2-20-141596/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-141596

Kohtuasi

IF P&C Insurance AS-i hagi X vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30. juuni 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1565 eurot 91 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja IF P&C Insurance AS (registrikood 10100168),

lepinguline esindaja KR

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 30. juuni 2021. a otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda.

4. Mõista X-lt IF P&C Insurance AS-i kasuks välja menetluskulud 390 eurot.

5. Mõista X-lt IF P&C Insurance AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-20-141596

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. If P&C Insurance AS (hageja) esitas 13. novembril 2020 Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 1453 euro 25 sendi

saamiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi 18. novembril 2020 kostjale

makseettepaneku. Kostja esitas maksekäsule vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 23. detsembril 2020 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1269 eurot 48 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise

194 eurot 88 senti. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja edasiulatuva viivise põhivõlalt

alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja

koos seadusjärgse viivisega.

2.1. Hagiavalduse kohaselt toimus 15. detsembril 2018 kell 12.30 Rapla ja Kohila vahelisel teel

umbes 8 kilomeetrit enne Kohilat liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai kahjustada sõiduk

CITROEN BERLINGO registrimärgiga XXXXXX. Liiklusõnnetuse põhjustas sõiduki ette

jooksnud koer. Kahjustatud sõiduk oli hageja juures kindlustatud. Pärast sõiduki remonti esitati

hagejale remonditööde arve suurusega 1269 eurot 48 senti. Hageja on remonditööde eest

tasunud. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatud kahju

ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju

hüvitamise nõue. VÕS § 1060 kohaselt vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest.

Praegusel juhul rikkus kostja loomapidajana oma kohustusi. Kostja koerad liikusid vabalt ringi

ning jooksid ette sõidukile, tekitades sellele kahjustusi. Hageja esitas kostjale kahjunõude, kuid

kostja vaidles sellele vastu.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited on

järgmised:

1) Hageja ei ole oma nõudekirjas viidanud ühelegi õiguslikule alusele, millel nõue

põhineb.

2) Praegusel juhul on nõuetekohaselt fikseerimata kus, millal ja milliste asjaolude tõttu sai

sõiduk kahjustada. Tõendamata on, et sõiduki kahjustused on tekitatud kostjale kuuluva

koera tegevuse tagajärjel.

3) Kostja koerad põgenesid koduhoovist, kuna ehmatasid ilutulestiku raketteide paukude

peale. Kostja leidis koerad varsti pärast nende ärajooksmist umbes kahe kilomeetri

kaugusel Kohilast Urge Circle K tankla lähedalt. Koerte juures olid politseinikud. Üks

koertest oli saanud kergeid vigastusi . Kuna oli oht, et koer oli saanud kokkupõrkes

autoga viga, pöördus kostja loomakliinikusse, kus tuvastati koera paremal käpal

2-20-141596

pindmised haavad. Sündmuskohal olnud politseinikud palusid kostja kontaktandmeid,

et edastada need kahjustatud sõidukist teatanud isikule. Kostja hinnangul ei saa

eeltoodud asjaolude põhjal lugeda tuvastatuks, et kostjale kuulunud koerad ning

sõidukile tekitatud liikluskahju on omavahel seotud. Kostja võttis omaks, et tema koerad

on kodust ära jooksnud ning olid lühiajaliselt järelevalveta. Kostjale teadaolevalt oli

ainuke fakt, mille politsei fikseeris, kostja koerte leidmine maantee lähedusest.

4) Hiljem kostjale edastatud kahjuteatises olev napp teave väidetava kokkupõrke asjaolude

ja sõiduki kahjustuste kohta ei viita sellele, et sõidukile tekitatud vigastused olid koerte

põhjustatud. Samuti ei tõenda politseilt saadud andmed põhjuslikku seost kostja koera

ning sõiduki kahjustuste vahel.

5) Sõidukijuht ei peatanud pärast väidetavat kokkupõrget loomaga autot ega fikseerinud

sündmuskohta. Sõidukijuht helistas politseisse tükk aega pärast õnnetuse toimumist

ning ei jäänud politseid ootama.

6) Kindlustusfirma ei selgitanud toimunu asjaolusid enne kahju hüvitamist välja ega

nõudnud sõidukijuhilt tõendeid toimunu fikseerimise kohta.

7) Hageja ei võimaldanud kostjal esitada enne hüvitise väljamaksmist vastuväiteid. Hageja

möönis 14. jaanuaril 2019 saadetud kirjas, et sündmuskohal ei tehtud mingeid fotosid.

Hageja esitas kostjale üksnes remonditöökojas tehtud fotod auto kahjustustest. Kostjal

ei olnud võimalik saada enne liikluskahju hüvitamist toimunu asjaoludest ülevaadet

ning esitada omapoolseid vastuväiteid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus rahuldas 30. juuni 2021. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 1464 eurot 36 senti ning viivise põhivõlalt alates 24. detsembrist 2020 kuni

põhivõla kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud

jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 987 eurot

49 senti, samuti viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.1. Maakohus tuvastas järgmist:

-

15. detsembril 2018 kell 12.30 toimus Rapla ja Kohila vahel umbes 8 km enne Kohilat

liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai kahjustada sõiduk CITROEN BERLINGO,

registrimärgiga XXXXXX. Õnnetuse põhjustas sõidukile ette jooksnud lambakoer.

-

Tunnistaja Y ütlustest nähtub, et 15. detsembril 2018 edastati politseile väljakutse

Tallinn-Rapla-Türi maanteele, kus toimus liiklusõnnetus. Tunnistaja C tõendas, et 2018.

a detsembris kuskil Loone külas põhjustas koer liiklusõnnetuse. Koeri oli kaks. Need

olid musta seljaga saksa lambakoerad. Üks koer oli vigastatud ja kraavis pikali.

-

Kahjuteatest nähtuvalt jooksis L juhitud sõidukile ette saksa lambakoer. See asjaolu on

tõendatud tunnistaja D ütlustega, kes selgitas, et liiklusõnnetuse sündmuskoha

lähedusest leiti kaks koera, kellest üks oli vigastatud. Koerad asusid kohas, mis asus

politseile teatatud sündmuskohast 2-3 km Kohila poole. Koerte omanik tuli kohale ning

tunnistas, et koerad kuuluvad talle.

-

Politsei- ja Piirivalveameti 15.veebruari 2019. a teatisest nähtub, et liiklusõnnetuses

osalenud juht ja koeraomanik jõudsid kahju hüvitamise osas kokkuleppele ja seetõttu ei

alustatud juhtumi osas väärteomenetlust ega tehtud muid täiendavaid toiminguid;

-

kahjustatud sõidukile oli sõlmitud vabatahtlik sõidukikindlustusleping, kindlustuspoliis

nr 3X2011011784954, mille kohaselt oli kindlustusperiood 01.04.2018–31.03.2019;

2-20-141596

-

Tõendina esitatud fotodelt nähtub, et sõidukil on vasakpoolne esilatern, udulatern ja

esitule pesur kahjustatud;

-

Ammeco Auto OÜ 8. jaanuari 2019. a arve nr 9/19 kohaselt tasuti kahjustatud sõidukile

teostatud remonttööde ja kasutatud varuosade ning materjalide eest 1269 eurot 48 senti,

mille hageja tasus kindlustusandjana 11. jaanuaril 2019.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja vastuväited paljasõnalised ning kogutud

tõenditega ümber lükatud. Kostja võttis omaks, et tema kaks saksa lambakoera jooksid 15.

detsembril 2018 kodust ära ning ta leidis koerad Rapla-Tallinn maanteelt. Üks koertest oli

vigastatud. Västriku Loomakliinik OÜ haigusloost nähtub, et vigastatud koera parema randme

piirkonnas oli haav, mis tekkis auto alla jäämisel. Koer liikus, kuid lonkas. L ütluste kohaselt

põhjustas kostja koer liiklusõnnetuse. Tunnistaja ütluste kohaselt oli auto kiirus kokkupõrke

hetkel 30 km/h. Kui kiirus oleks olnud suurem, oleks sõiduki ja koera vigastused olnud

ulatuslikumad. Seega päästis L koera elu. Kostja koerte kirjeldus vastas politseile

juhtimiskeskusest antud kirjeldusele.

4.3. 15. detsembril 2018 põhjustas kostja koer liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitati L

mootorsõidukile vigastusi. Seega vastutab kostja VÕS § 1060 alusel, kuna VÕS § 1056 lg 1

teises lauses nimetatud kahjustused tekkisid loomapidamisele kui suurema ohu allikale

iseloomuliku riski tagajärjel. Koera saab pidada suurema ohu allikaks selle tõttu, et ta võib

pääseda lahti piiratud territooriumilt, ilmuda ootamatult maanteele, tekitada liiklusohtliku

olukorra, põhjustada vigastusi liiklusvahendile. Sõidukist lähtuva ohu suurust saab arvestada

üksnes juhul, kui sõidukist lähtuv ohutegur liiklusõnnetuse ajal realiseerus. Praeguses asjas on

tõendamata, et tunnistaja L juhitud sõiduki ohutegur mõjutas liiklusõnnetuse toimumist.

4.4. Kohila valla koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 lg 1 kohaselt looma on lubatud pidada

hoones ja piiratud territooriumil selle territooriumi omaniku loal või muu õigustatud isiku

nõusolekul. Territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks.

Kostja rikkus Kohila valla koerte ja kasside pidamise eeskirja, kuna ei taganud, et tema saksa

lambakoerad ei pääseks järelevalveta hulkuma. Kostja kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise

vahel on põhjuslik seos. Kostja koerad liikusid avalikus kohas vabalt ringi ning üks neist

jooksus ette sõidukile, põhjustades sellega varalise kahju.

4.5. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 225 eurot, lepingulise esindaja õigusabiteenuste kulu 762

eurot 49 senti ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus leidis, et lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot on mõistlik ja põhjendatud, samuti

olid kõik õigustoimingud taotletud ajakulu ulatuses põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks

maakohtule. Menetluskulud jätta hageja kanda või alternatiivselt jätta menetluskulud poolte

endi kanda, arvestades, et hageja jättis mõistlikud kahjukäsitulustoimingud tegemata ning

sõidukijuht ei olnud piisavalt hoolas suurema ohu allika valdamisel.

5.1. Kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga tõenditele. Tõendeid kogumis hinnates oleks

maakohus pidanud teistsugusele järeldusele jõudma. Maakohus on lugenud ainuüksi

kahjuhüvitist taotlenud isiku ütlustega tõendatuks, et liikluskahju toimus väidetud ajal ja

väidetud kohas ja tekitati looma poolt. Kõik ülejäänud tõendid tõendavad vaid seda, et kostja

koerad viibisid häirekeskusse helistamise päeval vaidlusaluses piirkonnas. Nõude esitamisel ei

saa tõendina toetuda vaid hüvitise saamisest huvitatud isiku sõnadele. Maakohus ei andnud

2-20-141596

hinnangut kostja väitele, et sõiduki vigastused ja looma vigastused ei ole vastavuses. Ei pea

olema ekspert, et mõista, et koeral ei ole võimalik purustada vaid marrastusi saanud esikäpaga

liikuva sõiduki esituld ja udutuld ja plastmassdetaile. Põhjendamatu on maakohtu hinnang

(otsuse p 10.2), et Västriku Loomakliiniku OÜ haigusloos tuvastati, et loomal on haav, mis

tekkis auto alla jäämisel.

5.2. Kindlustusfirma ei järginud kindlustusjuhtumi menetlemisel elementaarseid kahjukäsitluse

nõudeid. Kindlustuse infotelefonilt lubati sõidukijuhil edasi sõita, kui auto tehniline seisund

seda võimaldab (dtl 166) ning kindlustus ei käskinud sündmuskohta fikseerida ega

sündmuskohta määrata (kohtuotsus p 4). Kindlustusettevõtja ei võtnud enne hüvitise

väljamaksmist ühendust kostjaga ega astunud samme juhtumi kohta tõendite kogumiseks.

5.3. Kindlustusvõtja võis koerte viibimist tee ääres kasutada ajendina, et fabritseerida

kindlustusandja vastu nõue.

5.4. Tõendites ja ütlustes on vastuolusid. Kohtuistungil mainis sõidukijuht, et koera karvad

olevat olnud auto küljes (istungi protokoll dtl 173, 175, kohtuotsus p 4). Kolm päeva hiljem

autoremondi töökojas tehtud fotodel ei ole näha mingeid jälgi karvadest. Kostja küsis

13.01.2021 kindlustusandjalt sündmuskohas tehtud fotosid ja kindlustusandja eksitas kostjat

kui vastas, et fotosid ei ole. Sõidukijuhi kahjuteate kohaselt toimus avarii kell 12.30, kuid foto

tegi sõidukijuht alles kell 12.48. Sõidukijuht ei peatunud tee ääres, kuigi teepeenar on

vaidlusaluses kohas piisavalt lai. Kohtuistungil tunnistusi andnud politseinike ütlused on

olulisel määral erinevad.

5.5. Kostja ei ole vastutuse aluseks olevaid asjaolusid omaks võtnud. Kostja kandis küll

sõidukijuhile 200 eurot, kuid seda üksnes ebasobiva sotsiaalse surve tõttu.

5.6. Isegi kui sõiduki kahju oleks tekkinud koerale otsasõidu tagajärjel, oleks tegemist

mõlemapoolse riskivastutusega. Puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et autojuht ei

teinud ise vigu.

5.7. Sõltumata nõude lahendamisest tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, sest hageja ei

järginud kindlustusjuhtumi käsitlemisel kahju põhjendatuse kontrollimiseks ja edasinõude

esitamise tõendamiseks tavapäraseid protseduure.

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus

jätta

rahuldamata

ja

kostja

kannab

menetluskulud

maa-

ja

ringkonnakohtus.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

9. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Apellant on esmase vastuväitena leidnud, et maakohus oleks pidanud tõendeid hinnates

jõudma teistsugusele järeldusele. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide

on tõendatud või mitte. Õiguskirjanduses on tõendite hindamise kohta selgitatud, et seadus ei

2-20-141596

nõua, et kohtunikul oleks kujunenud igasugustest kahtlustest täiesti vaba veendumus.

Kohtuniku siseveendumus võib olla piisav ka siis, kui teistel veel kahtlusi jääks või nad mingit

muud versiooni võimalikuks peaksid. Tõeliste kahtluste korral peab kohtunik aga olema oma

järelduses samavõrd kindel, nagu ta sooviks olla praktilise elu asjades, milles ta kindlust soovib,

et kahtlused vaikima paneb, isegi kui neid lõplikult ei välista (Tsiviilkohtumenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura. § 232 kommentaar 3.3.2).

10.1. TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormuse üldreegli kohaselt pidi hageja tõendama

muuhulgas seda, et kannatada saanud sõiduki esiosa vigastused tekkisid kokkupõrkel kostja

koeraga. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et maakohtu kogutud tõendid lubavad selle

asjaolu tuvastada piisava kindlusega.

10.1.1. Sõiduki fotodelt (dtl 34 jj) võib näha, et vigastused ei olnud suured, osaliselt on

purunenud esilaternat kattev plastik ning tulepesuri detail. Selliste vigastuste tekitamiseks

vajalik kokkupõrkejõud võib kolleegiumi hinnangul vastata koeral tekkinud vigastustele.

Loomakliiniku haigusloost (dtl 105 jj) nähtub, et loomal olid vigastused paremas

randmepiirkonnas ja ta lonkas, luumurdu ega lahtist haava ei olnud.

10.1.2. Kostja on apellatsioonkaebuses ja maakohtu menetluses püüdnud näidata sõiduki

vigastusi suurematena („tõsised vigastused“) ja koera vigastusi väiksematena („marrastus“). Et

maakohus kostja hinnangutega ei nõustunud, ei tähenda, et maakohus eksis tõendite hindamisel.

11. Asja lahendamise ega menetluskulude jaotuse seisukohast ei ole sisulist tähendust sellel,

kas hageja pidi järgima ja kas ta järgis selliseid kahjukäsitluse nõudeid, mida kostja on kaebuses

esile toonud (sündmuskoha fikseerimata jätmine, kostja ära kuulamata jätmine). Nõude

rahuldamiseks pidi hageja esile tooma ja tõendama kahjunõude eeldused (eelkõige tegu, kahju

ja põhjuslik seos teo ja kahju vahel). Hageja on need eeldused esile toonud ja tõendanud. Kostja

kaebusest ei ilmne, kuidas väidetav kahjukäsitlusreeglite rikkumine oleks võinud jätta kostja

ilma võimalusest esitada tõendeid ja vastuväiteid.

12. Kostja esile toodud väidetavad rikkumised ei saaks tõendatuse korral kaasa tuua

menetluskulude hageja kanda jätmist TsMS § 162 lg 4 järgi. TsMS § 162 lg 4 järgi saaks kohus

jätta kulud poolte enda kanda, kuid ka selle olukorra eeldused on täitmata. Väidetavad

rikkumised asja lahendust mõjutanud ei oleks. Kui hageja oleks kostja enne kindlustushüvitise

välja maksmist ära kuulanud, ei oleks see kaasa toonud vaidluse kohtuvälist lahendust, sest

kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet.

13. Kostja on kaebuses esile toonud mitmeid oletusi, mida ta peab vastuoludeks nii asja

menetlemisel kui sisulisel lahendamisel. Kolleegiumi hinnangul kostja esile toodud oletused

kahjunõude lahendamise eeldustega ei seondu. Asjas ei ole tõendeid, et autoomanik võis

kahjunõude fabritseerida. Koera karvade puudumine auto küljes ning foto tegemise aeg ei

muuda olematuks kogutud tõendeid ega sea neid mõistliku kahtluse alla. Seda ei tee ka

tunnistajata ütlustes mittesisulistes üksikasjades olevad vastuolud.

14. Kolleegium leiab, et kahjunõuet ei tule vähendada seetõttu, et kannatanu oli samal ajal

mootorsõiduki valdaja VÕS § 1057 lg 1 mõttes. Üldiselt on riskivastutuse sätted kohaldatavad

ka siis, kui üks suurema ohu allika valitseja põhjustab kahju teisele suurema ohu allika

valitsejale. Nendel juhtudel võib ühe või teise suurema ohu allika valitseja süü anda alust

vähendada talle varalise kahju eest mõistetavat hüvitist VÕS § 139 järgi. Teineteisele kahju

tekitanud suurema ohu allika valitsejate omavaheliste kahju hüvitamise nõuete puhul tuleb

2-20-141596

igaühe vastutuse ulatuse määramisel esmalt arvestada suurema ohu allika valitsejate süü astet

(Riigikohtu 19. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p 32).

14.1. Praegusel juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mille alusel võiks öelda, et sõidukijuht

oli õnnetuses osaliselt või täielikult süüdi. Kostja on üksnes üldises laadis oletanud, et ka juht

võis õigusnorme rikkuda, kuid täpsemaid asjaolusid ei ole kostja esitanud ega tõendanud. Kuna

puudub alus arvata, et sõidukijuht oli õnnetuses osaliselt või täielikult süüdi, ei saa kahjuhüvitist

VÕS § 139 järgi vähendada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse.

16. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi hageja

kulunimekirja alusel rahaliselt kindlaks määrata.

17. Hageja taotles 390 euro hüvitamist, mis on tasu 3 t 33 min õigusteenuse eest tasumääraga

110 eurot/t (käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja

esindaja ajakulu ja tasumäär mõistlik ja põhjendatud. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177

lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab

kostja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt