2-21-141384/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

15. detsember 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-141384

Tsiviilasi

PARKIT OÜ hagi ReThink OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

577,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716, asukoht

Turu tn 2, 51004 Tartu linn), lepinguline esindaja J B (e-

post: xxx)

Kostja: ReThink OÜ (registrikood 14072807, asukoht

Pallasti tn 34-10, 11416 Tallinn), seaduslik esindaja A G

(isikukood xxx, e-post: xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Jätta hageja PARKIT OÜ hagi kostja ReThink OÜ vastu võla nõudes rahuldamata.

2. Jätta tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses hageja PARKIT OÜ kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Maakohus

ei

anna

luba

käesoleva

otsuse

peale

apellatsioonkaebuse

esitamiseks

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).

Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud

apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja asjaolud

1.Harju Maakohtu menetluses on PARKIT OÜ hagi ReThink OÜ vastu võla nõudes. Hageja

palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 420 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

112,27 eurot, edasiulatuv viivis ja võla sissenõudmiskulud 12 eurot. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik või vastutav kasutaja.

Viidatud sõidukile on koostatud mitmeid leppetrahve ajal. Leppetrahvide koostamise põhjuseks

oli asjaolu, et sõiduk xxx oli pargitud Pae tn 56 ja Pae tn 50/52 parklatesse, kus on kehtestatud

parkimistingimused, mille kohaselt on viidatud parklates lubatud parkida üksnes sellekohase

kirjaliku loa olemasolul. Luba peab olema eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla

territooriumile on paigaldatud infotahvel, mis sisaldab lepingu tüüptingimusi sõiduki

parkimiseks. Lisaks infotahvlile on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale

sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal

parkimiseks. Sõidukil numbrimärgiga xxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt

kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja

parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat

parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas.

Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on

sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni

35 eurot. Kostjat teavitati leppetrahvid esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki

kojamehe vahele. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Kõik leppetrahvid kogusummas 420

eurot on jäetud kostja poolt tasumata. Sõidukile numbrimärgiga xxx on väljastatud järgmised

leppetrahvid:

o Leppetrahv nr 12500005804, koostamise aeg 12.07.2018, Pae 56 KÜ parklas, summa

35 eurot;

o Leppetrahv nr 12500006269, koostamise aeg 16.07.2018, Pae 56 KÜ parklas, summa

35 eurot;

o Leppetrahv nr 12500007459, koostamise aeg 25.07.2018, Pae 56 KÜ parklas, summa

35 eurot;

o Leppetrahv nr 12500007938, koostamise aeg 30.07.2018, Pae 56 KÜ parklas, summa

35 eurot;

o Leppetrahv nr 21290021532, koostamise aeg 22.08.2018, Pae 50/52 KÜ parklas, summa

35 eurot;

o Leppetrahv nr 21290022719, koostamise aeg 04.09.2018, Pae 50/52 KÜ parklas, summa

35 eurot;

o Leppetrahv nr 21290022968, koostamise aeg 06.09.2018, Pae 50/52 KÜ parklas, summa

35 eurot;

o Leppetrahv nr 21290023307, koostamise aeg 08.09.2018, Pae 50/52 KÜ parklas, summa

35 eurot;

o Leppetrahv nr 21290023569, koostamise aeg 11.09.2018, Pae 50/52 KÜ parklas, summa

35 eurot;

o Leppetrahv nr 21290024005, koostamise aeg 18.09.2018, Pae 50/52 KÜ parklas, summa

35 eurot;

o Leppetrahv nr 21290024186, koostamise aeg 20.09.2018, Pae 50/52 KÜ parklas, summa

35 eurot;

o Leppetrahv nr 21290024791, koostamise aeg 27.09.2018, Pae 50/52 KÜ parklas, summa

35 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja võlgnevust ei tunnista ja palub jätta võla välja mõistmata. Hageja parklate

parkimistingimuste kohaselt on leppetrahvid määratud sõidukijuhile, mitte sõiduki omanikule või

kasutajale. Käesolevas asjas on kostjaks sõiduki vastutav kasutaja, kelleks on juriidiline isik.

Samas juriidiline isik ei saa mitte mingil juhul olla sõidukijuhiks, kuna juriidilisel isikul ei ole

võimalik füüsiliselt sõidukit juhtida. Kostja ei oska enam öelda, kes sõidukit leppetrahvide

saamise ajahetkel kasutas. Isegi juhul kui kostja tunnistab trahve enda kohustusena, siis on tal

õigus keelduda nende tasumisest aegumise tõttu.

Kohtu põhjendused

4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

5. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava

ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses.

6. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

7. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid

nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab.

8. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.

9. Hageja palub käesolevas tsiviilasjas kostjalt välja mõista lepingu rikkumisel määratud

leppetrahvidest tulenevad võlad. Hagi kohaselt on sõidukile numbrimärgiga xxx määratud

ajavahemikul 12.07.2018 kuni 27.09.2018 kokku 12 leppetrahvi, kuna sõiduk parkis ilma vastava

loata hageja poolt opereeritavates parklates parkimistingimusi rikkudes. Parklasse sisenedes ja

seal autot parkides loetakse poolte vahel leping sõlmituks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1

kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab,

et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

10. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu selgitades, et hageja lepingutingimuste kohaselt loetakse

sõiduki parklasse sisenemisel, et sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel on sõlmitud leping. Kuigi

kostja on sõiduki numbrimärgiga xxx vastutav kasutaja, siis juriidilise isikuna ei saa ta olla

sõidukijuht, sest juriidilisel isikul ei ole võimalik sõidukit füüsiliselt juhtida. Seega kostja leiab,

et temaga lepingut sõlmitud ei ole. Kostja tänaseks enam ei mäleta, kes leppetrahvide määramise

kuupäevadel vaidlusalust sõidukit juhtis.

11. Kohus kostja eeltoodud käsitlusega ei nõustu. Esmalt kohus märgib, et kostja ei vaidlusta

hageja parkimistingimustes ettenähtud lepingu sõlmimise võimalikkust. Samuti ei vaidlusta

kostja, et vaidlusalust autot ei oleks leppetrahvides märgitud kuupäevadel parklates pargitud.

Kostja põhiline vastuväide on, et kuivõrd lepingutingimuste kohaselt sõlmitakse leping

sõidukijuhiga ja juriidiline isik ei saa füüsiliselt sõidukit juhtida, siis vastavat lepingut temaga

sõlmitud ei ole ja ta ei ole lepingu pooleks. Kohus selgitab, et juriidiline isik tegutseb läbi

füüsiliste isikute tegevuse eelkõige oma seadusliku esindaja vahendusel. Seega on füüsiliste

isikute teod omistatavad juriidilisele isikule. Kohus märgib, et kostja tõendamiskoormuseks on

tõendada, kes vaidlusalusel ajal tema sõidukit kasutas ja hageja parkimisalale parkis. Selliste

asjaolude väljaselgitamine on üksnes kostja kui sõiduki omaniku kontrolli all ja hagejal on

objektiivselt võimatu selle kohta tõendeid esitada (vt ka Riigikohtu 23.03.2016 otsuse 3-2-1-3-16

p 11). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, kes leppetrahvides märgitud ajal tema kasutuses

olevat sõidukit parklatesse parkis. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda, et sõiduki numbrimärgiga

xxx sõlmitud lepingu pooleks on kostja. Seega on poolte vahel sõlmitud leping, mille rikkumisest

tulenevalt väljastas hageja kostjale leppetrahvid.

12. Vaatamata eeltoodule vaidleb kostja hageja leppetrahvide tasumise nõudele vastu ka põhjusel,

et need on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust

tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab

nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte teise lõike

järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele

vastava kohustuse täitmist.

13. Hagiavalduse kohaselt on kostjale kuuluvale sõidukile numbrimärgiga xxx koostatud

12 leppetrahvi ajavahemikul 12.07.2018 kuni 27.09.2018. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14

päeva. VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on

määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest

ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. TsÜS § 135 lg 2 sätestab, et tähtaeg

lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud

päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Eeltoodust

tulenevalt olid hiljemalt 12.10.2018 kõik sõidukile numbrimärgiga xxx koostatud leppetrahvid

muutunud sissenõutavaks. Arvestades, et kolmeaastane aegumistähtaeg algab nõude

sissenõutavaks muutumisega, siis kohus on seisukohal, et hiljemalt 12.10.2021 on kõik

leppetrahvid aegunud. Kohus ei nõustu hagejaga, et tegemist on arve alusel sissenõutavaks

muutuva nõudega, mille puhul aegumistähtaeg algab kalendriaasta lõppemisest. Arve puhul on

tegemist kokkulepitud tasu maksmise nõudega. Leppetrahv ei ole oma olemuselt arve, vaid

lepingu rikkumisega kaasnev kõrvalkohustus. Hageja poolt väljastatud leppetrahvides on ette

nähtud ka selged maksetähtajad, millest arvestatakse leppetrahvide sissenõutavaks muutumist.

Eeltoodust tulenevalt algas iga leppetrahvi puhul aegumistähtaeg trahvi sissenõutavaks

muutumisel, s.o peale leppetrahvis määratud 14 päevase maksetähtaja möödumist.

14. Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, millest kohus saaks järeldada aegumise katkemist. TsÜS

§ 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama sätte teise lõike punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega

võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse vaidlusaluste leppetrahvide sissenõudmiseks 13.12.2021, s.o

peale kõikide vaidlusaluste leppetrahvide aegumist. Kohtu ette ei ole toodud muid asjaolusid,

millest kohus saaks järeldada aegumise peatumist.

15. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavalduses esitatud leppetrahvid on aegunud.

TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue)

aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib

kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuivõrd hageja nõuded on aegunud ja kostja

võib keelduda oma kohustuse täitmisest, siis tuleb jätta hageja põhinõue kostjalt välja mõistmata.

16. Lisaks põhinõudele palub hageja kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud ja

edasiulatuva viivise ning sissenõudmiskulud. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva

nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.

Eeltoodust tulenevalt jäävad ka hageja leppetrahvidest tulenevad kõrvalnõuded kostjalt välja

mõistmata ja hagi jääb täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

18. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

19. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

kohtunik