4-22-2959/16 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-22-2959 Otsuse kuupäev

27. märts 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Heili Sepp Kohtuasi Mihhail Košelevi väärteoasi LS § 201 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 28. septembri 2022. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mihhail Košelevi kaitsja vandeadvokaat Rene Varul, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

8. märts 2023, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 28. septembri 2022. a otsus ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. 2. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveameti 11. augusti 2022. a otsusega karistati Mihhail Košelevi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 580 eurot. Väärteokirjelduse kohaselt juhtis ta

10. juulil 2022 mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Sellega rikkus ta LS § 90 lg 1 p 1. 2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotles väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Menetlusalune isik oli nõus kirjaliku menetlusega. 3. Kohtuväline menetleja leidis vastuses kaebusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata, ning esitas kohtule uute tõenditena politsei andmebaasi väljavõtte ja kriminaalasjas koostatud dokumendi uurimise akti. Kohtuväline menetleja nõustus kirjaliku menetlusega, ent märkis, et istungi korraldamine oleks ilmselt asjakohane, et menetlusalune isik saaks uute tõendite kontekstis selgitada, kas ja kuidas oli ta omandanud juhtimisõiguse ja välisriigi juhiloa. 4. Tartu Maakohus jättis 28. septembri 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtu hinnangul võis asja lahendada kirjalikus menetluses, sest kohus oli kaebuse kohtuvälisele menetlejale edastanud ja selgitanud välja viimase seisukoha ning kohtumenetluse pooled olid nõus kirjaliku menetlusega.

4-22-2959

2(2) KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Kaitsja taotleb kassatsioonis väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Väärteo toimepanemine pole tõendatud. Lisaks tugines maakohus otsust tehes tõenditele, mille kohtuväline menetleja esitas pärast menetlusaluse isiku kaebust. Kohus ei võimaldanud viimasele uute tõendite suhtes seisukohta avaldada.

6. Kohtuväline menetleja nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja palub jätta kassatsioon rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Praeguses asjas nõustusid menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja esialgu kirjaliku menetlusega.

8. VTMS § 120 lg-s 3 on täiendavalt sätestatud, et kui kohtumenetluse pool on koos kaebusega maakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib asja lahendada kirjalikus menetluses vaid siis, kui kohtumenetluse pooled ei taotle uue tõendi uurimiseks kohtuistungi korraldamist. Ehkki VTMS § 120 lg-s 3 räägitakse otsesõnu üksnes koos kaebusega esitatud uuest tõendist, on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et kaitseõiguse tagamiseks tuleb osutatud normis märgitut kohaldada ka siis, kui tegemist on kohtuvälise menetleja esitatud või kohtu enda kogutud uute tõenditega (RKKK 21.10.2015, 3-1-1-92-15, p 9).

9. Käsilolevas asjas võttis maakohus koos kohtuvälise menetleja vastusega kohtutoimikusse kaks uut tõendit – dokumendi uurimise akti ja politsei andmebaasi väljavõtte –, millele kohus kohtuotsuse tegemisel ka tugines. Maakohus ei teavitanud menetlusalust isikut nendest tõenditest ega andnud võimalust avaldada nende kohta arvamust, samuti ei selgitanud kohus välja menetlusaluse isiku seisukohta istungi korraldamise kohta muutunud tõendikogumit silmas pidades. Sellises olukorras oli asja lahendamine kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg 3 kohaselt välistatud ja asja kirjalikus menetluses lahendades rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, tühistab kolleegium maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kuivõrd väärteoasi saadetakse maakohtule uueks arutamiseks, jäävad kassaatori väited väärteomenetluse lõpetamise kohta tähelepanuta. Kuna kolleegium tühistab maakohtu otsuse, ent ei lõpeta väärteomenetlust, tuleb kassatsioon rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt)