2-21-130357/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-130357

Kohtuasi

AS ÜHISTEENUSED hagi Y vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.01.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): AS ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490), lepinguline esindaja Diana Allik

Kostja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Y apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle

esitajale käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele määruse ärakirja edastamisega.

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Y kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-21-130357

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS ÜHISTEENUSED esitas 29.09.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Y vastu. Võlgniku vastuväite tõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 09.11.2022 hagi 840

euro väljamõistmiseks.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on sõidukile registreerimismärgiga XXXXXX

hageja kui parkimisteenust osutava ettevõtte poolt vormistatud 21 leppetrahvi järgmiselt:

− nr 0235003838, 07.02.2019 20:40:00, summas 40 eurot;

− nr 0236008424, 09.02.2019 10:09:00, summas 40 eurot;

− nr 0263000189, 22.02.2019 02:22:06, summas 40 eurot;

− nr 0232009145, 24.02.2019 11:25:00, summas 40 eurot;

− nr 0204020834, 15.03.2019 07:05:00, summas 40 eurot;

− nr 0031047737, 13.05.2019 19:18:00, summas 40 eurot;

− nr 0263001029, 16.05.2019 02:25:09, summas 40 eurot;

− nr 0204022415, 30.05.2019 06:32:31, summas 40 eurot;

− nr 0204023729, 24.07.2019 07:00:06, summas 40 eurot;

− nr 0204024135, 22.08.2019 06:28:59, summas 40 eurot;

− nr 1007000046, 29.09.2019 06:39:51, summas 40 eurot;

− nr 0204027312, 03.12.2019 07:01:18, summas 40 eurot;

− nr 0204027914, 03.01.2020 06:35:29, summas 40 eurot;

− nr 0263002532, 22.01.2020 23:58:11, summas 40 eurot;

− nr 1007001735, 23.03.2020 06:12:37, summas 40 eurot;

− nr 1011000541, 24.04.2020 17:04:42, summas 40 eurot;

− nr 1006004938, 24.08.2020 08:46:11, summas 40 eurot;

− nr 0031057553, 21.11.2020 10:04:23, summas 40 eurot;

− nr 0254011306, 17.12.2020 10:29:39, summas 40 eurot;

− nr 0031058646, 17.01.2021 10:15:57, summas 40 eurot;

− nr 0204038282, 06.04.2021 08:52:06, summas 40 eurot.

Kõik leppetrahvid on koostatud Vormsi tn 10 parklas parkimiskorraldusnõuete eiramise tõttu.

Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida vaid KÜ Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus

parkimisluba. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste p 1 kohaselt loetakse sõiduki

parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt

kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel.

Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb

parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus lepingu p-st 8

tulenevalt tasuda parklaoperaatori nõudmisel leppetrahvi summas kuni 57 eurot.

2-21-130357

1.2. Vastavalt Transpordiametist saadud andmetele oli eelnimetatud sõiduki vastutav

kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal kostja. Parkimistingimuste p 4 kohaselt on

operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu

pooleks. Kostjat teavitati leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega

sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogu-

summas 840 eurot on kostja poolt tasumata.

1.3. Vastavalt kohtupraktikale võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist

sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Kostjat on teavitatud kohe pärast

rikkumise tuvastamist, asetades leppetrahvikviitungi sõiduki kojameeste vahele. Hageja ei

nõustu, et leppetrahvide summa on ebamõistlikult suur.

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

2.1. Kostja kinnitas, et on sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omanik. Samuti on kostja

korteriomandi Vormsi 16–X omanik ning Vormsi 16 korterelamu asub Vormsi 10 korterelamu

kõrval. Hagejal puudus õigus parkimistingimuste kehtestamiseks ja sellest tulenevalt ka

parkimislepingu sõlmimiseks. Ainult KÜ-l Vormsi 10 oli õigus määrata leppetrahvi suurust ja

kehtestada parkimiskord. Samas puudus hagejalt parkimisõiguse kontrolli teenuse tellimiseks

õigus ka KÜ-l Vormsi 10, kuna Tallinna linnaga sõlmitud lepingu järgi ei tohtinud KÜ Vormsi

10 anda isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamist üle kolmandatele

isikutele.

2.2. Hageja väide, nagu oleks leppetrahvikviitungid edastatud kostjale panemisega sõiduki

kojameeste vahele, ei vasta tegelikkusele. Hageja esitatud fotodelt nähtub vaid see, et sõiduki

kojameeste vahele oli pandud mingid valged paberitükid, kuid ei ole näha, mis nendele on

kirjutatud. Kostja ei ole leppetrahvikviitungeid varem kätte saanud ja sai need alles 14.01.2022

koos hagiga, mistõttu ei teatanud hageja kostjale leppetrahvide nõuetest mõistliku aja jooksul.

Hageja tüüptingimustes märgitud leppetrahvi suurus on ebamõistlikult suur ning tühine

tüüptingimus. Leppetrahv ei peaks olema suurem kui 20 eurot.

Maakohtu otsus

Maakohus rahuldas 16.01.2023 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

600 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 71% ulatuses kostja kanda ja 29% ulatuses hageja

kanda, mõistes tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise

293,35 eurot ning viivise alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud leppetrahvinõuded sõiduki registreerimis-

numbriga XXXXXX poolt parkimistingimuste rikkumise eest ajavahemikul 07.02.2019–

06.04.2021. Kokku on esitatud 21 leppetrahvinõuet ning hageja nõuab igaühe eest 40 eurot,

kokku 840 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja oli ajavahemikul 07.02.2019–

06.04.2021 viidatud sõiduki omanik. Hageja on Tallinna Transpordiameti Liikluskorralduse

peaspetsialisti poolt allkirjastatud Maa-ameti kaardiserveri väljavõttega, millelt nähtuvad

märkide asukohad Vormsi 10 kinnistul (dtl 148), 17.01.2018 KÜ Vormsi 10 ja hageja vahel

sõlmitud teenuse osutamise lepingu 10/1984 (dtl 233–236) ning 02.03.2016 Tallinna linna ja

KÜ Vormsi 10 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga (dtl 239–242)

tõendanud, et hagejal oli õigus Vormsi 10, Tallinn alal parkimiskontrolli teostada ja nimetatud

alal parkides tuli esitada parkimisõigust tõendav dokument kooskõlas parkimistingimuste

2-21-130357

p-ga 7. Kohus ei nõustu kostjaga, et KÜ-l puudus õigus parkimisõiguse kontrolli teenuse

tellimiseks hagejalt. KÜ Vormsi 10 ja hageja vahelise lepinguga ei antud parkimisala hageja

kasutusse, vaid telliti üksnes parkimise reeglite täitmise kontrolli teenust.

3.2. Parkimistingimuste p 1 kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja

parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat

parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Seega on asjas tõendatud, et vaidlusalusele alale

sõidukiga sõites ja seal parkides tuleb esitada parkimisõigust tõendav dokument kooskõlas

parkimistingimuste p-ga 7 ning selliselt paigaldatud ja avaldatud tingimustega avaldab hageja

VÕS § 16 lg 1 mõttes tahet sõlmida märgitud tingimustel leping parkijaga. Sõites Vormsi 10

asuvale alale ja seal parkides, avaldab sõiduki kasutaja omakorda lepingu sõlmimiseks

nõustumuse VÕS § 20 lg 1 mõttes ning parkima asudes sõlmib sõiduki kasutaja VÕS § 9 lg 1-

2 , VÕS § 8 lg 1 kohaselt lepingu. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata

jätmine ning kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108

lg 1 kohustuse täitmist, milleks võib olla õigus nõuda VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahvi tasumist.

