3-21-1128/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23.03.2023, Tartu

Haldusasja number

3-21-1128

Haldusasi

AS Lemeks Põlva kaebus Keskkonnaameti

21.05.2021. a ettekirjutuse ja 27.05.2021. a

ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.05.2022. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS

Lemeks

Põlva

apellatsioonkaebus

ja

Keskkonnaameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja AS Lemeks Põlva

Volitatud esindaja Maiu Paloots

Vastustaja Keskkonnaamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Lemeks Põlva apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Rahuldada Keskkonnaameti apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu

18.05.2022. a otsus osas, milles kaebus rahuldati. Teha uus otsus, millega jätta AS

Lemeks Põlva kaebus tervikuna rahuldamata ning poolte menetluskulud

halduskohtus nende endi kanda.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 24.04.2023 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (KeA) kinnitas 04.05.2021 metsaressursi arvestuse riiklikus registris

metsateatised, millega lubati raie Põlva maakonnas Põlva vallas Järveääre kinnistu (nr

1311438) katastriüksuse (katastritunnus 62201:001:1558) eraldistel 1, 2, 4, 5 ja 6.

2. KeA peatas 21.05.2021. a ettekirjutusega, võttes aluseks looduskaitseseaduse (LKS) §

70² lg 1, loomakaitseseaduse (LoKS) § 60 lg 2 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1, puude

langetamise Järveääre kinnistul lindude pesitsemise kaitseks esialgselt kuni 26.05.2021 (k.a.)

ning märkis, et raie jätkamise võimalikkusest või edasise peatamise vajadusest teavitatakse

AS-i Lemeks Põlva hiljemalt 26.05.2021. Ettekirjutuse kohaselt on teaduslikult tõendatud, et

igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta, siis on raiega jätkamisel reaalne oht

häirida lindude pesitsemist, poegade üleskasvatamist, hävitada või kahjustada pesa. Raietööde

käigus lindude pesade ja munade hävitamine või kahjustamine loetakse tahtlikuks

(karistusseadustiku (KarS) § 16). Suuline korraldus puude langetamise peatamiseks anti

telefoni teel 20.05.2021. Ettekirjutuses sisaldus hoiatus, et kui jätkatakse puude langetamist ja

lindude tahtlikku häirimist pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, rakendatakse

sunniraha 3000 eurot vastavalt KorS § 28 lg-le 2 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse

(ATSS) § 8 lg-le 1 ja § 10 lg-le 1.

3. KeA andis 26.05.2021. a ettekirjutusega (allkirjastatud 27.05.2021) korralduse mitte teha

raiet Järveääre kinnistul lindude pesitsemise ajaks kuni 15.07.2021 (k.a.), võttes aluseks LKS

§ 70² lg 1, LoKS § 60 lg 2 ja KorS § 28 lg 1. Ettekirjutuse kohaselt 24.05.2021 viidi kinnistul

läbi kohapealne kontroll lindude vaatlemiseks ja pesitsemise tuvastamiseks. Vaatluse

tulemusel tuvastati suur-kirjurähni ja metsvindi kindel pesitsus, rasvatihase ja pasknääri

tõenäoline pesitsus ning veel 6 linnuliigi võimalik pesitsus. Raietööde käigus lindude pesade

ja munade hävitamine või kahjustamine loetakse tahtlikuks (KarS § 16). KeA

loodushoiutööde spetsialisti T. Evestuse 24.05.2021. a eksperthinnangu kohaselt on raierahu

vajalik 15. juulini. Haldusmenetlus viiakse läbi kaebajat ära kuulamata kahju ärahoidmiseks ja

avalike huvide kaitseks. Ettekirjutuses sisaldus hoiatus, et kui tehakse raiet Järveääre kinnistul

enne 16.07.2021, rakendatakse sunniraha 5000 eurot vastavalt KorS § 28 lg-le 2 ning ATSS §

8 lg-le 1 ja § 10 lg-le 1.

4. AS Lemeks Põlva esitas 26.05. ja 18.06.2021 Tartu Halduskohtule kaebused (haldusasjad

nr 3-21-1128 ja 3-21-1344) ning 20.04. ja 04.05.2022 täiendavad seisukohad. Halduskohus

liitis asjad, jättes kohtuasja numbriks 3-21-1128 ning võttis menetlusse 21. ja 27.05.2021. a

ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamise nõude. Lisaks taotles kaebaja põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamist LKS § 55 lg 6¹ osas. Kaebaja põhjendused:

1) Metsateatiste kinnitamisega KeA kinnitas, et raie teostamine on kooskõlas õigusaktidega.

KeA lähtus oletustest. Reaalset ohtu lindude hävitamisele ei esinenud. Uue halduspraktika

kohaldamisel ei ole KeA maaomanike ja raieõiguse omanike huve arvestanud.

2) 21.05.2021. a ettekirjutuses puudub viide teadustöödele, mille põhjal igas metsas pesitseb

vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta; ei ole märgitud, mis linnud kinnistul võivad pesitseda ega

kindlaks tehtud, kas kinnistul mõni lind pesitseb; ei ole tuvastatud, et kaebaja rikkus LKS §

55 lg 6¹ nõudeid; ei ole kaalutud kaebaja huve ja võimalikke alternatiive. 27.05.2021. a

ettekirjutuses tugines KeA ekspertarvamusele, mis ei ole kontrollitav (allkirjastamata,

lakooniline, üldine). Puuduvad kaalutlused, miks on raie keelatud 15. juulini kogu kinnistul.

KeA tugines alles kohtumenetluses Linnuatlasele ja rahvusvahelisele üldtunnustatud

metoodikale.

3) Metsaseadus (MS) või muud õigusnormid ei keela üldreeglina raie teostamist lindude

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Keskkonnaminister ei ole kasutanud võimalust

määrusega raieid piirata. Ettekirjutuse tegemine LoKS-i alusel on haldusorgani juhtumipõhine

kaalutlusotsus. Automaatset keeldu raieks pesitsuse ajal ei tulene LKS § 55 lg 6¹ p-dest 1 ja 2

ning pesitsusaegsed raied ei ole vastuolus Euroopa Liidu direktiividega. Linnudirektiivi

kohaselt peetakse inimtegevust pesitsusajal võimalikuks, kui sellega ei kaasne ülemäärane

haruldaste lindude kahjustamine ja ka looduslikult esinevate linnuliikide arvukus on hoitud

mõistlikul tasemel.

4) Ettekirjutused on ebaproportsionaalsed. Kaebajale ei antud võimalust esitada arvamust ja

vastuväiteid ega võimaldatud osavõttu paikvaatlusest, kuigi ta seda taotles.

5. KeA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata ja leidis, et kaebaja taotlus algatada LKS §

55 lg 6¹ osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus on perspektiivitu. KeA põhjendused:

1) Metsateatiste olemasolu ja selles lindude pesitsemisajaga seonduvate piirangute puudumine

ei muuda ettekirjutusi õigusvastaseks. LKS § 55 lg 6¹ p-des 1 ja 2 sätestatud keeldude

rakendamise eelduseks ei ole, et liik oleks haruldane või väljasuremisohus. Asjaolu, et KeA

rakendas LKS § 55 lg-t 6¹ varasemast erinevalt, ei muuda ettekirjutust ebaseaduslikuks ja

ebaproportsionaalseks. LKS § 55 lg 6¹ p-de 1 ja 2 kohast tahtlust tuleb tõlgendada sarnaselt

süüteomenetlusega, s.h hõlmata ka kaudne tahtlus. Pesitsemise häirimist tuleb pidada

tahtlikuks ka juhul, kui see ei ole isiku otsene eesmärk, vaid isik möönab selle võimalikkust.

2) Ettekirjutused põhinevad juhtumipõhisel vajadusel ja on tehtud ohu tõrjumiseks. Asjaolu,

et kevadised metsaraied avaldavad linnustikule kahjulikku mõju, on tõestatud

teadusuuringutega. LKS § 55 lg 6¹ p-dest 1 ja 2 ei tulene võimalust kaaluda kaebaja huve.

3) 27.05.2021. a ettekirjutuse aluseks olev spetsialisti hinnang on kontrollitav. Pesitsevate

lindude tuvastamisel lähtus KeA Linnuatlases toodud rahvusvahelisest üldtunnustatud

metoodikast (tl 111). KeA pidas vajalikuks kohandada Linnuatlase metoodikat ja pidada

tõenäoliseks pesitsejaks ka linde, kelle laul fikseeriti 1-l korral (mitte 2 päeval vähemalt

1-nädalase vahega). Nii nägi ette ka pärast ettekirjutuse tegemist kehtestatud lindude

pesitsemist häirivate raietööde peatamise juhis (tl 149-150). Sel juhul pesitses kinnistul

vähemalt 10 paari linde.

4) Pesade koordinaate ei fikseeritud. Pesitsushinnangu allkirjastamise kohustust ei ole.

5) Valitud sunnivahendi määra ei pea hoiatuses põhjendama.

6) 27.05.2021. a ettekirjutuse tegemisel jäeti kaebaja ära kuulamata vajaduse tõttu

viivitamatult tegutseda. KeA möönis, et kaebajat oleks pidanud paikvaatluse läbiviimise ajast

teavitama.

6. Tartu Halduskohus rahuldas 18.05.2022. a otsusega kaebuse osaliselt: tuvastas KeA

27.05.2021. a ettekirjutuse õigusvastasuse ja jättis rahuldamata KeA 21.05.2021. a

ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõude (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata kaebaja

taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks LKS § 55 lg 6¹ suhtes

(resolutsiooni p 2); jättis menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades (resolutsiooni p 3);

mõistis KeA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 15 eurot (resolutsiooni p 4). Otsuse

põhjendused:

1) KeA tegi ettekirjutuste puhul õigesti kindlaks ohu esinemise. 21.05.2021. a ettekirjutust ei

muuda õigusvastaseks see, et KeA algselt konkreetsele teadusuuringule ei viidanud.

Teaduskirjanduses väidetakse, et Eesti metsades pesitseb keskmiselt ca 300 linnupaari/km² (tl

110). 27.05.2021. a ettekirjutuses lähtus KeA, et 24.05.2021 tehti kinnistul kindlaks 2

linnuliigi kindel pesitsus ja 2 linnuliigi tõenäoline pesitsus.

2) 24.05.2021. a menetlustoiminguga kindlaks tehtud andmed (tl 35, 124) on piisavalt

usaldusväärsed. KeA lähtus rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikast (tl 111). Koostatud

on välitööde kaart (tl 124). Puudub alus arvata, et KeA tuvastas pesitsused alusetult või

meelevaldselt. Ei nõustu KeA-ga, et lähtudes pärast ettekirjutuste tegemist kehtestatud

raietööde peatamise juhisest (tl 149-150) tuleks veel mõned liigid lugeda tõenäolisteks

pesitsejateks. 27.05.2021. a ettekirjutuse tegemise ajal see juhis ei kehtinud. Ettekirjutuses

öeldut, et kindlaks või tõenäoliseks pesitsejaks tuleb lugeda 4 liiki (paari) linde, ei saa

kohtumenetluses muuta. Lisaks on vaieldav rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika

ümberkujundamine KeA kehtestatud korraga.

3) KorS § 28 lg 1 ja LoKS § 7 lg 1 p 3 annavad õigusliku aluse ettekirjutuste tegemiseks.

KorS § 28 lg 1 kohaldamiseks peab olemas olema muus õigusaktis sisalduv norm, mille

rikkumist korrakaitseorgan soovib ära hoida. Selleks on LKS § 55 lg 6¹.

4) Mõistet „tahtlik“ ei saa sisustada lähtudes Eesti õigusest, vaid lähtuda tuleb Euroopa Liidu

õigusaktidest ja Euroopa Kohtu (EK) lahenditest. LKS § 55 lg-s 6¹ sätestatud keeldu tuleb

mõista nii, et tegevus on tahtlik ka siis, kui isik möönab sellise võimaluse olemasolu. Ei

nõustu KeA-ga, et kohaldada saab KarS §-s 16 sätestatud tahtluse definitsiooni.

5) Metsateatised ei takistanud ettekirjutuste tegemist ega muuda neid õigusvastaseks. KeA-l ei

ole kohustust selgitada metsateatise kinnitamisel kõiki õigusaktidest tulenevaid piiranguid.

Metsaregistrisse sisenemisel kuvatakse hoiatus lindude pesitsusaja kohta ja soovitus sel ajal

töid mitte teha (tl 59). LKS § 55 lg-s 6¹ toodud keelu rikkumise ennetamine ja ohu tõrjumine

oli kaebaja kui raieõiguse omaja ja tööde teostaja ülesanne olenemata sellest, kas KeA on

vastavad piirangud talle kirjalikult esitanud. Kaebaja ei ole välja toonud, et ta enne

20.05.2021 suulise korralduse saamist arvestas lindude võimaliku pesitsusajaga metsatööde

planeerimisel või võttis kasutusele sellega seotud meetmeid. Kaebaja pidi arvestama

võimalusega, et LKS 55 lg-s 6¹ sätestatud keeldude rikkumise oht võib kaasa tuua KeA

reageeringu.

6) Asjaolu, et KeA halduspraktika oli varem teistsugune, ei tähenda, et ettekirjutused olid

õigusvastased. Haldusorgani varasem ebaõige halduspraktika ei anna isikule õigust nõuda

selle jätkamist.

7) Puudused 21.05.2021. a ettekirjutuses ei tingi selle õigusvastasust. Täidetud oli

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 1 tingimused. Ettekirjutuse põhjendused on

piisavad selle faktilise ja õigusliku aluse mõistmiseks (HMS § 56 lg 2). Ettekirjutus kehtis

lühikest aega. Kui keelatud oli üksnes puude langetamine, siis ei pidanud KeA kaaluma

alternatiivseid lahendusi, s.h jäi kaebajale õigus teha raiet ettevalmistavaid töid.

8) 27.05.2021. a ettekirjutuse puhul on kaebaja etteheited ärakuulamise ja kaalutlusõiguse

teostamise osas põhjendatud. Puuduvad kaalutlused, kas arvestades kinnistul pesitsevate

lindude arvu ja pesitsusperioode ning kaebaja huve on raiete täielik keelamine ca 1,5 kuuks

proportsionaalne. Teadusuuringute põhjal ei ole pesitsusaegne raietegevus täielikult

välistatud. Kuna kaebajat ära ei kuulatud, ei ole teada, kas ja milliseid töid oleks ta soovinud

teha alternatiivina lageraie keelamisele. KeA poolt ei olnud õige ennetavalt otsustada, et

igasugused tegevused on välistatud.

9) Ei nõustu, et LKS kehtestab riigisiseselt linnudirektiivist rangemad nõuded. Nii LoKS § 7

lg 1 p 3 kui KorS § 28 lg 1 annavad KeA-le õiguse teha ettekirjutus. See tähendab

kaalutlusõiguse teostamist. KorS §-d 7 ja 8 näevad ette lähtuda riikliku järelevalve teostamisel

proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõtetest. Keskkonnakaitse huvid osutuvad praktikas

sageli ülekaalukaks avalikuks huviks, kuid see põhimõte ei ole absoluutne ega välista KeA

kohustust kaebaja huvid välja selgitada ja neid kaaluda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. KeA esitas 16.06.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

18.05.2022. a otsus osas, milles kaebus rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta kaebus

täies ulatuses rahuldamata või saata asi halduskohtule vaidlustatud osas uueks lahendamiseks.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Kohus alusetult leidis, et 27.01.2021. a ettekirjutuse tegemisel ei ole KeA teostanud

kaalutlusõigust. Ei ole õige, nagu oleks KeA peatanud raie kaebajat täielikult ära kuulamata ja

raie peatamist kaebajaga arutamata. Ettekirjutusega pandud raie keeld seisnes üksnes puude ja

põõsaste langetamise peatamises ega takistanud n.ö igasuguseid tegevusi, nagu kohus

ekslikult leidis. Kohus jättis ettekirjutusega pandud keelu täpse sisu välja selgitamata, millega

rikkus uurimispõhimõtet.

2) Hetkel, mil raie peatati, ei olnud võimalik kinnistul olemasolevat metsamaterjali

(alusmetsa) koondada ja kokku vedada. Kuna tüvesid selleks ajaks langetatud ei olnud, ei

olnud võimalik langetatud tüvesid laasida või järgata. Seega oli raie peatamise sisuks üksnes

puude ja põõsaste langetamise peatamine. Kaebaja pikaaegselt metsandusvaldkonnas

tegutseva äriühinguna pidi sellest aru saama. Samad järeldused saab teha eraldisel 1

kavandatud harvendusraie kohta.

3) Olukorras, kus LKS § 55 lg 6¹ p 2 kohane tahtlik häirimine või häirimise oht on tuvastatud,

ei ole vaja hinnata, kas see häirimine on linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline, vaid

võib asuda kaaluma, kas ja millise korrakaitselise meetme rakendamine on KorS §-dest 7 ja 8

tulenevalt põhjendatud. Kohus tõlgendas ja kohaldas vääralt LKS § 55 lg-t 6.

4) Sisuliselt väljendas kaebaja arvamust raie peatamise kohta 20.05.2021 telefonivestluses.

Kaebajale oli teada, et raie edasise peatamise vajadus otsustatakse 26.05.2021, seega oli tal

selle kuupäevani võimalus esitada arvamusi või vastuväiteid. Kaebaja seda ei teinud. Kohus

leidis ebaõigesti, et kaebaja ärakuulamisõigust on rikutud.

8. AS Lemeks Põlva esitas 17.06.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 18.05.2022. a otsus osas, milles kaebus jäeti rahuldamata ja teha uus otsus,

millega tuvastada 21.05.2021. a ettekirjutuse õigusvastasus. Apellatsioonkaebuse

põhjendused:

1) Raiet ei teostatud eesmärgiga (tahtlusega/kavatsetult) hävitada või kahjustada linnupesi ja

häirida linde. Kaebaja ei pidanud arvestama võimalusega, et LKS § 55 lg-s 6¹ sätestatud

keeldude rikkumise oht võib kaasa tuua KeA reageeringu. KeA halduspraktika rikub võrdse

kohtlemise põhimõtet, kuna piiranguid rakendatakse üksnes metsandussektorile.

Halduspraktika muutmise vajadus ei tähenda, et haldusorgan võiks asuda praktikat muutma

ebaõigetel alustel ja õigusaktides sätestatut eirates.

2) Kohus jättis hindamata, kas lindude pesitsuse kaitse on proportsionaalne meede, olukorras,

kus seadusandja on näinud ette riigi võimaluse raiete peatamiseks MS-is. Ei ole

proportsionaalne, et lindude pesitsusaegset kaitset on asutud korraldama ettekirjutuste

menetluste kaudu. Asjaolu, et raie peatamine on lühiajaline, ei anna haldusorganile alust eirata

õigusaktide nõudeid ja põhjendamiskohustust. Põhjendus, et looduskaitselised huvid võivad

üles kaaluda muud huvid, ei saa olla HMS-i nõuete eiramise aluseks.

3) „Pesitsusrahu“ ja sellest tulenevat raiekeeldu õigusaktid ei sätesta. Enne alusmetsa lõikuse

alustamist on Järveääre kinnistu raieala vaadatud visuaalselt üle ja linnupesasid ei tuvastatud.

Kui tuvastatakse (s.h raie käigus) linnupesad, jäetakse pesapuu ja selle ümbrus raiumata.

Kohtuotsusest ei selgu, mis meetmeid oleks kaebaja pidanud rakendama. 21.05.2021. a

ettekirjutusest ei nähtu, et oleks tuvastatud lindude pesitsemine raiealal. Enne

asjaolude/pesade tuvastamist ei saa rääkida konkreetsest ohust, vaid üksnes abstraktsest ohust.

Ükski õigusakt ei sätesta, et metsatööd on käsitletavad pesade ja lindude tahtliku

hävitamisena.

4) LoKS § 7 lg 1 p 3 alusel ei ole õige peatada raieid asjaolude kontrollimiseks. Lindude

tahtlik häirimine on keelatud niivõrd kui selline häirimine on direktiivi eesmärkide

seisukohalt oluline. Kohus jättis tähelepanuta, et omaniku huve 21.05.2021. a ettekirjutuses

kaalutud ei ole.

5) Kuna KeA tugines KarS §-le 16, on 21.05.2021. a ettekirjutuses tuginetud ebaõigele

normile. Õigeks ei saa pidada kohtu järeldusi EK 04.03.2021. a eelotsusest. Eelotsus ei

kohusta KeA-d LKS § 55 lg 6¹ tõlgendusi muutma. Kohus jättis hindamata EK kohtujurist J.

Kokotti 10.09.2020. a ettepaneku. Ringkonnakohtul tuleb J. Kokotti seisukohti hinnata. Kõigi

isikute ja elualade võrdse kohtlemise korral tuleks LKS § 55 lg 6¹ p-des 1 ja 2 "tahtluse"

range käsitlemise korral lindude häirimise aspektist ca 4 kuuks seisma panna suurem osa

Eesti tegevustest. See ei ole LKS § 55 lg 6¹ p-de 1 ja 2 mõte.

6) 21.05.2021. a ettekirjutuses ei sisaldu kaalutluse teostamist, mis põhjendaks raiete

peatamist kuni 26.06.2021. Asjaolu, et metsas võivad teadustöödele tuginedes pesitseda

linnud, seda juhtumipõhiselt tuvastamata, ei ole sobiv ja piisav kaalutlus, et peatada tegevus.

9. KeA palub vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

1) Kuni 2021. a kevadeni juhiti raierahu pidamise vajalikkusele tähelepanu leebemalt

(teavitused, juhised, bänner metsaregistris jne), mis ei tähenda, et LKS § 55 lg-s 6¹ sätestatud

keelde oleks teisiti tõlgendatud või raiete võimalikku ohtlikkust lindudele eitatud. Kaebaja

kohustus LKS-s toodud keelde järgida tulenes seaduse kehtivusest, mitte sellest, kas

haldusorgan varem järelevalvet tegi või mitte. Proportsionaalsuse küsimus võiks tõusetuda

olukorras, kus KeA kehtestab täiendava piirangu lisaks ministri kehtestatud piirangule.

Käesoleval juhul sellist olukorda ei ole. Kohtul ei olnud vaja hinnata ettekirjutuse

proportsionaalsust MS § 40 lg 10 valguses.

2) Kohus ei ole vastupidiselt kaebaja väidetule leidnud, et KeA sekkumise aluseks oli asjaolu,

et kaebaja ei ole teinud piisavalt ohu tõrjumiseks. Kohus pidas KeA sekkumise aluseks KorS

§ 5 lg 2 kohase ohu tuvastamist. Tuvastatud oli LKS § 55 lg 6¹ p-de 1 ja 2 rikkumise reaalne

ja vahetu oht.

3) Rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika pesitsevate lindude tuvastamiseks näeb ette muid

mooduseid kui pelgalt pesa tuvastamine. Olukorras, kus LKS § 55 lg 6¹ p 2 kohane tahtlik

häirimine või häirimise oht on tuvastatud, ei ole vajalik hinnata, kas häirimine on

linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline, vaid KeA võis asuda kaaluma, kas ja millise

korrakaitselise meetme rakendamine on KorS §-dest 7 ja 8 tulenevalt põhjendatud.

4) Kui ettekirjutuse tegemisel oleks pidanud LKS § 55 lg 6¹ kohase tahtluse sisustamisel

tuginema KarS § 16 asemel EK praktikale, ei muuda see ettekirjutust õigusvastaseks.

Ettekirjutuse tegemise ajal oli teada, et LKS § 55 lg 6¹ kohane tahtlus hõlmab kaudset tahtlust

ka EK praktika kohaselt ja KeA tugines sellele asjaolule varasemas menetluses.

5) Kohtujuristi ettepanek ei ole kohtule siduv ega anna alust asuda linnudirektiivi art-s 5

toodud keeldude tõlgendamisel teistsugusele seisukohale, kui nähtub EK eelotsuses asjades nr

C-473/19 ja C-474/19. LKS § 55 lg 6¹ rakendamine teiste tegevuste puhul ei ole vaidluse

esemeks. Põhjendamatu on kaebaja üldistus, nagu tooks kohtu käsitlus LKS § 55 lg 6¹

tahtlusest kaasa suurema osa Eesti tegevuste peatamise 4 kuuks.

6) Kuna kinnistul kuuldi 20.05.2021 kontrollil lindude laulu ja tegemist oli metsalindude

tavapärase pesitsusajaga, pidas inspektor lindude pesitsemist kinnistul tõenäoliseks.

10. AS Lemeks Põlva palub vastuses jätta KeA apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse

põhjendused:

1) Õigusaktid ei pane KeA-le kohustust raiete peatamiseks. Kui haldusakti adressaat ja kohus

ei saa olla veendunud, et kohtumenetluses esitatud kaalutlustest lähtus haldusorgan ka

haldusakti andmisel, tuleb tuvastada ettekirjutuse õigusvastasus.

2) 27.05.2021. a ettekirjutusest ei nähtu, et KeA oleks arvestanud, et eraldisel 1 kavandati

harvendusraiet ja kaalunud teistel eraldistel lageraie asemel alternatiivsete raieliikide

võimaldamist. Kuna ettekirjutusega puude ja põõsaste langetamine keelati, alusmetsa

lõikusele järgnevat raiet teha ei saanud.

3) Linnudirektiivi ja LKS § 55 lg 6¹ eesmärk ei ole tingimusteta kaitsta igat lindu.

4) KeA moonutab 20.05.2021 telefonivestluse sisu. A. Hainsoo avaldas telefonivestluses

soovi võtta osa lindude tuvastamise paikvaatlusest ja on valmis seda kinnitama kohtule vande

all. Paikvaatluse toimumise ajast A. Hainsood ei informeeritud. Haldusorgani poolt

telefonivestluses raiete peatamise korralduse andmine ei ole HMS § 40 mõistes ärakuulamise

läbiviimine. Ärakuulamisõigust on rikutud.

11. AS Lemeks Põlva märgib 02.03.2023. a täiendavas seisukohas järgmist:

1) „Raierahu“ või „pesitsusrahu“ õigusaktid ette ei näe. Ükski õigusakt ei käsitle raietegevust,

s.h alusmetsa lõikust lindude ja pesade tahtliku hävitamise ja lindude tahtliku häirimisena.

LKS § 55 lg 6¹ uue tõlgenduse praktikaga seotud info pidanuks KeA avaldama metsateatisel.

Kohus jättis arvestamata õiguspärase ootuse rikkumise, s.h hindamata keskkonnaministri ja

õiguskantsleri seisukohad.

2) Kuna KeA lindude pesitsust reaalselt ei tuvastanud, ei saa rääkida pesade tahtlikust

hävitamisest. KeA sisustab LKS § 55 lg-t 6¹ ja LoKS § 7 lg 1 p-i 3 kui abstraktset ja

absoluutset häirimiskeeldu. Alles kohtumenetluses asus KeA väitma, et paikvaatlusel kuuldi

ja nähti linde. KeA ei ole selle kinnitamiseks esitanud tõendeid.

3) KeA ja kohus kohaldasid vääralt KorS § 5 lg-t 2. Kui kindlat või tõenäolist

linnupesa/pesitsust ei tuvastatud, ei ole reaalsest ohtu linnu elule, seega tõrjutakse abstraktset

ohtu. Abstraktse ohu tõrjumine saab toimuda üksnes läbi MS § 40 kehtestatud raiekeelu.

4) KarS-le tuginemine oli väär. Kohus andis EK 04.03.2021. a eelotsusele liidetud

kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19 sisu, mida see endas ei kanna. Kaitsealuseid liike

puudutava elupaigadirektiivi tahtluse sisu on põhjenduseta kantud üle linnudirektiivi

tahtlusele. Järveääre kinnistu ei ole loodusdirektiivi kohaselt elupaigaks ega ohustatud

linnuliikide pesitsusalaks. Tavalindude kaitseks majandusmetsades ei tule tahtlust sisustada

sama rangelt nagu elupaigadirektiivis (vt loodusdirektiivi art 12 lg 1 ja linnudirektiivi art 5 p d

erinevad sõnastused ja keelud).

5) Ei saa eeldada ega tugineda sellele, et kevadsuvine metsaraie põhjustab metsalindude

populatsiooni vähenemise. Sellekohane uuring puudub.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et AS Lemeks Põlva apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata

ning Keskkonnaameti apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus käsitleb esmalt KeA

21.05.2021. a ettekirjutuse õiguspärasust (I), seejärel KeA 27.05.2021. a ettekirjutuse

õiguspärasust (II) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused ja jaotab

menetluskulud (III).

I

13. Seonduvalt KeA 21.05.2021. a ettekirjutusega on ringkonnakohus seisukohal, et

halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega

rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise. Ringkonnakohus

nõustub HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus

järgmist.

14. Vaidlust ei ole, et KeA koostas 21.05.2021. a ettekirjutuse seoses 20.05.2021 tuvastatud

asjaoluga, et Põlva maakonnas Põlva vallas Partsi külas Järveääre kinnistul (nr 1311438,

katastriüksus 62201:001:1158) metsas toimusid raietööd. 21.05.2021 seisuga oli kaebaja

raietegevus KeA inspektori 20.05.2021. a suulise korralduse alusel peatatud. 21.05.2021.

ettekirjutusega peatas KeA asjaolude kontrollimiseks raietööd veel kokku viieks päevaks kuni

26.05.2021 (k.a).

15. Kaebaja väitel ei teostatud raiet eesmärgiga (tahtlusega/kavatsetult) hävitada või

kahjustada linnupesi ja häirida linde. Ringkonnakohus nõustub, et pole usutav, et kaebaja

plaanis raiet kindla eesmärgiga linnupesi kahjustada ja linde häirida. Samas ei olnud KeA-l

raiete peatamiseks vaja kaebaja taolist tahtlust tuvastada. KeA peatas raied KorS § 28 lg 1

alusel tekkinud ohu tõrjumiseks. Raiete peatamiseks piisas mööndusest, et raiete teostamine

võib kaasa tuua linnupesade kahjustamise ja lindude häirimise ohu. Ringkonnakohus

põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

16. LKS § 55 lg 61 p-dest 1 ja 2 tuleneb keeld looduslikult esinevate lindude pesade ja

munade tahtlikuks häirimiseks ja kahjustamiseks või pesade kõrvaldamiseks, samuti lindude

tahtlikuks häirimiseks, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. LKS-i täiendati § 55

lõikega 61 looduskaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I

2008, 34, 211), mille eelnõu 212 SE seletuskirja kohaselt viidi LKS seeläbi vastavusse

Euroopa Liidu nõukogu 02.04.1979. a direktiiviga 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse

kohta (linnudirektiiv). LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 kordavad sõna-sõnalt linnudirektiivi artikli 5

punkte b ja d. Seetõttu on määrav, millise tõlgenduse on Euroopa Kohus linnudirektiivi

eelviidatud sätetele andnud. Ringkonnakohus märgib siiski, et lisaks linnudirektiivile tuleb

asjakohaseks pidada ka Euroopa Kohtu tõlgendusi, mis on antud Nõukogu 21.05.1991. a

direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse

kohta (elupaigadirektiiv). Elupaigadirektiivi artikkel 12 näeb ette linnudirektiiviga sarnase

keelu häirida tahtlikult direktiivi lisas märgitud loomaliike, eelkõige nende paljunemise,

järglaste kasvatamise, talvitumise ja rände ajal (b), kuid samuti keelu kahjustada või hävitada

nende paljunemis- või puhkepaiku (d).

17. Euroopa Kohtu 04.03.2021. a otsusest liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C-474/19

nähtub, et Euroopa Kohus on elupaigadirektiivi artiklit 12 tõlgendanud nii rabakonna kui ka

metsise, herilaseviu ja kanakulli elupaikade võimaliku ohustamisega seoses ning ka

eelotsusetaotluse esitanud riik ei ole siseriiklikus õiguses elupaigadirektiivi ja linnudirektiivi

kohaldamisalasse kuuluvatel liikidel vahet teinud ning on hõlmanud neid samade keeldudega

(vt p-d 46, 48). Seega olenemata asjaolust, et lindude häirimine on keelatud linnudirektiivi ja

loomade häirimine elupaigadirektiivi all, on Euroopa Kohtu kummagi direktiivi asjakohaste

sätete (linnudirektiivi art 5 ja elupaigadirektiivi art 12) tõlgendused kasutatavad ka käesoleva

kohtuasja raames.

18. Viidatud kohtuasjas leidis Euroopa Kohus, et selleks, et oleks täidetud elupaigadirektiivi

artikli 12 lõike 1 punktis a nõutud tahtlikkuse tingimus, peab olema tõendatud, et teo tegija

tahtis püüda kaitstud loomaliigi isendi või selle tappa või möönis sellise püügi või tapmise

võimaluse olemasolu. Sama kehtib selle direktiivi artikli 12 lõike 1 punktides b ja c sätestatud

keeldude puhul (p 51). Elupaigadirektiivi artikli 12 lõike 1 punktides a-c ette nähtud keelud

on põhimõtteliselt kohaldatavad ka sellise tegevuse nagu metsandus ja maa-arendus suhtes,

mille eesmärk ei ole ilmselgelt loomaliigi isendite tahtlik püüdmine, tapmine või häirimine

ega munade tahtlik hävitamine või võtmine (p 53). Kohus asus seisukohale, et

elupaigadirektiivi eesmärkide saavutamiseks on vaja, et pädevad ametiasutused oleksid

võimelised ära hoidma tegevust, mis kahjustab selle direktiiviga kaitstud liike, ja seda

olenemata sellest, kas asjaomase tegevuse eesmärk on nende liikide tapmine ja häirimine või

mitte (p 76).

19. Halduskohtu tõlgendus järgib Euroopa Kohtu lahendis väljendatud põhimõtteid. Asjaolu,

et Euroopa Kohtu kohtujuristi J. Kokotti 10.09.2020. a ettepanek tahtluse osas Euroopa Kohtu

seisukohast erines ning toetas enam kaebaja positsiooni, ei tähenda, et halduskohus oleks

pidanud eelistama J. Kokotti tõlgendust. J. Kokott asus oma ettepanekus seisukohale, et kui

lindude kahjustamine ei ole eesmärk, vaid seda ainult mööndakse, kehtivad direktiivi

2009/147 artikli 5 punktides a ja b ette nähtud keelud ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et

hoida asjaomaste liikide arvukust artikli 2 tähenduses tasemel, mis vastab eelkõige

ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja

puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukust kohandada vastavalt sellele

tasemele. Euroopa Kohus on siiski ka hilisemas otsuses jäänud truuks lindude häirimise keelu

rangele tõlgendusele. Seda kinnitavad kohtu seisukohad kohtuasjas C-432/21.

20. Euroopa Kohtu 02.03.2023. a otsuses kohtuasjas C-432/21 kinnitatakse taas, et

elupaikade direktiivi artikli 12 lõike 1 punktides a-c sätestatud keelud võivad olla

kohaldatavad sellisele tegevusele nagu metsamajandus, mille eesmärk ei ole ilmselgelt

loomaliigi isendite tahtlik püüdmine, tapmine, häirimine ega munade tahtlik hävitamine või

korjamine (p 78). Samas kohtuasjas leidis Euroopa Komisjon seoses elupaikade direktiivi

artikli 12 lõike 1 punktides a ja c ette nähtud keeldudega, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt

on nende liikide isendite püüdmise või tapmise tahtlikkuse tingimus täidetud ka siis, kui teo

tegija üksnes möönis niisuguse püügi või tapmise võimaluse olemasolu ning sama järeldus

kehtib linnudirektiivi artikli 5 punktide b ja d kohta (p 44). Eeltoodust lähtudes on

ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus ei eksinud, kui tõlgendas LKS § 55 lõiget 61 viisil,

et sättes kajastatud tegevus (pesade ja munade hävitamine või kahjustamine või pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal häirimine) on tahtlik ka siis, kui isik möönab sellise võimaluse

olemasolu (halduskohtu otsuse p 10). Antud asjaoludel pidi kaebaja möönma, et

metsamajandustööd, sh raied võivad tappa ja häirida metsas pesitsevaid linde, sh hävitada

nende pesi ja mune.

21. KeA tugines ettekirjutuses KarS §-s 16 sätestatud tahtluse definitsioonile.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et KarS-s sätestatud tahtlus ei ole haldusmenetluses,

riikliku järelevalve teostamisel kohaldatav (halduskohtu otsuse p 10). Euroopa Liidu õigusest

üle võetud normide tõlgendamisel on asjakohane tugineda Euroopa Kohtu poolt normidele

antud tõlgendusele. Kuna KeA andis samas KarS §-i 16 tõlgendades LKS § 55 lõikes 61

sätestatud tahtlusele samasuguse sisu nagu seda tegi Euroopa Kohus eelnevalt viidatud

lahendites, ei jõudnud KeA ettekirjutuses ebaõigele tulemusele. Seetõttu ei too eksliku

õigusliku aluse kasutamine kaasa vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasust. Seda, et eksliku

õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi siiski vältimatult

kaasa tuua akti tühistamist juhul, kui on olemas haldusakti andmiseks asjakohane regulatsioon

ning on ilmselge, et esinevad õiguslikud ja faktilised alused haldusakti põhjendamiseks, on

leidnud ka Riigikohus (RKHK 03.10.2017. a otsus asjas nr 3-15-1022, p 22; 26.10.2016. a

otsus asjas nr 3-3-1-28-16, p 14; 11.01.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-46-11, p 14).

22. Vaidlustatud ettekirjutuses põhjendas KeA ohtu häirida lindude pesitsemist, poegade

üleskasvatamist ning pesa hävitamist või kahjustamist sellega, et teaduslikult on tõendatud, et

igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta. Kohtumenetluses esitas KeA andmed,

et uuringute põhjal pesitseb Eesti metsades ühel ruutkilomeetril keskmiselt ligikaudu 300

linnupaari ehk seega 3 paari linde 1 ha kohta1 (tl 53p, 110). Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et asjaolu, et vastustaja ettekirjutuses konkreetsele teadusuuringule ei

viidanud, ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks. Ringkonnakohtu jaoks on usutav, et viidatud

teadusuuringust lähtus KeA ka ettekirjutuse andmise ajal. Eeltoodust lähtudes tegid KeA ja

halduskohus õigesti kindlaks raietega seotud ohu esinemise.

23. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja arvamusega, et kaebaja ei pidanud arvestama

võimalusega, et keeldude rikkumise oht võib kaasa tuua KeA reageeringu. KeA on

halduskohtumenetluses selgitanud, et soovitus pesitsusajal (perioodil 15. märtsist 31. juulini)

metsas raiet mitte teha on leitav nii Erametsaliidu kui Keskkonnaministeeriumi kodulehtedelt

ning see on nähtav ka bännerina metsateatiste registreerimisel (tl 59). Nagu ringkonnakohus

eelnevalt märkis, tuvastas Keskkonnaamet 20.05.2021, et katastriüksuse 62201:001:1558

1 Elts J., Kuus A., Leiba, E. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, 2018, lk

37. metsas toimuvad raietööd. Seega ei saanud kaebaja eeldada, et KeA tema tegevusele ei

reageeri. Kaebaja väide, et KeA halduspraktika rikub võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna

piiranguid rakendatakse üksnes metsandussektorile, ei ole asjakohane. Ringkonnakohus

nõustub siinkohal HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu otsuse p-s 14 toodud põhjendustega

ega korda neid. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et LKS § 702 lg 1 kohaselt teostab

riiklikku järelevalvet LKS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle KeA.

LoKS § 60 lg 2 järgi teostab KeA riiklikku järelevalvet ka looduses vabalt elavate loomade

kohta kehtestatud nõuete täitmise üle. LoKS § 7 lg 3 kohaselt on looduses vabalt elavate

loomade hukkumise vältimiseks korrakaitseorganil õigus peatada mäe- ja metsatööd looduses

vabalt elavate loomade sigimisperioodiks. Kaebaja ei ole selgitanud, kelle suhtes pidanuks

KeA eelviidatud sätet veel rakendama.

24. Kaebaja arvates jättis halduskohus hindamata, kas lindude pesitsuse kaitse on

proportsionaalne meede olukorras, kus seadusandja on näinud ette riigi võimaluse raiete

peatamiseks MS-is. Kaebaja arvates ei ole proportsionaalne, et lindude pesitsusaegset kaitset

on asutud korraldama ettekirjutuste menetluste kaudu. Kaebaja arvates on eiratud õigusaktide

nõudeid ja põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja selle väitega. MS §

40 lg 10 sätestab, et loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib valdkonna eest vastutav

minister määrusega piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul

15. aprillist 15. juunini. Halduskohus on kaebaja väidet hinnanud ja leidnud, et võimalus

kehtestada üldine keeld õigusaktiga ei välista vastustaja õigust kohaldada haldusaktiga

riikliku järelevalve meetmeid (halduskohtu otsuse p 5). Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga. Ka on senises kohtupraktikas leitud, et kui minister määrust kehtestanud ei

ole, tuleb lähtuda LKS § 55 lõikest 61 ning nimetatud norm kohaldub kõigi looduslikult

esinevate lindude kaitseks (TlnHK 07.09.2020. a otsus asjas nr 3-20-605, p 42). Vaidlustatud

ettekirjutus on ringkonnakohtu hinnangul piisaval määral põhjendatud ning täitmiseks

arusaadav. Kuna raie peatati asjaolude kontrollimiseks esialgselt vaid viieks (koos suulise

korraldusega kuueks) päevaks, ei saa ettekirjutuse negatiivset mõju kaebaja õigustele pidada

ka ülemääraseks.

25. Kaebaja leiab, et „pesitsusrahu“ ja sellest tulenevat raiekeeldu õigusaktid ei sätesta.

Kui raie käigus tuvastatakse linnupesad, jäetakse pesapuu ja selle ümbrus raiumata. Enne

asjaolude tuvastamist ei saa rääkida konkreetsest, vaid üksnes abstraktsest ohust. Asjaolu, et

metsas võivad teadustöödele tuginedes pesitseda linnud, ei ole sobiv ja piisav kaalutlus

tegevuse peatamiseks. Ringkonnakohus meenutab, et linnudirektiivi artikli 5 järgi võtavad

liikmesriigid vajalikke meetmeid linnuliikide üldise kaitsesüsteemi loomiseks, keelates

eelkõige lindude tahtliku häirimise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Elupaigadirektiivi artikli 12 järgi tuleb liikmesriikidel keelata loomaliikide tahtlik häirimine,

eelkõige nende paljunemise, järglaste kasvatamise, talvitumise ja rände ajal. Nii LKS § 55 lg

61 p 2 kui LoKS § 7 lg 1 p 3 räägivad selgelt poegade üleskasvatamise ajast ja

sigimisperioodist. Seetõttu tuleb ka „pesitsusrahu“ mõista eeltoodud kontekstis. KeA-l kui

LoKS § 60 lg 2 järgi riiklikku järelevalvet teostaval asutusel on LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaselt

looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks õigus peatada metsatööd looduses

vabalt elavate loomade sigimisperioodiks. KorS § 2 lg 4 järgi on riikliku järelevalve

eesmärgiks ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Nii

Euroopa Kohtu eelnevalt viidatud lahenditest kui ka LoKS § 7 lg 1 p-st 3 saab järeldada, et

metsatööd võivad ohustada looduses vabalt elavaid loomi. Seda kinnitavad ka

teadusuuringud. KeA poolt halduskohtule 14.10.2021 antud selgitusest nähtub, et KeA lähtus

raiekeeldu kehtestades teadusuuringutega tõestatud ohust Järveääre kinnistul pesitsevatele

lindudele.

26. Teaduslikult on leitud, et kõige negatiivsem mõju linnustikule on lageraiel, sest raie

käigus hävivad paratamatult maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes ning -võrades pesitsevate

lindude munad või hukkuvad lennuvõimetud pojad; üksikute säilinud pesade kiskjate saagiks

langemise või pesahülgamise tõenäosus kasvab. Hooldusraie väiksema raieintensiivsuse tõttu

võib eeldada ka väiksemat mõju linnustikule, kuid et linnud on reeglina pelglikud ja võivad

munadega pesa hüljata juba väikese häiringu korral, võib eeldada, et ka harvendusraie

piirkonnas elavate lindude pesitsemine on häiritud. Eeltoodust tulenevalt leitakse, et kõige

linnusõbralikum on pidada metsades kevadist linnurahu, kui kevadsuvine raie on vältimatu,

siis tuleb vältida raiet linnurohketes kasvukohatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja

laanemetsades ning valida võimalikult vähe linnustikku häiriv raieliik. Vastustaja on

kohtumenetluses selgitanud, et Järveääre kinnistul eraldistel 2, 4, 5 ja 6 asuvad jänesekapsa

kasvukohatüübid kuuluvad laanemetsade koosseisu, mis on Eesti kõige linnurohkemad

pesitsuspaigad (halduskohtule 14.10.2021 esitatud seletuse lk 6). Teadusuuringute järgi

kogub laanemetsas lindude pesitsus hoogu alates aprilli teisest dekaadist, kõrghetk saabub mai

viimasel dekaadil ja püsib juuni teise dekaadini. Pooled laanemetsa linnuliigid lõpetavad

pesitsuse umbes juuli viimaseks/augusti esimeseks dekaadiks. RMK andmetele tuginedes ning

eeldades, et erametsas kevadist raierahu ei peeta, hukkus raiehäiringute tõttu

(raiedokumentide alusel) 2018. aasta kevadsuvel erametsades umbes 84 000 ja 2017. aastal 71

100 linnupoega2 (tl 60-81). Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohtu jaoks veenev, et

ettekirjutusega hõlmatud perioodil 21.-26.05.2021 pesitses Järveääre kinnistul linde, keda

kaebaja raietööd võisid reaalselt ohustada.

27. ELTL artikli 191 lõike 2 kohaselt on Euroopa Liidu keskkonnapoliitika eesmärk kaitstuse

kõrge tase. Lisaks rajaneb see poliitika ettevaatuspõhimõttel, ennetusmeetmete võtmise

põhimõttel ja põhimõttel, et keskkonnakahjustus tuleb heastada eeskätt kahjustuse kohas

(Euroopa Kohtu 04.03.2021. a otsus ühendatud kohtuasjades C-473 ja C-474/19, p 38). Ka

eeltoodud printsiipidest lähtudes leiab ringkonnakohus, et KeA oli järelevalvet teostava

isikuna õigustatud võtma lühemaks ajaks meetmeid ohu ennetamiseks ja asjaolude

kontrollimiseks ka ilma eksperthinnanguta selle kohta, millised konkreetsed linnud alal

pesitsesid.

28. Ringkonnakohus ei pea tõsiselt võetavaks kaebaja argumenti pesapuu ja selle ümbruse

raiumata jätmise kohta. Järveääre kinnistu pindala on 5,05 ha, sellest metsamaa asub

suhteliselt kompaktselt 2,43 ha-l alal, millest on metsateatistega kaetud 2,29 ha (0,22 ha

harvendusraieks ja 2,07 ha lageraieks). Eelnevalt viidatud teadusuuringus selgitatakse, et

linnud võivad munadega pesa hüljata juba väikese häiringu korral, kui mitte otsese pesapaiga

hävimise tõttu, siis tänaste mehhaniseeritud raievõtete põhjustatud müra tõttu3, mis tekitab

lindudele stressi. Seetõttu ei saa ringkonnakohus nõustuda, et pesapuu ja selle ümbruse

raiumata jätmine suudaks kõrvaldada teiste ümberkaudsete puude raiumisest tekkivaid

mõjusid. Nii on ka Euroopa Komisjon leidnud, et võimalus muuta metsamajandustöid ei taga,

et tegevus kaitsealuseid liike ei häiri ega põhjusta nende liikide isendite surma (Euroopa

Kohtu 02.03.2023. a otsus asjas C-432/21, p 57). Arvestades raiete olulist lindude pesitsemist

häirivat mõju, ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga ka selles, et LoKS § 7 lg 1 p 3 alusel ei ole

õige peatada raieid asjaolude kontrollimiseks.

29. Kaebaja leiab, et lindude tahtlik häirimine on keelatud ainult niivõrd, kuivõrd see on

direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline. Ringkonnakohus on seisukohal, et linnudirektiivi

artikli 5 punkti d tuleb tõlgendada koosmõjus artikliga 9. Artikkel 9 lubab liikmesriikidel teha

2 M. Mägi (PhD) „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“ Tartu 2019,

lk-d 11, 21, 23, 26, 31.

3 Ibid, lk 31.

teiste rahuldavate lahenduste puudumisel erandeid artikli 5 sätetest eelkõige järgmistel

põhjustel: a) - rahva tervise ja ohutuse huvides; - lennuohutuse huvides; - vältimaks tõsist

kahju viljasaagile, kariloomadele, metsadele, kalastuspiirkondadele ja vetele; - taimestiku ja

loomastiku kaitseks; b) teadus- ja õppetöö, taasasustamise, uuesti loodusesse laskmise ja

selleks vajaliku paljundamise eesmärgil; c) lubamaks range järelevalve tingimustes ja

valikuliselt teatavate lindude vähesel arvul püüdmist, pidamist või muud mõistlikku

kasutamist. Ühtlasi on Euroopa Kohus leidnud, et kriteeriumid, mille alusel liikmesriigid

võivad teha erandeid linnudirektiivis ette nähtud keeldudest, peavad kajastuma piisavalt

selgetes ja täpsetes riigisisestes õigusnormides (Euroopa Kohtu 02.03.2023. a otsus asjas C-

432/21 p 73). LKS sätestab erandid § 55 lõike 3 punktides 1-5: kui loom ohustab otseselt

inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda; elanikkonna

ohutuse huvides; lennuohutuse huvides; kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride

või põllumajandusloomade, kalakasvatuse või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks;

õppe- või teadusotstarbel. Kaebaja ei väida ühegi eelpool loetletud erandi esinemist. Järelikult

prevaleerib lindude häirimise keeld kõigi muude põhjuste ees ning tuleb lugeda käesoleval

juhul oluliseks.

30. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu kaebaja

huvide kaalumist ega ka kaalutlusi raiete peatamiseks kuni 26.06.2021 (k.a). Küll aga nähtub

ettekirjutusest, et inspektor võttis 20.05.2021 telefoni teel kaebaja seadusliku esindajaga

ühendust ning andis suulise korralduse peatada puude langetamine lindude pesitsemise ajal,

esialgu kuni 26.05.2021. Vastustaja apellatsioonkaebuses antud selgituse kohaselt kaebaja

esindaja ettekirjutuse tegemisele eelnenud telefonivestluses 20.05.2021 raie peatamisele

vastuväiteid ei esitanud. KeA kinnitusel väitis kaebaja, et linnuspetsialisti hinnang lindude

kinnistul pesitsemise kohta ei ole vajalik ning ta ei hakka Järveääre kinnistu metsa masinaid

üldse viimagi (vt KeA apellatsioonkaebuse p 2.4). Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses

antud selgituse kohaselt avaldas kaebaja juhatuse liige samas telefonivestluses soovi võtta osa

lindude tuvastamise paikvaatlusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud inspektor kaebaja

esindaja soovist järeldama vastuväiteid raiete lühiajalisele peatamisele. Seega ei pidanud KeA

ettekirjutuses kaebaja õiguste riivet põhjalikumalt analüüsima ja koosmõjus muude

asjaoludega kaaluma. Ka ei ole alust järeldada, et raiete lühiajaline peatamine sai kaasa tuua

kaebaja õiguste sedavõrd olulise riive, et KeA-l tulnuks ettekirjutuse tegemisel kaaluda raiete

peatamist vähemaks kui viieks päevaks. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et

ettekirjutuses kaebaja huvide nimetamata ja kaalumata jätmine ei saanud poolte eelnevat

telefonivestlust arvesse võttes kaasa tuua ettekirjutuse õigusvastasust.

31. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et KeA 21.05.2021. a ettekirjutuses ei

esine selliseid puudusi, mis annaksid aluse selle õigusvastasuse tuvastamiseks, mistõttu jääb

kaebaja apellatsioonkaebus halduskohtu otsusele rahuldamata.

II

32. KeA 27.05.2021. a ettekirjutusega anti kaebajale korraldus mitte teha raiet Järveääre

kinnistul lindude pesitsemise ajaks kuni 15.07.2021 (k.a) ehk veidi enam kui 1,5 kuu vältel.

Halduskohus asus otsuses seisukohale, et vastustaja tegi 24.05.2021 menetlustoiminguga

õigesti kindlaks ohu esiemise: kahe linnuliigi kindla pesitsuse ja kahe linnuliigi tõenäolise

pesitsuse. Kuigi halduskohus tuvastas puudusi menetlustoimingu dokumenteerimisel, ei

seadnud ta kahtluse alla menetlustoiminguga kindlaks tehtud andmete usaldusväärsust. Ka

pidas halduskohus põhjendatuks ettekirjutuses märgitud õiguslikke aluseid (KorS § 28 lg 1 ja

LoKS § 7 lg 1 p 3). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega. Ka nõustub

ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga selles, et vastustaja viitas ka 27.05.2021. a

ettekirjutuse koostamisel ebaõigesti KarS §-le 16. Seda ei saa aga pidada puuduseks, mis

tingiks ettekirjutuse õigusvastasuse (vt ka käesoleva otsuse p 21).

33. Halduskohus tuvastas siiski otsuse õigusvastasuse põhjusel, et ettekirjutusest ei nähtunud

kaebaja huvide ja võimalike alternatiivsete lahenduste väljaselgitamine ja kaalumine.

Halduskohtu hinnangul puudusid otsuses kaalutlused, kas arvestades ühelt poolt vaidlusalusel

kinnistul pesitsevate lindude arvu ja nende pesitsusperioode ning teiselt poolt kaebaja huve on

raiete keelamine umbes pooleteiseks kuuks proportsionaalne. Halduskohus tugines seejuures

teadusuuringule, mille kohaselt ei ole pesitsusaegne raietegevus täielikult välistatud ning

leidis, et vastustaja poolt ei olnud õige ennetavalt otsustada, et igasugused tegevused metsas

on välistatud. KeA on apellatsioonkaebuses seisukohal, et halduskohus tuvastas ekslikult KeA

poolt kaalutlusõiguse teostamata jätmise ning kaebaja ära kuulamata jätmise. Ka leidis KeA,

et ettekirjutusega pandud raie keeld seisnes üksnes puude ja põõsaste langetamise peatamises

ega takistanud n.ö igasuguseid tegevusi. Hetkeks, mil raied peatati, ei olnud tüvesid

langetatud, mistõttu ei olnud võimalik langetatud tüvesid ka laasida või järgata. Kaebaja on

omakorda seisukohal, et halduskohus on põhjendatult leidnud, et ettekirjutusest ei nähtu

kaebaja huvide ja võimalike alternatiivsete lahenduste (nt valikraie, harvendusraie

võimalikkus) väljaselgitamist ja hindamist.

34. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ettekirjutuse andmisel ning kaebaja huvide ja

võimalike alternatiivsete lahenduste kaalumisel tuli KeA-l arvestada asjaoluga, et Järveääre

kinnistul oli eraldistel 1, 2, 4, 5 ja 6 raie tegemiseks metsaregistris registreeritud kehtivat raiet

lubavad metsateatised: eraldisel 1 harvendusraie ning eraldistel 2, 4, 5 ja 6 lageraie (tl 11).

MS § 41 lg 1 p 1 järgi esitab metsateatise kavandatavate raiete kohta KeA-le metsaomanik.

KeA kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide

nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele

andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui

inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele (MS § 41 lg 7). Kui kavandatud raie ei vasta

õigusaktide nõuetele, on KeA-l õigus selle registreerimisest keelduda, põhjendades

keeldumist kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks

(MS § 41 lg 8). Kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib KeA selle

metsaregistris (MS § 41 lg 81). Kohtupraktika järgi on KeA otsus raie registreerida (raieluba)

haldusakt (RKHK 28.10.2020. a määrus asjas nr 3-20-580, p 9). Seega peatas KeA

ettekirjutusega ajutiselt ligi 1,5 kuuks kaebaja suhtes koostatud haldusaktide täitmise. Samas

puudus KeA-l nii metsateatiste registreerimisel kui ka ettekirjutuse koostamisel õiguslik alus

muuta metsateatiste sisu, st kaebaja poolt kavandatud raiete liike. Soovimaks asendada raied

teiste raieliikidega pidanuks kaebaja esitama KeA-le uued metsateatised. Seega ei saanud

KeA ettekirjutuse koostamisel kaaluda kaebaja poolt kavandatud raiete muutmist. Ühtlasi

nõustub ringkonnakohus KeA-ga selles, et kui puid ei ole langetatud, ei ole võimalik ka

langetatud tüvesid laasida, tüvesid järgata ega metsamaterjali koondada ja kokku vedada ehk

teostada ka teisi raieks peetavaid töid (vt MS § 28 lg 1 p-d 1-4). Kaebaja ei ole vaidlustanud

KeA poolt esile toodud asjaolu, et ettekirjutuse koostamise ajaks ei olnud veel tüvesid

langetatud.

35. Kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas vaidlustanud vastustaja poolt teadusuuringutele

tuginedes esile toodud asjaolu, et eraldistel 2, 4, 5, ja 6 asub jänesekapsa kasvukohatüüp, mis

on iseloomulik Eesti kõige linnurohkematele pesitsuspaikadele – laanemetsadele. Nagu

ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 26 viitas, on teaduslikult leitud, et neis metsades tuleb

igasugust raiet pesitsusperioodil vältida. Seonduvalt eraldisega 1 on KeA

halduskohtumenetluses selgitanud, et seal asub jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp, st

kasvukoht sarnaneb rohkem pohla kasvukohatüübile, kuid kaldub jänesekapsa

kasvukohatüübi poole (KeA 14.10.2021. a vastuse p 3.13.1). Hoolimata veidi erinevast

kasvukohatüübist on KeA seletuse kohaselt vaadelnud kõiki eraldisi ühe pesitsuspiirkonnana,

kuna kõigil eraldistel asub jänesekapsa kasvukohatüüp. Ka leiab KeA, et kuna eraldised on

väikesed, piirnevad üksteisega ja moodustavad kokku ühe kompaktse metsaosa, on alust

arvata, et tuvastatud lindude pesitsuspiirkonnad hõlmavad korraga mitut või kõiki nimetatud

eraldisi (p 3.13.1). Vaidlustatud ettekirjutuses ongi KeA käsitlenud metsaeraldisi ühtse

kompaktse 2 ha suuruse metsaosana ning tuvastanud alal tervikuna suur-kirjurähni ja

metsvindi kindla pesitsuse, rasvatihase ja pasknääri tõenäolise pesitsuse ning väike-lehelinnu,

mets-lehelinnu, aed-põõsaslinnu, käbliku, võsaraadi ja punarinnu võimaliku pesitsuse. Seega

puudub alus arvata, et eraldisel 1 harvendusraiete läbiviimine kompaktsel metsa-alal

pesitsevaid linde ei mõjuta. Kohtupraktikas on leitud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel

arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et

haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (RKHK 07.06.2019. a otsus

asjas nr 3-16-2061, p 13; 28.10.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-46-14, p 15; 29.11.2012. a otsus

asjas nr 3-3-1-29-12, p 20; 14.12.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-33-12, p 16). Ringkonnakohtu

jaoks on usutav, et KeA lähtus halduskohtule esitatud põhjendustest ka ettekirjutuse

koostamisel. Seda, et võimalus muuta metsamajandustöid ei taga, et tegevus kaitsealuseid

liike ei häiri ega põhjusta nende liikide isendite surma, on leidnud ka Euroopa Kohus (vt

käesoleva otsuse p 28).

36. Halduskohus ei nõustunud KeA seisukohaga, et viimasel puudus LKS § 55 lg 61

rakendamisel kaalutlusruum, sh võimalus hinnata, kas häirimine on oluline. Kaalutlusruum

tulenes halduskohtu arvamusel nii LoKS § 7 lg 1 p-st 3 kui ka KorS § 28 lg-st 1, mis annavad

vastustajale õiguse ettekirjutuse tegemiseks. Halduskohtu sellise käsitlusega on KeA

iseenesest nõustunud, kuid ei nõustu sellega, et LKS § 55 lg 61 p 2 võimaldaks selles

nimetatud erandite puudumisel eraldi kaaluda, kas häirimine on linnudirektiivi eesmärkide

seisukohalt oluline. Ringkonnakohus jääb selles osas varem väljendatud seisukoha juurde (vt

käesoleva otsuse p 29) ning nõustub KeA seisukohaga. Kuna ringkonnakohtule ei ole

äratuntav ning ka kaebaja ei väida ühegi LKS § 55 lg 61 p-s 2 toodud erandi esinemist,

prevaleerib lindude häirimise keeld kõigi muude (sh majanduslike) põhjuste ees ning tuleb

lugeda oluliseks. Seega ei olnud KeA-l käesoleval juhul võimalik kaaluda, kas lugeda

häirimine oluliseks või mitte.

37. Halduskohus nõustus otsuses kaebaja etteheidetega ärakuulamisõiguse osas.

Halduskohus leidis, et 21.05.2021. a ettekirjutuse tegemisega võttis vastustaja endale

muuhulgas aega põhjalikuma haldusmenetluse läbiviimiseks. Selle aja jooksul oleks

vastustaja saanud kaebaja ära kuulata. Apellatsioonkaebuses leiab KeA, et kaebaja kuulati ära

20.05.2021 telefonivestluses ning HMS § 40 lg 1 kohaselt võib ärakuulamise läbi viia sobivas

vormis, sh suuliselt. Ka leiab KeA, et kuna kaebajale oli teada, et raie edasise peatamise

vajadus otsustatakse 26.05.2021, oli tal selle kuupäevani võimalus esitada täiendavaid

arvamusi või oma seisukoha muutumisel ka vastuväiteid, kuid ta ei teinud seda. Kaebaja on

omakorda seisukohal, et KeA ei saanud teostada ärakuulamisõigust 20.05.2021

telefonivestluses 27.05.2021. a ettekirjutusega seoses, sest sellel ajahetkel ei olnud KeA

teinud selgeks isegi ettekirjutuse tegemiseks vajalikke asjaolusid (lindude pesitsemine, pesade

paiknemine jne), ka ei olnud selge antava haldusakti sisu.

38. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et 20.05.2021. a telefonivestluses ei saanud

kaebaja teada 27.05.2021. a ettekirjutuse täpsemaid asjaolusid lindude pesitsemise kohta.

Siiski oli kaebaja veel enne 27.05.2021. a ettekirjutuse koostamist kursis raietööde peatamise

üldiste faktiliste ja õiguslike alustega, kuivõrd ta oli tutvunud KeA 21.05.2021. a

ettekirjutusega ning koostanud selle peale ka 26.05.2021 kaebuse halduskohtule.

Ringkonnakohus märgib, et hoolimata 21.05.2021. a ettekirjutuse vaidlustamisviitest ei

kasutanud kaebaja võimalust esitada esmalt vaie KeA-le, et selgitada oma vastuväiteid

raietööde peatamisele. Arvestades pooltevahelise telefonivestluse sisu (vt otsuse p 30) on

ringkonnakohtu jaoks usutav, et KeA kaebaja vastuväiteid ka ei eeldanud. Siiski ei saa

kaebaja leplikkust telefonivestluses pidada piisavaks põhjuseks kaebaja hilisemas menetluses

ära kuulamata jätmiseks. HMS § 40 lg 1 järgi peab haldusorgan enne haldusakti andmist

andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja

kohta oma arvamus ja vastuväited.

39. KeA põhjendas 27.05.2021. a ettekirjutuses kaebaja ära kuulamata jätmist HMS § 40 lg 3

p-ga 1, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid

ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on

vaja viivitamatult tegutseda. KeA selgitas, et raie on vajalik peatada nii kiiresti kui võimalik,

kuna mida kauem raie peatamisega viivitatakse, seda kauem kestab linde häiriv tegevus ning

seega on ka tõenäolisem, et linnud pesa hülgavad ning pesitsemine ebaõnnestub (st munad või

pojad hukkuvad). Ringkonnakohus peab KeA selgitust asjakohaseks ning käesoleva juhtumi

asjaolusid arvestades põhjendatuks. Loodushoiutööde spetsialist koostas eksperthinnangu

paikvaatlusel tuvastatud lindude ning raie peatamise aja kohta 24.05.2021 (tl 35). Pärast seda

oli KeA-l vaid paar päeva selleks, et täita 21.05.2021. a ettekirjutuse resolutsioonis antud

lubadus teavitada kaebajat hiljemalt 26.05.2021 raie jätkamise võimalikkusest või edasise

peatamise vajadusest, sh vormistada uus haldusakt raie jätkuvaks peatamiseks (vt tl 8).

Vastasel korral oleks kaebaja olnud õigustatud raietöödega jätkama. KeA 21.05.2021. a

ettekirjutuse õiguspärasuse on tuvastanud nii haldus- kui ringkonnakohus. KeA 21.05.2021. a

ettekirjutus ei tuginenud spetsialisti konkreetsele hinnangule lindude pesitsemise kohta

Järveääre kinnistul, vaid teaduslikule hinnangule lindude pesitsemise arvukuse kohta

metsades. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellisel alusel isiku õiguste piiramine

metsateatiste realiseerimisel võinuks suure tõenäosusega osutuda pikemaaegsel rakendamisel,

st pärast 26.05.2021 õigusvastaseks. Seetõttu ei ole alust KeA-le ette heita ka seda, et

21.01.2021. a ettekirjutusega raietöid pikemaks ajaks ei peatatud.

40. Seonduvalt kaebaja huvide kaalumisega ettekirjutuses märgib ringkonnakohus järgmist.

Kaebuses halduskohtule selgitas kaebaja, et ta ostis kinnistu omanikult kasvava metsa

raieõiguse ning kavandas metsateatistest lähtudes oma raieplaanid (masinate broneerimine

töödeks, töötajate tööplaanid jne) (kaebuse p-d 1.3 ja 2.9). Seega tekitas raietööde peatamine

kaebajale tõenäoliselt majanduslikku kahju seoses sellega, et ta pidi oma tööplaanid kuni

raietööde peatamise lõpuni 15.07.2021 ringi tegema. Mingeid täiendavaid argumente oma

õiguste riive kohta kaebaja kohtumenetluses esitanud ei ole. Apellatsioonkaebuses selgitas

KeA, et ta võttis 27.05.2021. a ettekirjutuse tegemise vajaduse üle otsustades arvesse

paikvaatlusel tuvastatud kinnistul pesitsevaid linde ja nende pesitsusperioode; asjaolu, et

paikvaatlusel tuvastatud linnuliigid on vaid osa kinnistul pesitsevatest lindudest; kinnistu

eraldistel 2, 4, 5 ja 6 kasvavad metsad kuuluvad Eesti linnurohkeimate pesitsuspaikade hulka;

kevadised raied avaldavad linnustikule kahjulikku mõju ning metsalindude üldine arvukus

väheneb; lisaks raie peatamisele ei ole teada teisi sobivaid ja sama efektiivseid kaebajat

vähem koormavaid alternatiive; raiet lubavad metsateatised kehtivad 12 kuud ning kaebajale

jäi peale ettekirjutuse kehtivuse lõppu veel enam kui üheksa kuud raie teostamiseks omale

sobival ajal. Lisaks selgitas KeA, et lähtub oma töös kohtupraktikas kinnitust leidnud

põhimõttest, et looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku

kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge (apellatsioonkaebuse p 2.3.2).

Võttes arvesse ka KeA poolt halduskohtumenetluses 14.10.2021 esitatud põhjalikku selgitust

koos viidetega teadustöödele, mis kinnitavad KeA väiteid ettekirjutuse koostamisel arvesse

võetud asjaolude kohta, peab ringkonnakohus usutavaks, et KeA lähtus eeltoodud

kaalutlustest ka ettekirjutuse koostamisel. Kuigi KeA ei hinnanud ettekirjutuse koostamisel

kaebaja võimalikke majanduslikke huve, ei muuda ka nimetatud asjaolu ettekirjutust

õigusvastaseks. Nimelt on ringkonnakohus leidnud, et lindude häirimise keeld prevaleerib

kõigi muude, st ka majanduslike põhjuste ees ning LKS-s loetletud erandite esinemist ei ole

kaebaja väitnud (vt käesoleva otsuse p-d 29 ja 36). Seega puudus KeA-l alus kaaluda lindude

häirimist koosmõjus kaebaja selliste huvidega, mida LKS ega direktiiv ei nimeta.

41. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et ka KeA 27.05.2021. a ettekirjutuses ei

esine selliseid puudusi, mis annaksid aluse selle õigusvastasuse tuvastamiseks.

III

42. Eeltoodud põhjendustel jääb AS Lemeks Põlva apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus rahuldab Keskkonnaameti apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu

Halduskohtu 18.05.2022. a otsuse osas, milles kaebus rahuldati ning teeb vastavas osas uue

otsuse, millega jätab AS Lemeks Põlva kaebuse tervikuna rahuldamata. HKMS § 109 lg 4

sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi

asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Kuna menetluskulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, ning vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude

väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud halduskohtus nende endi kanda. Samal põhjusel

jäävad ka apellatsiooniastmes poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)