3-22-2273/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märts 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2273

Haldusasi

X. X., Y. Y., C. C. ja Q. Q. kaebus Häädemeeste Vallavalitsuse

08.06.2022 korralduse nr 240 ja 22.09.2022 korralduse nr 421

tühistamiseks

Menetlusosalised

ja nende esindajad

Kaebajad - X. X. (ik xxxxxxxxxxx), Y. Y.s (ik xxxxxxxxxxx), C.

C. (ik xxxxxxxxxxx) ja Q. Q. (ik xxxxxxxxxxx), esindaja v.adv

Margus Reiland

Vastustaja – Häädemeeste vald, esindaja Marie Reinson

Kolmas isik - Koskla OÜ (reg kood 12845458), esindajad v.adv

Triin Kaurov ja v.adv Siret Saks

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta X. X., Y. Y., C. C. ja Q. Q. kaebus rahuldamata.

2. Mõista X. X.lt, Y. Y.lt, C. C.lt ja Q. Q.lt solidaarselt Koskla

OÜ kasuks välja menetluskulud 4787,40 eurot. Kaebajate

ja vastustaja menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

24.04.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates

või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja

lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg

1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Häädemeeste Vallavalitsus kehtestas 08.06.2022 korraldusega nr 240 Xxxxx küla Xxxxxx

(registriosa nr xxxxxxx; katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx; pindala 8,56 ha; sihtotstarve 100%

maatulundusmaa) ja Xxxxx-Xxxxxx (registriosa nr xxxxxxx; katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx;

pindala 5620 m2; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) kinnistute detailplaneeringu (edaspidi:

korraldus nr 240 või DP), millega kavandatakse 11 hooajalise kasutusega elamumaa krunti

suurustega 4405–10 441 m2. Igale elamumaa krundile on lubatud ehitada üks 8,5 m kõrgune 2-

korruseline põhihoone ja üks 5 m kõrgune 1-korruseline abihoone (maksimaalne hoonete

ehitisealune pind 300 m2). Alla 20 m2 abihooneid on lubatud rajada kogu planeeritud hoonestusala

ulatuses ning nende lubatud arv krundil on 2. Lisaks elamualadele kavandatakse viis avaliku

kasutusega teemaa krunti, 1 krunt rajatava puurkaevu tarbeks ja 1 krunt pindalaga 3089 m2 jääb

looduslikuks rohumaaks. Juurdepääs planeeringualale toimub Rannametsa-Ikla maanteelt, üle

Orajõe metskond 15 ja Xxxxxxx kinnistute.

2. Häädemeeste Vallavalitsus jättis 22.09.2022 korraldusega nr 421 (vaideotsusga) rahuldamata X.

X., Y. Y., C. C. ja Q. Q. 01.08.2022 vaide 08.06.2022 korralduse nr 240 kehtetuks tunnistamiseks.

3. X. X., Y. Y.s, C. C. ja Q. Q. esitasid Tallinna Halduskohtule 24.10.2022 kaebuse Häädemeeste

Vallavalitsuse 08.06.2022 korralduse nr 240 ja 22.09.2022 korralduse nr 421 tühistamiseks.

KAEBAJATE SEISUKOHAD

4. Kaebajad on DP ala piirinaabrid. X. X. on Xxxxxxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx)

omanik, Y. Y.s on Xxxxxxxxx tee 1 // Xxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) omanik, C.

C. Xxxxxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) omanik ja Q. Q. elab Xxxxxxxxx tee 2

kinnistul (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx). Korraldus nr 240 toob kaasa kaebajate kinnistute väärtuse

vähenemise ning elukeskkonna halvenemise. Korraldus nr 240 on vastuolus ka avalike huvidega.

Korraldus nr 240 on vastuolus varasemate planeeringutega, detailplaneeringuga hõlmatud ala

looduslikku olukorda pole piisavalt hinnatud ning detailplaneeringu kehtestatud lahendus on

liiklusohtlik.

5. DP on vastuolus Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018 otsusega nr 17 kinnitatud „Häädemeeste

valla rannaalade osaüldplaneeringu kehtestamine“ (edaspidi: osaüldplaneering). DP ei näe ette teede

ringistamist, vaid juurdepääs planeeringu alale toimub olemasoleva Xxxxxxxxx tee kaudu.

Osaüldplaneeringu rannaalade kaart M:18 000 näeb planeeringualal ja planeeringualast väljapoole

jäävas osas ette ringistatud tee olemasolu. Seega tuleb detailplaneeringu menetlus läbi viia

üldplaneeringut muutvana (planeerimisseaduse (PlanS § 142)), mida tehtud ei ole. DP põhijoonis ei

vasta DP lk-l 9 toodud osaüldplaneeringu kaardi väljavõttele. Vastustaja on ka ise vaideotsuses välja

toonud, et osaüldplaneering näeb ette teede ringistamise.

6. Osaüldplaneering on kehtestatud ja on kehtiv haldusakt. Teede ringistamine on DP kontekstis

oluline ning täidab mitmeid eesmärke, nt ala puhkeväärtuse tõstmine, liiklusohutuse tagamine ja

avatuse säilimine. Osaüldplaneering näeb ette ringistatud ühenduse metsateedega planeeringuala

lõunaosas. Osaüldplaneeringuga nähakse ette sisse- ja väljasõit nii planeeringuala põhjaosast kui ka

lõunaosast. Osaüldplaneeringus ette nähtud kohustus, et arendamisel tuleb ringistada olemasolevad

teed kannab endas eesmärki liikluskoormuse hajutamiseks, päästeametile juurdepääsu tagamiseks.

7. Osaüldplaneeringuga ei ole kooskõlas piirdeaedade rajamine. Piirdeaedade rajamisel ei ühti

planeeritavad elamualad juba olemasoleva asustusega, samuti ei ole lahendus keskkonnasäästlik.

Piirdeaiad segaks rohevõrgustiku toimimist ja loomade vaba liikumist.

8. DP-ga määratud juurdepääs olemasolevalt teelt ei taga ruumilist ja funktsionaalset terviklikkust,

kuivõrd olemasolev tee on kitsas, liiklusohtlik ja mõjutab ebaproportsionaalselt Xxxxxxx kinnistu

lähimaid naabreid ja Xxxxxxxxx tee kasutajaid. Rajatava juurdepääsutee pikkus oleks ca 25 meetrit.

9. DP on vastuolus Pärnu maakonna planeeringuga (edaspidi: maakonnaplaneering). DP ei taga

rannale omaste ja oluliste looduslike koosluste säilimist. Planeeringumenetluses ei ole ala

looduslikku olukorda või rohevõrgustiku sidususe ja toimivuse tähtsust piisaval määral uuritud.

Puudub detailne ülevaade, kuidas mõjutab DP elluviimine alal ja selle vahetusläheduses

eksisteerivaid looma- ja taimeliike.

10. DP on õigusvastane, kuivõrd planeeringus on vajalikul määral käsitlemata looduskeskkonnaga

ja ranna-alal oleva rohevõrgustiku sidususe tagamisega seonduv. DP ei arvesta tegelikku

olemasolevat olukorda looduses. Planeeringuala katab hetkel osaliselt noor kase- ja männimets

(puude kõrgus u 5 m), mida ei ole DP-s olemasoleva olukorra joonisel kajastatud metsana. DP-s on

vääralt kogu planeeringuala ulatuses märgitud ehituskeeluvööndiks 100 m, kuid planeeringualal

rakendub osaliselt ehituskeeluvöönd ulatusega 200 m. Keskkonnaamet ei ole ehituskeeluvööndit

vähendanud. Olukorras, kus maakatastri põhikaardil ei ole kavandatav planeeringuala märgitud

metsamaana, ei ole vastustaja analüüsinud, kas tegemist võiks olla metsamaaga metsaseaduse (MS)

§ 3 lg 2 p 2 kohaselt. Üldplaneeringu kaardil kajastatud ehituskeeluvööndi piir on informatiivne, kuid

pole õiguslikult siduv. Asjaolu, et Keskkonnaamet ei ole probleemile tähelepanu juhtinud, ei välista

vastustaja vastutust. Keskkonnaamet ei võtnud seisukohta ega analüüsinud eraldi ehituskeeluvööndi

temaatikat, vaid lähtus koostatud planeeringust. Samuti ei teostanud Keskkonnaamet iseseisvalt

täiendavaid uuringuid või vaatlusi, kuna planeeringuala ei paikne looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg

1 kohaselt kaitstaval loodusobjektil.

11. DP ei käsitle planeeringuala looduslikku seisukorda (sh liigilist koosseisu). 2016. a koostatud

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang ei ole piisav, kuna on vananenud ning

tulemusi ei ole korrektselt seotud DP-sse. Planeeringuala on looduslik ja seni inimtegevusest

mõjutamata ranna-ala, kus toimub mh lindude pesitsemine. Alal pesitsevad vaenukägu (III

kaitsekategooria), rukkirääk (III kaitsekategooria) ja Xxxxxxxxxd. Alalt lendavad läbi ja peatuvad

merikotkas, Xxxxxd ja kassikakk. Planeeringuala paikneb u 700 meetri kaugusel Natura 2000

võrgustikku kuuluvast Kabli linnualast. KSH eelhinnangus ei ole seda teemat põhjalikumalt

analüüsitud.

12. KSH eelhinnangus ei ole alal asuvaid konkreetseid taimi välja toodud. DP-s ei ole tehtud

taimeliikide ja puistu kohta looduskeskkonna inventuuri ega antud dendroloogilist hinnangut.

Planeeringualal asub II kaitsekategooria taime punane tolmpea (cephalanthera rubra), mis on Eestis

üks haruldasemaid käpaliseliike. Mitmekesise elustikuga ranna-alal eksisteerib rohkem liike kui

nahkhiired. Samuti on mõne liigi puhul tegemist kaitsealuse liigiga. Täiendavalt peab planeering ette

nägema leevendavad meetmed, kuidas negatiivset mõju alal esinevatele liikidele vältida või

vähendada. Olukorras, kus tegemist ei ole otseselt kaitsealaga, on vajalik planeerimismenetluse

välitööde käigus kindlaks teha, et kaitsealuseid liike alal ei esine.

13. DP-s ei ole selgitust, millised nahkhiire liigid on planeeringualal. DP on oluliste puudustega,

kuivõrd jätab lahtiseks küsimuse, kas konkreetne planeeringuala on käsitletav nahkhiirte elu- ja/või

pesitsuspaigana. DP mõju nahkhiirtele on KSH eelhinnangus esitatud vastuoluliselt. Arvestatud ei

ole, et DP kehtestamisega kaob suur osa rändepiirkonna kasutatavusest, mistõttu edaspidi ei pruugi

ala olla käsitiivalistele olulise tähtsusega.

14. Tuginemine 14 aastat vanale eksperthinnangule ei ole asjakohane. Selleks, et tagada elupaikade

säilimine ja konkreetses asukohas vajalike leevendavate meetmete kindlaks tegemine, oleks kohalik

omavalitsus pidanud tellima uue eksperthinnangu. Kuivõrd planeerimismenetluse raames ei ole

korrektselt hinnatud DP elluviimisest tulenevaid mõjutusi keskkonnale, on jäetud käsitlemata

loomade vaba liikumise temaatika. Kuivõrd tegemist on ainsa hoonestamata maastikuga kilomeetrite

ulatuses, on liikumistee ulatuslik kasutamine tõenäoline. DP elluviimine tähendaks, et loomad mere

äärde enam ei pääse, sest nende tee tõkestatakse füüsilise tõkkega. Ka ei pääse rannal olevad loomad

Rannametsa-Ikla maanteest idasuunas asuvate looduslike aladeni. DP-ga rikutakse olulisel määral

ranna-aladele iseloomulikke looduskooslusi, tehakse kahju alal elavatele ja pesitsevatele looma ja

taimeliikidele ja blokeeritakse loomade liikumisteed mereni. Eeltoodu riivab kaebajate subjektiivset

õigust elukeskkonna säilimisele ja PlanS § 8 kohasele elukeskkonna parendamisele.

15. DP on vastuolus varem kehtestatud Xxxxxxxx maaüksuse detailplaneeringuga, mille kohaselt

kruntidele piirdeaedasid ei rajata ja õuealasid ei tarastata. Asjaolu, et elamuid ei ehitata rohelise

võrgustiku alale ei tähenda, et ehitustegevusel ei ole negatiivset mõju rohelise võrgustiku

toimimisele. Ala hajaasutusilme ja avatuse tagamiseks ei tohi piirkonda tarastada ja aedadega

lauspiirata.

16. DP menetluses on ebaõigesti lahendatud juurdepääsutee temaatika. DP kohaselt on ainsaks

juurdepääsuks planeeringualale nähtud ette olemasolev Xxxxxxx kinnistult kulgev Xxxxxxxxx tee.

Lahendus ei arvesta looduslikke olusid ning olemasoleva pinnastee reaalset kitsust. DP-s ettenähtud

lahendus ei arvesta teele tekkiva reaalse liikluskoormusega ja on liiklusohtlik. Kitsaim koht

olemasoleval teel on 4,6 m. Sõiduteele mahub korraga liiklema üks auto ning teed ei ole võimalik

laiendada. Uute kruntide lisandumisel kasvab liikluskoormus oluliselt. Xxxxxxxxx tee on

tulevikupotentsiaaliga juurdepääs 48 kinnistule, kus hakkab liikuma 150 kuni 400 autot päevas.

17. DP-s toodud teede osa ei arvesta reaalsete oludega ja loob liiklusohtlikke olukordi, mis võivad

viia raskete liiklusõnnetusteni. Kavandatav juurdepääsutee paikneb Xxxxxxxxx kinnistul olevast

elumajast u 8 m kaugusel ning Xxxxxxxxx tee 1/Xxxxx kinnistul asuvast elamust u 18 m kaugusel.

Senise liikluse kahekordistumisel kaasnevad negatiivsed mõjud. Suureneb tolmu hulk, müra ning

väheneb privaatsus. Kõik see toob kaasa ka kinnistute väärtuse vähenemise ja elukeskkonna

häiringud. Samas on asfaltkattega teedel liikluskoormus oluliselt suurem kui kruusakattega teel.

Olemasolev tee ei ole piisavalt lai, et tagada ohutu liiklemine jalakäijale või ratturile. Mustkattega

tee ei vähenda liikluskoormust, kuid kasvatab sõidukiirust. Negatiivseid mõjusid ei leevenda ka

möödapääsutaskute loomine.

18. Vastustaja on jätnud hindamata kaebajate seisukohad olemasoleva tee määramisel ainsaks

juurdepääsuteeks. Vastustaja ei ole kaalunud põhjendatud huvi, arvestamata on jäetud piirinaabrite

õiguste ja huvidega. Õiguste riivet ei ole vajalikul määral põhjendatud. Arvestades Xxxx maaüksuse

hoonestamise kavatsust jääb tulevikus Xxxxxxxxx tee 1/Xxxxx kinnistu samuti kolme tee vahele.

Tänast Xxxxxxxxx teed hakkab läbima 48 majapidamist. Xxxxxxxxx küla teed mööda 16

majapidamist. Lisanduva Xxxx kinnistu teed mööda vähemalt 15 majapidamist. Vastustaja on

rikkunud ka põhiseaduse §-st 12 isikute õigust võrdsele kohtlemisele. Vastustaja ei ole

planeerimismenetluse jooksul andnud sisulisi põhjendusi, selgitusi või vastuseid kaebajate

ettepanekutele. Vastustaja ei ole ise otsinud alternatiive, kuidas vähendada liikluskoormust DP-ga

määratud juurdepääsuteel.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

19. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. DP-ga ei ole kavandatud ehitustegevust

ehituskeeluvööndisse.

Ehituskeeluvööndi

ulatus

on

planeeringualal

m

ühemeetri

samakõrgusjoonest ning sellega on hoonestusalade planeerimisel arvestatud. Osaüldplaneeringus on

toodud välja Xxxxxxxxx piirkonnas algatatud detailplaneeringud. Mh detailplaneering, mille

eesmärk oli moodustada vähemalt 22 hooajalise kasutusega elamumaa krunti. Osaüldplaneeringus

on arvestatud ka koostamisel olevate detailplaneeringutega ning sellest tulenevalt on kantud

planeeringusse Xxxxxx ja Xxxxx-Xxxxxx planeeringuga kavandatud teedevõrk ringteedena.

Kõnealune detailplaneering ei jõudnud kehtestamisele, kuid üldplaneeringus on menetluses olnud

lahendus kajastatud. Häädemeeste Vallavalitsus algatas uuesti Xxxxxx ja Xxxxx-Xxxxxx kinnistute

detailplaneeringu 22.10.2019 korraldusega nr 517. Uue detailplaneeringu algatamisega vähendati

oluliselt planeeritavate kruntide arvu, et vähendada koormust looduskeskkonnale ning

naaberkinnistutele. Samuti vähendati seeläbi planeeritavat liikluskoormust. Ringistamine on

näidatud Xxxxxx kinnistu sisesele teele. Orajõe metskond 15 kinnistu osas ei ole ringistamist

näidatud. Kehtestatud DP kohaselt on liikluskoormuse vähendamiseks kavandatud Orajõe metskond

15 kinnistul asuvale teelõigule möödasõidutaskud, mille tulemusel on tee osaliselt 6 m laiune.

Xxxxxxx lõik on kavandatud 5 m laiusena ja mustkattega. Xxxxxx ja Xxxxx-Xxxxxx kinnistutele

kavandatud kogujatee (pos 14) on samuti kavandatud 5 m laiuse mustkattega. Tolmuvaba katte

kavandamisega väheneb negatiivne mõju olemasolevatele hoonestatud kinnistutele. Tänasel hetkel

on kruusakattega tee laius ca 3-3,5 m. Seega paraneksid piirkonna liiklustingimused planeeringu

elluviimisel oluliselt. Lisaks tuvastas kohalik omavalitsus, et Xxxxxxx kinnistu lõigus olid

naaberkinnistute piirdeaiad rajatud osaliselt üle kinnistute piiride, mis omakorda muutsid teekoridori

kitsamaks ja halvasti läbitavaks.

20. Xxxxxx ja Xxxxx-Xxxxxx kinnistud ei asu osaüldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alal.

Osaüldplaneeringuga on ette nähtud rannikupoolne ala loodusliku puhkehaljasmaana ning

maismaapoolne osa elamu maa-alana. Looduslikule puhkehaljasmaale ei ole planeeritud

hoonestusalasid ning neid säilitatakse haljasaladena. Hoonestus on planeeritud elamu maa-alale.

Kavandatud hooajaliste elamute krundid on oluliselt suuremad kui varasemalt piirkonda planeeritud

elamumaa krundid. Lisaks on kavandatud avaliku kasutuslepinguga kaetud juurdepääs kallasrajale

ning avalik ranna-ala, et tagada piirkonnas elavatele ja puhkavatele inimestele pääs kallasrajale.

Osaüldplaneeringuga ei ole planeeringualale kavandatud rohelise võrgustiku ala ega rohevõrgustiku

koridore, seega ei ole kõnealusel alal üldplaneeringust tulenevat piirangut piirdeaedade rajamisele.

Planeeringu koostamisel on arvestatud, et ranna ehituskeeluvööndisse ei kavandata hooajalise

kasutusega elamuid ega nende õuealasid. Seeläbi jääb puutumata osaüldplaneeringuga määratud

looduslik puhkehaljasmaa. Samuti jääb toimima maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku

koridori põhimõte ranna ehituskeeluvööndis.

21. Häädemeeste Vallavalitsus on küsinud Keskkonnaameti arvamust Xxxxxx ja Xxxxx-Xxxxxx

kinnistute

detailplaneeringu

keskkonnamõju

strateegilise

hindamise

eelhinnangule

ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule. Häädemeeste Vallavalitsus on

lähtunud planeeringu koostamisel koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust

ja pädeva asutuse seisukohtadest. Häädemeeste Vallavalitsus on ehituskeeluvööndi ulatuse

määramisel lähtunud LKS § 38 lg 1 p 2 toodud ehituskeeluvööndi ulatusest mererannal.

Detailplaneeringu materjalid ja KSH eelhinnang on esitatud arvamuse avaldamiseks pädevale

asutusele (Keskkonnaametile), kes ühtlasi teostab ehituskeeluvööndisse kavandatavatele tegevustele

järelevalvet. Keskkonnaamet on arvamust avaldades hinnanud ka ehituskeeluvööndi ulatust Xxxxxx

ja Xxxxx-Xxxxxx kinnistul. Kui kohalik omavalitsus oleks eelhinnangu ja detailplaneeringu

koostamisel hinnanud ehituskeeluvööndi ulatust ebakorrektselt, oleks sellele pädev asutus ka

arvamuse avaldamisel tähelepanu juhtinud. Kehtestatud Häädemeeste valla rannaalade

osaüldplaneeringuga on määratud veekogu ehituskeeluvööndi ulatus, mis on näidatud

üldplaneeringu kaardil punase katkendliku joonega. Xxxxxx ja Xxxxx-Xxxxxx detailplaneeringuga

kavandatud hoonestus asub väljaspool üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndit. Xxxxxx ja

Xxxxx-Xxxxxx kinnistute osas on Skepast&Puhkim OÜ koostanud 2016. a juunis KSH eelhinnangu,

mille seisukohtadega on DP KSH eelhinnangu koostamisel arvestatud. Lisaks on looduskeskkonnale

avalduva

mõju

hindamisel

arvestatud

keskkonnaregistris

registreeritud

andmetega.

Üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringu koostamisel ei ole seadusest tulenevat

kohustust viia läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnaamet on olnud seisukohal, et

täielikku keskkonnamõju strateegilist hindamist kõnealusele detailplaneeringule ei pea läbi viima.

Seega on planeeringu menetluse käigus käsitletud piisavalt ala looduslikku seisukorda.

22. Mõju käsitiivalistele (nahkhiired) on käsitletud DP KSH eelhinnangus. Samuti on eelhinnangus

toodud välja leevendavad meetodid negatiivse mõju vähendamiseks ja ära hoidmiseks. Vastustaja on

lähtunud piirdeaedade planeerimisel osaüldplaneeringu peatükis 5.2.4. sätestatud tingimustest.

Kaebuses on viidatud vaid Xxxxxxxx kinnistu detailplaneeringule, milles on keelatud kruntidele

piirdeaedasid rajada. Piirkonnas on kehtestatud veel Xxxxxxx, Xxxxxxxxx, Xxxxxxxx kinnistu ning

Xxxxxxxx ja Xxxxxx maaüksuste detailplaneeringud. Xxxxxxx detailplaneeringuala piirneb nii

Xxxxxxxx

kui

ka

Xxxxxx

ja

Xxxxx-Xxxxxx

detailplaneeringualadega.

Xxxxxxx

detailplaneeringuga on lubatud kruntidele piirdeaedasid rajada. Häädemeeste Vallavalitsus on

piirdeaedade planeerimisel kaalunud nii naaberkinnistutel kehtestatud tingimusi kui ka

üldplaneeringus sätestatut. Häädemeeste Vallavalitsus on andnud 13.04.2021 korralduse nr 175

„Xxxxx küla Xxxxxx ja Xxxxx-Xxxxxx kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise mittealgatamine“, mille lisa 1 on Xxxxx küla Xxxxxx ja Xxxxx-Xxxxxx kinnistute

detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang. Seega on kohalik

omavalitsus hinnanud keskkonnamõjusid, mis võivad planeeringu elluviimisel tekkida.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ei näe üldplaneeringuga kooskõlas

oleva detailplaneeringu menetlemisel ette KSH eelhinnangu koostamist. Häädemeeste Vallavalitsus

on siiski kaalunud keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust.

23. DP-ga on ette nähtud transpordimaa katastriüksustele lume lükkamiseks alad, mis on näidatud

DP põhijoonisel sinise ruudustikuga. Planeeringuga on ette nähtud juurdepääsuteede üleandmine

kohalikule omavalitsusele. Sellekohane notariaalne isikliku kasutusõiguse leping on sõlmitud enne

detailplaneeringu kehtestamist. Seega on teede hooldamise ja korrastamise kohustus antud üle

kohalikule omavalitsusele. Vastavalt kehtivale liiklusseadusele peab jalakäija liikuma asulavälisel

teel vasakul teepeenral või teekatte servas (kui puudub eraldi kõnnitee). Sõiduki juhid peavad

arvestama tee katte servas või teepeenral liikuvate jalakäijatega ning valima ohutu sõidukiiruse. Ka

tänasel päeval puudub Xxxxxxx kinnistul ja Orajõe metskond kinnistul eraldi ala kergliiklejatele.

Teekatte laiendamisega muudetakse jalgsi, lapsevankriga ja jalgrattaga liiklevate elanike ja

puhkajate liikumisvõimalused mugavamaks ja ohutumaks. Sõiduautodel on samas rohkem ruumi

kergliiklejast möödumiseks. Talvisel ajal on kavandatud lumetõrje selliselt, et teelt kogunev lumi

lükatakse planeeringuga kavandatud lumekogumisaladele kokku, et ei tekiks tee äärtele suuri

lumevalle, mis takistaks autode ja kergliiklejate liiklemist teel. Mustkatte rajamine tõstab oluliselt

olemasolevate kinnistute väärtust ning vähendab negatiivse keskkonnamõju (müra, tolm) kandumist

naaberkinnistutele.

24. Häädemeeste Vallavalitsus on kaalunud alternatiivina tee ringistamist ehk Xxxxxx ja Xxxxx-

Xxxxxx kinnistutel kulgeva tee ühendamist Orajõe metskond 15 kinnistu lõunapool asuva

metsateega. Kohalik omavalitsus on sellega seoses küsinud maaomaniku (RMK) arvamust tee

ringistamise osas. RMK on väljendanud, et uue tee rajamisega ei nõustuta, sest tee rajamiseks peaks

riigiomandis oleval kinnistul metsa raadama. Orajõe metskond 15 kinnistu on Häädemeeste valla

osaüldplaneeringus määratud rohevõrgustiku koridori alaks, kus metsa raadamine on keelatud. Seega

läheks tegevus vastuollu kehtiva osaüldplaneeringu tingimustega. Häädemeeste Vallavalitsus ei ole

heaks kiitnud Xxxx kinnistuni viivat Orajõe metskond kinnistule rajatud ebaseaduslikku teed. Tee

ehitanud isikut on teavitatud vajadusest ebaseaduslik likvideerida. Xxxx kinnistuni kulgeb üle Orajõe

metskond ja Saadu mets kinnistuid olemasolev pinnastee ja uut teed rajada ei ole vaja. Xxxx, Xxxxx-

Xxxxx ja Xxxxx-Xxxx kinnistute detailplaneering ei ole veel algatatud ning lähteseisukohad on

kinnitamata. Tänaseks ei ole paika pandud maksimaalset elamukruntide arvu, juurdepääsutee

asukohta ega teisi hoonestamise tingimusi. Seega ei ole praeguste andmete põhjal võimalik anda

hinnangut võimalike kumulatiivsete mõjude kohta.

25. Häädemeeste Vallavalitsus ei ole jätnud kaalumata võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid,

mis tekivad Xxxxxx ja Xxxxx-Xxxxxx detailplaneeringu elluviimisel. Xxxxxxx kinnistuga

piirnevate Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx tee 1/Xxxxx kinnistute osas on ette näha võimalikku häiringut

seoses liikluskoormuse suurenemisega. Algses planeeringulahenduses olid Xxxxxx ja Xxxxx-

Xxxxxx detailplaneeringu alal kavandatud teed kruusakattega, mis oleks tähendanud oluliselt

suuremat negatiivset mõju. Kruusakattega teel tekib oluliselt suurem rehvimüra ja tolmu lendumine

kui alternatiivina kaalutud mustkattega teelt. Orajõe metskond 15 kinnistu teelõik asub hoonestatud

kruntidest piisavalt kaugel ja on eraldatud kõrghaljastusega, seega tolmu ja müra levik on

minimaalne. Xxxxxxx teelõik asub aga olemasolevale hoonestusele niivõrd lähedal, et sellel oleks

oluline negatiivne mõju. Tolmutõrjet tuleks kruusakattega tee puhul teostada mitu korda aastas, kuid

ka siis võib mingitel perioodidel tulla ette tolmu. Kruusakattega teel ei ole võimalik tagada

kergliiklejate ohutust. Lenduva tolmu sees ei pruugi autojuhid kergliiklejat märgata ja tolm muudab

jalgsi ja jalgrattaga liikumise ebamugavaks. Rehvimüra on mustkattega teel oluliselt väiksema

negatiivse mõjuga kui kruusakattega tee puhul, samuti väheneb rehvide alt lenduvate kivide oht.

26. Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx tee 1/Xxxxx kinnistud on moodustatud Xxxxxxx detailplaneeringu

alusel, millega moodustati ka Xxxxxxx transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus. Seega oli teada,

et piirkonna liiklus hakkab toimuma Xxxxxxx kinnistut mööda ning sellest tulenevalt tekib

paratamatult müra ja tolmu, mis kandub teega piirnevatele kinnisasjadele. Häädemeeste Vallavalitsus

on võimalikest alternatiividest valinud kõiki naaberkinnistuid vähem koormava lahenduse. Tee

ringistamisel tekiks vastuolu osaüldplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku koridori

tingimustega. Orajõe metskond 15 kinnistu omanik ja valdaja RMK ei andnud detailplaneeringu

menetluse käigus nõusolekut uue tee kavandamiseks kõnealusele kinnistule. Ilma maaomaniku

nõusolekuta ei ole võimalik kinnistule uut teed planeerida ega rajada. Kitsa kruusakattega tee asemel

on planeeritud laiem osaliselt kruusakattega ja osaliselt mustkattega tee. Kruusatee osas on

kavandatud möödasõidutaskud, mis suurendavad liiklusohutust. Olemasolevate hoonete vahel

kulgeval teelõigul on planeeritud mustkate müra ja tolmu hoovidesse levimise vähendamiseks.

Mustkatte rajamine muudab kergliiklejate teel liikumise ohutumaks ja mugavamaks. Planeeringu

menetluse käigus on antud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, KSH kaalumise

vajalikkuse üle. Leevendavate meetmetega on võimalik vähendada või ära hoida negatiivset

keskkonnamõju. Ühtlasi ei nähtud vajadust läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Detailplaneeringuga kavandatavad hoonestusalad jäävad väljapoole ranna ehituskeeluvööndit.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

27. Planeeringuga planeeritakse hooajalisi elamuid ehk suvilaid, seega on mõju hooajaline. DP ei ole

vastuolus osaüldplaneeringuga. Osaüldplaneeringu eesmärk ei ole lahendada arendusesisest

teevõrgustiku lahendust. Osaüldplaneeringu kaardimaterjal ei näe ette teede ringistamist. Nähtuvalt

joonisest viib kaebajate väljendatud triip 110/35 kV kõrgepinge elektriõhuliinini. Osaüldplaneeringu

seletuskirjas on märgitud, et tuleb ringistada olemasolevad teed. Teede ringistamine ei ole ainuke

puhkeväärtust tagav meede.

28. Kaebajate soovitud kohast ei ole võimalik üle RMK maa juurdepääsu rajada. DP koostaja ei saa

taotleda detailplaneeringu lahendust, mille ellu viimine ei ole võimalik.

29. Kaebuses välja toodud pilt 3 (Maa-ameti kitsenduste kaart) ei ole osaüldplaneeringu osa ega

kehtiv haldusakt. Kinnistu (xxxxx:xxx:xxxx), mille läbi peaks kaebajate hinnangul kulgema lisaks

RMK maale täiendavalt ringtee osa, on eraomandis olev Xxxxxxxxxxxxx kinnistu, mille suurus on

vähem kui 0,5 ha.

30. DP ei muuda üldplaneeringu põhilahendust. Üldplaneeringut muutvana tuleb PlanS § 142 lg 1

kohaselt pidada üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmist, üldplaneeringuga

määratud

hoonestuse

kõrguspiirangu

ületamist,

krundi

minimaalsuuruse

vähendamist,

detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist ja muud kohaliku omavalitsuse üksuse

hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Asjakohased ei ole etteheiteid selle kohta,

nagu oleks pidanud vastustaja menetlema DP-t üldplaneeringut muutvana.

31. DP ala ei asu osaüldplaneeringuga rohevõrgustiku alal. Pealegi, vastavalt osaüldplaneeringu

punktile 5.2.4 on kinnistute piiramine lubatud osaliselt - rohevõrgustiku alal ei ole lubatud kinnistut

kogu ulatuses aiaga piirata. Piirete rajamine on lubatud ümber õueala, et vältida loomade liikumise

takistamist (piirde kõrgus kuni 1,2 m).

32. Olemasolev teede lahendus on parim. Täiendavate teede ehitamine hooajaliselt kasutuses olevate

kinnistute tarbeks ei oleks keskkonnasäästlik. Kahe tee ehitamine tähendab suuremat kasutust

loodusele.

33. DP ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga. Kaebajad elavad ise DP ala lähedal ning nende

elutegevuse mõju elukeskkonnale on samasugune nagu planeeritakse DP-ga. Xxxxxx ja Xxxxx-

Xxxxxx kinnistute osas on 2016. a juunis koostanud Skepast&Puhkim OÜ KSH eelhinnangu, mille

seisukohtadega on detailplaneeringu KSH eelhinnangu koostamisel arvestatud. Lisaks on

looduskeskkonnale avalduva mõju hindamisel arvestatud keskkonnaregistris registreeritud

andmetega. Üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringu koostamisel ei ole seadusest

tulenevat kohustust viia läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnaamet on samuti olnud

seisukohal, et täielikku keskkonnamõju strateegilist hindamist kõnealusele detailplaneeringule ei pea

läbi viima.

34. Mõju käsitiivalistele (nahkhiirtele) on põhjalikult käsitletud DP KSH eelhinnangus. Samuti on

eelhinnangus toodud välja leevendavad meetmed negatiivse mõju vähendamiseks ja ärahoidmiseks

osaüldplaneeringu peatükis 5.2.4. sätestatud tingimustest. Keskkonnamõjusid ei ole jäetud uurimata

viisil, mis põhjustaks DP vastuolu maakonnaplaneeringuga.

35. Planeeringuala ei paikne ehituskeeluvööndis. DP geodeetiline alusplaan on koostatud aprillis

2019. aastal. Geodeetilise alusplaani koostavad selleks kvalifitseeritud isikud õigusnormatiivide

raames, kes tuvastavad tegeliku olukorra. Seega ei ole õige kaebajate väide, nagu oleks jäetud

nõuetekohaselt DP alal valitsev olukord tuvastamata. Valitseva olukorra on tuvastanud ja kajastanud

topo-geodeetiline mõõdistuXxxxs. Geodeetilise alusplaani järgi ei ole tuvastatud kinnistul metsamaa

olemasolu, mis oleks tinginud vajaduse laiendada ehituskeeluvööndit. Topo-geodeetilise mõõdistuse

koostas Tippgeo OÜ, mille topo-geodeetilisel aluskaardil on välja toodud taimkate. Kaebajad ei ole

tõendanud, et vastustaja oleks eksinud geodeetilise alusplaani hindamisel või lähtunud ebaõigetest

asjaoludest. Seega ei ole põhjendatud kaebajate väide, et DP-d oleks pidanud menetlema

üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Lisaks on 2005. a korraldusega nr 118 vähendatud

planeeringualal ehituskeeluvööndit 63 meetrini.

36. KSH läbiviimine on kohustuslik seaduses ette nähtud juhtudel, milleks on detailplaneeringu

puhul KeHJS § 6 lg-s 1 märgitud tegevused ehk olulise keskkonnamõjuga tegevused. DP-s märgitud

tegevused ei too endaga kaasa viidatud sättes märgitud olulist keskkonnamõjuga tegevust. KSH

läbiviimist on vastustaja ka kaalunud. KSH jäeti algatamata 16.03.2021 haldusaktiga, on kehtiv ja

vastab HMS §-s 54 sätestatud eeldustele. KSH algatamata jätmise korraldus sisaldab selle lisas 1

piisavaid ja asjakohaseid põhjendusi, miks ei ole KSH läbiviimine vajalik. KSH eelhinnangus on

käsitletud mõju nii loodusobjektidele, liikidele kui ka taimestikule ja loomastikule.

37. KSH eelhinnangus on käsitletud mõju linnustikule. Kaebajad ei ole välja toonud, et DP alal oleks

vaenukäo ja rukkiräägu oluline elupaik. Xxxxxxxxx on põllulind, kelle elupaik ei ole mereäärsetel

aladel. Kaebajad ei ole toonud välja, et DP alal oleks merikotka pesitsuskoht või oleks DP ala

oluliseks peatumiskohaks peamiselt metsas elavatele kassikakkudele. Punase tolmpea leiuala ei ole

tuvastatud.

38. DP-ga ei lahendata küsimusi selles osas, kas DP ala on nahkhiirte elu- või pesitsuspaik. PlanS §

126 kohaselt ei ole sellise asjaolu tuvastamine DP ülesandeks. Eelhinnangus on toodud, et tegemist

on olulise nahkhiirte rändekoridoriga, mille mõju tuleb leevendada läbi varjekastide. DP sätestab

käsitiivalistega seotud riskide maandamiseks nõuded.

39. Olemasolev DP lahendus, kus jäetakse tee ringistamata, on parim lahendus liikumisteid arvesse

võttes. Detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsutee vastab tegelikele vajadustele. Vastustaja on

korralduses toonud välja meetmed, mis liiklusmõjusid vähendavad. Otstarbekas ei ole ettepanek

planeerida planeeringuala sisene tee ringteena üle riigi omandisse kuuluva Orajõe metskond 15

kinnistu kulgeva metsatee. Xxxxxxxxxxxxxx kinnistu oleks piiratud kolmest küljest teega, mistõttu

võib sellel olla oluline negatiivne mõju kinnistu omanikele. Lisaks vajaks Orajõe metskond 15

kinnistul kulgev metsatee rekonstrueerimist, sest tee on kitsas ning kaks autot sinna kõrvuti liikuma

ei mahuks. Xxxxxx ja Xxxxx-Xxxxxx kinnistutele kavandatav tee on planeeritud piisavalt lai, et

sellel saaksid autod üksteisest mööda liikuma ning tee lõppu on kavandatud nõuetele vastav

ümberpööramisplats. Lisaks on kavandatud laiendada Xxxxxxx kinnistul kulgevat olemasolevat

Xxxxxxxxx teed ja rajada möödasõidutaskud Orajõe metskond 15 kinnistu osas kulgevale

Xxxxxxxxx teele. Seega muutub liiklusolukord tee alguses ohutumaks. DP lahendusele ei ole vaja

ega ka võimalik alternatiivseid juurdepääsulahendusi luua. Liiklusohutuse tagamiseks on arvukalt

võimalusi. Samuti ei saa DP-ga määrata ammendavalt ehitusohutuseks vajalikke tingimusi.

Olukorras, kus ümbruskond peaks silmitsi seisma täiendava liikluskoormusega, tuleb korrashoidu ja

seisundinõudeid ka rakendada.

40. Mõistlik ei ole ehitada välja juurdepääsuks tarbetult laia maanteed olukorras, kus seda 11

hooajalise kasutusega krundist tulenev liikluskoormus ei vaja ning nimetatu suurendaks oluliselt

keskkonnale avalduvat jalajälge. Kui liikluskoormus peaks tulevikus suurenema enam, tuleb

vastustajal täita oma KOKS § 6 lg-st 1 tulenevaid kohustusi ning analüüsida lisanduvast liiklusest

tõusetuvaid ohte ning rakendada vajalikke meetmeid (tee laiendamine, kiiruspiirangud vmt)

liiklusohutuse säilitamiseks. DP lahendus on piisav, et tagada liiklusohutus. Vastustaja on kaalunud

ka alternatiivset juurdepääsu ning leidis, et see on põhjendamatu.

41. Ühestki õigusnormist ei tulene kaebajatele subjektiivset õigust nõuda, et naaberkinnistult ei lähtu

mis tahes mõjutust (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-12-07, p 13). Olemasoleva elukeskkonna säilitamine

pole ka subjektiivse õigusena kaitstav väärtus (nt Riigikohtu 28.03.2012 lahend nr 3-3-1-4-12, p 12).

DP menetluse käigus ei saa lahendada terve piirkonna teedevõrgustikuga seonduvaid küsimusi.

Kuivõrd planeeritakse kõvakattega teed, siis tolm ja müra ei levi kaebajate kinnistutele. Tegemist on

osaüldplaneeringu kohaselt Xxxxxxxxx elamualaga, kuhu viimastel aastakümnetel on piirkonda

ehitatud uusi puhkekomplekse ja kohandatud puhkemajadeks ümber vanu taluhooneid. Samuti on

toimunud aktiivne suvilate rajamine. Olukorras, kus RMK ei võimalda juurdepääsuteed üle oma

kinnistu, ei pea vastustaja kaaluma alternatiivset juurdepääsuteed.

KOHTU PÕHJENDUSED

42. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja

eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgmist haldusorgani poolt. Kohus ei teosta haldusakti või

toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kaebajad vaidlustavad

kehtestatud detailplaneeringut põhjusel, et DP-ga määratud juurdepääs olemasolevalt teelt ei taga

ruumilist ja funktsionaalset terviklikkust. Lisaks ei ole hinnatud mõjusid keskkonnale piisava

põhjalikkusega.

43. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajad olid kaasatud vaidlustatud DP menetlusse. Ei

vaielda ka selle üle, et alal kehtib maakonnaplaneering ja osaüldplaneering. Maakonnaplaneeringu

seletuskirja p-s 2.5 on selgitatud mh, et tuleb säilitada looduslikud, kultuurilised ja maastikulised

väärtused ja arvestada nendega planeeringute koostamisel. Planeeringute koostamisel arvestada

rohelise võrgustiku sidususega, siduda puhkeotstarbelised liikumisvõimalused rohelise võrgustikuga

(ka linnalise asustusega aladel). Vältida elamualade kavandamist veekogude ehituskeeluvöönditesse

ja rohelise võrgustiku aladele.1 Kohus hindab järgnevalt, kas vaidlustatud DP-s on

maakonnaplaneeringus toodud põhimõtetega arvestatud.

44. Osaüldplaneeringus on toodud välja Xxxxxxxxx piirkonnas algatatud detailplaneeringud ning

mh on nimetatud DP-d, mille eesmärk oli moodustada vähemalt 22 hooajalise kasutusega elamumaa

krunti. DP seletuskirja kohaselt tagatakse planeeritavale alale juurdepääs pinnasteelt, mis saab alguse

Rannametsa-Ikla teelt olemasoleva Xxxxxxxxx tee kaudu. Olemasolev juurdepääsutee on kitsas

pinnastee, mis kulgeb läbi RMK hallatava Orajõe metskond 15 maatüki ja kus suvisel kõrghooajal

ei ole tagatud sujuv kahesuunaline liiklemine (lk 10-11). Osaüldplaneeringu seletuskirjas on välja

1 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2022/10/Seletuskiri_RB-markusega.pdf (15.03.2023).

toodud, et säilitada tuleb ajaloolised teed ja olemasolevad juurdepääsud randa ning avalikult

kasutatavatele aladele (p 5.2.3.). Uute arendatavate alade juurdepääsu tagamiseks nähakse ette

teedevõrgu täiendamine kogujateedega. Uusi peale- või mahasõite riigimaanteedelt reeglina ette ei

nähta (p 7). Kuigi praeguses asjas ei peetud KSH koostamist vajalikuks, on osaüldplaneeringu

„Keskkonnamõju strateegiline hindamine“ seletuskirjas välja toodud järgmine. Suvilate ja elamute

rajamisega võib suureneda piirkonna metsade kasutuskoormus, sh tallamise intensiivsus ja inimeste

tegevusega kaasnev võimalik tuleoht. Seetõttu on vajalik detailplaneeringute koostamisel näha ette

detailsed meetmed elamualadega seotud juurdepääsuteede ja liikluse korraldamiseks (lk 49).

Osaüldplaneeringu jooniselt nähtub, et ringistamine on näidatud üksnes Xxxxxx kinnistu sisesel teel.

Seega ei ole tõendatud kaebaja väited osas, et ka DP alale juurdepääs tuleb tagada üksnes tee

ringistamise kaudu. Vastupidi, juurdepääs tuleb tagada olemasolevate teede kaudu, vältides igal

võimalikul juhul looduse häirimist.

45. Vastustaja on alternatiivina kaalunud tee ringistamist, et ühendada Xxxxxx ja Xxxxx-Xxxxxx

kinnistutel kulgev tee Orajõe metskond 15 kinnistu lõunapool asuva metsateega. Osaüldplaneeringu

seletuskirjas tuuakse välja, et metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud,

raadamisel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks vajadusel koostada detailplaneering. Kaitstavate

liikide elupaikades on raadamine keelatud. Metsamaade majandamisel rohevõrgustiku aladel

lähtutakse metsaseadusest, metsakorralduskavadest ning metsamajanduse heast tavast (p 8.1.1).

RMK esitas kirjaga nr 3-1-1/2045 seisukohad DP lähteseisukohtadele ning tõi välja, et

rannikulähedased riigimetsad on kõrgendatud avaliku huvi keskpunktis ja kaitsemetsa iseloomuga,

mistõttu ei ole mõeldav riigimetsa läbiva lõigu muutmine kahesuunaliseks. Liiklemise sujuvus tuleks

tagada muude liikluskorralduse võtetega, näiteks möödapääsutaskutega.2 Taskud on projekteeritud

sellistesse kohtadesse, kus tee ääres puude maha võtmine oleks minimaalne ehk vabadele aladele.

Säilitamaks looduslikku keskkonda on tee projekteeritud jätkuvalt pinnaskattega. Xxxxxxx kinnistu

osas teekatteks on projekteeritud tolmuvaba kate (dtl 299). Eelneva tõttu puudus vastustajal võimalus

kaaluda täiendavate teede või olemasoleva tee olulist laiendamist.

46. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Xxxxxxxxx tee on praegusel ajal pinnastee ja laiusega

3-3,5 m. Kaebajate hinnangul halvendavad teelt tulev müra ja tolm liikluskoormuse suurenedes tee

äärsete kinnistute tingimusi. DP järgi on planeeringuala sisene olemasolev sõidutee (pos 14)

planeeritud laiendada 5 m laiuseks, selle äärde 1,5 m haljasala ühele poole teed ning teisele poole

teed ca 1,5-3 m haljasala, vastavalt ruumi vajadusele, mis tuleneb olemasolevast kraavist.

Juurdepääsutee on kavandatud pikendada Xxxxx-Xxxxxx kinnistuni. Planeeringuala sisse on

kavandatud 2 tupikteed, mille teemaa laius on 9 m (5 sõidutee tarbeks, 2 m haljasala mõlemale poole

sõiduteed). Lisaks on planeeritud välja kruntida Xxxxxxxst edasi kulgev tee osa (pos 16).

Planeeringualal juurdepääsutee kattematerjal pos 14 osas on kavandatud tolmuvaba kate ning pos

15-17 tee kate on kavandatud vett läbilaskev, hõlbustamaks sadevee pinnasesse imbumist, soovitatav

on kasutada kruusa, liiva või killustikku (lk 11). Seega väheneb tolmuvaba katte panemisega

negatiivne mõju, s.o müra ja tolm, hoonestatud kinnistutele, sh kaebajate kinnistutele. Kohus nõustub

vastustajaga, et kõvakattega tee kasutamist on võimalik rahustada liiklusmärkidega või muude

vahenditega, mistõttu kaebajate vastavad väited ei ole asjakohased. Lisaks kinnitas vastustaja, et

planeeringuga on ette nähtud juurdepääsuteede üleandmine kohalikule omavalitsusele. Eelnev tagab,

et teede hooldamise ja korrastamise kohustus antud üle kohalikule omavalitsusele. Kohus nõustub

vastustajaga, et teekatte laiendamisega muudetakse liiklevate inimeste liikumisvõimalused

mugavamaks ja ohutumaks. Talvisel ajal on kavandatud lumetõrje selliselt, et teelt kogunev lumi

lükatakse planeeringuga kavandatud lumekogumisaladele kokku.

https://haademeestevald.kovtp.ee/documents/18024992/18894050/mihkli+l%C3%A4hteseisukohad+rmk+ettepa

nekud.pdf/833e46fe-d27a-4816-94b9-bb18653311ce?version=1.0 (14.03.2023).

47. Päästeamet tõi 20.06.2019 kirjas nr 7.2-3.4/7676-2 välja, et juurdepääsuteede lahendus ja ehitiste

vaheline kuja peab vastama Siseministeeriumi 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning EVS 812-8:2018 esitatud nõuetele3.

Nimetatud määruse § 50 sätestab, et päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude,

hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Päästeamet kooskõlastas

DP 26.02.2021 kirjaga nr 7.2-3.4/938-2 DP.4 Seega ei ole kaebajate väited tõendatud osas, et

Päästeametil või teistel raskesõidukitel on DP alale juurdepääs raskendatud.

48. Kaebajate hinnangul on DP vastuolus osaüldplaneeringuga, kuna ei arvesta rohealade väärtust ja

puhkealade avatust. Kohus nõustub vastustajaga, et Xxxxxx ja Xxxxx-Xxxxxx kinnistud asuvad

osaplaneeringu järgi elamu maa-alal ning ei asu osaüldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alal.

Ka kaebajad möönavad eelnevat. Osaüldplaneeringu järgi moodustavad Häädemeeste valla

rohevõrgustiku peamised tugialad Via Balticast ida poole jäävad metsamassiivid (p 8.1.). Xxxxxxxxx

tiheasustusala asub Xxxxx külas Xxxxxxxx lähistel, paralleelselt Liivi Lahe kaldajoonega

metsastunud põhja-lõunasuunaliselt kulgeva madala luiteaheliku lääneserval. Luidetest lääne pool

asub söötis põllumaa, kus kohati esineb nõmme- ja liivikutaimestikku (lk 19). Samas on

osaüldplaneeringus välja toodud, et elamute piirete lubatud kõrgus on kuni 1,5 m, erandjuhtumitel ja

olenevalt piirde kasutamise eesmärgist kuni 2 m (p 5.2.4.). DP seletuskirja järgi on lubatud elamute

piirete kõrgus kuni 1,5 m. Seega ei ole elamute juurde piirete paigaldamine vastuolus

osaüldplaneeringuga.

49. Kaebajad leiavad, et DP ei arvesta tegelikku olemasolevat olukorda looduses ja seetõttu ei ole

arvestatud alal paikneva ehituskeeluvööndiga. Tallinna Ringkonnakohus tõi 13.01.2023 määruses

välja järgmise: „Kaebajad on väitnud, et osa planeeringualast asub LKS § 38 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2

tulenevalt ehituskeeluvööndis, sest tegemist on metsamaaga ja ehituskeeluvöönd ulatub järelikult

ranna piiranguvööndi piirini, mis Läänemere puhul on LKS § 37 lg 1 p 1 kohaselt 200 m. Kaebajate

väitel kasvab DP alal noor kase- ja männimets (puude kõrgus ca 5 m). Seda, kas tegemist on

metsamaaga, ei saa hinnata pelgalt selle alusel, kas metsamaa kõlvik on kantud maakatastrisse, vaid

arvestada tuleb ka tegelikku olukorda (MS § 3 lg 2 p 2). Kolmas isik on välja toonud, et

planeeringuala topo-geodeetiline mõõdistus (DP joonis „Olemasolev olukord“, mõõdistustööd on

tehtud 2019. a märtsis) ei kinnita ehituskeeluvööndi ulatust mõjutava metsamaa olemasolu. Maa-

ameti kaardirakendusest kättesaadav 02.05.2021 ortofoto kinnitab iseenesest kaebajate väidet

planeeringualal kasvavatest puudest, kuid need jäävad rannast kaugemale (v.a kruntidel pos 5, 8 ja 9

asuv metsamaana tähistatud ala), mistõttu ei ole tegemist rannal asuva metsaga. LKS § 38 lg-st 2

tulenevalt ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini üksnes rannal asuva metsamaa

puhul, mitte igasuguse metsamaa puhul, mis asub rannast alla 200 m kaugusel (nt kui metsamaa

algab 150 m rannast eemal). Kolmanda isiku viidatud MS § 4 lg 2 p 2 ei ole siiski asjakohane, sest

asjaolust, et konkreetse ala suhtes metsaseadust ei kohaldata, ei tähenda, et tegemist poleks

metsamaaga. Lisaks viitab LKS § 38 lg 2 selgelt just MS § 3 lg 2 p-le 2, mitte üldiselt alale, mille

suhtes kohaldatakse MS sätteid.“

50. Plans § 124 lg 5 kohaselt detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on

aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 kohasele

tegevusele, on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kaebajate hinnangul ei käsitle

DP planeeringuala looduslikku seisukorda (sh liigilist koosseisu). KSH eelhinnang ei ole piisav, on

vananenud ning tulemusi ei ole korrektselt seotud DP-sse. Kohus ei nõustu eeltoodud kaebajate

https://haademeestevald.kovtp.ee/documents/18024992/18894050/mihkli+l%C3%A4hteseisukohad+p%C3%A4

%C3%A4steameti+ettepanekud.pdf/96e1ede6-aaab-42a7-8511-0922a665cb51?version=1.0 (16.03.2023).

https://haademeestevald.kovtp.ee/documents/18024992/23410615/Majaka+Mihkli+p%C3%A4%C3%A4steamet

ist2.pdf/e9c90b9a-3ed5-4e6f-b146-029936f96438?version=1.0 (16.03.2023).

väidetega. Vallavalitsus jättis 13.04.2021 korraldusega nr 175 KSH algatamata, kuna 2016. a-l

koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaasneks DP elluviimisega olulisi kahjulikke tagajärgi. Nimetatud

korraldus on jõustunud. Keskkonnaamet tõi 27.11.2020 kirjas nr 6-2/20/18414-2 välja, et

planeeringualal ei esine LKS alusel kaitstavaid loodusobjekte ja planeeringuga ei kaasne eeldatavalt

olulist keskkonnamõju.5

51. Tallinna Ringkonnakohus hindas ka DP planeeringuala looduslikku seisukorda ning tõi välja

järgmise: „/…/ Keskkonnaamet nõustus 01.04.2021 kirjas nr 6-5/21/5676-2 KSH mittealgatamisega,

kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. DP ala ei paikne

Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alal, vaid Xxxxxxxxx

elamualal, mis on aktiivselt kasutuses olev suvitamispiirkond (vt seletuskirja p 5.5, lk 23–25). /…/

KSH eelhinnangust nähtuvalt ei asu DP alal ja selle ümbruses hoiualasid, püsielupaiku, kaitstavaid

looduse üksikobjekte ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte. Kuna tegemist on

populaarse suvituspiirkonnaga, kus liigub palju inimesi, ei ole inimpelglike liikide esinemine

tõenäoline. Kaitstavatest liikidest esinevad DP alal erinevad nahkhiireliigid ja DP ala piirkonnas

kohati 2008. a-l III kaitsekategooria linnuliiki (nõmmekiur), kelle ärev käitumine viitas

pesitsemisele. Planeeringualast ca 320 m kaugusel on III kaitsekategooria samblikuliigi (harilik

poorsamblik) leiukoht ja ca 740 m kaugusel III kaitsekategooria taimeliigi (tumepunane neiuvaip)

leiukoht. DP-ga kavandatav tegevus ei põhjusta eeldatavalt sellisel määral õhusaastet, et selle

kahjulik mõju võiks ulatuda kaitsealuse samblikuliigi kasvukohani. Tumepunasele neiuvaibale

avaldaks mõju üksnes tema kasvukoha kahjustamine. Kuna DP-ga kavandatav tegevus jääb valdavalt

DP ala piiridesse, siis ei avalda see negatiivset mõju liigi kasvukohale. Eelhinnangu järelduste

kohaselt DP realiseerimine taimestikule olulist negatiivset mõju ei põhjusta. /…/ KSH eelhinnangu

järgi paikneb planeeringuala lindude ja käsitiivaliste (nahkhiirte) olulises rändepiirkonnas, kuhu

rajatud tehisobjektid võivad olla olulise mõjuga. Samas on akendesse lendamise probleemi

teadvustamise korral võimalik negatiivseid mõjusid oluliselt vähendada hoonete paigutamise ja

arhitektuursete võtetega. Nahkhiirte on esmajoones oluline päevaste varjepaikade ja talvituspaikade

olemasolu. Xxxxxx ja Xxxxx-Xxxxxx kinnistutel avamaastikus ei ole nahkhiirtele sobivaid varje-

või talvituspaiku, samuti ei ole DP-ga kavandatava tegevuse realiseerimiseks vaja raiuda vanu puid

ega raadata nahkhiirte jaoks olulist metsamaastiku. Hoonete rajamise korral väheneb mõnevõrra

nahkhiirte toitumisala, kuid juhul, kui säilitatakse maksimaalselt looduslähedane olukord ning

naabruses asuvat looduslikku metsaelupaika ei vähendata, siis ei tohiks olla tegemist olulise

keskkonnamõjuga. Rändlindudele leidub samuti küllaldaselt rändeaegseid toitumisalasid, mistõttu ei

avalda DP realiseerimine lindude rändele tõenäoliselt olulist mõju. Ehitusaegse häirimise mõju oleks

pöörduv ja kasutusaegse pikaajalise mõjuna viidatakse piirkonna ja õuealade valgustamisele, kuid

samas on märgitud, et kuna ala kasutatakse peamiselt suvel, mitte rändeperioodil, siis ei ole mõju

tõenäoliselt oluline. Samas tuleks leevendusmeetmena valgustuslahenduste kavandamisel arvestada,

et valgustataks vaid konkreetseid objekte ning ei levitataks valgust ümbruskonda ja taevasse. /…/

Eelhinnangust nähtuvalt saab DP realiseerimisega lindudele ja käsitiivalistele kaasnevate

negatiivsete mõjude vähendamiseks rakendada mitmeid abinõusid. DP-st ilmneb, et selles ongi

nähtud ette olulisi leevendusmeetmeid. DP seletuskirja p 3.5 (lk 13) kohaselt tuleb edasisel

projekteerimisel arvestada Mati Kose 2008. a eksperthinnanguga ja hoonete rajamisel kasutada

looduslikke ja sobivalt keskkonda sulanduvaid ehitusmaterjale. Samuti peavad hooned olema

võimalikult madalad ning vältida tuleb suurte akende või klaaspindadega arhitektuuri, eriti hoonete

põhja- ja lõunakülgedes. Samas on välja toodud hulgaliselt soovitusi käsitiivalistega kokkupõrgete

vältimiseks. DP seletuskirja p 3.12 (lk 26) kohustab arendajat planeeringuala ümbrusesse

(metsaalale) paigaldama sobiva arvu spetsiaalselt nahkhiirtele sobivaid varjekaste. DP seletuskirja p

https://haademeestevald.kovtp.ee/documents/18024992/23410615/Majaka+Mihkli+keskkonnaametist.pdf/5e92d

46b-7072-4c73-aa0d-e3fdea10d4e1?version=1.0 (15.03.2023).

3.7.5 järgi tänavavalgustust ei planeerita ja suvilate õuealade valgustamiseks tuleb kavandada ainult

sellised valgustuslahendused, mis valgustavad konkreetseid objekte õuealal ega levita valgust

ümbruskonda ning taevasse. Täiendavalt on DP seletuskirja p-ga 3.12 kohustatud arendajat

kinnistute müügiprotsessis teavitama potentsiaalseid ostjaid, et tegemist on nahkhiirerohke

piirkonnaga ning hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel on vajalik arvestada nende

kaitsealuste loomadega kooseksisteerimisega. /…/ Olukorras, kus KSH eelhinnangu järgi ei kaasne

planeeringuala hoonestamisega selliseid negatiivseid mõjusid, mida poleks üldse võimalik piisavalt

leevendada, ning DP-s on sisuliselt arvestatud kõigi KSH eelhinnangus välja toodud negatiivsete

keskkonnamõjude leevendamise meetmetega ja kaebajate väited alal muude kaitsealuste liikide (v.a

nahkhiired) esinemisest või KSH eelhinnangu puudulikkusest on paljasõnalised.“

52. Kaebaja toob välja, et Xxxxxxxx maaüksuse detailplaneeringus (DP menetluses arvestamisele

kuuluv planeering) on ekspert soovitanud, et Häädemeeste valla üldplaneeringus võiks ette näha

Xxxxxxxx maaüksusest läände jäävate põllumaade senise kasutusfunktsiooni ja avamaastiku

võimalikult suures ulatuses säilitamist (lk 14, dtl 188). Kohtu hinnangul on DP-s eelnevaga ka

arvestatud. Esmakordselt algatas Häädemeeste Vallavalitsus Xxxxxx ja Xxxxx-Xxxxxx kinnistute

detailplaneeringu 22.10.2019. a korraldusega nr 517. DP-ga vähendati oluliselt planeeritavate

kruntide arvu, et looduskeskkonnale vähem kahju teha.

53. PlanS § 142 lg 1 teise lause kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

detailplaneeringuga muutmine: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik

muutmine;

2) üldplaneeringuga

määratud

hoonestuse

kõrguspiirangu

ületamine,

krundi

minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu

kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Riigikohtu

halduskolleegium on PlanS tõlgendades selgitanud, et detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks,

et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine. Kuivõrd detailplaneeringu koostamisel

vaadeldakse vaid Xxxxxst osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik

samaväärselt arvesse võtta kogu KOV territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu on

detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine erandlik võimalus, mis võimaldab paindlikumalt

reageerida muutuvatele oludele ja vajadustele (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2022 otsus asjas

nr 3-20-1310, p 17 ja seal viidatud varasem praktika). Praegusel juhul kaalus vastustaja

alternatiivselt tee ehitamist kaebajate soovitud ulatuses ning selleks ilmnesid olulised takistused.

Samuti ei nähtunud kohtule, et looduskaitsega seonduvalt oleks DP vastuolus osaüldplaneeringuga.

Seega puuduvad PlanS § 142 lg-s 1 sätestatud alused, et muuta detailplaneeringuga üldplaneeringu

põhilahendust.

54. Ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna muutusteta säilimisele ei ole kohtulikult

kaitstav subjektiivne õigus (nt Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1- 4-12, p 12; 24.05.2010 otsus nr

3-3-1-29-10, p 22). Ükski õigusakt ei anna kaebajatele subjektiivset õigust konkreetsele

liikluskorraldusele või senise liikluskorralduse jätkumisele.

55. PlanS § 126 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2 nende koostoimes tuleneb, et koostatavas detailplaneeringus

tuleb määrata detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, ning

avalikule teele juurdepääsuteede võimalik asukoht, samuti otsustada servituutide vajadus jms

küsimused. See tagab, et detailplaneeringu kohustuslike hoonete rajamisel vaadeldakse planeeritavat

ala tervikuna. Kohus nõustub vastustajaga, et kohalikul omavalitsusel on suur kaalutlusruum valla

ruumi planeerimisel, kus tuleb arvestada kogu piirkonnaga. Eraisikute huvid olemasoleva olukorra

säilimiseks ei saa olla suuremad avalikust huvist vajalike juurdepääsude tagamiseks.

56. Vaidlustatud detailplaneeringu menetluses esitasid kaebajad omapoolsed seisukohad.

Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt tehti avalikul väljapanekul ettepanek planeerida planeeringuala

sisene tee ringteena üle riigi omandisse kuuluva Orajõe metskond kinnistu kulgeva metsatee. Seega

ei ole rikutud kaebajate menetluslikke õigusi. Vastustaja on põhjendanud oma seisukohti ja ainuüksi

nende erinemine kaebajate omadest ei tähenda kaebajate õiguste rikkumist.

57. Kohtule ei nähtu, et rikutud oleks kaebajate subjektiivseid õigusi või avalikku huvi ning HMS-st

tulenevaid nõudeid, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

58. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku

menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea

kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Seega jäävad kaebaja ja vastustaja

menetluskulud nende endi kanda. Kolmas isik esitas taotluse kaebajalt menetluskulude

väljamõistmiseks summas 4535,40 eurot (koos käibemaksuga). Kolmas isik esitas menetluskulude

taotluse juurde Advokaadibüroo TGS Baltic arve nr 223681, arve nr 224121, arve nr 230119, arve

nr 223681 ning täiendavalt arve nr 230494 summas 252 eurot (koos käibemaksuga). Arvete juurde

on lisatud ka kulude aruanded. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud

(HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohtul väljamõistetavate esindajakulude

suuruse määratlemisel asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, milline ajahulk võis

konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks. Esindajakulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb üksikute menetlusdokumentide analüüsimise asemel

võtta eelkõige arvesse hoopis läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti

menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli

menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel

osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude

suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse

iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-

35-13, p 32). Kohtu hinnangul on õigusabi tunnihind (180 eurot) kooskõlas väljakujunenud

kohtupraktikaga. Kohus peab kolmanda isiku menetluskulusid vajalikeks ja põhjendatuks. Kohus

mõistab kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja 4787,40 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Osaliselt jõustunud Riigikohtu 10.09.2024 määrusega.