3.3. Hageja on esitanud hagis väidetud ajal kostja sõiduki parkimise tõendamiseks Vormsi 10

parkimisalal fotod, mis on lisatud leppetrahvikviitungitele (dtl 149 - 190). Kostja on esitanud

leppetrahvide

0254011306,

1006004939,

0031047737,

0263000189,

0236008424,

0235003838 osas vastuväite, mille kohaselt ei ole tegu rikkumisega, sest sõiduki päikesesirmile

on asetatud parkimisluba. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et sõiduki päiksesirmil nähtub

parkimisluba, ei välista automaatselt parkimistingimuste rikkumist. Vaidlusalusel alal on

lubatud parkida üksnes KÜ Vormsi 10 parkimislubadega. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki

päikesesirmil oleks olnud Vormsi 10 parkimisluba või, et kostjal Vormsi 10 parkimisluba

üleüldse oleks. Kostja on ise menetluses esile toonud, et on korteriomandi Vormsi 16–83,

Tallinn omanik ning korterelamu Vormsi 16 asub korterelamu Vormsi 10 kõrval. Kostja leiab,

et kostja sõiduk ei olnud parkimisalale pargitud aegadel, kui väljastati leppetrahvikviitungid

0031058646, 1011000541, 0204024135 ja 0232009145. Kostja osundab antud leppetrahvi-

kviitungeid puudutavalt, et sõidukist tehtud fotodelt nähtuvalt asub parkimist korraldav märk

sõidukist vasakul pool. Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud fotodega, nõustub kostjaga.

Seega ei ole nimetatud leppetrahvikviitungite puhul tõendatud, et sõiduk oleks parkinud alal,

millel kehtivat parkimistingimuste p 7 oleks ta rikkunud.

3.4. Leppetrahvikviitungite

1007001735,

0263002532,

0204027914,

0204023729,

0204022415,

0204020834,

0263000189,

0031057553,

1006004938,

1007001735,

02104027914,

0204027312,

1007000046,

0204023729,

0204022415,

0163001029,

0236008424 ja 0235003838 osas leiab kostja, et kohtule esitatud fotodelt ei nähtu parkimist

korraldavat ja keelavat märki, mistõttu ei ole tõendatud, et sõiduk on parkinud Vormsi 10

parkimisalal ning oleks parkimistingimusi rikkunud. Kohus nõustub kostjaga, et

leppetrahvikviitungitele 0263002532 ja 1007000046 lisatud fotode alusel ei ole selgelt

arusaadav, et sõiduk oleks pargitud Vormsi 10 parkimisalale. Ülejäänud nõuete osas leiab

kohus, et esitatud fotodega on tõendatud, et sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale

parkimisalale (jäädvustatud on sõiduki ümbruses olevad hooned, haljasala, statsionaarsed

objektid) ning aset on leidnud parkimistingimuste rikkumine, st loata parkimine.

3.5. Leppetrahvi 0031058646 osas leiab kostja veel, et fotodelt ei ole tuvastatav, et sõidukil

puudub luba, sest esiklaas on jääs. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et leppetrahvikviitungi

0031058646 alusel ei ole hagejal õigust leppetrahvi nõuda juba tulenevalt asjaolust, et sõiduk

ei asunud Vormsi 10 parkimisalal, siis kohus seda vastuväidet eraldi ei hinda. Lähtudes

eeltoodust ei ole hagejal õigus nõuda leppetrahvi leppetrahvikviitungite 0031058646,

2-21-130357

1011000541, 0204024135, 0232009145, 0263002532 ja 1007000046 alusel. Seega tuleb jätta

hageja leppetrahvinõuded rahuldamata kokku summas 240 eurot (6 × 40).

3.6. Leppetrahvikviitungitele lisatud fotodelt (dtl 149–190) nähtub, et leppetrahvinõuded on

jäetud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Alusetud on kostja väited justkui ei oleks võimalik

tuvastada valget värvi kviitungitelt, mis on asetatud auto kojamehe vahele, et tegemist on

leppetrahvinõuetega. Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt on võimalik tuvastada, et iga

parkimistingimuste rikkumise korral on kostja sõiduki kojamehe vahele asetatud üksteisele

sarnanevad kviitungid, mille järgi võib vastavalt tavapärasele praktikale aru saada, et tegemist

on leppetrahvinõuetega. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust kahelda, et fotodelt tuvastatav valge

kviitung ei oleks leppetrahvinõue. Hagejal oleks ka objektiivselt raske oma väiteid teatise sisu

osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas

ebavajalikuks peetud kulutusi. On tavapärane praktika, et leppetrahvinõue parkimislepingu

rikkumise eest asetatakse sõiduki kojamehe vahele. TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab

teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud,

ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse

tahteavaldus kätte saaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui

tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud

selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on 05.06.2019. a otsuses tsiviilasjas nr 2-17-117-

146 p-s 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS

§ 70 mõttes. Käesoleval juhul on hageja kostjat teavitanud leppetrahvinõudest vahetult pärast

rikkumise avastamist. Seega leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõuetest teatamisel

tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud VÕS § 159

lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

3.7. Hageja on esile toonud, et kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates

parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu p-st 8 tulenevalt tasuda

parklaoperaatori nõudmisel leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Kohtu hinnangul ei ole

parkimistingimuste p 8 näol tegu tühise tüüptingimusega nagu seda leiab kostja, sest leppetrahvi

summa 57 eurot ei välju parkimisvaldkonnas tavapäraselt esitatavatest leppetrahvinõuete

suurusest. Kohtupraktikas on varasemalt leppetrahvi summas 57 eurot tunnistatud mõistlikuks

(nt tsiviilasjas 2-16-116867). Samuti asub kohus seisukohale, et puudub alus leppetrahvinõude

vähendamiseks VÕS 162 lg 1 alusel, sest üksnes asjaolu, et kostja on Vormsi 16 korteri omanik,

ei ole kohtu hinnangul piisavaks aluseks leppetrahvinõude vähendamiseks. Lähtudes eeltoodust

kuulub hagi rahuldamisele osaliselt kogusummas 600 (840 – 6 × 40) eurot.

Apellatsioonkaebus

Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas

tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ning kõik

menetluskulud hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole kostja parkimisalal parkinud. Kostja kordab

maakohtus esitatud väiteid, et (i) hagejal puudus volitus KÜ Vormsi 10 parkimisalal parkimist

korraldada, (ii) leppetrahvikviitungeid ei olnud kostjale edastatud, (iii) leppetrahvi suurus on

ebamõistlikult suur, (iv) parkimisalale sissesõidu juures puudus hageja infotahvel.

2-21-130357

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale

tagastada.

Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS

§ 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioon-

kaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei andnud. Asjaolu, et maakohus

märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637

lg 2¹ tähenduses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid kaebuse

menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud hagi osaliselt rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt

ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu

otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust.

Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumist TsMS § 637 lg 2¹ alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt

arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et

maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel

kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada

maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega

neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlus-

ökonoomiaga (vt Riigikohtu 10.04.2019. a määrust tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Maakohus leidis

tõendeid hinnates, et hageja on tõendanud õiguse osutada vaidlusalusel parkimisalal Vormsi 10

kinnisasja omanikele parkimisteenust, samuti kostjaga parkimisteenuse osutamise lepingu

sõlmimise ja selle lepingu tingimused. Kostja parkis sõidukit kohas, mis oli kasutamiseks vaid

KÜ Vormsi 10 lubadega. Kostja sõidukist tehtud fotod kinnitavad, et parkimine ei vastanud

parkimistingimuste p-s 7 sätestatud tingimustele, s.o parkimist lubav dokument ei olnud

asetatud nähtavale kohale armatuurlaual. Seega rikkus kostja parkimistingimusi ja hagejal on

parkimistingimuste p 8 alusel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Maakohus leidis põhjendatult,

et hageja on kostjat teavitanud leppetrahvinõudest vahetult pärast iga rikkumise avastamist, s.o

VÕS § 159 lg 2 tähenduses mõistliku aja jooksul.

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks.

Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul

ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioon-

kaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks

apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid menetluskulusid.

2-21-130357

Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

Maakohus jaotas hagi osaliselt rahuldades menetluskulud õigesti TsMS § 163 lg 1 alusel.

TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal

apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

12.1. Kostjal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150

lg 1 p 2 alusel pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

arveldusarvele lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist.

Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS

§ 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg