2-20-8668/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem

Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-8668

Kohtuasi

X ja Y hagi Soul Fehu OÜ, kohtutäitur Kristel

Maalmani ja Osaühingu Aktiva Finants vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamise, omandiõiguse

tunnustamise ja asja valduse saamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. märtsi 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Maano

Saareväli

Kostja Soul Fehu OÜ (registrikood 14930027), seaduslik

esindaja IJ

Kostja kohtutäitur Kristel Maalman, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Hillar Villers

Kostja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja AŽ

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30. märtsi 2021. a otsuse resolutsioon X hagi osas muutmata,

muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud, mida ei jaotatud Riigikohtu 6. mai 2022. a otsusega, X kanda.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2-20-8668

4.1. Jätta Osaühingu Aktiva Finants taotlus asja läbi vaatamata jätmiseks

rahuldamata.

4.2. Jätta Y hagi Soul Fehu OÜ, kohtutäitur Kristel Maalmani ja Osaühingu Aktiva

Finants

vastu

enampakkumise

kehtetuks

tunnistamise,

omandiõiguse

tunnustamise ja asja valduse saamise nõudes läbi vaatamata.

4.3. Jätta X hagi Soul Fehu OÜ, kohtutäitur Kristel Maalmani ja Osaühingu Aktiva

Finants

vastu

enampakkumise

kehtetuks

tunnistamise,

omandiõiguse

tunnustamise ja asja valduse saamise nõudes rahuldamata.

4.4. Tühistada Harju Maakohtu 15. juuni 2020. a kohtumäärusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu, millega kohus määras keelata kostjal Soul Fehu OÜ HÜ

Rumba 416/6190 osa suhtes mistahes käsutustehingute tegemine kuni

käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

4.5. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 4.4 jõustub ja kuulub täitmisele alates

otsuse jõustumisest.

4.6. Jätta Y menetluskulud tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud X kanda.

4.7. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega

pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja I) ja Y (hageja II) (hagejad) esitasid 13. juunil 2020 Harju Maakohtule Soul Fehu

OÜ (kostja I, ostja), kohtutäitur Kristel Maalmani (kostja II, kohtutäitur) ja Osaühingu Aktiva

Finants (kostja III, sissenõudja) vastu hagi, milles palusid tunnistada kehtetuks täiteasjas nr

095/2019/641 (täiteasi) 13. mail 2020 korraldatud enampakkumine, tunnustada hagejate õigust

HOONEÜHISTU JÕHVI RUMBA (registrikood 80095807) liikmesusele, mis vastab

liikmemaksumäärale 413/6190 (edaspidi vara), mõista sellele vastav garaažiboks kostja I

valdusest välja hagejate valdusesse ning jätta menetluskulud kostjate kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt müüs kohtutäitur hagejate ühisomandisse kuuluva

vara enampakkumisel kostjale I alghinnaga 1000 eurot. Kohtutäitur ei toimetanud täitmisteadet

ega arestimisakti hagejale I kui täitemenetluse võlgnikule kätte isiklikult ega kirja teel ning ei

teinud talle teatavaks kohustust teatada kohtutäiturile oma kontaktandmed. Hageja I elab

2-20-8668

rahvastikuregistris märgitud aadressil. Täitmisteate ja arestimisakti avalikult kätte toimetamine

ei olnud õiguspärane. Seetõttu ei saa täitmisteadet ega arestimisakti lugeda hagejale I

kättetoimetatuks ja seega ei saa ka vara lugeda arestituks. Isegi kui vara arestiti, siis on

arestimine tühine. Kohtutäitur määras arestimisaktiga vara hinna alla turuhinna, aga

arestimisakti kätte toimetamata jätmise tõttu ei saanud hageja I alghinda vaidlustada. Hagejad

said vara võõrandamisest teada, kui kostja nõudis võtmete üleandmist.

Kostjate vastuväited

2. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja I vastuväidete

kohaselt oli hageja I enampakkumisest teadlik. Kohtutäitur edastas hagejale I teate tema

elukohajärgsele aadressile, kuid hageja I ei võtnud seda vastu. Enampakkumise korral

müüaksegi vara alla turuhinna, sest vastasel juhul ei võetaks enampakkumisest osa.

3. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja II

vastuväidete kohaselt on nii täitmisteade kui ka vara arestimise akt hagejale I kätte toimetatud.

Kostja II edastas täitmisteate 9. aprillil 2019 hageja I e-posti aadressile, mille kaudu oli kostja

II enne teises täitemenetluses hagejaga I suhelnud. Kostja II edastas täitmisteate hagejale I ka

kulleri abil hageja I rahvastikuregistri järgsele aadressile, kuid hageja I ei võtnud seda vastu.

Seetõttu jäeti täitmisteade hageja I postkasti. Saamata hagejalt I tagasisidet täitmisteate

edastamise kohta, avaldas kostja II 3. mail 2019 täitmisteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Arestimisakti saatis kostja II hagejale I tähitud kirjaga, kuid see tagastati hoiutähtaja

möödumisel. Kostja II avaldas teate vara arestimise kohta Ametlikes Teadaannetes 28.

veebruaril 2020. Vastav teavitus edastati hagejale I ka e-posti aadressile.

4. Kostja III palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hagejate

kanda. Kostja III vastuväidete kohaselt on hagi esitatud hilinenult. Samuti on tõendamata

hagejate väide, et vara kuulub hagejatele ühiselt ja et hageja I teavitas kohtutäiturit, et vara

kuulub hagejate ühisomandisse. Kohtutäitur sai eeldada liikmekande õigsust, mistõttu on

kohtutäituri toimingud õiguspärased. Lisaks ei ole kohtutäitur rikkunud enampakkumise

tingimusi täitmisteate, arestimisakti ja enampakkumise teate hagejale I kättetoimetamisel.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 30. märtsi 2021. a otsusega hagi rahuldamata, kostja III taotluse asja

läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Lisaks tühistas

maakohus oma 15. juuni 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

Maakohus leidis, et kuivõrd hagejale I on nii täitmisteade kui ka arestimisakt kätte toimetatud,

siis ei ole enampakkumise korraldamisel selle olulisi tingimusi rikutud ja hagi tuleb jätta

rahuldamata. Alust ei ole jätta ka hagi läbi vaatamata, sest hagi on esitatud tähtaegselt.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt edastati täitmisteade 9. aprillil 2019 hageja I e-posti

aadressile, mis on alates 13. jaanuarist 2015 hageja I rahvastikuregistrisse kantud e-posti

aadress ja millelt kostja II on hagejaga I suhelnud näiteks 2. jaanuaril 2018 teises

täitemenetluses.

Seega

saab

täitmisteate

lugeda

hagejale

I

kättetoimetatuks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 alusel. Samuti edastas kostja II hagejale I

täitmisteate kulleriga rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile. Kuna saadetist ei

õnnestunud kahel katsel (13. ja 18. aprillil 2019 vastavalt kell 14.00 ja 11.00) hagejale I kätte

toimetada, siis jäeti täitmisteade 18. aprillil 2019 hageja I elukoha postkasti. Dokumendi

2-20-8668

edastamisel on järgitud TsMS §-s 326 sätestatud korda. Lisaks edastas kostja II hagejale I

täitmisteate 3. mail 2019 Ametlike Teadaannete kaudu.

Arestimisakti edastas kohtutäitur hagejale I 28. veebruaril 2020 tähitult rahvastikuregistrisse

kantud elukoha aadressile, kuid see tagastati kohtutäiturile hoiutähtaja möödumisel. Hagejad

on kinnitanud, et hageja I elas täitemenetluse toimumise ajal ja elab ka praegu märgitud

elukohas. Samuti lasi kostja arestimisakti avaldada Ametlikes Teadaannetes, mille kohta

edastati teade hageja I e-posti aadressile.

Apellatsioonkaebus

6. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ning teha

uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.

Hagejad leidsid, et maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et täitmisteade ja arestimisakt on

hagejale I kätte toimetatud. Sõltumata sellest, kas e-posti aadress on avaldatud

rahvastikuregistris või mitte, eeldab menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemine seda, et

dokumendi kättesaamist on kinnitatud (TsMS § 3111 lg 3). Kuivõrd hageja I ei saanud talle e-

posti teel saadetud täitmisteadet kätte, ei saanud ta kättesaamist kinnitada. Samuti on

tõendamata, et kuller toimetas täitmisteate hagejale I kätte (TsMS § 315 lg 5). Dokumendi

mahajätmine on lubatav üksnes juhul, kui adressaat on keeldunud dokumendi vastuvõtmisest

(TsMS § 313 lg 3 p 5). Seda aga praegusel juhul tõendatud ei ole.

Maakohus tugines täitmisteate hagejale I kättetoimetatuks lugemisel põhjendamatult TsMS §-

le 3141, sest enne selle sätte alusel menetlusdokumendi kättetoimetamist tuleb proovida

dokument saajale muid viise kasutades üle anda. Hagejat I ei ole ka viidatud sätte kohaldamisest

nõuetekohaselt hoiatatud. Lisaks ei saa täitmisteadet lugeda hagejale I kättetoimetatuks tema

postkasti jätmisega TsMS §-s 326 sätestatud korras. Nimelt ei nähtu täitmisteate

kättetoimetamise aktist, kas täitmisteade jäeti 18. aprillil 2019 aktis märgitud aadressile viisil,

mis oli sellel aadressil elavatele isikutele kättesaadav ja mis välistas saadetise kaotsimineku.

Kuivõrd täitmisteate kättetoimetamise esimene katse tehti tööpäeval ja tööajal, siis oleks teine

katse pidanud olema tehtud pärast tööpäeva lõppu, mitte puhkepäeval.

Samad minetused, mis tehti täitmisteate kättetoimetamisel, tehti ka arestimisakti

kättetoimetamisel, mistõttu ei ole alust pidada kättetoimetatuks ka arestimisakti.

Vastustaja seisukoht

7. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Menetluse edasine käik

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. juuni 2021. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata. Ringkonnakohus

nõustus maakohtu lõppjäreldusega, kuid muutis osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi ja

täiendas neid.

9. Riigikohus rahuldas osaliselt hagejate ühise kassatsioonkaebuse ja tühistas 6. mai 2022. a

otsusega ringkonnakohtu 11. juuni 2021. a otsuse. Samuti tühistas Riigikohus maakohtu 30.

märtsi 2021. a otsuse hageja II hagi osas ja jättis hageja II hagi kostjate I, II ja III vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamise, omandiõiguse tunnustamise ja asja valduse saamise

2-20-8668

nõudes läbi vaatamata ning hageja II menetluskulud tema enda kanda. Hageja I hagi osas saatis

Riigikohus asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

9.1. Seoses täitmisteate kättetoimetamisega hagejale I nõustus Riigikohus ringkonnakohtu 11.

juuni 2021. a otsuses tehtud järeldusega, et seda ei saa lugeda hagejale I kättetoimetatuks

elektroonilise kättetoimetamisega TsMS § 3111 lg 5 kohaselt, kuna hageja I ei kinnitanud

kättesaamist, ega saatmisega TsMS § 3141 lg-te 1 ega 2 kohaselt, kuna mh ei olnud tehtud

hoiatust § 3141 tagajärje kohta. Täitmisteate saab lugeda hagejale I kättetoimetatuks TsMS §

326 järgi hageja I postkasti panekuga.

9.2. Seoses arestimisakti kättetoimetamisega nõustus Riigikohus ringkonnakohtuga, et

väljastusteate puudumise tõttu ei saa lugeda arestimisakti hagejale I kättetoimetatuks tähitud

kirjaga ning arestimisakti ei saa kättetoimetatuks lugeda ka selle hageja I postkasti jätmisega

TsMS § 326 järgi ega hoiustamisega TsMS § 327 järgi, kuna neile sätetele ei tuginetud. Samuti

nõustus Riigikohus ringkonnakohtu järeldusega, et väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldatud arestimise teate edastamine hageja I e-posti aadressile ei vasta TsMS § 3111 järgi

elektrooniliselt ega TsMS § 3141 järgi saatmisega dokumendi kättetoimetamise nõuetele,

mistõttu ei saa kättetoimetamist sellele asjaolule tuginedes lugeda toimunuks. Riigikohus ei

nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et kohtutäituril oli õigus vara arestimise akt kätte

toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Riigikohus märkis, et TsMS § 317 lg 1 p 1

järgi on avaliku kättetoimetamise esmasteks eeldusteks asjaolud, et isiku aadress ei nähtu

registrist või isik ei ela sellel aadressil. Kuna hagejale I oli võimalik arestimisakt kätte toimetada

TsMS § 326 järgi või siis hoiustada arestimisakt TsMS § 327 järgi, siis ei kasutatud enne

arestimisakti avalikku kättetoimetamist kõiki kättetoimetamise võimalusi. Seetõttu rikkus

kohtutäitur TsMS § 317 lg-s 1 sätestatut ning arestimisakti avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded ei saa arestimisakti lugeda hagejale I kättetoimetatuks.

9.3. Eeltoodust tulenevalt tühistas Riigikohus ringkonnakohtu 11. juuni 2021. a otsuse ja saatis

asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus selgitas, et ringkonnakohus

peab asja uuel läbivaatamisel hindama, kas enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või

rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi TMS § 223 lg 1 tähenduses. Seejuures leidis

Riigikohus, et arestimisakti võlgnikule kätte toimetamata jätmine ei ole arestimise tühisuse

tingimatu alus, kuna arestimise juurest puudunud võlgniku teavitamine tema õigustest

täitemenetluses võib lisaks sellele, et talle toimetatakse kätte arestimisakt (TMS § 75 lg 4), olla

tagatud muude toimingutega (vt täpsemalt praeguse otsuse p 16.2). Kui ringkonnakohus vara

arestimise tühisust ei tuvasta, ei tähenda see veel seda, et enampakkumise muid olulisi tingimusi

ei ole TMS § 223 lg 1 tähenduses rikutud. Eelkõige on oluline küsimus, kas hagejat I teavitati

enampakkumisest korrakohaselt (TMS § 84 lg 3) (vt täpsemalt praeguse otsuse p 17.2).

10. Ringkonnakohus selgitas pooltele 31. oktoobril 2022 saadetud kirjas menetluslikku

olukorda ja Riigikohtu antud suuniseid ning võimaldas pooltel esitada täiendavaid seisukohti.

Muu hulgas palus kohus pooltel avaldada seisukohta järgnevas: 1) kas ja kuidas oli hagejat I

enampakkumisest teavitatud, sh kas sellekohane teavitus toimetati hagejale I kätte või edastati

talle muul viisil; kas enampakkumise teavitusest nähtus vara arestimine ja enampakkumisele

pandud vara hind; kas hageja I teavitamine enampakkumisest toimus TMS §-s 84 sätestatud

korras, sh kas teda teavitati enampakkumise kuulutuse sisust vähemalt kümme päeva enne

enampakkumist (TMS § 84 lg 3); 2) kas hagejale I oli muul viisil antud teave, mis oleks

võimaldanud tal vaidlustada vara enampakkumisele panekut, sh arestitud vara hinda enne

enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Kohus andis pooltele tähtajad

2-20-8668

seisukohtade ning vajadusel täpsustatud asjaolude ja tõendite esitamiseks ning vastaspoole

esitatule vastamiseks.

10.1. Kostja II avaldas 16. novembril 2022 esitatud seisukohas, et hagejat I on vaidlusalusest

enampakkumisest teavitatud. Kostja II teavitas hagejat I 7. aprillil 2020 enampakkumisest,

saates hagejale I e-kirja tema e-posti aadressile XXX, millele oli lisatud dokument

„TÄITETOIMINGUST TEATAMINE“, millest nähtus ka enampakkumise läbiviimine ja

alghind. Enampakkumine toimus 13. mail 2020. Hageja I vastas kostja II e-kirjale 13. mail

2020. 24. jaanuaril 2020 saatis kostja II e-kirjaga hageja I e-posti aadressile XXX ja

registriosakonnale dokumendi „KÄSUTAMISE KEELUMÄRGE“, millest nähtub, et

vaidlusalune vara (413/6190 osa hooneühistus Rumba) on arestitud. Vaidlust ei ole selles, et

hageja I kasutas e-posti XXX. Kostja II 7. aprilli 2020. a e-kirjast nähtuvalt teavitas kostja II

hagejat I enampakkumisest TMS §-s 84 sätestatud korras, mh lg-s 3 sätestatud tähtaega järgides.

Teadet enampakkumise kuulutuse sisu kohta ei ole seadusest tulenevalt vaja kätte toimetada,

vaid piisab teatamisest, mida kostja II on teinud.

Vaidlust ei ole enam selles, et täitmisteade on hagejale I kätte toimetatud. Seega oli hageja I

täitemenetlusest teadlik alates aprillist 2019. Vaidlusalune enampakkumine algas 5. mail 2020

kl 18.00 ja lõppes 13. mail 2020 kl 13.00. Hageja I oli 24. jaanuari 2020. a ja 7. aprilli 2020. a

e-kirjadest tulenevalt ka teadlik, et vaidlusalusele varale on seatud käsutuskeeld ning vara

müüakse enampakkumisel. Seega oli hagejal I võimalik vaidlustada vara enampakkumist enne

selle lõppemist. Ilmselgelt oli hageja I ka täitemenetlusest teadlik.

Kuigi Riigikohus asus 6. mai 2022. a otsuses seisukohale, et vara arestimisakti ei saa lugeda

hagejale I kättetoimetatuks, siis kostja II on seisukohal, et praegusel juhul võis ta arestimisakti

edastada enda valitud viisil. Nimelt oli täitmisteates, mille kättetoimetamise osas vaidlust ei ole,

sõnaselgelt märgitud, et kohtutäitur kohustab võlgnikku viivitamatult teatama kohtutäiturile

oma kontaktandmed (ka nende muutumisel), mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte

toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka

need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud

viisil.

10.2. Kostja III märkis 16. novembril 2022 esitatud seisukohas, et kõik teated on võlgnikule

edastatud ka hageja I e-posti aadressile XXX. Kohtutäitur on edastanud sellele aadressile ka

enampakkumise teate. Nimetatud e-posti aadressi on hageja I ise märkinud ka

rahvastikuregistris. Kohtutäitur edastas hagejale I 7. aprillil 2020 e-posti teel 6. aprilli 2020. a

enampakkumise teate ja kuluotsuse. Hageja I on kohtutäituri teatele samal päeval, s.o 7. aprillil

2020 ka vastanud e-posti aadressilt XXX, mis tähendab, et hageja I on enampakkumise teate

kätte saanud 7. aprillil 2020. Enampakkumise teate kohaselt algas enampakkumine 5. mail 2020

kl 18.00. Seega oli hagejat I teavitatud juba 28 päeva enne enampakkumise algust ning täidetud

oli TMS § 84 lg-s 3 toodud tingimus. Enamapakkumise teates on selgelt välja toodud arestitud

vara ja selle alghind (1000 eurot). Samuti on kohtutäitur selgitanud teates kaebeõigust. Seega

oli hagejal I võimalik vaidlustada vara enampakkumisele panekut, sh arestitud vara hinda (TMS

§ 74 lg 7 ja § 217 lg 1 alusel) enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist, mida

hageja I ei ole teinud. Eelneva põhjal leiab kostja III, et enampakkumine ei olnud tühine.

10.3. Hageja I esitas vastuse kostjate II ja III seisukohtadele 23. novembril 2022. Hageja I ei

nõustu kostjatega, et enampakkumise teate saamine välistab hageja I õiguste olulise rikkumise.

Kuigi TMS § 217 lg 6 kohaselt on võlgnikul võimalik vaidlustada kõiki kohtutäituri otsuseid

(sh vara enampakkumisele panemise otsust), on TMS § 74 lg 7 erinorm, mis näeb ette varale

määratud hinna vaidlustamise vara arestimise etapis. Selliselt on TMS § 74 lg-t 7 sisustatud ka

2-20-8668

senises täitemenetluse praktikas, millele viitab ka see, et ükski menetlusosaline ega ka kohtud

ei heitnud hagejale I ette seda, et ta hiljem, st enampakkumise korraldamist puudutavas

menetluses, hinda ei vaidlustanud. Hageja I lähtus enampakkumisest teada saades õigustatult

sellest, et selles menetlusetapis ei ole hinna vaidlustamist ette nähtud, vaid enampakkumise

vaidlustamine toimub TMS §-s 223 ette nähtud korras. Võimalusest vaidlustada eseme hinda

enampakkumise teate saamisel sai hageja I (ja ka kostjad) teadlikuks alles Riigikohtu 6. mai

2022. a otsusest. Riigikohtu sellekohane seisukoht on pretsedenti loov. Kuna enampakkumisele

pandud eseme hinna vaidlustamata jäämine hageja I poolt on mõistlikult vabandatav, on

praeguses asjas jätkuvalt aktuaalne arestimisakti hagejale I kättetoimetamine, kuna

arestimisakti kättetoimetamata jätmise tõttu ei saanud hageja I tema varale määratud hinda

õigeaegselt vaidlustada, mistõttu vara pandi enampakkumisele turuväärtusest madalama

hinnaga. Juhul kui kohus peaks hagiavaldust rahuldamata jättes järgima Riigikohtu 6. mai 2022.

a otsuses esitatud seisukohti, palub hageja I jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna

Riigikohtu käsitlus vara hinna vaidlustamise võimaluse kohta enampakkumise menetluses on

uus juhis seaduse kohaldamisel. Seetõttu oleks hageja I suhtes ebaõiglane, kui hagi rahuldamata

jätmisel jääksid kõigi menetluskulud hageja I kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel

jätta hageja I esitatud hagi osas muutmata, kuid osaliselt muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi.

Hageja I apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab menetluskulud, mis

pärast Riigikohtu 6. mai 2022. a otsust on veel jaotamata.

12. Riigikohus jättis hageja II hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Seega jätkub

menetlus hageja I hagis kostjate I–III vastu.

13. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II müüs 13. mail 2020 toimunud enampakkumisel

täiteasjas vara, mille omandas kostja I. Pooled vaidlevad selle üle, kas on alust tunnistada

enampakkumine kehtetuks.

14. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks mh juhul, kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisi

enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 55 p-de 2 ja 4 kohaselt on arestimine tühine ja sellest

ei tulene õiguslikke tagajärgi eelkõige siis, kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet

või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa

võlgniku õiguste rikkumise.

TMS § 10 lg 1 järgi tuleb nii täitmisteade kui ka vara arestimise akt võlgnikule kätte toimetada.

Dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses kohaldatakse TMS § 10 lg 2 esimese lause

kohaselt tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. TsMS

§ 306 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi

üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja

kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. TsMS § 307 lg-st 3 tuleneb, et kui dokument on jõudnud

menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks

võimalik tõendada või kui rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse

dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest.

15. Pärast Riigikohtu 6. mai 2022. a otsust ei ole asjas enam vaidlust selle üle, et hagejale I

toimetati kätte täitmisteade, kuid ei toimetatud nõuetekohaselt kätte arestimisakti. Riigikohus

2-20-8668

selgitas, et ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama, kas enampakkumine toimus

tühise arestimise alusel või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi TMS § 223 lg 1

tähenduses.

16. Kolleegium hindab kõigepealt seda, kas vaidlusaluse vara arestimine oli kehtiv.

16.1. Esmalt märgib kolleegium, et ei nõustu kostja II 16. novembri 2022. a

menetlusdokumendis avaldatud seisukohaga, et kohtutäitur ei pidanudki arestimisakti hagejale

I kätte toimetama, vaid võis selle edastada enda valitud viisil. TMS § 10 lg-st 1 ja § 75 lg-st 4

tulenevalt tuleb vara arestimise akt võlgnikule kätte toimetada. Kostja II ei ole toonud praeguses

menetluses õigeaegselt esile asjaolusid, mis võiks anda alust asuda seisukohale, et TMS § 10 lg

1 kolmanda ja neljanda lause kohaselt võis kohtutäitur edastada arestimisakti hagejale I enda

valitud viisil. Lisaks märgib kolleegium, et TMS § 10 lg 1 kolmanda ja neljanda lause

kohaldamine eeldab, et täitmisteade või muu menetlusdokument oleks isikule isiklikult kätte

toimetatud. Praegusel juhul loeti täitmisteade hagejale I kättetoimetatuks TsMS § 326 järgi

hageja I postkasti panekuga, mis ei ole käsitatav isiklikult kättetoimetamisena.

16.2. Riigikohus selgitas praeguses asjas 6. mail 2022 tehtud otsuses, et kui võlgnik ei ole kätte

saanud arestimisakti, võib tegu olla arestimise tühisuse alusega (TMS § 55), mis toob TMS §

223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Samas ei ole arestimisakti

võlgnikule kätte toimetamata jätmine arestimise tühisuse tingimatu alus. TMS § 55 sätestab

arestimise tühisuse eeldused avatud loeteluna. Seetõttu ei saa ainuüksi asjaolust, et arestimisakti

ei toimetatud võlgnikule kätte, järeldada, et võlgniku õigusi on oluliselt rikutud. Arestimise

juurest puudunud võlgniku teavitamine tema õigustest täitemenetluses võib lisaks sellele, et

talle toimetatakse kätte arestimisakt (TMS § 75 lg 4), olla tagatud muude toimingutega. Kui

võlgnikku teavitatakse enampakkumisest ja sellest teavitusest nähtub, et tema vara on arestitud,

ning talle teatatakse ka enampakkumisele pandud vara hind, siis on tal võimalik TMS § 74 lg 7

alusel kaebusega vaidlustada arestitud vara hinda selle mittevastavuse tõttu turuhinnale TMS §

217 lg-s 1 sätestatud korras. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt

kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

Teistsugune on õiguslik olukord siis, kui võlgnik ei olnud teadlik täitetoimingust, st tal puudus

enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise

võimalus. Sel juhul võib arestimine olla tühine TMS § 55 lg 1 järgi, mis toob omakorda TMS

§ 223 lg 1 järgi kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.

16.3. Ringkonnakohus tuvastab kostja II esitatud e-kirjavahetuse põhjal, et kohtutäitur saatis

hagejale I 7. aprillil 2020 e-posti aadressile XXX e-kirja pealkirjaga „PIIRSALU HERMO:

enampakkumine, kuluotsus 095/2019/641“. E-kirjas andis kohtutäitur teada, et saadab

enampakkumise teate ja kuluotsuse (II kd, tl 6). Kirjale oli lisatud dokument

„TÄITETOIMINGUST TEATAMINE“, milles hagejat I teavitati vaidlusaluse vara

enampakkumisest, mis algas 5. mail 2020 kl 18.00 ja lõppes 13. mail 2020 kl 13.00. Sellest

teatest nähtub, et registrisse on seatud võlgniku nimele registreeritud varale käsutamise

keelumärge praeguse täitemenetluse raames. Samuti nähtub sellest, et enampakkumisele

pandud vara alghind on 1000 eurot (II kd, tl 8). Kostja III esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et

samal päeval, s.o 7. aprillil 2020 on hageja I kohtutäituri kirjale vastanud, andes teada, et

kõnealune ühisvara on antud OÜ-le Hps Ehitus rendile (II kd, tl 21 pöördel). Seega on hageja I

saanud 7. aprillil 2020 teada vara enampakkumisele panemisest, sh nii vara arestimisest kui ka

vara alghinnast. Seejuures saab lugeda enampakkumise teate hagejale I TsMS § 306 lg 1

esimese lause ja § 307 lg 3 järgi kätte toimetatuks.

2-20-8668

16.4. Ka muudest tõenditest nähtub, et vaatamata sellele, et hagejale I ei toimetatud seaduses

sätestatud korras kätte arestimisakti, oli hagejat I vaidlusaluse vara arestimisest teavitatud: 24.

jaanuaril 2020 oli kohtutäitur saatnud hagejale I e-kirja pealkirjaga „PIIRSALU HERMO: ÄR

keelumärge 095/2019/641“, milles teavitas hagejat keelumärke seadmisest (II kd, tl 13). E-

kirjale oli manustatud dokument „KÄSUTAMISE KEELUMÄRGE“, milles kohtutäitur keelas

hagejale kuuluva HÜ JÕHVI RUMBA osa käsutamise (II kd, tl 14). Asja materjalide seas on

ka Justiitsministeeriumi kinnitus selle kohta, et 28. veebruaril 2020 Ametlikes Teadaannetes

arestimise teate avaldamise kohta saadeti teavitus e-postile XXX (I kd, tl 83-84). Asjas ei ole

vaidlust selle üle, et tegemist on hageja I rahvastikuregistrisse kantud e-postiaadressiga. Hageja

I ei ole vaidlustanud ka seda, et ta kasutab nimetatud e-postiaadressi ka tegelikult. See, et hageja

I on kasutanud e-postiaadressi XXX nii kohtutäituri kui ka kostjaga III suheldes, nähtub ka

asjas esitatud tõenditest (lisaks praeguse otsuse p-s 16.3 viidatud kirjavahetusele ka nt I kd, tl-

d 75–76, 90–102; II kd, tl-d 11 – 12 pöördel).

16.5. Hageja I ka ei vaidlustanud kostjate II ja III 16. novembri 2022. a menetlusdokumentides

esitatud väiteid hageja I teavitamise kohta enampakkumisest, sh enampakkumisele pandud vara

alghinnast, 7. aprilli 2020. a e-kirjaga ja vara arestimisest 24. jaanuari 2020. a e-kirjaga.

16.6. Eelnevast saab järeldada, et hagejal I oli võimalik TMS § 74 lg 7 alusel kaebusega

vaidlustada arestitud vara hinda selle mittevastavuse tõttu turuhinnale TMS § 217 lg-s 1

sätestatud korras, tehes seda enne vaidlustatud enampakkumist. Oma 7. aprilli 2020. a

enampakkumise teates oli kohtutäitur ka selgitanud kohtutäituri otsuse või tegevuse peale

kaebuse esitamise korda. Seega, vaatamata sellele, et hagejale I ei olnud arestimisakti kätte

toimetatud, oli teda tema õigustest teavitatud ning tal oli võimalik enampakkumine, sh arestitud

vara hind vaidlustada. TMS § 217 lg-st 6 tulenevalt on hageja I kaotanud võimaluse tugineda

asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses, mh sellele, et arestitud vara hind ei vastanud

turuhinnale. Eelnevast tulenevalt ei olnud vaidlusaluse vara arestimine TMS § 55 järgi tühine.

17. Riigikohus selgitas 6. mai 2022. a otsuses, et kui ringkonnakohus vara arestimise tühisust

ei tuvasta, ei tähenda see veel seda, et enampakkumise muid olulisi tingimusi ei ole TMS § 223

lg 1 tähenduses rikutud. Eelkõige on oluline küsimus, kas hagejat I teavitati enampakkumisest

korrakohaselt (TMS § 84 lg 3).

17.1. TMS § 84 lg 3 kohaselt tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust

teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Praegusel juhul nähtub kostjate II ja III

esitatud kirjavahetusest, et hageja I sai enampakkumise teate kätte 7. aprillil 2020 (vt praeguse

otsuse p 16.3). Enampakkumise teates on välja toodud enampakkumise kuulutuse sisu.

Arvestades, et enampakkumine algas 5. mail 2020 ja lõppes 14. mail 2020, teavitati hagejat I

enampakkumise kuulutuse sisust rohkem kui kümme päeva enne enampakkumist. Hageja I ei

ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuvalt ei oleks enampakkumisest teavitamine toimunud

korrakohaselt.

17.2. Seoses

enampakkumisest

teavitamisega

märkis

Riigikohus,

et

hilisematest

täitetoimingutest lihtsama teavitamise korra rakendamise eelduseks on see, et esmane

täitmisteade on edastatud menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kehtestatud korras ja võlgnik

on juba menetlusest teadlik või peab sellest teadlik olema. Praegusel juhul on tõendite põhjal

tuvastatav, et hageja I sai enampakkumise teate 7. aprillil 2020 kätte (TsMS § 306 lg 1 esimese

lause ja § 307 lg 3 järgi), sest hageja I on kohtutäituri e-kirjale vastanud, kusjuures hageja I

kirja sisu puudutas enampakkumisel müüdavat vara. Isegi, kui teadet ei oleks hagejale I kätte

toimetatud, oleks praegusel juhul piisanud ka hageja I teavitamisest enampakkumisest e-posti

teel. Seadusest, sh TMS § 10 lg-st 1 ei tulene kohustust toimetada enampakkumise teade

2-20-8668

võlgnikule kätte. Lihtsama teavitamise korra järgimine oli lubatud, kuna esmane täitmisteade

oli edastatud hagejale I menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kehtestatud korras, samuti oli

hageja I menetlusest teadlik või vähemalt pidi olema (seda nii täitmisteate kättesaamise tõttu

kui ka vara arestimise kohta saadetud teavituste põhjal, vt praeguse otsuse p 16.4).

17.3. Eelnevast tulenevalt ei anna asjas esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid alust järeldada,

et täitemenetluses oleks rikutud ka enampakkumise muid olulisi tingimusi TMS § 223 lg 1

tähenduses.

18. Tehtud järeldusi ei mõjuta hageja I seisukoht, et arestitud vara hinna vaidlustamise osas

tuleks erinormina lähtuda TMS § 74 lg-st 7, mis näeb hinna vaidlustamise ette vara arestimise

etapis. TMS § 74 reguleerib arestitud vara hindamist ning selle 7. lõike kohaselt võivad võlgnik

ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS

§-s 217 sätestatud korras. Sellest sättest ei tulene, millal see kaebus tuleb esitada, mistõttu

lähtuda saab TMS § 217 lg-st 1, mille kohaselt kaebus tuleb esitada kümne päeva jooksul alates

päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama vaidlustatud otsuse või toimingu

tegemisest. Seega ei ole põhjendatud hageja I seisukoht, et enampakkumisest teada saamisel,

millega kaasnes ka vara arestimisest ja sellele määratud hinnast teadasaamine, ei saanud

arestitud vara hinda enam vaidlustada. Kuna TMS § 74 lg 7 näeb otsesõnu ette, et kohtutäituri

määratud hinna vaidlustamine toimub TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras, ei ole põhjendatud

ka hageja seisukoht, et seda oleks pidanud saama vaidlustada TMS §-s 223 ette nähtud korras

enampakkumise vaidlustamisel. Samuti ei ole alust lugeda enampakkumisele pandud eseme

hinna õigeaegselt vaidlustamata jätmist mõistlikult vabandatavaks olukorras, kus hagejal I ei

olnud objektiivseid takistusi vara hinna vaidlustamiseks. Lisaks ei omista TMS § 217 lg 6

tähtsust sellele, miks menetlusosaline jättis TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul

kohtutäiturile kaebuse esitamata.

19. Eeltoodut arvestades ei ole TMS § 223 lg-s 1 sätestatud eeldused enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks täidetud, mistõttu hageja I hagi tuleb jätta rahuldamata.

20. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus jättis

rahuldamata kostja III taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks selle väidetavalt hilinenult

esitamise tõttu, hageja I hagiga seotud menetluskulude jaotuse osas ja osas, millega maakohus

tühistas hagi rahuldamata jätmise tõttu 15. juuni 2020. a kohtumäärusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu. Nimetatud osas kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 654 lg 6

järgi ei korda.

Menetluskulude jaotus

21. Kuna hageja I hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, tuleb hageja I hagiga seotud

menetluskulud (s.o kulud, mida ei jaotatud Riigikohtu 6. mai 2022. a otsusega) kõigis

kohtuastmetes jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi hageja I kanda.

22. Kolleegium ei nõustu hagejaga I, et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda põhjusel,

et Riigikohtu 6. mai 2022. a otsuses esitatud käsitus vara hinna vaidlustamise võimaluse kohta

enampakkumise menetluses on uus seisukoht seaduse kohaldamisel. See, et Riigikohus selgitas

õigusnormi kohaldamist viisil, mis erines menetlusosaliste ja alama astme kohtute tõlgendusest,

ei tähenda, et menetluskulude hageja I kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane

TsMS § 162 lg 4 tähenduses. Menetlusosaline peab kohtuvaidlust algatades arvestama sellega,

et tema õiguslik käsitus ei pruugi leida kinnitust ja hagi võib seetõttu jääda rahuldamata. Seda

eriti juhul, kui konkreetset küsimust ei ole Riigikohtu praktikas varem käsitletud. Hageja I ei

2-20-8668

ole ka välja toonud, et Riigikohtu 6. mai 2022. a otsuses väljendatud seisukohad oleks olnud

vastuolus varasema kohtupraktikaga.

23. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist

TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

24. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause

kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)