3-22-329/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-329

Haldusasi

Hea Õhtu OÜ kaebus Vabariigi Valitsuselt kahju hüvitise

väljamõistmiseks summas 12 640,07 eurot koos viivisega

Menetlusosalised

Kaebaja – Hea Õhtu OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige

Ahto Kalda

Vastustaja

–

Vabariigi

Valitsus

(Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kaudu),

volitatud

esindaja Ave Henberg

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „FB 15_03_2022“, „FB 16_03_2022“,

„FB jaanuar 2022“, „FB märts 2022“, „FB november 2021“, „Level“, „MTR1“, „MTR2“

ja „Terviseameti vastus kohtunõudele (3-21-3037)“.

2. Jätta Hea Õhtu OÜ kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.04.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hea Õhtu OÜ (kaebaja) peab toitlustusettevõtet asukohaga Ülikooli tn 6a, Tartu linn.

Tegemist on ööklubiga1.

1 Kohtu poolt juurde võetud dokumendid „MTR1“, „MTR2“ ja „Level“.

3-22-329

2(12)

2. Vabariigi Valitsuse (vastustaja) 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku

tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (korraldus nr 305) p 10 nägi Covid-19 haigust

põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil ette mitmeid meetmeid

ja piiranguid erinevates tegevustes osalemiseks (sportimisele, huvitegevusele, koolitustel

osalemisele, kultuuriüritustel osalemisele, toitlustusettevõtete külastamisele jms). Korralduse

nr 305 p 82 nägi ette, et p-s 10 sätestatud juhul on avalikus siseruumis tegevuse eest vastutaval

isikul kohustus tagada, et isikud ei viibi tegevuse asukohas ajavahemikus kl 23.00–06.00.

Piirangut ei kohaldata p 14 ap-des 5 ja 6 sätestatud juhul (tegevusega seotud või tegevuse eest

vastutav isik). Korralduse nr 305 p 82 kehtestati Vabariigi Valitsuse 28.10.2021 korralduse

nr 373 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku

tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” muutmine“ (korraldus nr 373) p 1 ap-ga 3 ja

hakkas kehtima 01.11.2021.

3. Kaebaja esitas 09.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse korraldus nr 305 p 82

tühistamiseks. Kohus võttis 14.02.2022 määrusega kaebuse menetlusse.

4. Vabariigi Valitsuse 14.03.2022 korralduse nr 82 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a

korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“

muutmine“ p 1 ap-ga 2 tunnistati korralduse nr 305 p 82 alates 15.03.2022 kehtetuks.

Vabariigi Valitsuse 14.04.2022 korraldusega nr 124 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a

korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“

kehtetuks tunnistamine“ tunnistati korraldus nr 305 alates 15.04.2022 kehtetuks.

5. Kaebaja avaldas 29.03.2022 soovi muuta kaebuse nõuet ja taotleda kahju hüvitamist

perioodi 10.01.-14.03.2022 eest summas 12 640,07 eurot koos viivisega. Kohus lubas

11.05.2022 määruses kaebuse nõuet muuta.

6. Vastustaja palus 15.03.2022 ja 13.06.2022 vastustes jätta kaebus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja kokkuvõtlikud põhjendused:

7.1. Kaebaja peab ööklubi Level. Enne Covid-viiruse pandeemiat oli kaebaja keskmine käive

29 188

eurot

kuus.

Covid-piirangute

tõttu

kaotas

kaebaja

sisuliselt

võimaluse

majandustegevusega tegeleda. Ööklubide tegevus on suunatud öisel ajal inimestele

meelelahutuse pakkumisele. Seega on ööklubide jaoks tegemist väga ulatusliku piiranguga.

Ööklubi saab hoida avatuna enne kl 23, aga inimeste harjumusi ei ole võimalik nii kiiresti

muuta. Kaebaja ööklubi oli 2022. a jaanuaris avatud kuni kl 23 ja tema käive oli ligi 100 korda

väiksem kui koroonaeelsel perioodil. Piirang oli pikaajaline. Ettevõtjad ei saa püsikulutusi

kiiresti vähendada. Ka töötajate koondamine toob kaasa kulusid ning uuesti värbamine on

ajamahukas ja kulukas tegevus. Mõju kaebaja tegevusele oli oluline ja kaebaja ei ole kohustatud

sellist mõju taluma.

7.2. 2021. a detsembriks oli selge, et omikron-tüvi on küll nakkavam, aga vähem intensiivne,

mis haiglate koormust kardetud määral ei mõjuta. Sellele vaatamata otsustas vastustaja

piirangut jätkata. Tervise- ja tööminister kinnitas kaebuse esitamise päeval, et koroonatõendi

esitamise nõue kaotatakse, kuid ei lõpetata öise meelelahutuse tegevuspiirangut. Vastustaja ei

ole esitanud täiendavaid teaduspõhiseid tõendeid selle kohta, et Covid-viirus oleks ohtlikum

alates kl 23 või öine tegevuspiirang oleks leebem Covid-tõendi esitamise kohustusest.

3-22-329

3(12)

7.3. Piirangud pidi kehtima kuni 10.01.2022 ja on alates sellest kuupäevast õigusvastased. Öise

meelelahutuse piirang rikub kaebaja põhiõigust tegeleda ettevõtlusega. Kuna aastavahetuse

ajaks peeti võimalikuks piirangud kaotada, siis ei ole tõendatud vajadus piirangu jätkuvaks

kehtestamiseks.

8. Vastustaja kokkuvõtlikud põhjendused:

8.1. Korraldus nr 305 kehtestati inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks,

sh riigi toimepidevuse tagamiseks ja haiglavõrgu koormuse leevendamiseks. Arvestades Covid-

viiruse leviku järjepidevat kasvu ja haiglaravi koormuse tõusu, oli vastustaja sunnitud 2021. a

sügisel koroonaviiruse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid ja piiranguid järjest rangemaks

muutma. Muu hulgas kehtestati öise meelelahutuse piirang. Korralduse nr 373 selgitustes ja

seletuskirjas põhjendati ööklubide lahtiolekuaja piirangut ja seda, miks see on oluline

koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ja haiglavõrgu koormuse langetamiseks. Vastustaja hindas

piirangut iga 2 nädala tagant üle. Selget lõpptähtaega piirangule ei kehtestatud. Vastustaja pidas

alles 2022. a märtsis võimalikuks tunnistada korralduse nr 305 p 82 kehtetuks, sest sellest ajast

alates oli näha koroonaviirusest tingitud haiglaravi koormuse ja viirusesse nakatumise selge

langustrend, mis viitas, et ohtu haiglasüsteemi ja riigi toimepidevusele enam polnud. Seega

kehtis ööklubide lahtiolekuaja piirang perioodil 01.11.2021–14.03.2022. Ainus erand kehtestati

Vabariigi Valitsuse 16.12.2021 korraldusega nr 445 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a

korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“

ja Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduse nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“

muutmine“ (korraldus nr 445), kui otsustati piirangut ajavahemikul 31.12.2021 kl 23 kuni

02.01.2022 kl 6 mitte kohaldada. Erandit kehtestades selgitas vastustaja, et leevendus on ajutine,

sest jaanuari algusest on prognoos nakatumiste arvu ja haiglaravi koormuse kasvule, mistõttu

kehtivad piirangud jaanuaris 2022 edasi. Vastustaja prognoosid osutusid tõeks. Vastustaja

hindas ka jaanuaris-veebruaris piirangu vajalikkust pidevalt üle, kuid kuna haiglavõrgu

koormus oli suur ja ööklubides toimuva tegevuse iseloomu arvestades on viiruse levik seal väga

tõenäoline, siis ei pidanud vastustaja võimalikuks ööklubide lahtiolekuaja piirangu kaotamist.

Aastavahetusel piirangu ajutise leevendamise järel hakkas viirus just noorte seas eriti levima,

mis näitas piirangu asjakohasust ja vajalikkust.

8.2. Õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitise nõude rahuldamise eeldus on, et kaebaja

oleks üritanud oma olukorda lahendada õigeaegse tühistamis- või kohustamiskaebusega.

Kaebaja esitas tühistamiskaebuse tähtaega ületades. Samuti ei ole ta esitanud

kohustamiskaebust.

8.3. Kahju hüvitamiseks puudub alus ka põhjusel, et öise meelelahutuse piirang oli kogu selle

kehtivuse ajal õiguspärane. Koroonaviirus on uudne ohtlik nakkushaigus nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 2 lg 2 tähenduses. See on jätkuvalt muteeruv, mille kohta

teave pidevalt muutub, mille ravi alles hakkab tekkima ja mille levik on viinud kahel korral

(2021. a kevadel ja sügisel) Eesti tervishoiusüsteemi krahhi äärele. Arstid ja teadlased alles

õpivad viirust tundma, mistõttu oli selle leviku tõkestamiseks võetavaid meetmeid vähemalt

kuni 2022. a kevadeni pidevalt vaja ümber vaadata ja kohandada. Öise meelelahutuse piirang

kehtestati NETS § 28 lg-te 5, 6 ja 8 alusel, mis volitavad vastustajat eriti ohtliku nakkushaiguse

tõkestamiseks kehtestama vältimatult vajalikke ajutisi meetmeid ja piiranguid. Meetmete

kehtestamisel tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest. See, et uudse ohtliku nakkushaiguse puhul

on seadusandja haldusorganit avaramalt volitanud, on loomulik, sest uudse haiguse osas ei ole

kellelegi palju teada, mistõttu ei oska ka seadusandja ammendavat meetmekataloogi ja nende

rakendamise tingimusi ette näha. Lisaks on teatud ettevaatlikkus võõra ohtliku asja osas

asjakohane, et mitte tagantjärgi avastada, et meetmeid võeti vähe, need kehtestati liiga

3-22-329

4(12)

lühiajaliselt ja haiglasüsteem on seetõttu kokku kukkunud. Piirang riivas kaebaja

ettevõtlusvabadust, kuid ettevõtlusvabadust võib riivata igal Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS)

kooskõlas oleval eesmärgil. Kohtud on pidanud rahva tervise, haiglavõrgu koormuse

alandamise ja riigi toimepidevuse eesmärke põhiõiguste piiramise legitiimseks eesmärgiks.

Korralduse kehtestamise ajal oli koroonaviiruse leviku risk Eesti väga kõrge ja haiglaravi

koormuse olukord ääretult kriitiline. Katkenud oli plaaniline statsionaarne ravi ja abita jäi väga

palju inimesi. Lisaks ei suudetud vastu võtta kõiki koroonahaigeid, kes seda vajanuks, mistõttu

tõusis viirusesse suremus. Vastustajal oli vältimatu kohustus viiruse leviku takistamiseks ja

haiglavõrgu koormuse vähendamiseks karmistada oluliselt koroonaviiruse vastu võitlemise

meetmeid ja piiranguid. Riigikohus rõhutas 25.11.2021 määruses asjas nr 3-21-2241 (p 29), et

riigil pole mitte üksnes õigus, vaid ka kohustus võtta inimeste tervise kaitsmiseks meetmeid.

Kuna koroonaviirus on inimeselt inimesele kanduv viirus, mis levib hästi siseruumis, siis oli

asjakohane just siseruumidele piirangute kehtestamine. Lisaks arvestas vastustaja seda, et enne

28.10.2021 kehtestatud öise meelelahutuse kellaajalist piirangut olid tegevused öisel ajal

lubatud piiratud tingimustel, st kas koroonapassi või negatiivse testi alusel, kuid vaatamata

sellele nakatumisnäitajad vaid kasvasid. Seega ei olnud alternatiivsed meetmed efektiivsed ja

vastustajal tuli kehtestada inimkontakte füüsiliselt piiravad meetmed, et takistada viiruse

levikut.

8.4. Piirang oli mõõdukas. Meetmete kehtestamisel arvestas vastustaja nii erinevate tegevuste

nakkusohtlikkuse ja iseloomuga, st sellega, kuidas nakkus erinevate tegevuste raames levib ja

millised kontaktid inimeste vahel on, kui ka vastava tegevuse tähtsusega inimeste

esmavajaduste ja riigi toimimise seisukohalt. Arvestades öise meelelahutusteenuse iseloomu ja

tegevuskohta, on selge, et selle raames toimub lähikontakte ja lisaks toimub vähemasti talvisel

ajal tegevus siseruumis, kus on väga kerge koroonaviiruse aerosoollevik. Korralduse

kehtestamise ajal oli delta viirustüvi väga nakkav, kordades nakkavam kui viiruse eelmised

tüved. Viiruse leviku riski öise meelelahutuse ajal suurendab see, et inimesed viibivad

meelelahutusasutuses sageli pikemat aega ja alkohoolsete jookide tarbimine tõstab inimeste

riskikäitumist, mh maskide mittekandmist. Erinevus päevase ja öise nakkusleviku vahel on

selles, et öisel ajal on rohkem juhukontakte, st suureneb inimeste hulk, kelle hulgas saab viirus

levida. Päevased ja varase õhtu üritused on sageli seotud päevaste tegevuste ja inimestega,

kellega isikud niigi kokku puutuvad (nt koos töötavad kolleegid). Öise aja kontaktid on

juhuslikud, mille piiramisele meede oligi suunatud. Arvestades, et öine meelelahutus ei ole

inimeste esmavajaduste rahuldamiseks ja riigi toimimiseks vältimatu, ning eriti selle tegevuse

kõrget nakkusohtlikkust, kehtestaski vastustaja öisele meelelahutusele ranged piirangud.

Piirates kontakte öistes tegevustes ja vähendades sellega viiruse levikut, oli vastustajal võimalik

ühtlasi avatumana hoida inimeste esmavajaduste rahuldamiseks olulisemad tegevused, nt hoida

koolid avatuna. Võrreldes vastustaja kaalukaid eesmärke, kaaluvad need kaebajale tekkinud

riive üles, eriti arvestades, et kaebajal oli võimalik tegevust vähemasti teatud osas jätkata, st

enne kl 23.

8.5. Piirang oli õiguspärane kogu selle kehtimise aja, sh 10.01.2022. 28.10.2021 kehtestatud

piirangute tulemusena oli 2021. a detsembriks koroonaviiruse levik ajutiselt mõnevõrra

kahanenud ja haiglaravi koormus stabiliseerunud, kuid Terviseameti epiidülevaadetest selgub,

et haiglavõrgu koormus oli siiski suur. 2021. a novembri lõpust levima hakanud omikrontüvi

ennustas nakatumiste arvu kohest kasvu. Nii oli vastustajale ette näha juba 2021. a detsembris,

et viiruse leviku vähenemine ja haiglaravi koormuse stabiliseerumine on ajutine ning kohe

jaanuaris tuleb uus tõus. Terviseameti epiidülevaadetest selgub, et alates 2022. a jaanuarist oli

koroonaviirusesse nakatunute arv kasvutrendis ja kasvas ka hospitaliseeritute arv.

Hospitaliseeritute arv hakkas langema alles 2022. a veebruari lõpust. Seega oli väär arvata, et

omikrontüvi on leebe ja haiglasse ei saada. Kuigi omikrontüvi oli mõneti kergem kui deltatüvi,

3-22-329

5(12)

levis omikrontüvi kiiremini ja tõhusamalt ning põhjustas hüppelist haigestumuse tõusu. Suurem

üldine nakatumiste arv tõi kaasa haiglavõrgukoormuse kasvu vaatamata sellele, et haiglasse

sattunute protsent nakatunute üldarvust oli väiksem kui deltatüvega. Seega olid viiruse leviku

peatamiseks võetavad meetmed ääretult asjakohased ka jaanuaris-veebruaris 2022. Isegi kui

jätta haiglavõrgu eesmärk kõrvale, oli jaanuaris-veebruaris omikrontüvega nakatumine nii

kõrge, et kui seda ei oleks piiratud, oleks võinud jääda esmavajalikud teenused isikutele

tagamata ja riigi toimepidevus oleks ohtu sattunud. Vastustaja tunnistas öise meelelahutuse

piirangu kehtetuks kohe, kui oli selge, et nakatumiste arv ja haiglavõrgu koormus on püsivas

langustrendis ning oht haiglavõrgu ülekoormuseks ja riigi toimepidevuseks ei olnud enam

tõenäoline.

8.6. Nii koroonapassi nõue kui ka öise meelelahutuse piirang kaotati 14.03.2022 korraldusega.

Koroonaviiruse tõrjemeetmeid oli palju ja need olid sektorite lõikes erinevad, arvestades sektori

tegevuste iseloomu. Terve ühiskond oli ühel või teisel viisil koormatud koroonaviiruse tõrje

meetmetega, et tagada ühiskonna toimine ja rahva tervise kaitse. Kaebajale kahju hüvitamine

tähendaks, et kaebaja ei olekski osalenud solidaarselt teiste ühiskonna liikmetega piirangute

kandmises. Seadusandja on eeldanud, et NETS § 28 alusel kehtestatud piirangud on kõik

proportsionaalsed ilma hüvitiseta.

8.7. Öise meelelahutuse piirang polnud õigusvastane ja vastustaja ei ole selle kehtimises süüdi.

Vastustajal on seadusest tulenev kohustus kaitsta isikute tervisepõhiõigust ja tagada

meditsiiniabi kõigile isikutele, sh plaaniline ravi neile, kel pole koroonaviirust, aga abi ka

koroonahaigetele. Samamoodi on vastustaja ülesanne hoida riigi toimepidevust ja seda, et kõigi

elualade esindajad oleksid töövõimelised ning teenused tagatud. Hoopis vastustaja poolne

piirangute kehtetuks tunnistamine jaanuaris-veebruaris 2022 oleks olnud õigusvastane

tervisepõhiõiguse kaitse osas ning toonuks kaasa vajaduse kehtestada uuemad ja rangemad

piirangud, mis kehtinud kauem kui 15.03.2022. Seega on saamata jäänud tulu väljamõistmine

vastustajalt põhjendamatu.

8.8. Piirangul ei olnud kaebaja ettevõtlusele märkimisväärset mõju majandusaasta lõike.

Kaebaja tegevus ei olnud piirangu kehtimise perioodil täiesti võimatu, vaid üksnes kl 23-st.

Sotsiaalmeedia andmetel on kaebaja ööklubi ka täna tegutsev. Selle käive oli 2022. a

IV kvartalis äriregistri andmetel 88 868 eurot. Lisaks on aasta algus ööklubi sektoris

madalkuud, mistõttu on ka piiranguvabal perioodil nende kuude tegevus vähemtulus kui

kõrgkuudel. Kaebaja sai ajutiselt tegutseda aastavahetusel. Kaebaja on ka ise viidanud, et pärast

piirangute leevenemist tarbisid inimesed tavapärasest rohkem öise meelelahutuse teenuseid,

mistõttu õnnestus kaebajal piirangutest tingitud kahju märtsis-aprillis 2022 leevendada. Maksu-

ja Tolliameti andmetel oli kaebaja 2022. a II kvartali käive 103 042,48 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja poolt vaidlustatud korralduse nr 305 p-ga 82 seati piirang, mille järgi ei võinud

korralduse nr 305 p-s 10 sätestatud korraldatud tegevustes, mis toimusid avalikus siseruumis,

osa võtta ajavahemikus kl 23.00–06.00. Kaebaja peab oma majandustegevuse raames ööklubi

Level, mille peamine majandustegevus toimub ajal, mil vaidlusaluse piirangu järgi oli

korraldatud tegevustes osalemine keelatud. Järelikult piiras vaidlusalune piirang kaebaja

ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja võimalust valitud majandustegevuse käigus tulu teenida.

Kaebusest nähtuvalt muutis kaebaja ööklubi avamisaegu, seega ei olnud tegemist täieliku

tegevuspiiranguga. Kuid arvestades ööklubi eesmärki, ei olnud kaebaja ööklubi külastatavus

varasemal kellaajal sama suur kui ilma piiranguteta ajal ja sissetulek oli sellest tulenevalt

3-22-329

6(12)

väiksem.

Piirang

kehtis

01.11.2021–14.03.2022.

Kaebaja

arvates

muutus

piirang

õigusvastaseks 10.01.2022, sest selleks ajaks oli viiruse leviku näitajad muutunud madalamaks.

10. Vaidlusaluse piirangu kehtestamist on põhjendatud nii korralduses nr 373 endas, millega

piirang kehtestati, kui ka selle korralduse seletuskirjas2. Korralduses toodud selgituse kohaselt

on korralduses kehtestatud piirangute ja meetmete eesmärk piirata koroonaviiruse levikut,

viirusega nakatumist ja raskelt haigestumist, vältida meditsiinisüsteemi ülekoormust ning

kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Seega kaitsti inimeste elu ja tervist, riigi

toimepidevust

ja

tervishoiusüsteemi

jätkusuutlikkust.

Seletuskirjast

nähtuvalt

oli

koroonaviiruse leviku riskitase väga kõrge, nakkuse levik hüppeline ja haiglaravi vajavate

isikute arv suur. Prognoositi haigestumise kasvu jätkumist järgnevatel nädalatel. Võrreldes

teiste Euroopa riikidega oli Eestis epidemioloogiline olukord üks halvimaid. Paralleelselt kõrge

haigestumisega oli Eesti elanike hulgas vaktsineerimisega hõlmatus üks Euroopa madalamaid.

Terviseamet soovitas 25.10.2021 epidemioloogilises ülevaates kehtestada rangemaid

ühiskondlikke meetmeid viiruse leviku piiramiseks ja kontrolli alla võtmiseks. Kohus peab

toodud põhjendusi asjakohasteks, mis õigustasid täiendavate piirangute kehtestamist. Samuti

nõustub kohus vastustaja poolt kohtumenetluses toodud põhjendustega, mis puudutavad

piirangu õiguspärasust ja proportsionaalsust kaebaja õiguste riive suhtes.

11. Ettevõtlusvabadus on seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata mis tahes

põhjusel, mis ei ole PS-iga vastuolus (PS § 11). Inimeste elu (PS § 16) ja tervise (PS § 28)

kaitse, riigi toimepidevus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus on väga kaalukad õigused ja

avalikud huvid, mis kaaluvad selgelt üles kaebaja huvi tegeleda ettevõtlusega tema valitud

valdkonnas. Seetõttu kaaluvad nende eesmärkide saavutamiseks ja Covid-viiruse leviku

tõkestamiseks seatud piirangud ja meetmed üles kaebaja ettevõtlusvabadusele tekkiva riive. Mh

kaitsevad Covid-viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud ka kaebaja enda õigusi ja

huve – aitavad vältida tema töötajate nakatumist, viiruse väga laiaulatusliku leviku korral

hakkaksid kliendid ise kaebaja ettevõtte külastamist vältima või ei saaks haigestumise tõttu seda

külastada, viiruse laiaulatuslik levik tooks kaasa tõrked majanduses ning vajaduse kehtestada

veel rangemaid ja pikemaajaliselt kehtivaid piiranguid kuni ühiskonna sulgemiseni.

12. Piirangud on kehtestatud NETS § 28 lg-te 2, 5, 6 ja 8 alusel, mis võimaldavad vastustajal

uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks piirata ettevõtete tegevust ja kehtestada

liikumisvabaduse piiranguid. Covid-viirus on uudne ohtlik nakkushaigus NETS § 2 lg 2

tähenduses. See on suure nakatuvusega, levib kiiresti ja ulatuslikult ning selle kulg võib olla

raske või eluohtlik (NETS § 2 lg 1 p 3). Sellel puudub ravi ja selle levik võib ületada haiglate

ravivõimekust (NETS § 2 lg 2 p 2). Seda, et ka seadusandja on pidanud uudse ohtliku

nakkushaiguse all silmas mh Covid-viirust, näitab meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra

seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 165 SE esimese lugemise seletuskiri (lk 3)3.

Seega oli vastustajal vaidlusaluse piirangu kehtestamiseks olemas seadusest tulenev

volitusnorm.

13. NETS § 28 lg-s 6 on seadusandja andnud vastustajale volituse kehtestada nakkushaiguse

leviku tõkestamiseks erinevad liikumis- ja tegevusvabaduse piiranguid. Selliste piirangute sisu

ja ulatuse kindlaks määramisel, sh erandite kehtestamisel, on vastustajal avar kaalutlusõigus.

Selle kaalutlusõiguse teostamise eesmärk on leida tasakaal meetmetest isikutele tekkivate

piirangute intensiivsuse ja taotletava eesmärgi – milleks on nakkushaiguse leviku kontrolli all

hoidmine ja eelkõige selle haiguse leviku tõkestamine määral, mis võib ohtu seada

tervishoiusüsteemi toimepidevuse – saavutamise eeldusliku tõhususe vahel. Kaalutlusõigus

2 Kättesaadav https://www.kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-

seletuskirjad#korraldus-305.

3 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/19eeabb7-5526-44ec-a180-e0de1a21077f.

3-22-329

7(12)

tähendab õigust valida üks mitme põhimõtteliselt lubatava ja võimaliku lahenduse vahel.

Kaalutlusõiguse tulemusel tehtud otsus ei pruugi olla, iseäranis mitte tagasivaatelise hinnangu

alusel, võimalikest kõige parem või kõige tulemuslikum. Kaalutlusotsus on õiguspärane, kui

selle tegemisel on mõistlikult arvesse võetud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid ja huve ning

nende mõistliku kaalumise tulemusena valitud lahendus, mis ei ole ilmselgelt meelevaldne.

Käesoleval juhul tuleb silmas pidada, et Covid-haiguse leviku tõkestamiseks võetavad meetmed

on oma laadilt kaitsemeetmed, mille eesmärk on vältida viiruse levikuga seotud tulevasi

arenguid. Selliste meetmete kehtestamine saab tugineda vaid prognoosidele selle kohta,

milliseks need arengud ühe või teise lahenduse kasuks otsustamise korral kujunevad. Iseäranis

sellisel juhul, nagu käesolevas olukorras, kus tegemist on võrdlemisi uue nakkushaigusega,

mida põhjustav viirus seejuures muteerub, ei saa olla üheselt teada, kas või kuivõrd tõhus üks

või teine põhimõtteliselt võimalik lahendus oleks. Seega piisab lahenduse valiku õigustamiseks

sellest, et see on põhimõtteliselt eesmärgipärane ja selle valikul ei ole lähtutud põhimõtteliselt

meelevaldsetest kaalutlustest. Seega on aktsepteeritavad kõik meetmed ja piirangud, mille

efektiivsust pole põhjust seni teadaolevate andmete pinnalt ilmselgelt välistada. Riik ei saa jääda

uudse ohtliku nakkushaiguse leviku korral ära ootama, kuni teadusandmed ja teadmised haiguse

osas täienevad, sest see võib tuua kaasa inimeste massilise haigestumise ja suremuse,

tervishoiusüsteem kokkukukkumise ning ühiskonna ja majandusruumi täieliku sulgemise.

Sellises olukorras tuleb tegutseda ennetavalt, kasutades ettevaatuspõhimõtet, ning võtta

kasutusele meetmed ja piirangud, mis võivad tõenäoliselt efektiivsed olla. Seejuures ei pea

valima kõige leebemaid meetmeid, mille efektiivsus võib olla kaheldav. Valida tuleb meetmed,

mis suudavad eelduslikult seatud eesmärke saavutada. See, et mõni meede või piirang võib

hiljem selgunud asjaoludest tulenevalt olla veelgi efektiivsem või mõni meede/piirang osutuda

ebaefektiivseks, ei muuda kasutusele võetud meetmeid ja piiranguid iseenesest õigusvastasteks.

Õigusvastaseks saab pidada üksnes neid piiranguid/meetmeid, mis ei saa olemasolevate

teadmiste järgi mitte mingil juhul efektiivsed olla ega seatud eesmärke saavutada. Samuti on

ilmne, et valides ühe lahenduse, ei ole tagantjärgi võimalik kindlaks teha, millised oleksid olnud

arengud juhul, kui oleks valitud mõni teine lahendus. Sel põhjusel näiteks ei ole põhimõtteliselt

võimalik väita, et kuna nakatumiste arv pärast teatud täiendavate piirangute kehtestamist

suurenes, olid piirangud tarbetud, sest ei ole teda, millised oleksid olnud tagajärjed siis, kui neid

piiranguid ei oleks kehtestatud. Vastustaja on piirangute/meetmete kehtestamisel lähtunud

Terviseameti ja Teadusnõukoja arvamustest ja soovitustest ning Terviseameti avaldatud

epiidülevaadetest. Teadusnõukoda on vahendanud vastustajale aktuaalsemat ülemaailmset

teaduslikku teavet Covid-viiruse kohta. Seega on piirangu kehtestamisel olemas ka teadlikult

põhjendatud alus.

14. Kohtu hinnangul oli vastustaja kasutusele võetud piirang asjakohane ja eesmärgipärane,

sest võimaldas viiruse levikut vähendada. Korralduses nr 373 toodud selgituse kohaselt on

Covidi näol tegemist nakkushaigusega, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt

lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega

lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi, või saastunud pindade ning nt saastunud käte

kaudu. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus

inimesed viibivad pikka aega. Järelikult on meetmed ja piirangud, mis on suunatud

inimestevahelise lävimise piiramisele, asjakohased ja eelduslikult tõhusad viiruse leviku

tõkestamiseks. Öise meelelahutuse piirang oli suunatud lähikontaktide vähendamisele. Seega ei

saa piirangut pidada mingil juhul ebasobivaks. Seda, et piirang oli sobiv, on võimalik järeldada

ka tagantjärgi, sest vastustajal õnnestus viiruse levikut teatud ulatuses kontrolli all hoida ja

ühiskonda avatuna hoida.

3-22-329

8(12)

15. Viirus levib teadaolevalt kõigis vanuserühmades ja ka haiglaravil on erinevas vanuses

inimesi4. Ainus vanuserühm, milles viiruse läbipõdemine toimub teadaolevalt suhteliselt

kergelt, olid alaealised. Ka juhul, kui ööklubi klientuur on oma vanusest tulenevalt tugevama

tervisega ja seetõttu suudavad viirusele suuremat vastupanu osutada, ei välista see igal juhul

nende poolt viiruse edasikandmist oma lähedastele, sh riskigruppi kuuluvatele isikutele.

Seejuures tõi vastustaja välja, et pärast piirangu kehtivuse ajutist peatamist aastavahetuse ajaks

tuvastati suurem nakatumine just ööklubiealiste inimeste hulgas. Seda näitab ka Terviseameti

koroonaviiruse andmestik5. Seega vaatamata sellele, et noored ei kuulu riskigruppi, võivad nad

suure tõenäosusega siiski nakatuda, mõningal juhul sattuda ka haiglasse või lausa intensiivravile

või surra. Suuremat ohtu kujutavad nad viiruse levitajatena. Isegi kui nakatumisi ööklubides oli

vähem kui mujal, olid need siiski olemas ja iga asjakohane meede, mis aitab nakatumisi

vähendada ja viiruse levikut tõkestada, on põhjendatud ja vajalik.

16. Piirang oli vajalik. Testimine ei oleks olnud sama efektiivne meede. Sama seisukohta on

avaldanud Terviseamet mitmetes halduskohtus menetletud Covid-asjades (nt asjas nr 3-21-

3037). Terviseamet selgitas viidatud asjas 21.03.2022 esitatud seisukohas6, et negatiivne test ei

tähenda, et isik on igal juhul nakkusohutu. SARS-CoV-2 RNA määramine hingamisteede

materjalist PCR meetodil on Covid-19 diagnoosi kinnitamiseks kõige tundlikum diagnostiline

meetod, millega on võimalik tuvastada viiruse olemasolu juba haiguse väga varajases faasis.

Positiivne PCR testi tulemus viitab viiruse olemasolule proovi andmise ajal. Negatiivne PCR

testi tulemus viitab sellele, et isik ei olnud proovi andmise ajal nakatunud. Antigeeni kiirtestid

ei ole tundlikkuselt ja täpsuselt võrreldavad PCR meetodil tehtavate testidega. Mõned antigeeni

testid võivad näidata positiivset tulemust alles mitu päeva hiljem kui PCR test. Antigeeni

kiirtestid võimaldavad tuvastada viirust ainult siis, kui viiruse kogus organismis on väga kõrge

– tavaliselt 4-5 päeva jooksul pärast sümptomite tekkimist. Inimene võib olla nakkusohtlik aga

juba enne sümptomite teket ja veel 10 või enam päeva pärast sümptomite tekkimist. Seega ei

ole võimalik väita, et negatiivse antigeeni testi andnud isik ei saa mingil juhul olla teistele

nakkusohtlik. Antigeeni kiirtesti positiivne tulemus näitab üldjuhul, et inimene on viirusega

nakatunud. Negatiivse antigeeni kiirtesti tulemuse põhjal aga ei saa väita, et isik viirusega

nakatunud ei ole. Samas tuleb tähele panna, et negatiivne testi tulemus ei taga, et isik on

nakkusohutu ka pärast testi tegemist. Omikron tüvi levib 2-5 korda kiiremini kui varasemalt

ringelnud viiruse delta tüvi ja omikron tüvega nakatumise korral on sümptomite ilmnemine

kiirem. Seega võivad negatiivse testi andnud isikud nakatuda ja haigestuda vahetult pärast testi

tegemist ja olla 48-72 tundi hiljem juba teistele nakkusohtlikud.

17. Korralduse nr 373 seletuskirjas on märgitud, et kuigi korraldatud tegevustest osavõtt eeldab

vaktsineerimise või läbipõdemise tõendatust, on ka sellistel isikutel teatav risk viirusega

nakatuda ja kanda seda edasi mittevaktsineeritutele või riskirühma kuuluvatele isikutele. Uute

tüvede levik on näidanud, et vaktsineerimine ja haiguse varasem läbipõdemine ei pruugi uute

tüvede puhul alati aidata nakatumist ja nakkuse levitamist vältida, kuigi muudab nende poolt

haiguse läbipõdemise kergemaks. Seetõttu oli öise meelelahutuse piiramine ka vaktsineeritute

ja läbipõdenute osas põhjendatud, et vähendada inimestevaheliste ebaoluliste kontaktide

vähendamise kaudu ka viiruse leviku võimalusi.

18. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et piirangute seadmisel oli õigustatud arvestada

piiratud tegevuste olulisust inimeste seisukohalt. Öine meelelahutus ei ole samavõrra oluline

kui koolis või tööl käimine, toidukaupluste ja apteekide külastamine, ametiasutustega

suhtlemine jm esmavajaduste rahuldamine. Selleks, et need tegevused oleksid inimeste jaoks

4 Vt https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik.

5 Vt https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik.

6 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Terviseameti vastus kohtunõudele (3-21-3037)“.

3-22-329

9(12)

jätkuvalt võimalikud, oli põhjendatud piirata vähem olulisi tegevusi, et asjatute juhukontaktide

vähendamise kaudu viiruse levikut tõkestada. Seda enam tegevustes, mis võivad olla viiruse

leviku seisukohalt ohtlikumad kui teised.

19. Kohus ei pea kehtestatud piirangut ebaproportsionaalseks. Nagu kohus eespool välja tõi,

on inimeste elu ja tervise kaitsmine, riigi toimepidevus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus

(arstiabi kättesaadavus) oluliselt kaalukamad õigused ja huvid kui kaebaja soov teenida tulu

tema valitud majandustegevuse raames. Piirangud oli kehtestatud mh ka kaebaja huvides.

Samuti oli kaebajal võimalik oma tegevusaega muuta ja ta ei jäänud tulust täielikult ilma.

Avalikest andmetest on näha, et kaebaja jätkas majandustegevusega ka piirangu kehtimise ajal7.

Samuti nähtub avalikest andmetest8, et kaebaja tegevus taastus kohe pärast piirangu kehtivuse

lõppemist, st kaebaja ei pidanud kulutama ressursse selleks, et varasemat tegevust taastada.

Kaebaja 2022. a I kvartali käive oli 6480,27 eurot ja sama aasta II kvartali käive juba

103 042,48 eurot9. Seega oli piirang kaebaja suhtes ajutine ega omanud majandustegevust

väljasuretavat mõju. Inimeste elule ja tervisele võinuks nakatumine tuua kaasa hoopis

drastilisemad tagajärjed. Lisaks oli kaebajal võimalik teenida tulu 2021.-2022. aastavahetusel,

kui vaidlusaluse piirangu kehtivus ajutiselt peatati.

20. Kohus nõustub kaebajaga selles, et viirus levib kellaajast sõltumata nii päevasel kui öisel

ajal, kuid ilmselgelt asjakohatuks ei saa pidada ka vastustaja selgitusi, et öisel ajal suureneb

inimeste riskikäitumine, mis suurendab viiruse leviku ohtu. Ööklubilises tegevuses on

lähikontakte enam kui päevases meelelahutustegevuses (nt kinos, teatris, kontserdil), kus

hoitakse reeglina distantsi võõraste inimestega ja hoitakse oma tuttavate või perekonna

seltskonda ning kantakse maske. Kinos, teatris jne käimine ei ole aktiivne tegevus nagu

tantsimine, mis suurendab väljahingatavas õhus olevate viiruseosakeste hulka ja levimise

kaugust. Öine meelelahutus on seltskondlik üritus. Selle käigus juuakse sageli alkoholi või

kasutatakse muid meelemürke, mis ei soodusta viiruse leviku tõkestamiseks ette nähtud

muudest nõuetest kinnipidamist ja nõrgendavad organismi vastupanuvõimet viirusele. Jookide

joomine ja tantsimine ei soosi ka maskide kasutamist. Öise meelelahutuse eripäraks ongi otsida

lähedust ja juhukontakte võõraste inimestega erinevalt päevasel ajal peetavatest pidudest, mida

reeglina peetakse tuttavate inimeste seltsis. Öise meelelahutuse eesmärgiks ei ole hoida kinni

hajutatuse nõudest.

21. Öine tegevuspiirang seati valdkonnaüleselt. Seega ei olnud lubatud alates kl 23.00 ka

muude korraldatud tegevuste elluviimine siseruumides, mida varem sel kellaajal osutati. Nii ei

olnud võimalik hoida avatuna ka restorane, baare, teatreid, kinosid, kontserte, spordiklubisid

jms. Järelikult ei ole kaebajat erinevalt ega ebavõrdselt koheldud. Kaebajal oli võimalik oma

tegevusaega varasema kellaaja peale muuta ja seeläbi majandustegevusega piiratud ulatuses

tegeleda ning tulu teenida.

22. Kuigi öise meelelahutuse piirang peatati 2021.-2022. aastavahetuse ajaks, ei tähenda see,

et piirang ei olnud enam vajalik. Piirangut ei peatatud põhjusel, et see polnud vajalik.

Korralduse nr 445 seletuskirjas on selgitatud peatamist aastavahetuse tähistamise traditsiooniga,

mis on Eesti inimestele oluline ja mille ajal ei ole piirangute kinnipidamist võimalik tõhusalt

kontrollida. Piirangu ajutine peatamine ei saanud kaebaja õigusi rikkuda, sest ka kaebaja sai

tänu sellele tulu teenida. Peatamise kestus kuni 02.01.2022 oli tingitud sellest, et tegemist oli

nädalavahetusega ja eelduslikult kestab aastavahetuse tähistamispidu kogu nädalavahetuse,

mitte ei lõpe 01.01.2022. Samas on korralduse nr 445 seletuskirjas selgitatud, et uus

7 Vt kohtu poolt juurde võetud dokumendid „FB november 2021“, „FB jaanuar 2022“ ja „FB märts 2022“.

8 Vt kohtu poolt juurde võetud dokumendid „FB 15_03_2022“ ja „FB 16_03_2022“.

9 Vt käibeandmeid veebilehel https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-

statistika/statistika-ja-avaandmed#tasutud-maksud-uldinfo.

3-22-329

10(12)

omikrontüvi on agressiivse levikuga, millel on üle 30 mutatsiooni. ECDC ja WHO eksperdid

hindasid, et tegemist võib olla viiruse tüvega, millel on suurenenud ülekandumisvõime ja võime

koroonaviiruse spetsiifilisest immuunsusest hoolimata nakatumist põhjustada. Omikrontüve

leviku riski prognoositi väga kõrgeks ja arvati, et vaktsiinide efektiivsus on selle tüve suhtes

väiksem. Järsk tõus nakatumistes suurendaks märgatavalt ka raskelt haigestumiste hulka ja

sellega kaasnevat koormust haiglavõrgule. Neil põhjustel ei pidanud vastustaja võimalikuks

piiranguid 2022. a alguses leevendada, vaid jätkata seni kehtinud meetmetega. Kohtu hinnangul

oli vastustaja asjakohaselt prognoosile tuginedes põhjendanud, miks ei saanud aasta algusest

piiranguid leevendama hakata.

23. Vastustajal oli eesmärk seada vaidlusalune piirang ajutiselt, kuid kuna puudus võimalus

ette näha, kui kaua aega viiruse leviku ohjeldamiseks ja tervishoiuolukorra stabiliseerimiseks

kulub, siis ei näinud vastustaja ette piirangu lõppkuupäeva. Vastustaja ei ole korralduses nr 373,

selles toodud selgitustes ega selle seletuskirjas näinud ette, et piirang kehtib kuni 10.01.2022.

Järelikult kehtestati vaidlusalune piirang kuni selle kehtetuks tunnistamiseni. Korralduse nr 305

p 19 nägi ette piirangute hindamise vajaduse iga 2 nädala tagant ja vastustaja on seda ka

teinud10. Selline vajaduse ülehindamine ei tähenda tingimata seda, et iga üksiku piirangu peab

uuesti kehtestama või iga üksiku piirangu vajalikkust, sobivust ja mõõdukust uuesti hindama

ning põhjendama. Piirangute vajaduse ülehindamine (eriti arvestades, millise tihedusega seda

tehti) võib tähendada ka seda, et vastustaja analüüsib uut tekkinud olukorda, viiruse levikut,

nakatumiste ja surmajuhtumite arvu, vaktsineerituse taset, haiglavõrgu koormust ning otsustab,

kas see toob kaasa vajaduse kehtivaid piiranguid leevendada või karmistada, et soovitud

eesmärke saavutada (vastustaja kasutatud riskitasemed11). Kui epideemiline olukord ei olnud

piirangu kehtestamise aja seisuga võrreldes muutunud või oli muutunud veel kehvemaks, siis

puudus sisuline põhjus põhjendada piirangute jätkuvalt kehtima jätmise vajadust. Selline

vajadus oli ilmselge. Vastustaja selgitas, et 10.01.2022 ei olnud olukord paranenud või oli

tegemist vaid väga lühiajalise muutusega, millele tuginedes ei saanud veel pikemaajalisi plaane

teha. Nagu edasine näitas, muutus olukord jaanuaris järsult halvemaks ja piirangute kehtetuks

tunnistamise peale sai hakata mõtlema alles märtsis 2022, kui haigestumine hakkas vähenema12.

Terviseamet oli 12.01.2022 samuti arvamusel13, et kehtestatud piiranguid, sh öise

meelelahutuse piirangut, ei ole omikrontüve laia leviku ja samaaegselt leviva deltatüve tõttu

põhjust leevendada. Oluline ei ole seejuures vaadata üksnes intensiivravil olijaid, vaid kõiki

nakatumisi, sest ka väljaspool haiglaid olevad haigestunud on koormaks tervishoiusüsteemile

(kiirabi, perearst, haigekassa, testivõtjad) ja annavad oma panuse viiruse edasilevitamisel.

Samuti on haiglaravil olijatel puhul põhjendatud arvestada lisaks nendega, kes ei ole

intensiivravil, sest ka nemad on haiglavõrgule koormuseks, piiravad haiglakohti ja meditsiinilisi

ressursse ning seeläbi teisi haigete võimalust saada õigeaegselt ravi.

24. Piirang oli ajutine. Neli ja pool kuud kehtinud piirangut ei saa pidada kuidagi ajutisuse

nõuet rikkuvaks või alaliseks ning seda nii tagasivaates kui ka piirangu kehtimise ajal. Kuigi

kaebajal puudus piirangu kehtimise ajal teadmine, kui kaua piirang täpsemalt kehtib, ei saanud

tal tekkida arvamust, et piirang jääbki alaliselt kehtima. Vastustaja käitumine alates Covid-

viiruse levima hakkamisest 2020. a algusest näitab, et viiruse leviku tõkestamiseks seatud

piirangud on olnud alati ajutised ja olukord on leevenenud kevad-suve hooajaks. Kohus ei leia

ka, et piirang oleks kestnud põhjendamatult kaua. Vastustaja selgitas oma seisukohtades,

millised olid 2021. a novembrist kuni 2022. a märtsini epideemiline olukord, nakatumiste arv,

10 Vt https://www.kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-

seletuskirjad#korraldus-305.

11 Vt https://kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/riskitasemed.

12 Vt http://www-1.ms.ut.ee/krista/covid/covid_pildid.html.

13 Vastustaja 13.06.2022 esitatud lisa 3.

3-22-329

11(12)

hospitaliseeritute arv, vaktsineerituse tase, millest lähtudes piirangute kehtestamise ja kehtima

jätmise üle otsustati. Kohtu hinnangul õigustavad need piirangute kehtestamist ja kehtima

jätmist. Viiruse leviku väga lühiajaline ja ajutine leevenemine 2021. a detsembri lõpus ja

2022. a jaanuari alguses ei andnud põhjust piiranguid leevendada või kehtetuks tunnistada, sest

oleks toonud kaasa hoopis vastupidised tagajärjed. Vastustaja viitas, et piirangu kehtivuse

ajutine peatamine aastavahetuse ajaks tõigi jaanuaris kaasa nakatunute arvu järsu kasvu ja seda

eelkõige ööklubiealiste inimeste hulgas. Püsivamate tagajärgede saavutamiseks pidi

epideemiline olukord olema pikemaajaliselt stabiilsem ja näitama viiruse leviku vähenemist

pikema aja jooksul.

25. Riigikohus kontrollis 31.10.2022 otsuses asjas nr 5-22-4 korralduse nr 305 ja selle

muutmise korralduste andmise õiguslike aluste NETS § 27 lg 3 ning § 28 lg-te 2, 5‒6 ja 8

põhiseaduspärasust ning leidis need olevat PS-iga kooskõlas. Riigikohus oli seisukohal, et

vastustaja ei ületanud volitusnormidest tulenevat õigust piirangute kehtestamiseks. Riigikohus

möönis, et hoolimata korralduste pikemaajalisest kehtimisest oli neil siiski ajutine iseloom.

Praktikas hindas vastustaja pidevalt oma korraldusi ümber, leevendas, kaotas ja taaskehtestas

meetmeid,

lähtudes

epidemioloogilisest

olukorrast

ja

piirangutega

kahjustatavatest

õigusväärtustest. Riigikohtu arvates pole alust väita, et piirangud, mida vaidlusalused normid

vastustajal kehtestada võimaldavad (nt liikumisvabaduse piiramine), oleksid põhimõtteliselt

sobimatud nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks, järelikult tuleb meetmeid pidada

sobivateks. Samuti ei ole piiranguid alust pidada ebavajalikeks või ebamõõdukateks. Riigikohus

rõhutas, et riigi kaitsekohustuse täitmine uudsete ohtlike nakkushaiguste puhul võib eeldada

laia ulatusega volituste kehtestamist. Inimeste elu ja tervise kaitsmine ning ühiskonna kui

terviku toimimise tagamine on kaalukad eesmärgid, mille puhul ei saa välistada, et need

kaaluvad üles muude põhiõiguste tagamise vajaduse.

26. Kohus ei leia, et kaebaja suhtes kehtinud piirang oli ebaproportsionaalne selle tõttu, et talle

ei makstud selle eest hüvitist. Piirangu kehtestamise ajaks oli Covid-viiruse levik muutunud

juba sedavõrd laiahaardeliseks ja inimeste haigestumine sedavõrd suureks, et piirangute

kehtestamine oli kogu ühiskonna huvides. Piiranguid kehtestati laiaulatuslikult ja erinevatele

isikute gruppidele, seejuures ei makstud kellelegi piirangute talumise eest mingit hüvitist.

Tegemist oli kogu ühiskonda puudutava probleemiga, seetõttu oli kõigil ühiskonna liikmetel ka

talumiskohustus seatud piirangute suhtes, et viiruse levik oleks võimalik kontrolli alla saada ja

ühiskond uuesti normaalselt toimima hakata. Hüvitist ei makstud ka teistele ettevõtjatele, samuti

mitte isikutele, kelle liikumisvabadust enim piirati (mittevaktsineeritud, karantiinikohustusega

lähikontaktsed).

27. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja korralduse nr 305 p-ga 82 seatud piirang

ei olnud õigusvastane.

28. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju

ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

29. Kuna kohus leidis, et vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane, siis puudub ainuüksi sel

põhjusel alus kaebajale kahju hüvitist välja mõista. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida

täpsemalt, kas ja millises ulatuses on kaebaja kahju kandnud.

30. Kaebaja taotles kahju hüvitamist üksnes sellel alusel, et piirang olid õigusvastane. Ta ei ole

taotlenud õiguspärase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist, seda ka mitte alternatiivse

nõudena. Seega ei saa asja lahendada RVastS § 16 alusel, sest tegemist on teise alusega. Kohus

3-22-329

12(12)

saab asja lahendada üksnes kaebuses nõutud ulatuses (HKMS § 2 lg 3). Seetõttu ei analüüsi

kohus, kas RVastS §-s 16 toodud kahju hüvitamise tingimused oleksid täidetud.

31. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

32. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/