3-22-624/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

23.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-624

Haldusasi

Xi kaebus Tallinna Vangla 28.12.2021 käskkirja nr 5-

2/2021/831 ja 10.02.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/8-2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: X, volitatud esindaja K. T.

Vastustaja: Tallinna Vangla

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätkata kaebuse menetlust Tallinna Vangla 28.12.2021 käskkirja nr 5-2/2021/831

ja 10.02.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/8-2 õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Tagastada pärast käesoleva asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist

vastustajale 24.05.2022 kohtule tõendina esitatud mälupulk.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 24.04.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Otsuse resolutsiooni p 1 ei ole edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X tunnistati Tallinna Vangla 28.12.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/831 (dtl 28-30) süüdi Tallinna

Vangla kodukorra (edaspidi ka kodukord) p 1.13.1 rikkumises ning määrati talle

distsiplinaarkaristuseks kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Käskkirja kohaselt Tallinna

Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluses leidis tuvastamist, et kinnipeetav X (edaspidi ka

kaebaja) kasutas 28.11.2021 kella 00.00 paiku ametnikega suhtlemisel ebatsensuurselt väljendit

"idi nahhui suka". Distsiplinaarkaristus pöörati täitmisele ajavahemikul 03.01.2022 -

05.01.2022.

Tallinna Vanglas registreeriti 12.01.2022 nr-ga 5-15/22/8-1 kaebaja vaie (dtl 49-50), milles

kaebaja taotles 28.12.2021 käskkirja nr 5-2/21/831 kehtetuks tunnistamist. Tallinna Vangla

10.02.2022 vaideotsusega nr 5-15/22/8-2 (dtl 25-26) jäeti kaebaja vaie rahuldamata.

2. 14.03.2022 esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 28.12.2021 käskkirja

nr 5-2/2021/831 ja 10.02.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/8-2 tühistamiseks.

3. Kohus võttis kaebuse oma 17.05.2021 määrusega menetlusse. 07.02.2023 määrusega määras

kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. 27.11.2021 öösel vastu 28.11.2021 võisid vanemvalvur Ranno Raidla ja valvur Roland

Anderson teostada kaebaja kambri visuaalset järelevalvet. Täpset visiidi aega ei oska kaebaja

öelda ning see ei selgu ka vaidlustatavatest haldusaktidest – viidatud on 28.11.2021 aasta

ettekandele nr 1-21-11713 ning et kambri järelevalvet teostati kella 00:00 paiku.

4.2. Haldusaktist ehk siis käskkirjast (ka vaideotsusest) ei selgu täpselt ja üheselt etteheidetava

teo väidetav toime panemine kaebaja poolt. Kellaajaks märgitu 00:00 paiku võib tähendada, et

sündmus toimus, kas siis eelmise päeva viimastel minutitel või siis järgneva päeva esimestel

minutitel. Ka kaebaja ei tea öelda täpset võimalikku kellaaega – ta magas.

4.3. Kaebaja leiab, et temale distsiplinaarkaristuse määramisel on rikutud vangistusseaduse

(VangS) § 64 lg 41 sätestatud tähtaega. Osundatud sätte kohaselt võib distsiplinaarkaristuse

määrata ühe kuu jooksul rikkumise teada saamise päevast. Kui eeldada, et Janno Raidla

28.11.2021 aasta raporti kohaselt toimus kaebaja kambri visuaalne vaatlus sama päeva öösel

kella 00:00 paiku, siis võis väidetav etteheidetav tegu olla toime pandud 27.11.2021 hilisõhtul,

öörahu ajal (22:00 kuni 06:00), näiteks ka kell 23:58. Seega oli käskkirja koostamise tähtaeg

mitte hiljem kui 27.12.2021, käskkiri koostati aga 28.12.2021 ehk siis vähemalt ühepäevase

hilinemisega ehk siis haldusakt ei ole antud kooskõlas kehtiva õigusega.

4.4. Kaebaja on usklik ning tema usk ei luba kasutada ebatsensuurseid väljendeid.

4.5. Samuti juhib kaebaja tähelepanu vene keele grammatikale. Kaebajale teadaolevalt ei ole

vanemvalvur Ranno Raidla ja valvur Roland Andersoni vene keele oskus ideaalne ning sellest

tulenevalt nad ka eksivad kuuldu esitamisel.

Venekeelne väljend, nagu seda on alusetult kaebajale omistatud, „idi nahhui suka” on suunatud

ühele naissoost isikule.

Naiste rahvaste kohta kasutatakse väljendit „suka” ehk siis lita ehk siis emane koer. Meessoost

isikute kohta kasutatakse aga väljendit „sukin sõn” ehk siis litapoeg.

Seega, kahe meessoost valvuri suhtes oleks pidanud väidetav ebatsensuurne lause kõlama „idite

nahhui sukinõ sõnõ (või sõnovja)“.

Kaebaja on selgitanud korduvalt, et ta kasutas väljendit „öörahu”. Kaebaja ei valda eesti keelt

heal tasemel, tema poolt öeldu „öörahu” võis halva keeleoskuse tõttu olla välja öeldud ebaõige

rõhuasetusega ning võis kostuda kui „öörahhu”, mida halvasti vene keelt teadvad isikud võisid

pidada sõnaks „nahhui”.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

5. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

5.1. Vastustaja palub kaebuse lahendamisel kohtul arvestada Tallinna Vangla 28.12.2021

käskkirja nr 5-2/21/831 põhjendustega distsiplinaarkaristuse määramise kohta ning samuti

10.02.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/8-2 põhjendustega. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna

Vangla 28.12.2021 käskkiri nr 5-2/21/831 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid.

5.2. Vastuseks kaebusele vastab vastustaja täiendavalt järgmist.

Tõele ei vasta kaebaja seisukoht, et distsiplinaarkaristuse määramisel on rikutud VangS § 64 lg

41 sätestatud tähtaega.

Vangiregistri andemetest nähtuvalt paiknes kaebaja ajavahemikul 05.11. - 09.12.2021 II üksuse

S4 eluosakonna kambris nr 9. Tallinna Vangla S4 eluosakonna videosalvestiselt nähtuvalt

27.11.2021 hilisõhtul ükski ametnik kaebaja kambrisse ei sisenenud, esmakordselt sisenesid

kaks vanglaametnikku kambrisse 28.11.2021 kella 00.59 paiku. Seega toimus 28.11.2021

ettekandes nr 1-21-11713 (dtl 45) kajastatud sündmus 28.11.2021 ning vaidlusaluse

distsiplinaarkaristuse käskkirja välja andmisel ei ole rikutud VangS § 64 lg 41 sätestatud

tähtaega. Vastustaja edastas kohtule 28.11.2021 kell 00.59 paiku ametnike kambrisse

sisenemisest kajastavalt videosalvestiselt tehtud kuvatõmmised (dtl 60-63 piiratud juurdepääs)

ja videosalvestise (KIS dok10s, piiratud juurdepääs).

5.3. Vastustaja peab kaebaja väiteid ebatsensuursete väljendite usulisel põhjusel

mittekasutamise kohta otsituks. Samuti on paljasõnalised kaebaja väiteid selle kohta, et ta ei

saanud grammatilise ebakorrektsuse tõttu nimetatud väljendit meesametnike aadressil

kasutada. Esmalt ei ole eluliselt usutav, et 28.11.2021 sündmuse juures viibinud mõlemad

ametnikud — Janno Raidla ja Roland Anderson kuulsid kaebaja öeldut ühte moodi ebaõigesti.

Teiseks on kaebajale Tallinna Vangla 17.01.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/17 (dtl 52-54) taaskord

määratud distsiplinaarkaristus vanglaametnikega suhtlemisel ebatsensuursete väljendite

kasutamise eest — seekord kasutas kaebaja 16.12.2021 vanglaametnik Urmas Kasega

suhtlemisel väljendit „suka idioot“, mida kinnitab ka sündmuse juures viibinud teine

vanglaametnik Remys-Bert Ville. Eelnevast tulenevalt on neli meesametnikku kuulnud

kaebajat meesisiku suunas kasutamas sõna „suka“, mis lükkab üheselt ümber kaebaja väited

usulistel ja grammatilistel põhjustel väljendi "idi nahhui suka" mitte kasutamise kohta.

5.4. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ kohaselt tuleb

vanglaametnikel vähemalt kord tunnis kontrollida uksesilmast kambris toimuvat (§ 12 lg 1 p 5

ja lg 2). Selleks, et vanglaametnike oleks võimalik kontrolli teha ja veenduda, et kinnipeetav

viibib kambris (ei ole põgenenud) ning on elu ja tervise juures, on direktor kodukorraga

sätestanud kinnipeetavatele keelu oma magamiskoha ette eesriiete riputamiseks (kuni

25.02.2022 sätestas nimetud keelu kodukorra p 1.13.3., käesolevalt on see kehtestatud p-ga

11.5.2.). Kuivõrd kaebaja riputas oma vormipüksid ja pluusi voodi ette, lõi kaebaja ise soodsa

pinnase, mis viisid kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseni viiva sündmuste ahelani.

5.5. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et Tallinna Vangla 28.12.2021 käskkirja nr 5-

2/21/831 põhjendustega distsiplinaarkaristuse määramise kohta ning samuti 10.02.2022

vaideotsuse nr 5-15/22/8- 2 tühistamiseks puudub alus.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus peab otsust langetama asudes esmalt vajalikuks märkida, et kontrollides asjas

vaidlustatud käskkirja kehtivust kohtuotsuse tegemise aja seisuga nähtub, et vaidlustatud

distsiplinaarkäskkiri on käesolevaks ajaks oma kehtivuse kaotanud (vt VangS 65 lg 5, mis

sätestab, et distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest

arvates.). Lisaks on kaebaja vanglast vabanenud ja käskkiri ei oma kaebaja suhtes enam mõju.

Eeltoodule vaatamata soovis kaebaja asja menetluse jätkamist. Sellest tulenevalt leiab kohus,

et vaidlustatud käskkirja ja selle suhtes tehtud vaideotsuse osas tuleb tühistamisnõudelt üle

minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele lähtudes jätkutuvastuskaebusele sätestatud

ülemineku reeglitest. Kehtivuse kaotanud haldusaktide täiendav tühistamine kohtu poolt

õiguslikult selges olukorras ei ole käesoleval juhul vajalik.

7. Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus alljärgnevalt Tallinna Vangla 28.12.2021 käskkirja nr

5-2/21/831 ja 10.02.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/8- 2 õiguspärasust.

Kohtuotsus

8. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused

on alljärgnevad.

9. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56

lg 2). Kohus leiab, et vaidlustatud Tallinna Vangla 28.12.2021 käskkiri nr 5-2/2021/831 vastab

eeltoodud nõuetele.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus

jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema

viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud

vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust

oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub

nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud käskkirjas (dtl 28-30) ja selle

suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 25-26), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis

on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st

tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata

jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida

üksnes alljärgnevat.

10. Esmalt leiab kaebaja, et käskkiri on õigusvastane, kuna rikutud on VangS § 64 lg 41, mis

sätestab, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise

toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast

arvates. Kohtule on vastusaja poolt esitatud tõendid – kuvatõmmised videosalvestiselt (dtl 60-

63), millest nähtub, et vaidlusalune sündmus toimus kella 00:59 ajal 28.11.2021. Vaidlustatud

distsiplinaarkäskkiri on koostatud 28.12.2021. Eeltoodust tulenevalt ei ole õiged kaebaja väited

sellest, et vastustaja on rikkunud VangS § 64 lg 41 sätestatud tähtaega distsiplinaarkaristuse

määramisel.

11. Veel viitas kaebaja, et ei kasuta roppusi usulistel põhjustel, samuti juhtis tähelepanu vene

keele grammatikale (sõna „suka“ kasutatakse naise kohta). Kohus nõustub vastustajaga ja

leiab, et vastavad põhjendused on ilmselgelt otsitud ega vasta ka tõele arvestades, et kaebajat

on karistatud seoses ebatsensuursete väljendite kasutamisega ka 17.01.2022 käskkirjaga (dtl

52-54), kus ta kasutas samuti meesterahvaste suhtes sõna „suka“. Üldteada on ka asjaolu, et

sõna „suka“ kasutatakse žargoonis nii meeste kui naiste kohta.

Küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et käesolevas asjas kirjeldatud juhtumile olemuslikult

sarnaseid juhtumeid aitaks oluliselt lihtsamalt lahendada ja vaidlusi vältida, kui

vanglateenistujatel

oleks

oma

ametiülesandeid

täites

vähemalt

ettenähtavates

konfliktsituatsioonides pildi- ja helisalvestusvõimega tehnika (mikrofoniga minikaamera) või

vangla jälgimisseadmetel oleks lisaks visuaalsele salvestusvõimele ka audiosalvestusvõime.

Need lahendused ei ole nii kallid, et Eesti Vabariigis oleks välistatud nende ametlik

kasutuselevõtmine.

12. Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud Tallinna Vangla

28.12.2021 käskkirja nr 5-2/2021/831 ja 10.02.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/8-2 tegemisel

vastustaja poolt ja selle sisus ühtegi rikkumist, leiab kohus, et kaebus on tervikuna

põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

13. Kaebaja on palunud tagastada võimalusel talle 24.05.2022 (asi)tõendina esitatud mälupulga.

Kohus lahendab taotluse selliselt, et tagastab vastavalt HKMS § 56 ja TSKMS § 289 lg 1

nimetatud mälupulga vastustajale peale menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist.

14. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust oma kohtukulude

väljamõistmiseks. Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik