

Kuivõrd D. Poogna käitumine oli õiguspärane, siis sellest tulenevalt ei ole täidetud esmane

eeldus, mille olemasolu on vajalik mittevaralise kahju hüvitamiseks RVastS § 7 lg 1 alusel ning

juba üksnes sel põhjusel tuleb jätta kaebus rahuldamata.

10.4. Kohus märgib veel, et isegi kui D. Poogen oleks kaebuse esitajale öelnud midagi sellist,

millest tulenevalt tundis kaebaja ennast solvatuna, ei saa see veel kaasa tuua mittevaralise

hüvitamist rahas.

Vastustaja on põhjendatult välja toonud ning vastavat seisukohta kinnitab nii siseriiklik kui EIK

kohtupraktika, et iga ebameeldivustunne, mida inimene kogeb, pole veel inimväärikuse

rikkumine. Inimväärikuse põhimõttega ei saa vastuolus olevaks lugeda mistahes haldusakti või

toimingut, mille adressaat leiab, et sellega rikutakse tema väärikust. Väärikust alandavaks saab

lugeda üksnes sellist toimingut, mis kahjustab isiku olukorda ebaproportsionaalselt taotletava

legitiimse eesmärgiga või mis toob kaasa isiku põhiõiguste moonutamise. Väärikuse

alandamise alla ei asetu igasugused hingelised läbielamised, vaid tegemist peab olema

olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi.

Kohus leiab, et käesoleval juhul sellise olukorraga kindlasti tegemist ei ole. Kohus nõustub

siinkohal vastavate vastustaja seisukohtadega, mis on kajastatud ülal ega pea vajalikuks neid

täies mahus korrata.

10.5. Mis puudutab aga kaebaja viidet õiguskantsleri 04.06.2009 soovitusele nr 7-

4/080940/0903300, siis on vastustaja õigesti välja toonud selle sisu (vt ülal) ja märkinud, et

need seisukohad on soovituslikud, need ei ole õiguslikult siduvad ning neist ei tulene

vanglateenistujate õigused ja kohustused. Inspektor-kontaktisiku ametijuhendist, mis sätestab

tema teenistuskohustused, ei tulene dokumentide ametliku tõlkimise kohustust. Küll aga

aitavad inspektor-kontaktisikud vähese riigikeele oskusega isikutel riigikeeles koostatud vangla

haldusaktidest ja vastuskirjadest aru saada. Õige on ka vastustaja seisukoht, et inspektor-

kontaktisik ei ole ametlik tõlk, kes tõlgib teksti sõna-sõnalt ja vastutab tõlke õigsuse eest, vaid

ta selgitab kinnipeetavale kirja pandut vastavalt oma võõrkeele teadmistele ja oskustele.

11. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Tallinna Vangla ei ole õigusvastselt käitunud ega kaebuse

esitajale mittevaralist kahju tekitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

12. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt seoses kaebaja palvega tunnistada õigusvastaseks

vangla tegevused, mis rikuvad VSKE § 49¹ lõikeid 1, 2 kohtueelse menetluse läbimisel, et selles

osas on kohus seisukoha võtnud eelmenetluses ning vastavaid asjaolusid kohus käesolevas

otsuses korduvalt ei pea vajalikuks käsitleda.

Menetluskulud

13. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik