2-22-13591/14 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Tsiviilasi nr 2-22-13591

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

23. märts 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-13591

Tsiviilasi

Themis Õigusbüroo OÜ maksejõuetusavaldus R. L. u pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543;

asukoht Narva mnt 5, 10117 Tallinn), esindaja T. R., e-post

menetlus@themis.ee;

võlgnik R. L. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post

XXX);

usaldusisik Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003 Tartu; telefon

782 8110; e-post vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Themis Õigusbüroo OÜ maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja kell 16.00 R. L.

(isikukood 37602120228; elukoht Võidu 12-3, Vastseliina alevik, Võru vald, 65201 Võru maakond)

pankrot.

2. Määrata usaldusisiku Vladimir Kutšmei tasu suuruseks ajutises menetluses 700 eurot, millele

lisandub käibemaks 140 eurot, kokku 840 eurot.

3. Välja maksta Themis Õigusbüroo OÜ poolt 24.10.2022 tasutud deposiidi arvel usaldusisiku

tasu 840 eurot, sh käibemaks 140 eurot, FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

(arvelduskonto nr XXX, saaja Tartu kohtutäitur Oksana Kutshmei).

4. Nimetada pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003 Tartu; telefon 782 8110; e-

post vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 10. aprillil 2023 kell 10.00 Kalevi 1 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 453 ja Võru kohtumaja saalis nr 2.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

7. Kohustada R. L. u enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 10. aprillil 2023 kell 10.00

kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandustegevuse

kohta on talle teadaolevalt õiged.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Jätta menetluskulud R. L. u kanda.

10. Määrata tsiviilasjas nr 2-22-13591 Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulude rahaliseks

suuruseks 540 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 120 eurot lepingulise esindaja

õigusabikulud.

11. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

12. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud

tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

Määrus toimetada kätte võlausaldajale, võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade

PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest.

Asjaolud

1. Võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ esitas 13.09.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse võlgnik R. L. u pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-22-13591).

Avalduse kohaselt tegi Tartu Maakohus 10.05.2017 võlgniku suhtes kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-17-

1589, mõistes võlgnikult Krediidimenetluse Keskus OÜ (esialgne võlausaldaja) kasuks välja rahalise

nõude, kohustades võlgnikku tasuma põhinõude 1032,13 eurot, intressid 184,66 eurot, viivised

perioodi 28.01.2017 kuni 10.05.2017 eest 113,30 eurot, täiendavad viivised määraga 0,1067% päevas

alates 11.05.2017 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte põhinõuet ületavas ulatuses, ning

menetluskulud 225 eurot. Kohtuotsus on jõustunud. Krediidimenetluse Keskus OÜ on nõudeõiguse

võlgniku vastu loovutanud võlausaldajale. Võlgniku suhtes alustati täitemenetlust 11.05.2017

kohtutäitur Oksana Kutšmei vahendusel. Täitemenetluses ei ole nõude katteks laekumisi toimunud ja

nõue on täies ulatuses täitmata. Kohtutäituri poolt 12.09.2022 täitemenetluse käigu kohta väljastatud

teate kohaselt puuduvad võlgnikul nii ametlik sissetulek kui realiseeritav registervara. Võlgniku

suhtes toimub veel vähemalt üks täitemenetlus. Arvestades asjaolusid kogumis puudub kohtutäituri

hinnangul võlausaldaja nõude rahuldamiseks perspektiiv.

2. Kohus võttis 29.09.2022 määrusega võlausaldaja maksejõuetusavalduse menetlusse ja kohustas

võlausaldajat tasuma võlgniku usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1000 eurot.

Võlausaldaja tasus deposiidi 24.10.2022.

3. Kohus nimetas 03.01.2023 määrusega võlgniku usaldusisikuks Vladimir Kutšmei ning peatas

võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni

pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

4. Usaldusisik esitas 02.02.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

Kohtu põhjendused

5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

Rahvastikuregistri andmete kohaselt on XXX sündinud R. L. perekonnaseisult vallaline ning tal on

üks alaealine ülalpeetav G.-C. L. (sünd XXX). Töötamise registri andmetel ei ole võlgnikul kehtivaid

töötamisi registreeritud. Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtuvalt ei ole võlgnik esitanud

tuludeklaratsioone aastate 2019 kuni 2021 kohta. Võlgnikku on korduvalt karistatud kriminaalkorras.

Täitemenetluse registri andmete kohaselt olid kohtutäiturite menetluses võlgniku suhtes mitmed

kriminaalasjade menetluskulude nõuded (lahendid kriminaalasjades nr 1-12-11287, 1-13-5744, 1-14-

5254 ja 1-19-664).

Vara

Usaldusisikule teadaolevalt puuduvad võlgnikul igakuised sissetulekud. Võlgniku pangakontod on

suletud. Võlgnikul puudub nii kinnis- kui realiseeritav vallasvara. Võlgnik on liitunud kohustusliku

kogumispensioni II sambaga (väärtus kokku 2450,80 eurot). II sambast raha väljavõtmise avaldust ei

ole võlgnik esitanud. Samas on raha väljavõtmisel tekkiv nõudeõigus arestitud võlgniku suhtes

läbiviidavates täitemenetlustes. Võlgniku nimele on registreeritud Ford Escort (reg nr XXX,

väljalaskeaasta 1998). Sõiduki registrikanne on peatatud. Viimane ülevaatus kehtis kuni 30.11.2011.

Usaldusisiku hinnangul on sõiduki olemasolu ebatõenäoline.

Kohustused

R. L. ul on tuvastatud pandiga tagamata kohustusi 5666,57 eurot, sellest kiirlaenud 2629,44 eurot,

sideteenuste võlgnevused 350,66 eurot, muud kohustused 711,96 eurot ja täitemenetluste kulud

1974,51 eurot.

Usaldusisik märgib, et edastas koostatud vara- ja võlanimekirja võlgnikule tutvumiseks ja

allkirjastamiseks R. L. u teadaolevatele elektronposti aadressidele, kuid võlgnik ei ole usaldusisiku

kirjale vastanud. Telefonivestluses avaldas võlgnik usaldusisikule, et ta on töötu ning tal puuduvad

rahalised vahendid võlausaldajatele tasumiseks.

Maksejõuetus

Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on

kohustusi vähemalt 5666,57 euro ulatuses ning tal puudub vara ja sissetulek nende kohustuste

täitmiseks. Esimesed lõpetama täitemenetlused on võlgniku suhtes juba aastast 2013. Võlgniku

maksejõuetuse põhjusteks on tema õigusvastane käitumine ning oma krediidivõimekust arvestamata

ülejõukäivate kohustuste võtmine. Võlgnik ei ole teatanud, et taotleb kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Samuti ei ole ta üles näidanud huvi kohustuste ümberkujundamise vastu.

Usaldusisiku hinnangul tuleb välja kuulutada R. L. u pankrot.

6. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul teadaolev vara. Samas võlgniku teadaolevate

kohustuste maht on 5666,57 eurot. Usaldusisik on kinnitanud kohtule, et võlgnik ei ole teatanud, et

taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist ega üles näidanud huvi kohustuste

ümberkujundamise vastu. Kohus selgitas 29.09.2022 määruses võlgnikule, et ta peab kohtule teatama

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamise

soovist

hiljemalt

maksejõuetusavalduse

läbivaatamisel ning kui ta kohut ei teavita, loetakse, et võlgnik ei soovi kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FiMS § 12 lg 3). Võlgnik ei ole kohtule kohustustest vabastamise menetluse

algatamise soovist teatanud.

7. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui võlausaldaja maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Võlausaldaja on tasunud 03.02.2023 määruse alusel 22.02.2023 pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina 1000 eurot.

Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja maksejõuetusavalduse, kuulutab võlgniku püsiva maksejõuetuse

tõttu välja võlgniku pankroti vastavalt PankrS §-s 31 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 1). Pankroti

väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses

pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

8. Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

9. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus R. L. u enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus

vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged.

Usaldusisiku tasu

10. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud

otsuse tegemisel (FiMS § 54 lg 2). Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg 4). Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud

üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (FiMS § 54

lg 5).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 6 tundi

50 minutit. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 145 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud,

välja arvatud käibemaks (PankrS § 23 lg 3).

Arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega, töö mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi tuleb Vladimir Kutšmeile tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 700 eurot,

millele lisandub käibemaks 140 eurot, kokku 840 eurot. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei.

Usaldusisiku tasu tuleb hüvitada võlausaldaja poolt 24.10.2022 pankrotimenetluse kulude katteks

tasutud deposiidi arvel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega hagita menetluse

avaldus lahendatakse. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja kantud menetluskulud

võlgniku kanda.

12. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised

kulud (menetlusosaliste esindajate kulud).

Võlausaldaja 13.03.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuluks

riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 360 eurot ilma käibemaksuta.

Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja 13.09.2022 tasunud tsiviilasjas maksejõuetusavalduse

esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS)

§ 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja

menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat Riivits legal&finance OÜ jurist, olles võlausaldaja

lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Õigusabi on seisnenud asjaolude täpsustamises,

pankrotiavalduse koostamises ja esitamises (kokku 2 tundi) ning pankrotimenetluse kulgemise

jälgimises AET-s, kliendi menetlusega kursis hoidmises ja menetluskulude nimekirja koostamises

(kokku 1 tund). Õigusabi on osutatud tasuga 120 eurot tund ilma käibemaksuta.

Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt

tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses

märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS

§ 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist

suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu

põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele,

keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka seda, et üldjuhul on asja

materjalidega tutvumine, asjaolude täpsustamine ja kliendi menetlusega kursis hoidmine hõlmatud

menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on

kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad

ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule.

Kohus nõustub, et aega kulub ka asjaolude täpsustamisele, menetluse jälgimisele ja kliendiga

suhtlemisele, kuid peab seda osaks menetlusdokumendi koostamisest, mistõttu vaatleb ajakulu

ühtsena.

Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama

tsiviilasjaga.

Kohtule

on

esitatud

võlausaldaja

maksejõuetusavaldus

võlgniku

pankroti

väljakuulutamiseks. Antud asjas kohalduvad eeskätt pankrotiseaduse vastavad sätted. Samuti ei ole

suur võlausaldaja poolt kohtule hindamiseks esitatud tõendite maht. Asi lahendati kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata. Kuivõrd tegemist on hagita menetluses lahendatava

pankrotiasjaga, kus võlausaldaja poolt kohtule esitatavateks menetlusdokumentideks on

maksejõuetusavaldus (aluseks jõustunud kohtulahendist tulenev nõue) ja menetluskulude nimekiri,

vähendab kohus õigusabi osutamise ajakulu 2 tunni võrra. Kohtu hinnangul on võlausaldaja tehtud

menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 1 tund. Kohus lähtub

siinjuures menetluskulude rahalist suurust vähendades ka asjaolust, et võlausaldaja esindaja

kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem

väiksem kui suurem ja et menetlusdokumendi koostamine (justiitsministri määrusega kehtestatud

vormi täitmine) ei ole esindajale olnud õiguslikult keerukas. Võlausaldaja lepingulise esindaja tasu

(120 eurot tunnis ilma käibemaksuta) peab kohus mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, vastates juristi kvalifikatsiooni eeldava õigusnõustamise

tunnihinnale. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võlausaldaja õigusabikulusid põhjendatud ja

vajalikeks TsMS § 175 lg 1 tähenduses kokku summas 120 eurot.

13. Kokkuvõtteks

rahuldab

kohus

võlausaldaja

avalduse

menetluskulude

rahaliselt

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-22-13591 Themis Õigusbüroo OÜ

menetluskulude rahaliseks suuruseks 540 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 120 eurot lepingulise

esindaja õigusabikulud. Usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu hüvitamiseks makstud summa 2000

eurot kuulub võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 1

p 6 alusel.

14. Võlausaldaja on taotlenud kohustada võlgnikku

tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja

menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, määrab kohus menetluskulud küll TsMS-i järgi

kindlaks, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista ega menetluskuludelt viivise tasumist

määrata. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse sellisel juhul võlgniku pankrotimenetluses

tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi (PankrS § 150 lg 1 p 1; lg 2)

(vt Riigikohtu 27.01.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-176-13, p 14). Eeltoodust tuleneb, et seoses

võlgniku R. L. u pankroti väljakuulutamisega ei ole võimalik käesoleva määrusega kindlaksmääratud

menetluskulusid ega viivist menetluskuludelt võlgnikult välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik