Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-23-3891/4 AI generated

2-23-3891/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-3891/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

A. K. (hageja) esitas 12.03.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus tuvastada, et O. (sünd.XX.XX.XXXX) ei põlvne A. K. Koos hagiavaldusega esitas hageja Eesti Kohtuekspertiisi instituudi 27.10.2022 uuringuakti nr XXX, (tl 5-6) millest nähtub, et A. K. ei saa olla O. K. bioloogiline isa.

Legislator headnote

AI generated

2-23-3891/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Keywords

AI generated
forensic DNA evidence right to know one's parentage action to contest paternity evasion of a blood test inadequate medical assessment drug screening test
AI generated
2-10-35611/20
Viru Maakohtu menetluses on V.
2-23-6403/27
O R (hageja) esitas 28. aprillil 2023 Harju Maakohtusse hagiavalduse O R (kostja) vastu põlvnemise tuvastamiseks. Harju Maakohus saatis asja 3. mai 2023 määrusega kohtualluvusel Pärnu Maakohtusse menetlemiseks. Maakohus võttis 19. juuni 2023 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kostja vaidles 30. juunil 2023 hagile vastu väitega, et hageja on mööda
2-06-36189/1
Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse, kuna antud tsiviilasjas on tehtud molekulaargeneetika ekspertiis.
2-17-3702/23
G. A. esitas 08.03.2017.a (seadusliku esindaja vahendusel) Pärnu Maakohtusse hagiavalduse S. M.i vastu põlvnemise tuvastamiseks ning igakuise elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja sündis E.A. ja S. M.i suhtest, kuid hageja vanemate suhted lõppesid E. A.i raseduse alguses. Hageja isa (kostja) ei ole nõustunud hageja suhtes isadust omaks võtma. Kostja on teadlik, et hageja on tema laps. Hageja ema on pöördunud korduvalt kostja poole hageja suhtes isaduse omalcsvöttnises ning kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmiseks hageja suhtes, kuid kostja ei ole nõustunud vabatahtlikult isadust omaks võtma ega hagejat ülal pidama. Alates 21.02.2017 ei ole kostja enam hageja ema pöördumistele reageerinud ega helistamistele vastanud. Seega, kuigi kostja teab, et hageja on tema laps, ei ole kostja nõustunud vaatamata korduvatele pöördumistele
2-22-7431/6
K. K. esitas 19.05.2022 kohtule hagiavalduse B. K. vastu isaduse vaidlustamiseks (digi tl 3-5). Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja seaduslik esindaja abielus perioodil x.xx.xxxxx.xx.xxxx (digi tl 6). Nende abielu ajal sündis kostja B. K. (digi tl 7). Hagejal soovitati augustis 2021.a. teha isadustest, millele hageja sai 25.08.2021 tulemuse, mille kohaselt kostja ei põlvne hagejast (digi tl 8). Peale seda tunnistas kostja seaduslik esindaja hagejale, et kostja ei põlvne hagejast. Seega puudub hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel vaidlus asjaolus, et kostja ei põlvne hagejast.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-23-3891

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-3891 Tsiviilasi

A. K. hagi O. K. vastu isaduse vaidlustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. K. (isikukood XXX; XXX; e-post XXX) Kostja: O. K. (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: E. S. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Menetlus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. K. hagi O. K. vastu isaduse vaidlustamiseks.

2. Tuvastada, et O. K. (isikukood XXX) ei põlvne A. K. (isikukood XXX) ning ebaõige on sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt A. K. on O. K. isa.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ning saata pärast jõustumist Tartu linnakantselei rahvastikutoimingute osakonnale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD

1. A. K. (hageja) esitas 12.03.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus tuvastada, et O.

K. (sünd.XX.XX.XXXX) ei põlvne A. K. Koos hagiavaldusega esitas hageja Eesti Kohtuekspertiisi instituudi 27.10.2022 uuringuakti nr XXX, (tl 5-6) millest nähtub, et A. K. ei saa olla O. K. bioloogiline isa.

2. O. K. ema E. S. on kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud, kuna DNA-testist tulenevalt ei ole hageja O. K. (tlk 11).

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-23-3891

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

4. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 I lause kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Eeltoodust tulenevalt on A. K. õigus esitada hagi isaduse vaidlustamiseks.

6. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja on koos hagiavaldusega esitanud kohtule ka Eesti Kohtuekspertiisi instituudi ekspertiisiakti, (tl 5-6) millest nähtub, et A. K. ei saa olla O. K. bioloogiline isa, on põhjendatud esitatud hagi rahuldada. Kohus leiab, et eeltoodu alusel tuleb tuvastada, et O. K. ei põlvne A. K. ning ebaõige on sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt A. K. on O. K. isa.

7. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

8. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse.

9. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, on õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik